2.Välja mõista X.X.OÜ AF Võlamenetlus kasuks põhivõlg 357,40 (kolmsada viiskümmend seitse eurot ja nelikümmend senti) eurot ning sissenõudmiskulud 30 eurot, kokku summas 387,40 (kolmsada kaheksakümmend seitse eurot ja nelikümmend senti) eurot.
3.Välja mõista X.X.OÜ AF Võlamenetlus kasuks alates 01.06.2018 viivis põhinõudelt 357,40 eurolt põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 357,40 euroga.
5.Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
6.Välja mõista X.X.OÜ AF Võlamenetlus kasuks hageja kantud menetluskulu 150 (ükssada viiskümmend) eurot.
7.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
8.Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s.o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud;
9.TsMS § 444 lg 4 kohaselt on kohus otsuse teinud ilma kirjeldava ja põhjendava osata;
10.TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või
kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega;
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
12.TsMS § 124 lg 1 kohaselt on käesoleva tsiviilasja hagihind 415,47 eurot.
13.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1); menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu 100 eurot ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o summas 50 eurot.
14.VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
16.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja on hageja käest laenu saanud. Samuti ei vaidle pooled laenu ja kõrvalkulude suuruse üle. Kostja väidab, et hageja nõue tema vastu on aegunud (tl 32).
17.TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
18.Kostja on kohtule esitanud kirja, kus ütleb, et ta ei ole nõudega nõus (tl 40). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks laenulepingust tulenevad nõuded täitnud.
19.Hageja on esitanud aegumise kohta oma vastuväite, öeldes, et kostjal on tasumata arved perioodi 03.03.2015-02.05.2015 eest. Hageja on esitanud 22.03.2018 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 35).
20.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
21.TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
22.Hageja on esitanud kostjale arved perioodil 03.03.2015-02.05.2015. Kuna pooled ei vaidle arvete maksekuupäevade üle, siis algas hageja nõude aegumine kulgema 01.01.2016. Hageja nõue kostja vastu aegub seega 01.01.2019.
23.Kuna hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud, kuulub see rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 357,40 eurot ning võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot.
24.Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42);
25.TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
26.TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;
27.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.