Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2016. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-1185
Tsiviilasi
DM hagi AL vastu asjade valduse saamiseks või kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. aprilli 2016. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6400 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: DM (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Andrei Matvejev Kostja: AL (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad Triinu Vernik ja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2016. a otsus DM hagis AL vastu asjade valduse saamiseks või kahju hüvitamiseks osaliselt kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks menetlemiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.DM (hageja) esitas 23. jaanuaril 2015. a Harju Maakohtule hagiavalduse AL (kostja) vastu. Hageja täpsustas oma nõuet 18. veebruaril 2015. a ja soovis hagi lahendamist deaktiveeritud relvade (kuulipildujad 2B-30 [tähistatud ka ZB-30], RPD-46 ja DP-27; automaat STG44; automaadi MP-40 osad; püstol-kuulipilduja „Suomi” ning alumiiniumist Saksa raketipüstol – edaspidi koos „relvad”) valduse saamiseks või asendamiseks.
2.Hageja nõudis kostjalt relvade valdust või asendamist väites, et relvad kuuluvad hagejale ja ta oli andnud need hoiule mittetulundusühingule Front Line (registrikood 80215105, registrist kustutatud, edaspidi MTÜ), kes eksponeeris neid Tallinnas Erika tänaval asuvates ruumides. Kaitsepolitsei korraldas MTÜ ruumes 2009. aastal läbiotsimise ja võttis muu hulgas ära ka relvad. Pärast kriminaalmenetlust tagastati hageja relvad 2011. aastal MTÜ-le. Hageja teada tegeles relvadega edaspidi kostja, kellelt hageja kohe ka relvi tagasi nõudis, kuid kes keeldus relvi hagejale tagastamas. Hageja järeldas sellest, et relvad on kas kostja valduses või on kostja need võõrandanud. Kui relvad ei ole enam kostja valduses, siis tuleb kostjal kahju hüvitamise korras endine olukord taastada, st asendada relvad väärtuses kokku 6400 eurot. Alternatiivselt tuleb kostjal sama kahju hüvitada kui MTÜ juhatuse liikmel, kes sarnaselt teiste juhatuse liikmetega vastutab solidaarselt vahetult hageja ees, sest MTÜ lõppemise tõttu ei saa MTÜ kasuks nõuet enam esitada. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitis, et relvade väärtus ja nende kuulumine hagejale oli tõendamata. Kostja kinnitas, et relvad ei ole praegu ega polnud ka varem kostja valduses, seega on hagi esitatud vale kostja vastu. Relvade asendamise kui kahju hüvitamise nõue on aegunud. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 29. aprilli 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Maakohus tuvastas tunnistajate VJ ja ET ütluste põhjal, et hagis loetletud relvad kuulusid hagejale. Kohtu hinnangul ei olnud täidetud aga vindikatsiooninõude rahuldamise teine eeldus, kuna hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ET oleks andnud vaidlusalused relvad üle kostjale või kostja oleks muul viisil saanud relvade valduse. Samuti ei ole tõendatud, et nii need kui ka ülejäänud relvad (kuulipilduja RPD-46, automaat STG44 ja automaadi MP-40 osad) oleks praegu kostja valduses.
6.Hageja alternatiivsele kahju hüvitamise nõudele esitas kostja aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagiavaldusest nähtuvalt teadis hageja relvade (osalisest) MTÜ-le tagastamisest 2011. aastal, samal ajal asus ta relvi nõudma nii kostjalt kui ka MTÜ-lt. Hageja esitas hagi
2(5)
23.jaanuaril 2015. a, st enam kui kolm aastat pärast 2011. aasta lõppemist. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis viitaks aegumistähtaja peatumisele või katkemisele, samuti ei ole alust kohaldada TsÜS § 150 lg 2. Järelikult oli kahju hüvitamise nõue kostja kui kahju väidetava põhjustaja vastu hagi esitamise ajaks aegunud.
7.Kohus ei nõustunud hagejaga, et hageja märgitud asjaoludel oleks võimalik hagi rahuldamine kostja kui MTÜ juhatuse liikme vastutuse alusel. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 näeb ette juhatuse liikme vastutuse kaks eeldust: juhatuse liige peab olema rikkunud oma kohustust ja sellega tekitanud kahju mittetulundusühingule. Hageja pidi tooma esile konkreetse kohustuse rikkumise ja ühingule tekkinud kahju. Hageja heitis üksnes ette, et MTÜ tegevusega tekitati talle kahju. Puuduvad hageja väited selle kohta, et MTÜ-l oleks tekkinud kahju või et kostja oleks rikkunud mõnda kohustust tema ja MTÜ vahelises sisesuhtes. Sellisel juhul on nõue kostja kui MTÜ juhatuse liikme vastu välistatud ja selle aegumist ei pea enam kontrollima. Apellatsioonkaebus
8.30. mail 2016. a esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada.
9.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega kahju hüvitamise nõude aegumise osas. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse hageja ja kostja vande all ärakuulamiseks. Vande all antud ütlustega kavatses hageja tõendada aegumistähtaega puudutavaid asjaolusid. Apellatsioonkaebuses saab hageja tõendada aegumistähtajaga seonduvat vaid kaudsete tõendite pinnalt, viidates asjaolule, et hageja viibis alates 16. augustist 2012. a kuni praeguse hetkeni vahi all. Hageja suhtes oli eeluurimise ajal kohaldatud suhtlemise piirang. Seega puudusid hagejal igasugused võimalused tema õiguste rikkumisest tähtaegselt teada saada. Hageja sai juhtunust teada alles 2014. a detsembris. Aegumistähtaja kohaldamisel ei tule lähtuda sellest, millal toimus relvade tagastamine, vaid sellest, millal relvad müüdi. Seega tuleb lähtuda tunnistaja VJ ütlustest, mille kohaselt toimus relvade müük orienteeruvalt 2012. a. Seda kinnitas ka tunnistaja ET, kelle ütluste kohaselt toimus relvade müük mõni aeg pärast seda, kui relvad olid tagastatud MTÜ-le. Sellisel juhul on hagi esitatud tähtaegselt.
10.Maakohus ei selgitanud, et kostja vastutus võib sõltuda MTÜS § 32 lg-te 2 ja 4 sätetest. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja ei esitanud selgelt väljendatud arvamust selle kohta, milliseid konkreetseid kohustusi kostja rikkus. TsÜS § 35 paneb juhatuse liikmele kohustuse täita oma kohustused tavalise hoolega. ET ütlustest nähtub, et MTÜ juhatuse liikmed olid teadlikud sellest, et osa Kaitsepolitseiameti poolt tagastatud deaktiveeritud relvadest ei olnud MTÜ omandiks. Tunnistaja VJ selgitas, et tavapäraselt MTÜ liikmete poolt klubi ruumidesse toimetatud relvadel puudusid dokumendid, mis kajastavad relvade päritolu ja omandit. Tema ütluste kohaselt olid kõik MTÜ liikmed teadlikud, kelle omandis on iga konkreetne relv või muu asi. Sama asjaolu kinnitas ka hageja kohtuistungil. ET seletuse kohaselt tagastati relv omanikule juhul, kui MTÜ juhatuse liikmete kasutuses olid dokumendid, mis kajastasid klubi liikme omandiõigust relva suhtes. Teised relvad müüdi juhatuse liikmete osavõtul. Kui Kaitsepolitseiamet tagastas relvad MTÜ-le, siis MTÜ juhatuse liikmetel oli kohustus tagastada klubi liikmete omandis olevad relvad iga konkreetse relva omanikule sõltumata sellest, kas juhatuse liikmetel oli omandiõigust tõendavad dokumendid või mitte. Arvestades, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 näeb ette omandi absoluutset kaitset, siis isik, kelle valduses on seadusliku aluseta teise isiku omandis olev asi, peab tagastama selle asja omanikule. Kuivõrd MTÜ likvideeriti, siis olid MTÜ juhatuse liikmed kohustatud tegema kõik endast sõltuva selleks, et võtta ühendust hagejaga ja tagastama talle kuuluvad relvad. Kuna MTÜS § 32 lg-test 2 ja 4 tulenev vastutus on solidaarne, siis hagi esitamine kostja
3(5)
vastu oli põhjendatud sõltumata sellest, kas ta võttis vahetult osa eelmainitud relvade müügist või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ning rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Samuti on otsus TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses olulises ulatuses põhjendamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas.
13.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtuostus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 pde 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kuid asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seaduslik kohtuotsus eeldab ka materiaalõiguse õiget kohaldamist.
14.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega hageja esitatud kahju hüvitamise nõude osas. Esmalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et TsÜS § 150 lg-s 1 silmas peetud aegumistähtaeg hakkab kulgema alates ajast, mil õigustatud isik sai teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust või pidi sellest teada saama. Kuna kohus kohaldab aegumise vastuväidet kostja taotlusel, on kostja kohustuseks tuua esile asjaolud ja esitada tõendid selle kohta, et nõue on aegunud.
15.Maakohus on praegusel juhul leidnud, et nõue on aegunud tulenevalt sellest, et hageja sai teada, et relvad on MTÜ käes 2011. aastal. Maakohtu selline käsitlus ei ole õige. Asjaolu, et hageja teadis, et relvad on MTÜ käes, ei tähenda, et hageja oli teadlik talle tekitatud kahjust. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et teadmine kahjust TsÜS § 150 lg 1 tähenduses peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Samuti on oluline teadmine kahju põhjustanud isikust. Juhul kui kahju hüvitamise eest vastutab solidaarselt mitu isikut, hõlmab TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgemine üksnes nõudeid nende isikute vastu, kelle hüvitamiskohustusest on kannatanu teadlik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-16, p 21). Seni tuvastatud asjaolusid arvestades saaks kahju tekitamisest ja selle eest vastutavast isikust teada saamist lugeda kõige varasemalt sellest hetkest, kui hageja sai teada, et relvad on hävitatutud või võõrandatud AÕS § 95 järgi heausksele ostjale või mõnel muul põhjusel kostja tegevuse tõttu hageja jaoks kaotsi läinud ning seetõttu ei ole nende tagasinõudmine võimalik. Teadmine, et relvad on MTÜ käes, ei viita mingil viisil sellele, et hageja oli või pidi olema teadlik, et talle on kostja poolt kahju tekitatud. Vastupidi, sellised asjaolud andsid hagejale põhjust loota, et kahju ei ole tekitatud ning relvad on võimalik MTÜ-lt tagasi saada. Kuna maakohus ei ole kahjust ja selle eest vastutavast isikust hageja teadasaamise või teada saama pidamise hetke tuvastanud, on maakohus on jätnud vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata ning teinud aegumise osas ennatliku otsustuse.
4(5)
16.Lisaks sellele on maakohus kohaldanud seadust vääralt kostja kui MTÜ juhatuse liikme vastutuse osas. Maakohus on nõude aluseks ekslikult märkinud MTÜS § 32 lg 2, mis käsitleb juhatuse liime vastutust MTÜ ees. Praegusel juhul ei ole aga hagejaks mitte MTÜ vaid MTÜ võlausaldaja ning hageja nõude näol on tegemist juriidilise isiku juhatuse liikme otsevastutusel põhineva nõudega. See tähendab, et sellisel juhul põhineb vastutus deliktiõiguslikul alusel. Vastutuse tuvastamiseks tuleb sellisel juhul teha selgeks, kas kostja on MTÜ juhatuse liikmena pannud toime õigusvastase teo hageja võlausaldaja suhtes, milleks võib eeskätt olla kaitsenormi rikkumine (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või tahtlik heade kommete vastane käitumine (VÕS § 1045 lg 1 p 8) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 15; 8. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p 17).
17.Kuna hageja tugineb sellele, et ta on kaotanud relvade omandi tänu kostja tegevusele, võib kostja vastutus põhineda ka VÕS § 1037 sätestatud rikkumiskondiktsioonil ning hagejal võib olla õigus kasutada kostja suhtes selles sättes ettenähtud õiguskaitsevahendeid (vt nt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-15, p 15). Ka selle õigusnormi kohaldamise eeldused on jäetud maakohtu poolt tuvastamata.
18.Kuna maakohus on jätnud nii aegumist puudutavad asjaolud kui ka deliktivastuse ja/või rikkumiskondiktsiooni võimalikud eeldused tuvastamata, tuleb asi saata maakohtule tagasi asja uueks läbivaatamiseks. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul enne otsuse langetamist täita TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ja ringkonnakohtu viidatud puudused asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldada. Ringkonnakohtul endal ei ole võimalik asja sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära, arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
19.Kuigi hageja ei ole maakohtule vindikatsiooninõude rahuldamata jätmise osa etteheiteid teinud, märgib ringkonnkohus selles osas siiski, et jagab maakohtu seisukohti vindikatsiooninõude rahuldamata jätmise osas. Hagiavalduse kohaselt tugineb hageja oma nõudes AÕS §-le 80, mille esimese lõike kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi teise lõike järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kolleegium märgib, et AÕS § 80 alusel ei ole võimalik rahuldada hagi isiku vastu, kelle otseses valduses asju ei ole ning kostja saab ennast AÕS § 80 alusel esitatud hagi vastu kaitsta ka väitega, et ta ei ole asjade otsene valdaja (vt nt Riigikohtu 3. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-13, p 12). Seega on maakohus õigesti leidnud, et nõude rahuldamiseks AÕS § 80 lg 2 ja § 82 lg 1 alusel tuli hagejal tõendada lisaks sellele, et tema on hagis nimetatud relvade omanik, ka seda, et need relvad asuvad kostja valduses. Isegi kui nõustuda, et kõigi vaidlusaluste relvade olemasolu ja omandiõigus oli tunnistajate ütluste ja Kaitsepolitsei vastusega tõendatud, ei saa nende tõendite alusel väita, et relvad on kostja valduses.
20.Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Iko Nõmm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.