Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
1.august 2018.a., Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-19358
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi M. S. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
10695,38 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806, aadress Tartu mnt. 83-601, Tallinn 10115 Lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ, aadress Tartu mnt.83-603, Tallinn 10115 e-post: [email protected] Kostja: M. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
850 (kaheksasada viiskümmend) eurot.
2 (4)
Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud aadressile xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus need on vastu võtnud 15.05.2018.a. kostja ema M. S. .26). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega kostjale kättetoimetatuks. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile ei vasta. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on 25.02.2016.a. PlusPlusCapital AS ja M.Sillakivi vahel sõlmitud kompromissileping nr 24202868. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kompromissileping on vastavalt VÕS § 578 lg 1 leping vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, mis on käesoleval ajal 0,0219 % päevas, põhivõlgnevuselt (7885,42 eurot) iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 29.12.2017 summas 1074,14 eurot. Kompromissisummas sisaldus viivis summas 1105,50 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 371,30 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 10436,36 eurot (7885,42+1105,50+1074,14+371,30). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.
3 (4)
TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 600 eurot ning õigusabikulude summas 250 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 850 (600+250) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.