lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-124318/16

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 17.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-124318/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1176
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
If P&C Insurance AS10100168(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VAHEOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

17. juuli 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-124318

Hagi ese

If P&C Insurance AS hagi H.I vastu 4601 euro 13 sendi saamiseks

Tsiviilasja hind

4601 eurot 13 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja If P&C Insurance AS; registrikood 10100168; asukoht XXX, 11415, Harjumaa. Hageja esindaja Paul Paas; e-post Kostja H.I; isikukood XXX; elukoht XXX-i, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Viimane istung

4. juuli 2018

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata H.I taotlus aegumise kohaldamiseks. Tuvastada, et If P&C Insurance AS hagi H.I vastu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx liiklusõnnetuse tõttu makstud kahjuhüvitise 4601 euro 13 sendi tagasinõudmiseks ei ole aegunud.
2.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.If P&C Insurance AS (hageja) esitas 27. oktoobril 2017 Pärnu Maakohtule H.I (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 4601,13 euro saamiseks.
2.Pärnu Maakohus andis 13. detsembri 2017. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas nõudele vastuväite.
3.Hageja esitas kostja vastu 2. jaanuaril 2018 hagi, milles palub kostjalt välja mõista 4601,13 eurot. Hagi kohaselt toimus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, milles kostjale kuuluva sõidukiga tekitati kahju Q AUTOGRUPP OÜ-le kuuluvale sõidukile. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja vastutus kindlustatud hageja juures, kuid puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kuna kahjustatud sõiduki taastusremont ei olnud majanduslikult põhjendatud, hüvitas hageja sõiduki liiklusõnnetuse eelse turuväärtuse 5750 eurot. Lisaks on hageja kandnud käsitluskulusid 51,13 eurot. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg2 p 6 kohaselt on hagejal õigus esitada kostja vastu regressinõue ja LKindlS § 48 lg 3 alusel õigus nõuda käsitluskulude hüvitamist. 5. septembril 2016 leppisid pooled kokku, et kostja hakkab tagasinõuet täitma igakuiste 200 euro suuruste maksetega. Kokku on kostja tasunud 1200 eurot. Hageja nõuab veel tasumata summat. Hageja nõue ei ole aegunud, sest kostja on nõuet tunnistanud ja osaliselt tasunud.
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub kohaldada hageja nõude osas aegumist ja teha selle kohta vaheotsus. Kostja leiab, et hagi on esitatud pärast tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi aegumistähtaja möödumist. Hageja oleks pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 30. septembril 2016, mil möödus kolm aastat väidetavalt kannatanule kahju hüvitamise ajast. Aegumine ei ole katkenud nõude tunnustamisega. Kostja ei ole nõuet tunnustanud. Kahju eest vastutab Y.D. Kostja maksis hagejale edasi üksnes talle Y.D makstud makseid. Kostjapoolset maksete tasumist ei saa igal juhul tõlgendada nõude tunnustamisena suuremas ulatuses, kui ta on makseid tasunud.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kostja on esitanud taotluse aegumise kohta vaheotsuse tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta, jättes vaheotsusega aegumise kohaldamata või kohaldades aegumist teha lõppotsuse, jättes hagi rahuldamata. Kohus leiab, et vaheotsuse tegemine on põhjendatud, arvestades, et poolte vahel on vaidlus nõude aegumise üle ning esitatud on ka sisulisi vastuväiteid nõude põhjendatuse üle, mille tõendamine võib osutada keerukaks ja aeganõudvaks.
6.Hageja nõuab kostjalt liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamist. Liiklusõnnetus toimus 15. septembril 2013. Seega tuleb kehtiva LKindlS § 83 kohaselt kohaldada liiklusõnnetuse toimumise aegset seadust. Hageja on esitanud kostja vastu nõude õnnetuse toimumise ajal kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Vaheotsuse tegemisel tuleb seega leida, kui pikk on nimetatud nõude aegumistähtaeg ning mis ajast see kulgema hakkas.

2/4

7.Kohus leiab, et LKindlS § 48 lg 2 p-st 6 ja lg-st 3 tulenev nõue on kindlustuslepingust tulenev nõue. Tegemist on kindlustusandja nõudega, mis tuleneb sellest, et kindlustusvõtja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasuda kindlustusmakse. Seega kohaldub nõude aegumistähtaja pikkusele ja algusele VÕS § 475 lg 1, mille kohaselt kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema kalendriaasta, mil nõue muutub sissenõutavaks, lõpust. Tegemist on erinormiga TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 suhtes. Kuivõrd liiklusõnnetus toimus 15. septembril 2013, ei saanud hageja nõue enne seda sissenõutavaks muutuda. Seega hakkas kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 2013. a lõpust. Aegumistähtaeg oleks seega möödunud 31. detsembril 2016 kell 24.00. Samas on hageja tuginenud asjaolule, et aegumine katkes, kuna kostja on nõuet tunnistanud. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda ka nõude osalises tasumises. Kohus leiab, et tunnistaja V.K ütlustega on tõendatud asjaolu, et kostja on võtnud hagejaga hageja töötaja V.K kaudu 5. septembril 2013 ühendust ning on kokku leppinud võla tasumises osamaksetena. Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitab ka kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõte, millest nähtub, et kostja on teinud 16. septembrist 2013 kuni 11. märtsini 2017 hagejale viis makset, mille selgitusse on märgitud hagejapoolne juhtumi kahjukäsitluse nr E42137185L. Tunnistaja ütlustest nähtub, et viimane kontakt kostjaga oli 20. märtsil 2017, mil kostja lubas teha täiendava makse. Kohus leiab, et kostja tunnistas eelnimetatud kokkulepete sõlmimise ja hagejale maksete tegemisega TsÜS § 158 mõttes võlga, mistõttu aegumine katkes ja algas uuesti nii 5. septembri 2016 kokkuleppe ning järgnevate kokkulepete sõlmimisega, kui ka iga hagejale tehtud maksega. Viimane ajahetk, mil kostja nõuet tunnistas on seega 20. märts 2017, millest hakkas kulgema kolmeaastane aegumistähtaeg, mis oleks lõppenud 20. märtsil 2020.
8.Kostja on esitanud aegumise katkemisele vastuväited, et tema nõuet ei tunnistanud, vaid kandis hagejale edasi üksnes autot liiklusõnnetuse ajal juhtinud Y.D talle tehtud maksed, ning nõuet saab lugeda tunnistatuks üksnes ulatuses, milles makseid tehti. Samas ei ole kostja oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit esitanud. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et kostjal oli kokkulepe hagejaga Y.D maksete edastamiseks või, et kostja oleks nõuet üksnes osaliselt tunnistanud. See ei nähtu ka kostja kontoväljavõttes olevatest selgitustest maksete kohta. Kohus märgib, et LKindlS § 48 järgne tagasinõue ei ole oma olemuselt perioodiliste maksetega tasutav võlg, vaid üldjuhul tuleb see tasuda ühe maksena, erinevalt näiteks tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitise maksetest võlaõigusseaduse § 136 lg 2 järgi. Seda ei muuda ka asjaolu, et kostja leppis kokku hagejaga võla tasumise osamaksetena. Aegumist saaks lugeda katkenuks vaid osaliselt üksnes juhul, kui nõude tunnistamisest või sellega seotud asjaoludest nähtuks võlgniku tahe tunnistada üksnes osa võlast. Praeguses asjas ei nähtu sellised asjaolud aga ühestki kohtule esitatud tõendist.
9.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 27. oktoobril 2017, mil aegumistähtaeg ei olnud eeltoodust tulenevalt möödunud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisega aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel peatus. Seega ei ole nõue aegunud.
10.Kuna asja menetlus jätkub, ei määra kohus TsMS § 173 lg-te 1 ja 5 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotust, vaid see määratakse kindlaks asja menetlust lõpetavas lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/

3/4

Vahur-Peeter Liin Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja