X (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi hagi Y vastu tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, alternatiivselt tehingu tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. novembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
103 020 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. novembri 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Y kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-8587 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm (hageja) esitas 28.05.2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, alternatiivselt tehingu tühisuse tuvastamiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks 23.04.2020 sõlmitud kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXX, kinnisasi) müügileping, kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine ja asjaõigusleping. Alternatiivselt palus hageja tuvastada nimetatud lepingu tühisus. Hageja palus kohustada kostjat andma hagejale üle omand kinnisasjale ja asendada omandi üleandmiseks vajalikud tahteavaldused.
1.1.12.10.2020 esitas võlausaldaja Brennek OÜ Harju Maakohtule avalduse X (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Brennek OÜ-l X vastu käendusest tulenev sissenõutavaks muutunud nõue 261 950 eurot. 26.11.2020 nimetas Harju Maakohus Maire Armi X ajutiseks pankrotihalduriks ning kohaldas pankrotiavalduse tagamise abinõusid. 21.01.2021 kuulutas Harju Maakohus välja X pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. X pankrotimenetluses on esitatud 523 608,94 euro ulatuses nõudeid.
1.2.23.04.2020 sõlmis võlgnik kostjaga kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega võlgnik müüs kinnisasja XXX kostjale. Kostja on võlgniku tütar. Kinnisasi müüdi kostjale hinnaga 90 000 eurot ning kostja kohustus tasuma ostuhinna igakuiste osamaksetena hiljemalt 23.04.2034 järgmiselt: 180 osamakset suurusega 500 eurot kuus ajavahemikus 23.05.2020– 23.04.2034. Hagi esitamise seisuga on kostja tasunud müügilepingu alusel osamakseid ajavahemiku14.05.2020–13.10.2020 eest, st kuus osamakset kokku 3000 eurot. 02.04.2021 avaldas võlgnik hagejale, et kostja on tasunud talle ostuhinnast kokku 25 000 eurot.
1.3.23.04.2020 sõlmitud müügilepinguga seati XXX kinnisasjale võlgniku ja C kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Isikliku kasutusõiguse tingimuste kohaselt kohustusid X (müüja) ja C kinnisasja omal kulul korras hoidma ja tasuma selle kasutamisega seotud majandamis- ja muud kulud.
1.4.Hüpoteegisumma ei näita võla olemasolu ega selle suurust. Tagatava kohustuse suurust peab tõendama kostja, kuid ta ei ole seda teinud. Tõendamata on kostja väide, et ta on tasunud ostuhinnast 25 000 eurot. Ostuhinna tasumine on tagamata ja intressivaba. Tagasivõitmise alusena tuleb arvestada mitte ainult müüki alla turuhinna vaid ka ebamõistlikult pikka ja ilma lisanduvate intressideta maksetähtaega ehk raha väärtuse kaotust ajas. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kinnisasja müügileping ei kahjusta võlgniku võlausaldajate huve. Kinnisasi oli müügilepingu sõlmimise hetkel koormatud hüpoteekidega Luminor Bank AS-i ja AB Kreditex AS-i kasuks kokku 99 520 euro ulatuses. Kui lähtuda hageja seisukohast, et kinnisasja väärtus oli 99 520 eurot, oleks kinnisasja müümise korral saanud raha vaid hüpoteegipidajad. Arvestades hüpoteeke, müüs võlgnik kinnisasja turuväärtusest oluliselt kallimalt. Müügihinna osas tuleb arvestada ka, et kinnisasi on koormatud isikliku kasutusõigusega võlgniku ja C
2-21-8587 kasuks. Kostja on tasunud müügilepingu alusel hagejale kokku 25 000 eurot, mis tuleb tagasivõitmise korral kostjale tagastada.
2.2.Ostuhinna tasumine maksegraafiku alusel igakuiste maksetena ei kahjusta võlausaldajate huve. Müügileping ei ole tühine, kuna pooled ei soovinud sõlmida ega ole sõlminud kinkelepingut.
2.3.See, milline oli kinnisasja müügilepingu sõlmimise hetkel hüpoteekidega tagatud nõude suurus, ei oma asjas tähtsust, kuna omanik peab igal ajahetkel arvestama võimaliku nõudega just nimelt hüpoteegisumma ulatuses. Isegi, kui seda arvestada, peab hageja tõendama tagatud nõude suurust . Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 30.11.2022. a otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda.
3.1.Hageja tagasivõitmise nõude rahuldamise eeldused on järgnevad: − Tagasivõitmise nõue on esitatud vähem kui kolm aastat pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist (pankrotiseaduse (PankrS) § 118 lg 2); − Tagasivõitmise nõude esitas pankrotihaldur (PankrS § 118 lg 1); − Tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 109 lg 1); − Tagasivõidetav tehing kahjustab võlausaldajate huve (PankrS § 109 lg 1); − Tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas tehinguga (teadlikult) võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 1 p-d 2-4; PankrS § 110 lg 3, PankrS § 110 lg 4, PankrS § 117 lg-d 1 ja 3).
3.2.Maakohus tuvastas, et haldur esitas tagasivõitmise nõude PankrS § 118 lg 2 sätestatud ajalises piiris ning tehing on tehtud enne pankroti väljakuulutamist.
3.3.Maakohus hindas, kas tagasivõidetav tehing kahjustab võlausaldajate huve ning leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kinnisaja turuväärtus tehingu sõlmimise ajal 23.04.2020 oleks olnud suurem kui 90 000 eurot. 17.01.2020 tõestatud kinkelepingus on kinnisasja väärtus määratud tehingu osapoolte hinnangu alusel. Müügilepingus toodud lepingu eseme väärtuse aluseks olevat metoodikat ning hinna kujunemist ei ole välja toodud, samuti ei ole esitanud antud konkreetse hinna kujunemise osas hageja kohtule täiendavaid tõendeid. Hageja viitas samas piirkonnas asuva teise maja müügikuulutusele, kus veidi väiksemat kinnisasja müüdi 145 000 euroga. Kinnisaja müügikuulutuses kajastatud hind ei kajasta sageli hinda, millega kinnisasja müügileping sõlmitakse.
3.4.Maakohus leidis, et hagejal tuli tõendada, milline oli müügilepingu sõlmimise hetkel hüpoteekidega tagatud kohustuste täpne suurus ning et on välistatud hüpoteekidega tagatud nõuete suurenemine. Hageja (ega ka kostja) ei ole välja toonud ega tõendanud, millised olid 23.04.2020 tehingu toimumise ajal Luminor Bank AS-i ja AB Kreditex AS-i kasuks seatud hüpoteekidega tagatud kohustused. Seetõttu ei saanud maakohus järeldada, et kinnisasja võõrandamine kehtimajäävate hüpoteekidega või olukorras, kus hüpoteekidega tagatud nõuded tasutakse võõrandamisel, võimaldaks võlausaldajate nõudeid rahuldada 23.04.2020 müügilepingus sätestatust suuremas või väiksemas ulatuses.
3.5.Vaatamata eelnevale leidis maakohus, et müügilepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Kinnisasja müümine järelmaksuga 15-aastase perioodi jooksul alates 23.05.2020 kokku 180 võrdses suuruses osamaksena (500 eurot kuus), seejuures nõudmata ühtegi ostuhinna tasumise
2-21-8587 tagatist, lisanduvat intressi ning tehingu käigus kinnisasjale võlgniku ja C kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine, olid võlausaldajate huve kahjustavad tingimused. Pankrotimenetluse eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõuded võimalikult kiiresti. Võlgniku ja C kasuks seatud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmisega vähendas võlgnik selgelt kinnisasja turuväärtust.
3.6.Maakohus leidis, et kostja teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Müügilepingu teine pool on võlgniku tütar. Järelikult eeldatakse PankrS § 110 lg 3 ja PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt, et kostja teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve, mistõttu on täidetud ka nõude rahuldamise viies ja viimane eeldus.
3.7.Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse määrata kohtuotsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kostja oleks kohustatud andma kinnisasja omandi hagejale üle ja andma tahteavalduse omaniku vahetuse kohta kande tegemiseks vaid juhul, kui kostjale on eelnevalt tasutud ostu eest hagejale makstud 25 000 eurot.
2.4.Võlgniku 15.03.2021 kompromissettepanek, kus ta avaldas, et on saanud ostuhinnast 25 000 eurot, ei ole kohustuse täitmise kviitung võlaõigusseaduse (VÕS) § 95 lg 1 mõttes ega lükka ümber tõendamiskoormist. Kostja ei ole sellises ulatuses raha maksmist tõendanud. Apellatsioonkaebus
3.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi kostja vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt taotleb kostja, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis kindlaks määramata kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja oleks kohustatud andma kinnisasja omand Xle üle ja andma tahteavalduse omanikukande tegemiseks vaid juhul, kui kostjale on eelnevalt tasutud ostu eest Xle tasutud 25 000 eurot.
3.1.Kuigi maakohus on õigesti järeldanud, et hageja ei ole tõendanud, et tehingu tagasivõitmisel oleks võimalik pankrotivara suurendada, leidis maakohus vastuoluliselt, et müügilepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Arvestades, et kinnisasja koormavad hüpoteegid ületavad selle turuväärtust ja hüpoteegid jäid püsima, ostis kostja kinnisasja turuhinnast oluliselt kallimalt. Kinnisasja müümisel turutingimustel ei oleks võlausaldajatele raha laekunud. Seetõttu ei ole asjakohane, kas ostuhinna tasumine oli tagamata ja milline oli maksegraafik.
3.2.Võlausaldajate huve kahjustaks hoopis tehingu tagasivõitmine, sest sel juhul tuleb kostjale tagastada müügilepingu alusel makstud 25 000 eurot. Selle raha tasumist tõendavad nii hagi lisana nr 11 esitatud digitaalselt allkirjastatud kompromissettepanek, kui ka 02.04.2021 võlgniku vastus pankrotihaldurile. Kompromissettepanek on ühtlasi käsitatav täitmise kviitungina VÕS § 95 lg 1 mõttes ja lükkab ümber tõendamiskoormise. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vaidlust ei ole 3000 eurot tasumise üle, mistõttu ei ole alust jätta kostja taotlust tervikuna rahuldamata. Vastustaja seisukoht
4.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2-21-8587
6.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Nõustuda ei saa sellega, et maakohus tuvastas, et võlgnik müüs kinnisasja turutingimustest oluliselt soodsamalt. Mõneti vastuoluliselt jättis maakohus üksnes tuvastamata, kas hüpoteegiga tagatud nõudeid oli ning kui suured need võisid olla. Seetõttu jäi sisuliselt tuvastamata kinnisasja turuväärtus müügi hetkel. Sellele vaatamata järeldas maakohus õigesti, et 23.04.2020 kinnisasja müügilepinguga kahjustas võlgnik teadlikult võlausaldajate huve.
9.Kolleegium ei nõustu kostja hinnanguga, et kui kinnisasja koormavad hüpoteegid, tuleb eeldada, et hüpoteegiga tagatud nõudeid on vähemalt sama palju kui on hüpoteegisumma. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnisasja väärtust ei määra ainuüksi hüpoteegisumma suurus. Hüpoteegiga tagatud nõue võib olla tegelikult rahuldatud ning kinnisasja igakordne omanik ei pea selle tasumise eest enam vastutama (RKTKm 09.06.2017, 3-2-1-61-17, p 14.3). Seetõttu ei ole näiteks kaasomandi lõpetamise vaidluses peetud kohaseks lähtuda eeldusest, et kinnisasja väärtuse määrab hüpoteegisumma (samas).
10.Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et võlausaldajate huvide kahjustamine seisnes selles, et kostja sai õiguse tasuda müügihind 15 aasta jooksul osamaksetena ning ostuhinna tasumise kohustus oli tagamata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et sellised lepingutingimused on võlausaldajate huve kahjustavad, ega korda täpsemalt maakohtu arutlust (TsMS § 654 lg 6). Seega ei pidanud hageja tagasivõitmise nõude eeldusena tõendama, et kinnisasja müügihind oli turuhinnast väiksem. Küll aga tuli kostjal tõendada oma vastuargumenti, et kinnisasja müügi korral pankrotimenetluses ei oleks võlausaldajatele üldse raha laekunud.
11.Selleks oleks kostja saanud esile tuua hüpoteegiga tagatud nõuete suuruse ja seda tõendada. Jättes kõrvale võimaluse, et kostja võis võlgniku tütrena saada tagatava nõude kohta teavet võlgnikult, võis ta seda küsida ka hüpoteegipidajatelt Luminor Bank AS-lt ja AB Kreditex ASlt. Koormatud kinnisasja omanikuna on kostjal õigus saada hüpoteegipidajalt teavet võla kohta (RKTKo 17.09.2009, 3-2-1-8-09, p 13). Seejuures on maakohtu menetluses tuvastatud, et Luminor Bank AS ega AB Kreditex AS ei esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeid võlgniku vastu, mis viitab, et nõuded võivad olla juba lõppenud.
12.Maakohus jättis õigesti rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja oleks kohustatud andma kinnisasja omandi hagejale üle ja andma tahteavalduse omaniku vahetuse kohta kande tegemiseks vaid juhul, kui kostjale on eelnevalt tasutud ostu eest hagejale makstud 25 000 eurot. PankrS § 119 lg 5 sätestab, et kui teine pool teadis või pidi tehingu tegemisel teadma, et tehing kahjustab teiste võlausaldajate huve, saab ta võlgnikule üleantu eest nõuda hüvitist üksnes pankrotivõlausaldajana. Et kostja on võlgniku tütar ja seega lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 3 mõttes, tuleb PankrS § 110 lg 3 järgi eeldada, et ta teadis, et tehing kahjustab võlausaldajate huve ja saab seetõttu hüvitist nõuda üksnes pankrotivõlausaldajana. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
2-21-8587 Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.