Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-8587
Kohtuasi
L.Q pankrotihalduri Maire Arm hagi M.F vastu tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks või tehingu tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.01.2025 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
M.F 17.02.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja L.Q pankrotihaldur Maire Arm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja M.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.01.2025 määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis L.Q pankrotihalduri Maire Armi menetluskulud ja nendelt arvestatava viivise M.F-ilt välja L.Q pankrotihalduri Maire Armi kasuks. Tühistatud osas teha uus määrus, millega mõista L.Q pankrotihalduri Maire Armi menetluskulud ja nendelt arvestatav viivis M.F-ilt välja L.Q pankrotivarasse. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata, täiendades osaliselt määruse põhjendusi.
2.1.Määrata kindlaks L.Q pankrotihaldurile Maire Armile hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista M.F-ilt välja L.Q pankrotivarasse pankrotihalduri kantud menetluskulud 2600 eurot (õigusabikulu 2550 eurot ja riigilõiv 50 eurot).
2.2.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni hüvitamisele kuuluvate menetluskulude (2600 eurot) hüvitamiseni.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2-21-8587
4.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L.Q (võlgnik) pankrotihaldur Maire Arm (hageja) esitas 28.05.2021 Harju Maakohtule hagi M.F (kostja) vastu tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, alternatiivselt tehingu tühisuse tuvastamiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 30.11.2022 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.01.2024 otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Riigikohus jättis 29.04.2024 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
3.Hageja esitas 31.10.2022 pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lg 14 alusel menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja osalenud menetluses pankrotihaldurina iseseisvalt, õigusteenuse tunnihinnaga 150 eurot. Kokku on menetluses kulunud aeg 17 tundi, mis koos riigilõivuga 50 eurot teeb menetluskulude suuruseks 2600 eurot. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Kostja esitas 03.11.2022 vastuväite, leides, et pankrotimenetluses peaks olema sõlmitud halduriga vastav õigusteenuse osutamise leping ja lepitud kokku õigusabi osutamise tunnitasu. Kostjale teadaolevalt vastavat õigusteenuse lepingut sõlmitud ei ole ning seda ei ole ka kohtule esitatud, mistõttu on hageja nõue väidetavate õigusabikulude väljamõistmiseks põhjendamatu, sest õigusabikulusid ei ole tekkinud. Ühtlasi näeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 ette, et hüvitamisele kuuluvad vaid lepingulise esindaja kulud – pankrotihaldur ei ole lepinguline esindaja, hagejaks on pankrotihaldur ise. Arvestades hageja poolseid menetlusdokumente, nende sisu ning asja mahtu ja keerukust, ei ole hageja väidetavad õigusabikulud kostja hinnangul esitatud ulatuses põhjendatud. Kostja hinnangul saab põhjendatuks pidada hageja väidetava õigusabi ajakulu kokku mitte rohkem kui 10 tunni ulatuses. Samuti on kostja hinnangul ebamõistlikult kõrge hageja väidetava tunnitasu määr. Arvestades asja sisu ja keerukus taset, ei ületa mõistliku tunnitasu määr siinses asjas 130 eurot.
5.Maakohus andis 20.05.2024 hagejale võimaluse esitada täiendav menetluskulude nimekiri. Hageja täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitanud.
6.Hageja ei nõustunud 01.10.2024 seisukohas kostja vastuväidetega ja selgitas, et PankrS § 65 lg 14 on seadusesse lisatud selgete eeldustega, et kui pankrotihaldur osaleb isiklikult 2
2-21-8587 menetluses, on sellega tekkinud õigusabikulud ja need on vastaspoolelt sissenõutavad. Täiendavaid eeldusi või tingimusi säte ei sisalda. Kohtud on sätet vastavalt ka kohaldanud. Kui kostja seisukoht oleks õige, siis sellisel juhul oleks hageja pidanud sõlmima õigusabilepingu iseenda nõustamiseks ja esindamiseks või hoopis võlgnikuga, kelle tehingut on kavas tagasi võita, mis kumbki ei ole mõistlikud järeldused. Hageja ja kostja õigusabikulude suurus on põhimõtteliselt sama, mis kinnitab, et hageja taotletud summa on mõistlik. Ühtlasi kinnitas hageja, et õigusabikulud sisaldavad käibemaksu. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maakohtu määrus
7.Maakohus mõistis 30.01.2025 määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2600 eurot ja viivise.
7.1.Maakohus leidis, et hageja võib tulenevalt PankrS § 65 lg-st 14 nõuda kostjalt õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse vajalikus ja põhjendatud ulatuses, kuna hageja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele ja eraldi õiguabilepingu sõlmimise kohustust pankrotihalduriga seadus ei nõua.
7.2.Hageja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnastes vaidlustes tasumisele kuuluvat tunnitasu ja on seega vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd hageja on välja toonud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks välja käibemaksuga.
7.3.Maakohus, kontrollinud ja võrrelnud hageja ja kostja menetluskulude nimekirjasid ning hageja õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et poolte menetluskulude nimekirjades toodud toimingud ja kulud on antud tsiviilasja asjaolusid arvestades võrdväärsed ja hageja ajakulu 17 tundi on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud.
8.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kostja esitas taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
8.1.Vaatamata asjaolule, et PankrS § 65 lg 14 sätestab, et haldur võib nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, saab selliseid õigusabikulusid kostja hinnangul välja mõista vaid eeldusel, et need on üldse tekkinud. See tähendab, et pankrotimenetluses peaks olema seega sõlmitud halduriga vastav õigusteenuse osutamise leping ja lepitud kokku ka õigusabi osutamise tunnitasu. Vaidlust ei ole selles, et sellist õigusteenuse osutamise lepingut ei ole sõlmitud, mistõttu on hageja nõue väidetavate õigusabikulude väljamõistmiseks põhjendamatu, kuna hagejal ei ole tekkinud õigusabikulusid.
8.2.TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele vaid lepingulise esindaja kulud. Kuna pankrotihaldur ei ole lepinguline esindaja, ei saa hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 3
2-21-8587
8.3.Menetluskulude summat tuleb igal juhul vähendada käibemaksu võrra, kuna hageja 30.10.2022 menetluskulude nimekiri ei sisalda mitte ühtegi viidet käibemaksule, samuti ei sisalda menetluskulude nimekiri ka kinnitust, et hageja ei saaks käibemaksu tagasi arvestada. Reeglina tegutseb haldur OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo kaudu, milline äriühing on käibemaksukohustuslane.
8.4.Hageja ajakulu ja tunnitasu on ebamõistlikud. Maakohus ületas diskretsioonipiire ja jättis hageja menetluskulude põhjendatuse sisuliselt kaalumata. Kostja hinnangul saab põhjendatuks pidada hageja väidetava õigusabi ajakulu kokku mitte rohkem kui 10 tunni ulatuses. Mõistlik tunnitasu määr on siinses asjas kostja hinnangul 130 eurot tunnis. Menetluse edasine käik
9.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hageja menetluskulud kostjalt välja hageja kasuks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hageja menetluskulud kostjalt välja võlgniku pankrotivarasse. Muus osas tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja TsMS § 659). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja kulude kostjalt väljamõistmise osas. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
12.Kostja vaidlustab menetluskulude suuruse kindlaksmääramist ja temalt väljamõistmist, leides, et pankrotihalduril ei ole õigust nõuda õigusabikulude hüvitamist, kuna ta ei vasta lepingulisele esindajale esitatavatele nõuetele ning nõutavaid menetluskulusid tulnuks vähendada ja põhjendatud ajakulu võiks olla 10 tundi hinnaga 130 eurot tund. Lisaks leiab kostja, et kulud tuleb hüvitada käibemaksuta.
13.Pankrotihaldur võib PankrS § 65 lg 14 kohaselt, kui ta vastab TsMS § 218 lg 1 p-des 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud. PankrS § 65 lg 14 kohaldamiseks piisab, kui pankrotihaldur vastab kas TsMS § 218 lg p-s 1 või p-s 2 seatud nõuetele (RKTKo 21.12.2022, 2-21-2685, p 16; RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145, p-d 14 ja 16). Hageja on vandeadvokaat ja vastab seega TsMS § 218 lg 1 p-s 1 lepingulisele esindajale seatud nõuetele. PankrS § 65 lg-st 14 ega kohtupraktikast ei tulene, et haldur peab menetluskulude hüvitamiseks sõlmima õigusabiteenuse lepingu. Kuivõrd siinses asjas kohaldub PankrS § 65 lg 14, on põhjendamatu kostja väide, et hageja ei ole lepinguline esindaja TsMS § 175 lg 1 mõttes.
14.Siiski on maakohus PankrS § 65 lg 14 kohaldamisel eksinud selles, et mõistis hageja menetluskulud kostjalt välja hageja kasuks. Eelnimetatud sättest tulenevalt saab 4
2-21-8587 pankrotihaldur nõuda kohtuvaidlusega seotud menetluskulude väljamõistmist pankrotivarasse, mitte enda kasuks. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega mõista hageja menetluskulud välja võlgniku pankrotivarasse.
15.Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel kaalutlusõigust. Maakohus ei ole küll oma otsustust piisavalt põhjendanud, kuid ringkonnakohus saab eeltoodud minetuse kõrvaldada määruskaebusele vastates.
15.1.Vaatamata sellele, et siinses asjas annab aluse menetluskulude hüvitamiseks PankrS § 65 lg 14, kohaldub menetluskulude suuruse kindlaksmääramisele TsMS § 175 lg 1, mille kohaselt menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).
15.2.Maakohus võrdles hageja ja kostja menetluskulude nimekirjasid ja hageja õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, ning leidis, et poolte menetluskulude nimekirjades toodud toimingud ja kulud on antud tsiviilasja asjaolusid arvestades võrdväärsed ja hageja ajakulu 17 tundi on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Kostja on esitanud vastuväite, et tema hinnangul on kulud põhjendatud kuni 10 tunni ulatuses, täpsustamata, millised hageja menetlustoimingud olid tema hinnangul ebavajalikud või millise menetlustoimingu ajakulu ülemäärane.
15.3.Esiteks märgib ringkonnakohus, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 17; RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 17). Maakohus on määruse põhjendustesse märkinud vaid järelduse, et kõik menetluskulud on põhjendatud. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.
15.4.Hageja 31.10.2022 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hagejal hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 7 tundi 40 minutit. Arvestades hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse sisu ja mahtu ning vajadust komplekteerida ka hagiavalduse lisad, on ringkonnakohtu hinnangul märgitud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Hagejal kulus kostja menetluskulude tagatise taotlusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 1 tund 20 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu, arvestades kostja taotlust ja hageja vastust, mõistlik. Hagejal kulus kostja vastusega hagile tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 2 tundi 30 minutit, mis ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik ajakulu kahe menetlustoimingu jaoks. Põhjendatud menetlustoiming oli kostja 04.05.2022 seisukohaga tutvumine ning selleks vajalik ajakulu 50 5
2-21-8587 minutit. Asja materjalidest nähtuvalt toimus maakohtus 12.05.2022 istung. Hageja märgitud ajakulu 1 tund 50 minutit kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kuivõrd kostja 23.05.2022 istungi edasilükkamise taotlusest nähtuvalt pidasid pooled aktiivselt läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, tuleb põhjendatud ja vajalikuks lugeda ka hageja ajakulu 1 tund aruteludeks võlausaldajatega kompromissi teemal ja vastamiseks. Maakohtus toimus 27.10.2022 istung. Hageja märgitud ajakulu 1 tund 50 minutit kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud olid põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu kokku 17 tundi on kohtuvaidluse asjaolusid arvestades mõistlik asja mahuga kooskõlas.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuga), arvestades asja sisu ja keerukust, vastab kohtupraktikas aktsepteeritud esindaja tasumäärale ega ületa keskmist sarnastes vaidlustes tasumisele kuuluvat tunnitasu ning on seega vajalik ja põhjendatud.
17.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud käibemaksu käsitlusega. Hageja 30.10.2022 menetluskulude nimekiri ei sisalda tõesti viidet käibemaksule, kuid hageja on 01.10.2024 seisukohas kinnitanud, et hageja õigusabikulud sisaldavad käibemaksu. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma siinses asjas tähtsust asjaolu, kas pankrotihaldur tegutses OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo kaudu. Tasu mõistetakse välja võlgniku pankrotivarasse ning Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri otsingu (https:// apps.emta.ee/saqu/public/kmkrnr) vastusest nähtuvalt ei ole võlgnik käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule TsMS § 174 lg 10 alusel käibemaks.
18.Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 2600 eurot ja see tuleb kostjalt võlgniku pankrotivarasse välja mõista.
19.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
20.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei saa kohus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastada (TsMS § 150 lg 1 p 5).
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.