Apellatsiooniastme menetluskulud jätta solidaarselt YY ja LL kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-1562
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas hagi YY (kostja 1) ja LL (kostja 2, koos kostjad) vastu kahju 7452,83 euro hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja koos oma elukaaslasega 26.08.2016 kostjatega müügilepingu, mille objektiks oli Harjumaal Harku vallas Muraste külas XXX asuv kinnistu koos selle oluliste osadega.
3.Müügilepingu p-s 1.10.4 kinnitasid kostjad, et lepingu esemel ei ole mingeid neile teada olevaid varjatud puudusi, kinnistul asuv elamu on ehitatud ehitusloa alusel ning vastab projektile. Samuti kinnitasid kostjad, et puuduvad eritunnused või puudused, mille fikseerimist nad lepingus peaksid vajalikuks.
4.Hageja sai kinnisasja otsese valduse 09.09.2016. Hageja avastas kinnistul mitmeid puudusi. Olemasoleva projekti kohaselt peaks elamul olema 2-lõõriline korsten. Tegelikkuses on ehitatud ühelõõriline korsten. Elutoas asuva kaminahju kolde lagi on deformeerunud ning kolde laest kive alla kukkunud. Ahju ühenduslõõr korstnaga on ühekordse laega ning deformeerunud. Suits ja ving pääsevad tekkinud avade kaudu eluruumidesse. Ühenduslõõr peaks olema kahekordse laega, et tagada tihedus ja eluruumide kaitse vingu, suitsu ja leekide eest. Korstnajalas puudub tuhaluuk, mistõttu ei ole võimalik korstna ja lõõri puhastamise käigus eraldunud tahma korstnajalast eemaldada. Elamu korsten on liiga lühike ning selle külge on kinnitatud TV antenn. Päästeameti 26.10.2016 ettekirjutusega keelati XXX asuva elamu omanikel küttesüsteemi kasutamine kuni küttesüsteemi ohutusnõuded on täidetud. Eelnimetatud ettekirjutuse tõttu ei saa hageja kasutada elamu ahju ja sauna kerist ning maja kütta ja leiliruumi kasutada.
5.Hageja koos kaasomanikuga võttis hinnapakkumised uue korstna ja ahju ehitamiseks. Moodulahi ning uue ahju ladumine on sisuliselt samas hinnaklassis - moodulahi ligi 2800 eurot, uue ahju ladumine ligi 2600 eurot, millele lisanduvad ukse, siibrite ja tuhaluukide maksumus või 3950 eurot koos kõikide lisadega. Juhul kui laduda uus ahi, siis tuleb selleks laduda ka uus korsten, sest olemasolev korsten ei vasta nõuetele. Moodulahju puhul on võimalik olemasolevasse korstnasse paigaldada roostevaba toru ning ühendada see moodulahju ja saunakerisega. Uue korstna ladumine maksab pakkumise kohaselt umbes 2300 eurot, moodulkorsten olemasoleva korstna sisse umbes 1000 eurot. Ahju, kerise ja korstna ohutusnõuetele vastavaks viimine maksab kokku umbes 7500 eurot.
6.Hageja ostis kostjatelt valmis elamu s.t kostjad olid nimetatud majas eelnevalt sees elanud ja seda aktiivselt kasutanud. Kostjad pidid olema teadlikud elamu puudustest, kuid nimetatud puudusi müügilepingus ei nimetatud ning neid ei olnud võimalik tavapärase ülevaatuse käigus avastada.
7.Eesti projekteerimisnormid EPN 10.4 punkti 2.2 kohaselt ühendatakse üldjuhul iga küttekolle eraldi suitsulõõriga. Elamu eelprojektis oli korstnasse ette nähtud 2 suitsulõõri aga 14.09.2016 korstnapühkimise aktist ja VV 06.10.2016 ettepanekust nähtuvalt oli vaidlusaluses elamus nii kamin kui ka saunakeris ühendatud ühte suitsulõõri ning elamu korsten ei olnud välja ehitatud projekti kohaselt. Elamu korstnas oli projektikohase kahe suitsulõõri asemel üks suitsulõõr. Samuti puudus 2(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-1562 korstnal tahmaluuk korstnapõhja puhastamiseks. Hageja ei eitanud, et temal oli võimalus enne müügilepingu sõlmimist ostetav asi üle vaadata, kuid korstnas asuvate lõõride arv ei ole tavapärase ülevaatuse käigus tuvastatav ning selle asjaolu kontrollimiseks peab omama eriteadmisi või huvi. Kostjad ei avaldanud hagejale, et elamu küttesüsteemid ei vasta nõuetele ning seetõttu ei osanud hageja nimetatud asjaoludele kõrgendatud tähelepanu pöörata või kaasata selleks erialaspetsialiste. Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
9.Pärast valduse saamist esitasid hageja ja tema elukaaslane kostjatele ettepaneku hüvitada majas oleva ahju, kerise ja korstna väljavahetamise kulud. Kostjad ei olnud ettepanekuga nõus.
10.Hagis nimetatud puudused on varjatud puudused, millest kostjad ei teadnud ega pidanudki teadma ning need asjaolud oleksid saanud kostjatele teatavaks vaid juhul, kui nad oleksid taotlenud ehitisele kasutusluba. Kuna viimast ei olnud tehtud, siis võttis hageja sellest puudusest tuleneva riski enda kanda, ostes selle riski võrra madalama hinnaga kinnistu koos ehitisega. Müügilepingu p-s 1.10.4 kinnitasid kostjad, et lepingu esemel ei ole mingeid neile teadaolevaid varjatud puudusi, kinnistul asuv elamu on ehitatud ehitusloa alusel ning vastab projektile. Samas kinnitas hageja, et ta on teadlik, et ehitisel puudub kasutusluba. Lepingus on fikseeritud, et hageja ei pea kasutusloa puudumist asja puuduseks. Kasutusloata maja ostmisel puudub garantii selle nõuetelevastavusele, kuna väljastatud kasutusluba kinnitab, et hoone on ehitatud vastavalt projektile, selle küttekolded ja elektrisüsteem vastavad seaduse nõuetele ning on ohutud.
11.Hageja nõustus ka sellega, et majaehitust kajastav dokumentatsioon on puudulik. Olemasolev dokumentatsioon anti üle ja hagejal oli piisav võimalus olemasolevate dokumentidega tutvumiseks. Muuhulgas oli dokumentide hulgas ka ahjude ehitamisele spetsialiseerunud ettevõtte akt elutoas oleva kaminahju ehitamiseks ning korstna vastuvõtmise akt. Kuna nii ahju kui ka korstna ehitasid oma ala spetsialistid, siis ehituses asjatundmatutena usaldasid kostjad neid ning kahtlust tekitavaid asjaolusid ehitamise ajal ei tuvastanud.
12.Kostjad ei teinud hagejale takistusi lepinguobjektiga põhjalikul tutvumisel. Ostjatele anti võtmed, et nad saaksid omal käel käia ja tutvuda maja seisukorraga. Kostjad ei teinud saladust ehitise kehvast ehituskvaliteedist ning sellekohased puudused olid selgelt silmaga nähtavad.
13.Hageja olid kursis, et ehitise kvaliteete ei ole kõrge, see on rohkem kui 10 aastat vana ja sel ei ole kasutusluba. Samuti oli hageja teadlik, et ehitist ei ole renoveeritud, ei ole teostatud parendustöid, kõik ehitises olevad küttesüsteemid, ventilatsioonisüsteemid jne on paigaldatud ligi 10 aastat tagasi ja majas on pidevalt elatud. Hageja ja kostjate vahel ei olnud kokkulepet, et kostjad peaksid välja vahetama loomuliku kulumise seisundis olevaid esemeid.
14.Kostjad kasutasid enne maja müümist nii saunakerist kui ka elutoas paiknevat kaminahju ning mingeid eluohtlikkusele viitavad ilmselgeid tunnuseid ei avastanud. Kütteseadmed ei ajanud suitsu sisse, ei tekkinud vingu lõhna. Korstnapühkija 3(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-1562 14.09.2016 akt ei sisalda mingeid viiteid selle kohta, et kütteseadmeid ei tohiks kasutada või et need oleksid elu- või tuleohtlikud.
15.Kostjad nõustusid korstnapühkijate märkustega, et keris ja kaminahi on pärast kümneaastast kasutamist kulunud ja vajavad väljavahetamist, kuid see ei ole lepingueseme puudusena käsitletav. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Kui asi vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja eelnevalt üle vaadanud, siis tuleb eeldada, et ostja nõustus asja ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud. Esimese astme kohtu otsus
16.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 6768,83 eurot ning jättis menetluskulud 91% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 9% ulatuses hageja kanda.
17.Vaidlust ei olnud selles, et pooled sõlmisid kinnistu müügilepingu, kostjad on hagejale kinnisasjaomandi üle andnud ja hageja on tasunud müügihinna. Vaidlus oli selles, kas müüdud ese vastab lepingutingimustele ja kas müüja vastustab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4 sätestab, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma.
18.Kostjate vastutust ei välista ega piira hageja kinnitus müügilepingus, et ta on teadlik ehitiste ja rajatiste seisukorrast. Kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-71-07, p 13). See ei piira müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest.
19.See, et elamu korsten ei vasta oma pikkuse osas nõuetele ja selle külge on kinnitatud TV antenn on asjaolud, millest hageja pidi müügilepingut sõlmides olema teadlik, kuna need on visuaalselt tajutavad. Seega kinnistut ostes hageja aktsepteeris neid.
20.Projektdokumentatsioonile mittevastava korstna ehitamisega (s.o kahe suitsulõõri asemel üks suitsulõõr) rikkusid kostjad head ehitustava. Kostjad kinnitasid müügilepingu p-s 1.10.4, et lepingu esemele ehitatud elamu vastab projektile. See, et kostjad on usaldanud ahju ja korstna ehitajat ei vabasta neid vastutusest. Kuna korstna suitsulõõr ei vasta normidele, siis ei ole elamu selles osas keskmise kvaliteediga.
21.Deformeerunud kaminaahju kolde lae, deformeerunud ja ühekordse laega ahju ühenduslõõri ning tuhaluugi puudumise tõttu korstnajalas on küttesüsteemid elu- ja tuleohtlikud. Elamu kasutamise eelduseks on muuhulgas küttesüsteemide vastavus tuleohutusnõuetele. Nimetatud tingimus on elementaarne, millele elamiseks mõeldud lepinguese VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi vastama peab. Kui lepinguese eeltoodule ei vasta, 4(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-1562 on tegemist eelduslikult lepingueseme puudusega ning müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-12, p 23 ja 26). Kuna küttesüsteemid ei vasta tuleohutusnõuetele, siis ei vasta müügiese ka selles osas keskmisele kvaliteedile ning kostjad on lepingut rikkunud.
22.Kostjad tõid oma vastuväidetes välja, et kasutusloata maja ostmisel puudub garantii selle nõuetele vastavusele, kuna just kasutusluba kinnitab, et hoone on ehitatud vastavalt projektile, selle küttekolded ja elektrisüsteem vastavad seaduse nõuetele. Ka kasutusloata elamu peab vastama olemasolevale projektdokumentatsioonile ja kõrvalekalded sellest peaks olema kokku lepitud. Iseenesest ei saa igasuguseid kõrvalekaldumisi projektist lugeda ehitise puudusteks, kui ehitatu vastab ehitus- ja tuleohutusnõuetele (vt selles osas ka Riigikohtu lahend 3-2-1-131-05, p 15, 3-2-1-100-15 p 27). Seda, et projektist kõrvalekaldumine ei ole müügilepingu rikkumiseks, peab üldjuhul tõendama müüja. Kostjad ei toonud selliseid asjaolusid esile. Madalamaid kvaliteedinõudeid ei ole põhjendatud järeldada ainuüksi sellest, et elamule ei ole antud kasutusluba. See, et hageja on lepingus kinnitanud, et kasutusloa puudumist ei peeta asja puuduseks, ei tähenda, et asi ise ei peaks vastama keskmisele kvaliteedile.
23.Kostjad ei tõendanud oma väidet, et puuduste tõttu müüdi kinnistu turuhinnast oluliselt soodsamalt. Kostjate esitatud väljatrükk (lk 54) on tehtud ligi pool aastat pärast kinnistu müümist ning väljatrükist ei nähtu müüdavate ehitiste ehitusaastaid ega seisukorda.
24.Hageja tegi kostjatele 18.11.2016 ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks, milles on muuhulgas välja toonud, et kinnistul asuv elamu ei vasta tuleohutusnõuetele ja ei ole seega keskmise kvaliteediga ning ei vasta lepingutingimustele (lk 29–30). Nimetatud kiri on saadetud vähem kui kolme kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Hageja teavitas kostjaid puudustest mõistliku aja jooksul ja kostjad vastutavad seega lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise eest ning vastutusest vabanemise asjaolusid ei esine.
25.Hagejad palusid kostjatelt välja mõista ahju, kerise ja korstna ohutusnõuetele vastavaks viimise maksumuse 7452,83 eurot. Tegemist on hageja poolt tulevikus kantavate kulutuste hüvitamise nõudega. Hageja esitas Korsten Puhtaks OÜ hinnapakkumise summas 7452,83 eurot. Hinnapakkumine sisaldas ka ohutuskujade tagamist leiliruumis (684 eurot), mida hagejad kostjalt ei palunud välja mõista. Selles osas ei mõistnud maakohus kostjatelt hageja kasuks hüvitist välja. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
26.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
27.Maakohus ei hinnanud, kas ehitis vastab selle kasutusotstarbele, s.t sobib elamiseks ja on vähemalt keskmise kvaliteediga. Maakohus märkis pelgalt, et kuna küttesüsteemid ei vasta tuleohutusnõuetele siis ei vasta müügiese selles osas keskmisele kvaliteedile ning kostjad on lepingut rikkunud. Tuvastades kaminahju puudused oleks kohus pidanud analüüsima, miks selle asja puudus toob kaasa lepingueseme nõuetele 5(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-1562 mittevastavuse. Praeguses asjas ei ole küsimus küttesüsteemi puuduses, vaid ühe eseme sellises kulumises, mis on kaasa toonud eseme vahetamise vajaduse.
28.Maakohus tuvastas ebaõigesti enamiku ahjul olevaid puudusi ning tegi sisuliselt põhistamata otsuse selles osas, miks lisakütteallika puudused tingisid puuduse kogu müügieseme osas ning selliselt on maakohus jõudnud ebaõiglasele ja väärale otsusele. Elamu põhiküttesüsteem töötab. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et tegelikkuses puuduvad hagejal etteheited ehitise (elamu) osas ja selle keskmisele kvaliteedile või tavapärasele kasutusotstarbele vastavuse osas. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostjate seisukohale, et maja sobib elamiseks, vastab selles osas keskmisele kvaliteedile ja neile nõudmistele, mida võiks elukohale esitada (maja peab sooja, on köetav ja sanitaarruumides on nii soe kui ka külm vesi, kanalisatsioon toimib). Kuna elamu vastab neile nõudmistele, siis on ebaõige analüüsida üksikute majas olevate esemete puudusi. Nii on müügieseme kvaliteedinõuete mõttes tähtsusetu see, kas elutoas olev esteetilise tähtsusega kamin-ahi on VÕS mõttes puudusega asi.
29.Maakohus on põhjendamatult jätnud hindamata müügilepingu p-s 1.10.4 sisalduva, millega kostjad kinnitasid, et müügiesemel puuduvad neile teadaolevad varjatud puudused. Selle punktiga on kostjad piiranud oma vastutust nende puuduste osas, millest nad teadlikud ei olnud.
30.Kostjad ei nõustu maakohtuga, et puuduseks on ühelõõriline korsten. Maakohus hindas ebaõigesti hageja esitatud eelprojekti. Eelprojekti staadiumis üksnes analüüsitakse tehniliste ja arhitektuurilahenduste ökonoomsust ja sobivust. Põhiprojektis ja tööprojektis on võimalik veel muudatusi teha. Kostjad ei nõustu maakohtuga, et suitsulõõrid ei vasta projektile ja on puudulikud. Eelprojektis on viide normile EPN 10.4, mille kohaselt suitsulõõrid välja ehitatakse. Selle normi p 2.2 järgi, on lubatud küttekollete ühendamine ka ühe lõõriga, juhul kui nende koguvõimsus ei ületa 120 kW, suitsugaaside temperatuur, arvestamata lühiajalisi ületusi, on kuni 350 °C, nad on samas ruumis ja neis kasutatakse sama liiki kütuseid. Sama normi p-s 3 on toodud välja, et keriseahjus tekib aeg-ajalt suits temperatuuriga üle 350 °C. Järelikult on nõuded ühte suitsulõõri ühendamiseks täidetud ning hageja etteheide on alusetu. Kostjatele jäi arusaamatuks, milliseid lisatõendeid maakohus soovis küttekollete ühe lõõriga ühendamise osas.
31.Otsusest ei selgu, millega ja kuidas on tõendatud, et kaminahju kolde lagi on deformeerunud ning millest tuleneb asjaolu, et ahju ühenduslõõr korstnaga on ühekordse laega ning deformeerunud. VV ettepanekust nähtub, et ühenduslõõr puudutab sauna leiliruumi. Elutoas oleva ahju osas on öeldud vaid üldsõnaliselt, et see on deformeerunud ja mõrane ning ei vasta nõuetele. Korstnapühkimise aktis on mainitud korpuse lahtisi kive, mille hageja on teisendanud kolde deformatsiooniks. Vastuväited apellatsioonkaebusele
32.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. YY apellatsioonkaebuse palus vastustaja jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-1562
33.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
34.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus hagi rahuldas.
35.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja tuvastanud õigesti kahju hüvitamise eeldused ning nõude osaliselt rahuldanud. Järgnevalt vastab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidetele.
36.Maakohus on õigesti tuvastanud, et maja, mille küttekollete kasutamine on keelatud, ei vasta tavapärasele keskmisele kvaliteedile. Meie kliimavööndis ei ole mõeldav, et elamu võiks ilma küttesüsteemita vastata keskmistele nõuetele. Päästeameti 26.10.2016 ettekirjutuse nr 7.2-6.1/2498-1 järgi on elamu küttesüsteemi kasutamine kuni tuleohutusnõuete täitmiseni keelatud (lk 24). Kaminahju ja suitsulõõri puudused on tõendatud kortsnapühkija VV ettepanekuga (lk 17-23), milles on viidatud ahju deformatsioonile ja ühenduslõõri mittevastavusele, ja korstnapühkija RR aktiga (lk 16). VV ettepanekule on lisatud pildid, millelt on näha, et ühenduslõõrist on kivi puudu ja ahju lagi on deformeerunud (lk 17-23). Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kaminahi oli pelgalt dekoratiivne element ja mitte põhiline küttekolle. Kostjad on 23.05.2017 vastuses hagile ise esile toonud, et kaminahju kasutati kuni elamu müümiseni igapäevaselt elamu kütmiseks. Samuti tuleneb elumaja projektist, et seda köetakse kaminahjuga (lk 35). Ainuüksi kaminahju vanusest ei saa järeldada, et see võiks olla tavapärase ekspluateerimise käigus muutunud kasutuskõlbmatuks. Kostjad ei ole esile toonud, et ahju korpuse lahtised kivid, deformatsioon ja mõrad ning ebatihe lõõr on puudused, mis on tekkinud tavapärasel küttekolde ekspluateerimisel.
37.Kostjad on müügilepingu p-s 1.10.4. kinnitanud elamu vastavust projektile. Projektist nähtuvalt oli korstnas ettenähtud 2 lõõri (lk 36 pöördel). Seega ei vastanud ehitatud korsten projektile. Asjaolu, et korstna ehitas vastavat kvalifikatsiooni omav isik, ei muuda seda projektile vastavaks ega vabasta kostjaid vastutusest müüdud asja puuduste eest. Projekti kohaselt tulid korsten ja suitsulõõrid ehitada vastavalt normidele. Normi EPN 10.4 järgi sauna kerise ühendamist samasse lõõri teiste küttekolletega ja korstnajalga ilma tahmaluugita projekteerida ei saanud, kuna sauna kerise suitsugaaside temperatuur ületab 350 kraadi ja tahma kogunemine korstnajalga võib olla tuleohtlik. 7(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-1562
38.Ebaõige on kostjate väide, et hageja teadmine kasutusloa puudumisest vabastab nad vastutusest müüdud asja varjatud puuduste ja projektile mittevastavuse eest. Ka ilma kasutusloata elamu peab olema elamiskõlbulik ehk tagatud peab olema see, et seda on võimalik ohutult kütta ja projektile vastavust on kostjad müügilepingus ise kinnitanud.
39.Hageja apellatsioonkaebuse vastuse väited ei anna alust jätta YY apellatsioonkaebust läbi vaatamata. 30.10.2017 apellatsioonkaebus oli esitatud mõlema kostja nimel, kuid alla oli sellele kirjutanud YY. Ringkonnakohus jättis 13.11.2017 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kõrvaldama puudused, mh ka määratlema, kas apellant on ka CC ja tasuma kaebuselt riigilõivu. 20.11.2017 esitasid mõlemad kostjad uue kaebuse ja tasusid riigilõivu. Kuigi 20.11.2017 dokumendi sissejuhatuses on CC kirjutanud mina vormis ja selgitanud, et kaebus on ka YY nimel, on ringkonnakohtu arvates apellandid esitanud ühise kaebuse, millele viitab ka YY 04.12.2017 ringkonnakohtule saadetud kiri.
40.Kuna maakohus rahulas hagi osaliselt, siis on õigesti TsMS § 163 lg 1 järgi jäetud menetluskulud menetlusosaliste kanda võrdeliselt hagi rahuldamisega. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 165 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi solidaarselt kostjate kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.