Osaühing VTS Clima hagi ISOEST OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6 314 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing VTS Clima (registrikood 10886097, asukoht Teaduspargi tn 1, 12618, Tallinn), lepinguline esindaja Aleksei Kester Kostja ISOEST OÜ (registrikood 11339500, asukoht Kvartsliiva tn 3, 11216 Tallinn), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 11.04.2018
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista ISOEST OÜ-lt Osaühing VTS Clima kasuks põhivõlg 5 000 eurot.
3.Välja mõista ISOEST OÜ-lt Osaühing VTS Clima kasuks viivis põhinõudelt (5 000 eurot) 0,1% päevas alates 16.10.2016, kuid mitte rohkem kui 1 314 eurot.
4.Jätta Osaühing VTS Clima 16.04.2018 taotlus 11.04.2018 protokolli parandamiseks rahuldamata. Lisada Osaühing VTS Clima esitatud parandused 11.04.2018 kohtuistungi protokolli juurde. Menetluskulude jaotus
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebus ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 5 000 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis 0,1% päevas alates 16.10.2016, kuid mitte rohkem kui 1 314 eurot, mis on lepingulise viivise piirang. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.07.2016 ventilatsiooniseadmete ostumüügilepingu nr 121/EST/2016 (edaspidi leping), mille alusel sai kostja hagejalt seadme ja kostja kohustus saadud seadme eest hagejale tasuma. Hageja täitis lepingu ning saatis kauba kostjale koos arvega 02.09.2016 ning kostja võttis kauba vastu 05.09.2016. Kostja ei täitnud oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt. Arve maksetähtaeg oli 15.10.2016 ja kostjal tekkis alates 15.10.2016 hageja ees võlgnevus summas 5 000 eurot.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja viitab õigesti, et lepingu p 6.1. kirjeldab hageja kohustust panna kaup kokku kolme nädala jooksul alates tarnekuupäevast. seadme tarnekuupäev on 05.09.2016. Hageja on täitnud oma lepingulise kohustuse kauba tarne kohustuse osas õigeaegselt. Hageja ei rikkunud automaatika paigaldamise tähtaegu. Hageja (kostja 19.02.2018 vastuses tarnija) tarnekohustuse täitmise tähtaeg on kirjeldatud lepingu p-s 2.2. Lepingu p 2.2 kohaselt on kauba tarneaeg 4 nädala jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast ning ettemaksu laekumisest. Lepinguline ettemaks laekus hageja pangakontole 25.07.2016. Kuna kostja tasus ettemaksu mitte lepingu kuupäeval 19.07.2016 vaid 25.07.2016, siis hageja lepingulise kohustuse täitmise tähtaja arvutus algas 26.07.2016. Hagejal (lepingus tarnija) on õigus pikendada tarneaeg lepingus sätestatud p-s 2.2. Kostja 19.02.2018 viide automaatika paigaldamisele ei oma käesolevas tsiviilasjas õiguslikku tähendust. Hageja nõuab kostjalt tema poolt tasumata jäetud 5 000 eurot seadmete eest, mille lepinguline maksumus on 8 201 eurot. 750 eurot automaatika paigalduse eest on kostja hagejale tasunud.
4.Hageja ei ole lepingut rikkunud ning hageja nõue kostja vastu põhineb pooltevahelisel lepingul. Pooltevahelised suhted põhinevad kahepoolsel lepingul, iga kostja poolne katse viidata kolmandale isikule on käesolevas tsiviilasjas asjakohatu. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja tööd olid lõpetatud alles 07.03.2017. Leping ei sisalda hageja vastutust kostja (lepingus ostja) tellijate ees. Samuti ei oma tähtsust väide, et kostja jäi oodatud kasumist ilma hageja tegevuse/tegevusetuse tagajärjel. Kostja viide käsundilepingu regulatsioonidele on ebaõige, kuna pooltevahelise lepingu liik on ostu-müügileping. Hageja nõustub kostja 19.02.2018 vastuses esitatud viitega lepingu p-le 4, et hagejal (lepingus tarnija) on õigus pikendada tarneaeg sätestatud p 2.2. Hageja rakendas oma eespool kirjeldatud lepingulist õigust kuna kostja tasus ettemaksu mitte 19.07.2016 vaid 25.07.2016 . Arve oli hageja poolt kostjale välja saadetud 02.09.2016 kostja kodulehel avaldatud elektronposti aadressile [email protected] (http://isoest.ee/contact-est.html, viimati vaadatud 08.03.2018). Kostja sai arve kätte, sest arve on kostja poolt osaliselt tasutud 19.10.2016.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja ei võta hagi õigeks, ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid ning vaidleb nendele vastu. Kostja hinnangul on hagi alusetu ning hagis esitatud nõuded ei kuulu mistahes ulatuses rahuldamisele. Kostja palub menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
6.Kostja leiab, et hageja rikkus lepingu punkti 7.1, milles on ettenähtud tarne- ning automaatika paigaldamise tähtajad. Hageja lepingu rikkumiste tõttu osutus kostjal võimatuks täita lepingulised kohustused kolmandate isikute ees ning kostja ei saanud tasu oma tellijalt Kehra Lasteaed Lepatriinult. Kehra Lasteaed Lepatriinu omanik ei saanud kasutada seadet eesmärgipäraselt perioodil 14.09.2016-07.03.2017 (e. ventilatsiooniagregaadi kokkupanemise perioodil) hageja poolt tulenevatel põhjustel. Hageja lõpetas tööd alles 07.03.2017. Seega on tegemist olulise lepingu rikkumisega ning kostja kandis kulusid leppetrahvile ning õigusabile.
Kostja jäi hageja tõttu kasumist ilma.
7.23.04.2018 esitatud seisukohas leiab kostja, et vastavalt 19.07.2016 lepingu punktile 2.2 on kauba tarnetähtaeg (seadmed) 4 nädala jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast ning ettemaksu laekumisest. Leping oli sõlmitud 19.07.2016. Seega pidi olema kaup tarnitud hiljemalt 08.08.2016. Kui tarnetähtaja arvutamisel lähtuda ettemaksu tasumise kuupäevast, siis pidi olema kaup tarnitud hiljemalt 15.08.2016. Hageja ise kinnitab kohtule oma hagis ja hilisemates dokumentides, et tarnis kaupa alles 05.09.2016. Seega olulise hilinemisega. Kostja on seisukohal, et hageja meelevaldselt tõlgendab lepingu p 2.2, mille kohaselt on hagejal lepinguline õigus tarnetähtaja pikendamiseks. Vastav õigus on hagejal küll olemas, kuid tarnetähtaja pikendamine pidi olema poolte poolt kooskõlastatud olema või vähemalt tuli hagejal tarnetähtaja edasilükkamisest kostjat teavitama. Kostja on seisukohal, et lepingut tuleb tervikuna hinnata. Leping omab nii ostu-müügi, kui ka töövõtu- ja käsunduslepingu tunnused. Kostja leiab, et hagejal võib olla lepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu, kuid hageja saab nõuda kostjalt nõude summat käibemaksuta. Seega võib hageja nõue kostja vastu moodustada maksimaalselt 2 801,56 eurot (põhinõue 5 000 – 2 191,44 eurot käibemaks; lepingu üldsumma on 13 148,64 eurot).
8.18.06.2016 sõlmisid kostja ja OÜ Sulane ehituse alltöövõtulepingu objektil „Lepatriinu Lasteaed”, lepingu sisuks on renoveerimistöid riigihankel. Kostja esines lepingus alltöövõtjana ning Sulane OÜ töövõtjana. Kostja sai teostada omapoolsed kohustused Sulane OÜ ees alles peale hageja VTS Clima OÜ poolt lepinguliste kohustuste täitmist, e. peale ventilatsiooniagregaadi kohale tarnimist, kokkupanemist, sisselülitamist, kohandamist ning ekspluateerimissi sisseviimist, samuti kohustas hageja õpetama lasteaia töötajaid afregaadi kasutama. Kostja on seisukohal, et antud juhul on tegemist lepingu olulise rikkumisega hageja poolt. Kostja ja Sulane OÜ on sõlminud kohtulikku kompromissi, mille alusel tasub Sulane OÜ IsoEst OÜ-le 3 500 eurot (sh käibemaks) 08.11.2016 arve nr 145-2016 katteks. Seega jäi kostja IsoEst OÜ oodatavast kasumist summas 1 690,00 ilma. Kostja IsoEst OÜ on kandnud ka õigusabi kulud ts. asja nr 2-16-129082 menetlemisel. 19.01.2018 pöördus kostja hageja poole palvega selgitada, mis termostaat lülitab agregaadi välja kogu aeg ning mis põhjusel. Hageja teatas vastuseks, et kuna hageja ei saanud kokkulepitud summat täies mahus siis, antud seade on ilma garantiita ja tehnilise toeta lõpliku summa tasumiseni.
9.Hageja tasaarvestusnõue on 2 801,56 eurot (põhinõue 5000 – 2 191,44 eurot käibemaks; lepingu üldsumma on 13 148,64 eurot) - 212,50 eurot (50% riigilõivust ts. asjas nr 2-16129082) - 1690,00 eurot (oodatav kasum arvelt nr 145-2016, millest kostja sai ilma) – 345,00 eurot (õigusabikulud ts. asjas nr 2-16-129082).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates 11.04.2018 toimunud kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS) § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt hageja poolt esitatud ja kohtu poolt seni lahendamata taotluse.
11.Hageja esitas 16.04.2018 kohtule taotluse protokolli parandamiseks. Hageja palub kohtul asendada protokolli teise lehekülje keskel sõna „või“ sõnaga „ning“. Sõna „ning“ esineb õigesti protokolli teise lehekülje lõpus ja sõna „ning“ esineb pooltevahelises lepingus. Kostja vaidleb taotlusele vastu. Kohtuistungi protokoll ei pea olema stenogramm, mis fikseerib öeldu täpse sõnastuse. TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks
teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja esitas protokolli parandamise taotluse õigeaegselt, so kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Hageja osundatud parandus ei ole kohtu hinnangul menetlustoimingu seisukohalt oluline, mistõttu kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohus lisab vastuväited millega kohus ei nõustunud protokollile.
12.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Hageja nõuab kostjalt põhivõla 5 000 euro ja viivise tasumist. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooltel on erimeelsused lepinguliigi osas. Hageja leidis 11.04.2018 toimunud kohtuistungil, et tegemist on ostu-müügilepinguga, kostja arvates on tegemist ka käsundus-või töövõtulepinguga. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 kohaselt, kuna hageja müüs kostjale ventilatsiooniseadme ning kostjal tekkis kohustus saadud seadme eest tasuda. Seadme kokkupanemine on kõrvalkohustus. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Õiguskirjanduse kohaselt müügilepingu sätteid ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Õiguskirjanduse kohaselt juhul, kui asja paigaldas müüja, siis seaduse kohaselt on tegemist müügilepingust tuleneva kõrvalkohustuse, mitte kombineeritud lepingu või eraldi töövõtulepinguga (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2007. Komm 3.6 § 217, lk 47).
14.Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu üldsumma on 13 148,64 eurot ning kostja on tasunud hagejale ettemaksu 1 314,86 eurot ja 19.10.2016 arve nr 207.09.2016 alusel (I osa) 6 833,78 eurot (tl 38 ja 71). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja tarnis kostjale kauba 05.09.2016. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu eelkõige väitega, et hageja rikkus tarne- ja automaatika paigaldamise tähtaega ning samuti väitega, et kostjal eksisteerib hageja vastu kahju hüvitamisenõue, mille kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada. Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et hageja poolse lepingu rikkumise tõttu kandnud kahju saamata jäänud tulu näol. Kostja esitas menetlusliku vastuväitena kahju hüvitamise nõude ja tegi tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja põhinõude 5 000 euro ulatuses enda väidetava kahju hüvitamise nõudega.
15.Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena
pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega antud eelduse ümberlükkamiseks pidi kostja tõendama, et hagejapoolne müügilepingu täitmine ei olnud nõuetekohane. Kuna pooled tegutsesid müügilepingutäitmisel majandus- ja kutsetegevuses, siis kuulub kohaldamisele ka VÕS § 220 lg 3, milles on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
16.Kohtule esitatud lepingust nr 121/EST/2016 nähtuvalt leppisid pooled p-is 2.2 kokku, et seadmete tarneaeg on 4 nädala jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast ning ettemaksu laekumisest. Lepingu p 4 kohaselt kohustus kostja tasuma kauba eest 10% ettemaksu. Lepingu hinnas 45% tarnija esitatud arve alusel tarnija arvelduskontole peale kauba vastuvõtmist 7 päeva jooksul. Järgmine makse 45% peale automaatika käivitamist 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul peale tarnet. Tarnijal on õigus peatada lepingu täitmine või pikendada tarneaega sätestatud p-is 2.2. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja tasus ettemaksu 25.07.2016. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja tarnis kostjale kauba 05.09.2016, so 6 nädala pärast. Kohus nõustub kostjaga, et tarnetähtaja pikendamine oleks olema poolt kooskõlastatud või vähemalt oleks pidanud kostjat nimetatust teavitama. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus seadme paigaldamise tähtaega.
17.Kohus leiab, et kuigi hageja rikkus tarnetähtaega 2 nädala võrra, on kostja minetanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Vaidlus puudub selles, et kostja võttis seadme ilma pretensioonideta vastu. Samuti on kostja võtnud paigaldamise ilma pretensioonideta vastu. Kostja esitas kirjaliku pretensiooni alles 20.04.2017. Seega ei esitanud kostja hagejale kirjalikku pretensiooni õigeaegselt. Kostja väidab vastuses hagile, et tööd olid lõpetatud alles 07.03.2017. Kostja nimetatut tõendanud ei ole. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, nagu oleks hageja pooltevahelist lepingut rikkunud. Seadusega on sätestatud nõuetekohase täitmise eeldus: VÕS § 76 lg 4 on sätestatud, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
18.Järgmisena analüüsib kohus kostja tasaarvestuse nõuet. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus).
19.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse rikkumine kostja poolt. Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused. Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kostjale kahju tekitamist hageja poolt, kuna kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole lepingut rikkunud. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja käesolevas menetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud ja kostjale kahju põhjustanud. Kohtule kostja poolt 23.04.2018 esitatud tõendid ei tõenda hageja poolt kostjale kahju tekitamist. Kostja leidis, et tal on õigus keelduda hageja nõude täitmisest VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel põhjendusega, et hageja on rikkunud oma kohustusi kostja ees. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et hageja pole kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud ning kostjapoolne menetluslik tasaarvestus on alusetu, puudub kostjal alus keelduda hageja ees oma kohustuste täitmisest. Jättes tasumata kostja enda poolt vastuvõetud ventilatsiooniseadme eest esitatud arve, on kostja rikkunud omapoolset lepingulist kohustust. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingu pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vaidlus puudub selles, et hageja tasunõue tarnitud ventilatsiooniseadme eest on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tasunud täielikult arvet nr 207.09.2016 maksetähtajaga 15.10.2016 (tl 38). Arve oli hageja poolt kostjale saadetud 02.09.2016 elektronposti aadressile [email protected] (tl 70). Kostja sai arve kätte, sest arve on kostja poolt osaliselt tasutud 19.10.2016 summas 6 833,78 eurot (tl 71).
21.Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on jätnud tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostjapoolse kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid VÕS § 103 mõttes ei esine.
22.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja poolt nõutav viivisemäär on poolte vahel lepinguga kokku lepitud. Kostja viivise arvestusele ega suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
23.Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda talle hageja poolt esitatud arve maksmisest. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5 000 eurot ning alates 19.06.2017 viivis põhinõudelt (5 000 eurot) 0,1% päevas kuni 1 314 euro täitumiseni.
MENETLUSKULUD
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere, kohtunik
Kohtuotsuse põhjendusi muudetud Tallinne Ringkonnakohtu 28.06.2019 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.