XX hagi YY vastu asjade asendamiseks või kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.01.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht Viru Vangla), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Andrei Matvejev Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta läbi vaatamata XX apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.01.2018 otsuse peale.
2.Jätta rahuldamata XX taoltus menetlusabi saamiseks tagatise tasumisel.
3.Jätta rahuldamata XX taotlus tagatise tasumise tähtaja korduvaks pikendamiseks.
4.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta XX kanda.
Rahuldada YY avaldus apellatsioonimenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks.
6.Määrata kindlaks ning mõista XX-lt YY kasuks välja apellatsioonimenetlusega seoses tekkinud menetluskulu 180 eurot.
7.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (180 eurolt) tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Välja mõista XX-lt riigituludesse XX-le antud riigipoolse menetlusabi eest 450 eurot. Riigilõiv 450 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi
jõustumisest vastavalt käesolevale lahendile lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.XX (hageja) esitas 23.01.2015 Harju Maakohtusse hagi YY (kostja) vastu deaktiveeritud relvade (kuulipildujad 2B-30 (tähistatud ka ZB-30), RPD-46 ja DP-27, automaat STG44, automaadi MP-40 osad, püstol-kuulipilduja „Suomi” ning alumiiniumist Saksa raketipüstol) tagastamiseks või asendamiseks.
2.Maakohus jättis 29.04.2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas ning saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks menetlemiseks. Harju Maakohus jättis 17.01.2018 otsusega hagi rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda.
3.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja taotluse hagejale menetlusabi andmise jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohus võttis 06.03.2018 määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse ja vabastas hageja riigilõivu 450 euro tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel.
4.Kostja esitas 10.03.2018 ringkonnakohtule taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 720 eurot.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2017 määrusega rahuldati kostja taotlus kostja eeldatavate menetluskulude katteks rahalise tagatise saamiseks ning kohustati hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks tagatist 720 eurot 20 päeva jooksul pärast määruse jõustumist. Ringkonnakohtu määrus jõustus 11.06.2018.
6.12.06.2018 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks ning palus anda täiendava tähtaja 15 päeva tagatise tasumiseks.
7.02.07.2018 pikendas ringkonnakohus tähtaega tagatise tasumiseks kuni 09.07.2018.
8.09.07.2018 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse võimaldamaks tasuda tagatis vabanemistoetuse arvelt. Hageja viibib Viru Vanglas ning tal puuduvad rahalised
vahendid tagatise tasumiseks. Tagatis on võimalik tasuda hageja vabanemistoetuse arvelt. Hageja on pöördunud vangla administratsiooni poole taotlusega lubada vabanemistoetuse summade kasutamist tagatise summa tasumiseks, kuid sellest on viitega vangistusseaduse § 75 lg-le 4 keeldutud.
9.09.07.2018 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu 700 euro tasumisel.
10.09.07.2018 seisukohas palus kostja jätta rahuldamata hageja taotluse nõude pööramiseks vabanemistoetuse summadele. Selline taotlus on põhimõtteliselt käsitatav korduva taotlusena tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks, millise tähtaja korduva pikendamisega kostja nõus ei ole (TsMS § 64 lg 1). Määruse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 643 lg 2 teise lause, § 639 lg 1 ja § 197 alusel läbi vaatamata (vt ka RKTKm nr 3-2-1-158-09 p 11).
12.TsMS § 639 lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Vastavalt TsMS § 197 määrab kohus hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 643 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse läbivaatamist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus määrusega apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
13.Hageja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks (s.o 09.07.2018) nõutavat tagatist tasunud ega esitanud kohtule tasumist tõendavat dokumenti. Ringkonnakohus hoiatas hagejat 16.03.2017 määruses, et tagatise andmata jätmisel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Apellant tagatist ei tasunud ja teatas kohtule, et tal ei ole selle tasumiseks vahendeid. Seega tuleb jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
14.Hageja esitas taotluse, milles palus võimaldada tasuda tagatis vabanemistoetuse arvelt. Kuivõrd vastavalt vangistusseaduse § 75 lg-le 4 saab hageja vabanemistoetust vabalt käsutada vanglast vabanedes, siis käsitab ringkonnakohus seda taotlusena tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks kuni vanglast vabanemiseni. Kuivõrd kostja ei ole andnud nõusolekut tähtaja korduvaks pikendamiseks TsMS § 64 lg 1 alusel, siis tuleb jätta selline taotlus rahuldamata.
15.Ka hageja taotlus menetlusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Taotlusest nähtub, et hageja palub menetlusabi riigilõivu 700 euro tasumiseks. Kuivõrd hagejale on juba antud menetlusabi riigilõivu tasumisel ning praegusel hetkel tuleb hagejal tasuda tagatis 720 eurot, siis käsitab ringkonnakohus hageja taotlust taotlusena menetlusabi saamiseks tagatise tasumisel. Ringkonnakohus leiab, et tagatise nõudmisel kostja menetluskulude katteks ei ole tegemist olukorraga, millal on võimalik taotleda menetlusabi TsMS 18. ptk 6. jaos sätestatud alustel ja korras. TsMS § 180 lg 1 järgi on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks, kuid TsMS 19. ptk-s sätestatud tagatise näol ei ole tegemist menetluskuluga TsMS § 138, 143 ja 144 mõistes. Seega jääb vastav taotlus rahuldamata.
16.Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2018 määrusega on hagejale antud menetlusabi ja vabastatud ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 450 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud
või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 639 lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Kuna apellatsioonkaebus jäi läbi vaatamata, kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse hagejale antud riigipoolse menetlusabi eest 450 eurot. Riigilõiv summas 450 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda. Kuivõrd maakohus määras asjas kindlaks menetluskulud, siis teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3).
18.10.07.2018 esitas kostja menetluskulude nimekirja. Kostja palub hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu 180 eurot. Kostja palub lahendis määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esindaja õigusabitoiminguks on 10.03.2018 tagatise taotluse koostamine – 1,5 h. Kostjale on osutatud õigusabi tunnitasuga 120 eurot/h (sh käibemaks). Kostja õigusabikulud on seega kokku 180 eurot (1,5 h x 120 eurot/h). Kostja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
19.12.07.2018 teatas hageja esindaja, et hagejal puuduvad vastuväited kostja menetluskuludele.
20.Ringkonnakohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 180 eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et tagatise taotluse koostamisele kulunud aeg (1,5 h) on põhjendatud ja vajalik kulu. Ringkonnakohus rahuldas 16.03.2017 määrusega kostja taotluse täies ulatuses. Hageja tagatist ei tasunud ning seega jääb apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Ka kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) võib arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoimingut, pidada põhjendatud tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Kostja taotlusel tuleb lahendisse märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.