Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-7556

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Bigbank AS (esialgne võlausaldaja) 11. septembril 2014 tarbijakrediidilepingu nr. SL14-01-14-1101275 (leping 1). Lepingu 1 kohaselt võimaldas Pank kostjale krediidisumma 300 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 15. oktoobrist 2014 summas 31,73 eurot kuni viimase osamakseni 15. septembril 2015 summas 30,43 eurot. Lepingu 1 põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 36,5% aastas. Lepingu 1 üldtingimuste punkti 1.1. järgi kohustus kostja tagastama krediidisumma ja tasuma intressi ning kontohaldustasu vastavalt maksegraafikule. Maksegraafiku igakuised annuiteetmaksed sisaldasid krediidisumma ja intressi. Kostja on tasunud kaks esimest osamakset nõuetekohaselt. 15. detsembril 2014 osamakse ei olnud tasutud, millega kostja rikkus Lepingu p.1.1. Viimane ülekanne summas 15,71 eurot oli laekunud 20. jaanuaril 2015 ja sellest kuupäevast kostja enam ei tasunud osamakseid. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei tasunud kostja krediidisumma ja intressi alates 20. jaanuarist 2015. Lepingu 1 üldtingimuste p. 5.1.1. oli Pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt Lepingu 1 ennetähtaegset täitmist, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 (kolme) üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas Pank 2(4)

2-18-7556 Lepingu 1 ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 17. juuni 2015. Kostja ja Bigbank AS sõlmisid 06. novembril 2014 tarbijakrediidilepingu nr. SL14-01-14-1145515 (leping 2). Lepingu 2 kohaselt võimaldas Pank kostjale krediidisumma 300 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10. detsembrist 2014 summas 30,16 eurot kuni viimase osamakseni 10. novembril 2015 summas 29,32 eurot. Lepingu 2 põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 29,5% aastas. Lepingu 2 üldtingimuste punkti 1.1. järgi kohustus Kostja tagastama krediidisumma ja tasuma intressi ning kontohaldustasu vastavalt maksegraafikule. Maksegraafiku igakuised annuiteetmaksed sisaldasid krediidisumma ja intressi. Kostja tegi makseid alates 10. detsembrist 2014 kuni 20. jaanuarini 2015 summas 44,09 eurot krediidi põhiosa eest ja 14,99 eurot intressi eest. Viimane makse oli tehtud 20. jaanuaril 2015 osaliselt ja järgmisest osamaksest 10. veebruari 2015 alates kostja enam ei tasunud osamakseid. Kostja rikkus Lepingu p.1.1. ja vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei tasunud krediidisumma ja intressi alates 10. veebruarist 2015 osamaksest. Lepingu 2 üldtingimuste p. 5.1.1. oli Pangal õigus Leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 (kolme) üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Pank Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks (ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 13. juuli 2015. Esialgne võlausaldaja loovutas 27. novembril 2017 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja võlgneb hagejale lepingust 1 tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus: 241,48 eurot, intressid 40,02 eurot ning viivised summas 56,33 eurot (0,0219% põhinõudelt päevas). Kostja võlgneb hagejale lepingust 2 tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus: 255,91 eurot, intressid 29,56 eurot ning viivised summas 58,23 eurot (0,0219% põhinõudelt päevas). Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus kokku 497,39 eurot, intressid kokku 69,58 eurot, viivised kokku 114,56 eurot ning lepingust 1 ja 2 tulenevalt välja alates 16. maist 2018 kuni põhinõude (497,39 eurot) täitmiseni hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3(4)

2-18-7556 Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 497,39 eurot, intressid 69,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 114,56 eurot, kokku 681,53 eurot ning viivised alates 16. maist 2018 kuni põhinõude summas 497,39 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulude summas 700 eurot, kokku 825 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 125 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kolme tunni. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on põhjendatud esindaja tunnitasu 100 eurot. Kohus leiab, et kokku moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud 300 eurot (100*3). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 425 eurot (125+300). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.