Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile (Pankrotihaldur ja Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo, Ülikooli tn 2, 51003 Tartu; 782 8110; XXX) kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

pärandvara ilmselt maksejõuetu, registervara puudus ning arvelduskontodel oli paarsada eurot. Avaldaja sai A.R.-i surmast teada läbi tema elukaaslase. Elukaaslane ei olnud nõus osamakseid ise edasi tasuma. Avaldaja märkis, et pärandvara muutus maksejõuetuks mh seetõttu, et 12.10.2022 lepinguga võõrandas pärandaja talle kuulunud kinnisasja (registriosa nr 3996739) enda elukaaslasele Uxxx Pxxxxxxxx. Tavapärasele kinketehingule viitas isiklik kasutusõigus pärandaja kasuks kuni surmani. Pankrotimenetluses on pankrotihalduril võimalik esitada hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Hetkel on raske prognoosida kinnisasja väärtust. Hetkel on kinnisvaraportaalis kõige odavam korter Viljandis pakkumisel 12 000 euroga. Kohus võttis avalduse 29.01.2025.a määrusega menetlusse, sest avaldaja põhistas võlgniku maksejõuetuse. Kohus kohustas avaldajat tasuma deposiiti. Avaldaja tasus deposiidi. 20.02.2025.a määrusega määras kohus võlgniku pärijale ajutise esindaja, kuna ükski võimalikest pärijatest ei ole pärandit vastu võtnud ning pärimismenetluses ei osale testamenditäitjat ega pärandi hooldajat. Pärija esindaja esitas 14.03.2025 vastuse avaldusele. Esindajal ei olnud vastuväiteid pankrotiavaldusele. Esindaja nõudel esitas avaldaja esindajale täpsustused nõude kujunemise kohta. 19.03.2025.a määrusega määras kohus ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kuulub pärandvarasse raha pangakontodel 278,02 eurot. Muu vara puudub. Tagasivõitmise/tagasinõudmise võimalused: nõudeõigus pärandaja elukaaslase UxxxxPxxxxxxxvastu. Pärandaja elukaaslasel oli eeldatavalt ligipääs pärandaja pangakontole. Pärast pärandaja surma on tehtud mitmeid ülekandeid kokku summas 412,44 eurot, sh Uxxx Pxxxxxxxx endale. Nimetatud rahaliste vahendite käsutamiseks puudus Uxxx Pxxxxxxx õigus ja raha tuleb tagastada. Samuti on suure tõenäosusega tagasivõidetav pärandaja poolt 12.10.2022 kinketehing Uxxx Pxxxxxxxx. Kinketehingu tegemise hetkel oli pärandaja ainsaks sissetulekuks töövõimetoetus ning tal oli tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused, lisaks kohustused Säästukaart Pluss kasutamise lepingust. Pärandaja kinkis ära enda ainsa väärtusliku vara lähikondsele. Pärandajale kuulus ka sõiduk Dacia Sandero, mis on võõrandatud ning alates 10.03.2023 on omanikuks Uxxx Pxxxxxx. Eelduslikult andis pärandaja sõiduki Uxxx Pxxxxxxxx tasuta üle. Sõiduki väärtus võib olla 1500 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole selle võõrandamistehingu tagasivõitmine majanduslikult otstarbekas, arvestades sõiduki väärtust ja muid tagasinõudmise/tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt summas 2440,89 eurot. Ajutine pankrotihaldur oli seisukohal, et pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjus on ühelt poolt pärandaja halvenenud tervis, mis viis surmani ning sellest hoolimata võetud kohustused. Teisalt vara tasuta võõrandamine elukaaslasele. Ajutise pankrotihalduri sõnul on tegemist raugemise olukorraga. Kui keegi deposiiti 1500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ei maksa, tuleks pankrotimenetlus lõpetada panrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 24.04.2025.a määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse. 30.04.2025 maksis avaldaja deposiidi. Kohtu põhjendused

Kohus, hinnates avaldaja ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivalt täitmata kohustusi rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 2440 euro ulatuses. Pärandvara väärtus on umbes 278,02 eurot. Esineb nõudeõigus pärandaja elukaaslase vastu summas 412,44 eurot ning tagasivõidetav on kinketehingud pärandaja ja tema elukaaslase vahel. Pankrotimenetluse kulude katteks on tasutud deposiit. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et A.R.-i pärandvara on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine. Seetõttu tuleb välja kuulutada A.R.-i pärandvara pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 51 1. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29.05.2025 algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Üldkoosolek toimub virtuaalruumis ning isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist kohtule teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus määrab pankrotihalduriks Oksana Kutšmei, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja

lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); - Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1). - Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1); - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. -

Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 1073,60 eurot (sh km). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 7,33 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 120 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 880 eurot. Tasule lisandub käibemaks 193,60 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 1073,60 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine haldur taotles tasu väljamaksmist avaldaja tasutud deposiidist. Kohtu hinnangul on see PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 lause 3 alusel võimalik. Ajutisele haldurile tuleb teha väljamakse summas 1073,60 eurot kohtu deposiiti avaldaja poolt 29.01.2025 tasutud deposiidist. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab: hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab põhimõtteliselt, et pankroti välja kuulutamine on vaid avaldaja huvides, kes saab niimoodi uue täitedokumendi, millele hakkab kehtima uus nõude aegumise kulgemine. Seetõttu tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses avaldaja enda kanda. Riigikohus on aga 10.04.2013 teinud lahendi 3-2-1-23-13, mille p-s 12 on selgitanud TsMS sätete mittekohaldumist pankrotimenetluses. Riigikohus selgitas järgmist: Kolleegium leiab, et sellest üldreeglist on PankrS §-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad PankrS § 150 lg-d 2 ja 3. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning PankrS § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast. Seega tuleb avaldaja kantud menetluskulud tasuda pankrotivarast vastavalt PankrS §-le 146. Avaldaja ei esitanud menetluskulude nimekirja, kuid kohtul on vaatamata sellele kohustus kohtuasja materjalide pinnalt menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata (TsMS § 174 lg 1). Kohtuasja materjalide alusel on tuvastatav, et avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot ning deposiit 2600 eurot (1100 eurot ja 1500 eurot), kokku 3020 eurot. Nimetatud kulud on põhjendatud kulud ja tuleb kanda pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.