Võlaõigus › Töövõtulepingud

4 680 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise aja seisuga summas 1 500 eurot ja põhivõlgnevuselt kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni viivist 12% aastas. Hageja sõlmis kostjaga 07.08.2014 Ehitise Töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus tegema ehitustöid lepingus kokku lepitud hindadega XXX asuvas hoones. Hageja teostas kokku lepitud tööd, kuid kostja keeldus põhjendamata töid vastu võtmast. Hageja esitas 16.03.2015 kostjale teostatud tööde eest tasumiseks arve nr 01/1400/15, mille kostja jättis tasumata. Pooled leppisid viivise määra kokku lepingu p. 7.7, mille kohaselt oli viivise määraks kuni 12% aastas ehk 0,032% päevas. Hageja arvestab viivist alates arvel näidatud maksetähtajast s.o 16.03.2015. Kostja vastus hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Lepingus on teostajana ehk võimaliku hagejana märgitud hoopis teise nimega osaühing: Torudeabi 24 OÜ, mitte hageja Torudeabi24.ee OÜ. Lepingus on kirjas, et töö üleandmine toimub üleandmis-vastuvõtmise aktiga, mida ei ole esitatud. Sellest ajast saaks kostja hakata hagejalt nõudma garantiitöid 2 aasta jooksul. Kostja pidi laskma hageja töö täielikult ümber teha, hageja ei olnud puuduste kõrvaldamiseks kättesaadav. Osa töid jäi tegemata ja ülejäänud tööd olid tehtud oluliste defektidega. Garantiitöid hageja poolt ei tehtud. XXX korterelamu trepikoja korduvülevaatuse 20.05.2015 dokumendis märgitakse, et tööd on vaatamata 17.12.2014 puuduste väljatoomisele hageja poolt endiselt teostamata. Kolmas isik Cityehitus OÜ on XXX tööd teostanud ajavahemikul 06.2015 kuni 01.08.2015. Hageja paigaldatud ebakvaliteetne krohv on eemaldatud, aluspind karestatud, krunditud, osaliselt lauspahteldatud, kaks korda värvitud. Kogumaksumus 6 666,67 eurot pluss käibemaks, kokku 8 000 eurot. Need tööd olid hagejal jäänud tegemata. Seoses ümbertegemisega läks tööde maksumus oluliselt suuremaks kui hageja tööde maksumus. Kuna hageja tööd tuli täielikult ümber teha, kanda lisakulusid, siis keeldus kostja nende eest tasumast. Hageja oli nõus kostjale esitatud kirjalikus pöördumises loobuma suurest osast nõuetest, sest seal pöördumises võtab hageja omaks, et ta on saanud kostjalt järelevalve pretensioonid, kus kirjeldatakse ülevaatuse käigus selgunud töid. Hageja kasutab arusaamatut nõudesummade eskaleeringut. Hageja soovis algul kirjavahetuses tööde tasu vaid 2 600 eurot, seejärel jõudis 3 900 eurot ja nüüd hagis nõutav põhisumma 4 680 eurot. Vahepeal hageja poolt töid ei teostatud. Kohtu põhjendused Istungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde. Vaidlust ei ole järgnevates olulistes asjaoludes. Poolte vahel puudub allkirjastatud leping, hageja lubati objektile ja ta alustas tööd. Muuhulgas pidi hageja tegema töid trepikojas. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooltevaheline õigussuhe vastab töövõtusuhte tunnustele. Töövõtulepingust tulenevad peamised kohustused sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1: töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 8 lg-s 2 on

sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuigi 07.08.2014 kuupäeva kandev leping (t lk 4-9) on allkirjastanud vaid hageja poolt, on nii hageja kui kostja oma kirjalikes seisukohtades viidanud erinevatele lepingupunktidele. Ka istungil olid pooled ühel meelel, et teha tuli lepingus nimetatud töid lepingus märgitud hinnaga. Seega lähtub kohus samuti lepingus sätestatust. Hageja on kostja vastu esitanud tasunõude. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Lõige 5 sätestab: „kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.“ Lepingu punktist 8.1 nähtub, et tellija kohustus tasuma õigeaegselt töövõtjale kokkulepitud kvaliteetse töö teostamise eest lepingus kokkulepitud mahus ja korras vastavalt tellija poolt aktsepteeritud teostatud töö aktile ja vastavalt lepingus sätestatud korras ja selle alusel tehtud arvele. Lepingu punkti 8.2 kohaselt oli tellija kohustus ka kolme tööpäeva jooksul arvates akti esitamisest aktsepteerima või põhjendatult tagasi lükkama teostatud töö akti. Lepingu järgi pidi tasu sissenõutavaks muutumiseks kostja töö vastu võtma. Lepingupunktide 8.1 ja 8.2, samuti punkt 13.1 kohaselt pidi töö vastuvõtmine toimuma aktiga. Kohtule on esitatud 12.12.2015 kuupäeva kandev allkirjastamata akt, mis esmakordselt saadetud hageja poolt kostjale 15.06.2016 (t lk 59-63). Akti järgi olid töödeks XXX trepikoja tööd ja maalritööd kogumaksumusega 3 900 eurot. Kuivõrd akt ei ole allkirjastatud, et ole kostja töid vastu võtnud. VÕS § 638 sätestab: ”Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.” Kohtu hinnangul ei saa lugeda töid vastuvõetuks. Lepingust ei tulene, millal pidid tööd olema valmis - lepingus on viidatud tööde valmimise aja osas lepingupunktile 10.1, kuid sellist punkti ei eksisteeri. Kuivõrd hageja esitas 16.03.2015 tööde maksumuse kohta arve nr 01/1400/15 (t lk 10) ja arves nimetatud töödeks olid trepikoja tööd ja maalritööd (XXX), siis valmisid hageja hinnangul tööd enne arve esitamise kuupäeva. Hageja arvates on tööd tehtud kvaliteetselt, kostja arvates puudustega. Kostja ja ehitusjärelevalve poolt on 17.12.2014 koostatud dokument trepikoja puuduste kohta (t lk 36) ning 20.05.2015 uus dokument, mille kohaselt puudusi ei olnud kõrvaldatud (t lk 36 pöördel). 01.08.2015 ja 25.08.2015 aktide kohaselt on trepikojatööd parandanud teine äriühing (t lk 37-38 pöördel). Kohtu hinnangul on kostja 17.12.2014 ja 20.05.2015 puuduseid käsitlevate dokumentidega, 01.08.2015 ja 25.08.2015 aktidega, fotodega (t lk 39-47) ja tunnistaja XXXi ütlustega (t lk 67) tõendanud, et trepikojas tehtud tööd olid puudustega. Tunnistaja XXXi ütlused (t lk 81) selle kohta, et kasutati parimat krunti, tellija oli kursis kasutatava materjaliga ning krohvi ärakukkumise põhjuseks oli seinast tulenev niiskus, ei ole piisavad pidamaks töid kvaliteetseks. Lisaks krohvi ärakukkumisele oli ka muid puudusi, mh uste palede liiga suur kõikumine, välisukse ümbrus tegemata, radiaatorite ümbrus konarlik, käsipuud ei ole nõuetekohaselt parandatud ning käsipuud ebatasased ja värvitud vale värviga. Tunnistaja XXX ei osalenud krohvimistöödes (lahkus, kui hakati pahteldama). Kuna töödes oli mitmeid puudusi, siis ei saa lugeda tööd alusetult mittevastuvõetuks VÕS § 638 teise lause mõttes. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele ja lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Käesolevas asjas esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud töö valmis – töö ei vastanud nõuetele, oli mitmete puudustega ja osaliselt tegemata. Kuna tööd ei ole vastu

võetud ja puuduste tõttu on mittevastuvõtmine olnud ka põhjendatud, siis ei ole töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud 1 086 eurot (sealhulgas käibemaks). TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kostjale osutatud õigusabi seisnes kostja esindajatega kontakteerumises, hagimaterjalidega tutvumises ja õigusliku positsiooni selgitamises (1 tund), hagivastuse koostamine ja üleslaadimine (3,5 tundi), kohtuistungiteks ettevalmistumine ja neil osalemine (5,3 tundi). Hageja ei nõustu kostja esindajatega kontakteerumise kuluga. Kohtu hinnangul on kõik tehtud toimingud põhjendatud, sh esindatava ja esindaja vaheline suhtlemine – ei ole mõeldav, et esindaja ei suhtle esindatavaga ja seega on mõistlik ajakulu kliendiga suhtlemisele ka põhjendatud. Toimingute ajakulu kokku 9,8 tundi on põhjendatud, eraldiseisvate toimingute tegemisele kulunud aeg on mõistlik ja kooskõlas tavapäraselt sellistele toimingutele kuluva ajaga. Mõistlik on ka tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabikuluks kujuneb sellise tundidearvu ja tunnitasuga 980 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on oma õigusabikulud esitanud koos käibemaksuga. Kostja on käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 10 sätestab: „Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.“ Kuna kostja on käibemaksukohustuslane ning ei ole ka kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 980 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 980 eurot ja mõistab selle hagejalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.