Korteriühistu Pae 23A hagi CHVxxx vastu põhivõla 579,76 euro, viivise 45,89 euro ja alates 22.07.2017 edasise viivise saamiseks 0,07% päevas
Tsiviilasja hind
902,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu Pae 23A (registrikood 80184787; asukoht Pae 23a, 11414 Tallinn) Hageja esindaja: Marina Samsonova (isikukood 47904140235; e-post [email protected]) Kostja: Xxx(isikukood xxx; elukoht xxx Kostja esindaja: Jüri Asari (e-post [email protected])
Kohtuistung
13.06.2018 hageja esindaja Marina Samsonova, kostja esindaja Jüri Asari
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Korteriühistu Pae 23A hagi osaliselt.
2.Välja mõista XxxKorteriühistu Pae 23A kasuks põhivõlgnevus 263,51 eurot ja alates 23.02.2018 viivis arvestatuna põhinõudelt (263,51 eurolt) määras 0,07% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.21.07.2017 esitas Korteriühistu Pae 23A hagi Xxxvastu põhivõla 579,76 euro, viivise 45,89 euro ja alates 22.07.2017 edasise viivise saamiseks 0,07% päevas.
2.Hageja täpsustas oma nõuet 13.06.2018 menetlusdokumendis, mille kohaselt on 01.02.2018 seisuga kostja põhivõlgnevus hageja ees 614,23 eurot ja viivise võlgnevus 104,11 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga Xxxomanik. Korteriomanikuna lasub kostjal kohustus tasuda hagejale elamu hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest. Korteriühistu põhikirja kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Põhikirja kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste eest juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
4.Kostja on hageja poolt esitatud majandamiskulude arveid alates 2016. aasta novembrikuust tasunud mittetäielikult ja mittetähtaegselt. Nõude aluseks on vesi ja kanalisatsioon, küte, kindlustus, prügivedu, majahoidja vesi, remondifond, hooldus ja haldusfond, laenu tagastamine, elekter ja üldelekter. Seejuures sisaldab hageja nõue tasu survepesu, lisaprügi ja santehniliste tööde eest.
5.Hageja selgitab, et vee tarbimise tariif on muutumatu, milleks on igakuiselt 2,08 eurot m3 kohta ning prügitariif muutub igakuiselt vastavalt hankija arvetele. 29.11.2012 üldkoosoleku protokolli kohaselt on hooldus ja haldusfondi tariif 0,51 eurot m2, remondifondi tariif 0,32 eurot m2, elektritarbimise tariif 0,75 eurot korter ja laenu tagastamise tariif 0,82 eurot m2. Seejuures leiab hageja, et laenu tagastamise tariif sõltub panga intressist ja muutub vastavalt kontolt pinnipeetud summalt. 14.08.2013 üldkoosoleku otsusega tõsteti üldelektri tariifi 0,091 euroni m2 kohta ja 28.08.2017 kordusüldkoosolekuga tõsteti hooldustasu tariifi 0,6333 euroni m2 kohta. Elektri-, kindlustuse- ja küttetariif on igakuiselt erinev. Raamatupidaja arvestab tariifi selliselt, et esitatud arve summa jagatakse maja pindalaga.
6.Hageja leiab, et kostja ehitusprügi äraviimise hind 200 eurot on õiglane ja põhjendatud. Protokollides on kirjas, et omanik viib suurjäätmed ise ära või teatab majahoidjat või juhatust ja seejärel esitatakse omanikule arve suurjäätmete äraviimise eest.
7.Hageja selgitab, et santehnilisi töid teostab Solkad OÜ ning iga väljakutse tasu korteriühistu jaoks on 20 eurot. Firmadega ei ole sõlmitud lepingut, kuna sellisel juhul tuleks korteriühistul igakuiselt maksta teenustasu. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Hagejal oli vastavalt 29.11.2012 üldkoosoleku otsusele õigus esitada kostjale arveid remondifondi maksete eest 0,32 eurot/m2, kuid tegelikult figureerib arvetes tariif 0,75 eurot/m2. Hageja ei ole tõendanud millisel üldkoosolekul selline tariif kinnitati. 2017. aasta jooksul on prügiveo tariifid praktiliselt iga kuu muutunud. Kostja leiab, et prügiveo maksumus ei saa iga kuu muutuda ning kui see muutub, tuleb seda tõendada. Laenu tagastamise osas märgib kostja, et selle ruutmeetripõhine tariif kehtestati 29.11.2012 üldkoosolekul ja moodustas 0,82 eurot/m2, kuid kostjale esitatud arvetes on selleks 0,88 eurot/m2.
9.Kostja hinnangul ei ole kohasteks tõenditeks korteri isikukontod. Esitatud tabelitest ei nähtu, kes on need koostanud ning kuidas on tuletatud numbrite arvutuskäik. Hageja ei ole hagi nõude arvutusi välja toonud, need ei ilmne korteri isikukontost ega viivise arvutusest. Kostja leiab, et hageja pole oma nõude kujunemist välja toonud.
10.Seejuures leiab kostja, et BaltTrans Services OÜ poolt esitatud arve prügiveo eest on põhjendamatult suur ja ebamõistlik. Kausaalne seos hageja poolt esitatud dokumentide vahel ei ole jälgitav. Väidetav prügiveo kulu tekkis 2016. aasta oktoobris, kuid makstud on prügi väljaviimise eest 13.02.2017. Kostja hinnangul ei ole selge, kas tegemist oli ainult kostja prügiga või lisandus veel kellegi teise prügi. Samuti ei ole selge prügiveo arve suurus. Hagejale esitatud arve oli 230 eurot, kuid hageja on tasunud 296 eurot. Seejuures on aga kostjale esitatud arve 200 eurot. Kostja leiab ka, et prügiveo koguse arvutamine ei peaks toimuma tükkides, vaid kuupmeetrites. Kostja lisab, et vastavalt äriregistris olevale infole tegeleb BaltTrans Service OÜ kolimisteenustega, mitte prügiveoga. Istungil üle kuulatud tunnistaja ei osanud isegi ligikaudselt kindlaks määrata prügi mahtu ja väitis, et selle viis välja hageja esindaja oma sõidukiga, kuna MUPO-st tuli trahv. Nimetatud väited tõendavad, et prügi kogus ei olnud suur, väited MUPO trahvi kohta on eksitavad, kuna hageja ise kinnitas, et vaidlusaluse prügi välja vedamata eest ühistut ei trahvitud ja prügi oli välja veetud hageja seadusliku esindaja poolt oma enda sõidukiga, millest tulenevalt ei ole arve prügiveo eest põhjendatud.
11.Kostja hinnangul ei ole tõendatud 2017. aasta septembri arvel välja toodud santehnilised tööd summas 20 eurot. Hageja väidete kohaselt teostas majas santehnilisi töid Solkad OÜ, mille iga väljakutse tasu korteriühistule oli 20 eurot. Kostja hinnangul ei vasta hageja väide, et firmadega ei olnud sõlmitud lepinguid, tegelikkusele. Kostja leiab, et iga pöördumise korral tuli kohale korteriühistu esimees, kes ise teostas väljakutsega seotud tööd.
12.Poolte vahel puudub seejuures vaidlus selles, et kostja on osaliselt arved tasunud. Samas ei ilmne hagist, milliste arvete katteks on hageja need maksed arvestanud. Sellest aga peab järelduma viivise suurus ja arvutamise kord. Vastavate andmete esitamata jätmisel ei ole võimalust kontrollida viivise arvutamise õigsust. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) kostja on korteriomandi aadressiga Xxxomanik (I kd, lk 39); 2) hageja kui korteriühistu on kostjale kui korteriühistu liikmele esitanud igakuiseid kommunaal- ja majandamisteenuste arveid (I kd, lk 40-48, lk 190-197); 3) kostja on osaliselt arved tasunud.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue (sh viivisenõue) tulenevalt tasumata arvetest on hageja poolt nõutud suuruses põhjendatud või mitte. Samuti selle üle, kas hageja on tõendanud suuremas ulatuses prügiveo ning majas teostatud santehniliste tööde kulu.
16.Põhivõlgnevusest Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja arvete tasumise kohustus tuleneb seadusest ja korteriühistu põhikirjast. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks
olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja põhikirja punkti 3.2.1. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi ning täitma liikme kohustusi isegi ajutise äraoleku ajal, kui juhatuse otsusega ei ole kehtestatud teisiti. Põhikirja punkti 3.2.7. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud tähtpäevadeks sihtotstarbelisi makseid elamu jooksvate majandamismaksete katteks (s.h. prügivedu, kanalisatsiooni-, elektri-, jne avariide likvideerimise eest) juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbelisi makse suuruse määramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinnas osast elamu korterite üldpinnas. Põhikirja punkti 3.2.8. järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud tähtpäevadeks korteriomandiga seotud majandamiskulusid. Põhikirja punkti 3.2.9. kohaselt arvestatakse kulusid vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale, arvestite näitudele, üldkoosoleku otsusele või üldkoosoleku poolt kehtestatud maksete arvestuste alusel (I kd, lk 50 pöördel ja 51). Eeltoodud sätetest ja hageja põhikirjast tuleneb, et kostja kui korteriomanik ja korteriühistu liige peab kandma oma korteriomandiga seotud majandamiskulusid ning arvestama korteriühistu vastavasisuliste üldkoosolekute otsustega. Kostjal on tekkinud hageja ees põhivõlgnevus seoses kommunaal- ja majandamisteenuste arvete mittetasumisega summas 614,23 eurot. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud arved, laenulepingu ja üldkoosoleku otsused (I kd, lk 40-48; lk 190-199; II kd lk 1-54). Hageja poolt esitatud arved sisaldavad endas vett ja kanalisatsiooni, prügivedu, remondifondi, hooldus- ja haldusfondi, laenu tagastamist, elektrit, üldelektrit, kindlustust, survepesu, majahoidja vett, kütet, santehnilisi töid ja lisaprügi. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise rikkumise korral kohustuse täitmist.
Kostja vaidleb nõudele vastu. Alljärgnevalt käsitleb kohus nõuete põhjendatust kululiikide kaupa.
16.1.Vesi ja kanalisatsioon Hageja tugineb vee ja kanalisatsiooni kulu nõudmisel tarbimise tariifi muutumatusele. Tariifi määrab Tallinna Vesi ja selleks on 2,08 eurot m3 kohta. Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluse kestel vee ja kanalisatsiooni määrale vastu vaielnud. Hageja on vee ja kanalisatsiooni tariifi kujunemise välja toonud (II kd, lk 2). Kohtu hinnangul on arveread vee ja kanalisatsiooni kohta arvetel õiguspärased. Hageja põhikirja punkti 3.2.9. kohaselt arvestatakse vett ja kanalisatsiooni vastavalt arvestite näitudele (I kd, lk 51). Kostja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks on tasuda elamu majandamisega seotud kulusid tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1. Kostja võlgnevus vee ja kanalisatsiooni kulu eest ajavahemikul oktoober 2016 kuni 01.02.2018 on 10,40 eurot.
16.2.Majahoidja vesi Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluses majahoidja vee tariifile 0,05 eurot vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on arveread majahoidja vee kohta arvetel õiguspärased. Kostja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks on tasuda elamu majandamisega seotud kulusid tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1. Kostja võlgnevus majahoidja vee kulu eest ajavahemikul oktoober 2016 kuni 01.02.2018 on 13,855 eurot.
16.3.Küte Hageja selgitab, et küttetariif on igakuiselt erinev. Tariif on saadud korteriühistule esitatud arve summa jagamisest maja pindalaga. Kohus leiab, et hageja on esitanud iga kuu küttetariifi tõendamiseks korteriühistule esitatud arved (II kd, lk 4 pöördel, lk 5 pöördel, lk 8 pöördel, lk 9 pöördel, lk 11 pöördel, lk 12 pöördel, lk 14, lk 16, lk 21, lk 23 pöördel, lk 25 pöördel, lk 26 pöördel). Nimetatud arvetest on igakuine küttetariif tuletatav ning seejuures on kostjale esitatud arvetel olevad tariifid kooskõlas tuletatud tariifidega. Seega on arveread kütte kohta arvetel õiguspärased. Hageja põhikirja punkti 3.2.9. kohaselt arvestatakse kütet vastavalt arvestite näitudele ja/või korteriomandi reaalosa üldpinnale, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti (I kd, lk 51). Kostja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks on tasuda elamu majandamisega seotud kulusid tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1. Kostja võlgnevus kütte kulu eest ajavahemikul oktoober 2016 kuni 01.02.2018 on 202,5079 eurot.
16.4.Kindlustus Hageja selgitab, et kindlustuse tariif on igakuiselt erinev. Tariif on saadud korteriühistule esitatud arve summa jagamisest maja pindalaga. Kostja ei ole kindlustuse tariifidele pärast hageja poolt nõude aluseks esitatud dokumente vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja on kindlustuse tariifi tõendamiseks esitanud arved nr A2016002767, A2016004110, A2017001560, A2017003086, A2018000170 (II kd, lk 6 pöördel, lk 7 pöördel, lk 14 pöördel, lk 17 pöördel ja lk 27). Nimetatud arvetest on kindlustuse tariif tuletatav ning seejuures on kostjale esitatud arvetel olevad tariifid kooskõlas tuletatud tariifidega. Seega on arveread kindlustuse kohta arvetel õiguspärased. Hageja põhikirja punkti 3.2.9. kohaselt arvestatakse kindlustust vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale või üldkoosoleku otsusele (I kd, lk 51). 11.06.2015 kordus üldkoosoleku otsusest
tulenevalt on kindlustuse makse jagatud elanike vahel sõltuvalt kindlustusest. Korteriühistu on kohustatud maja kindlustama iga aasta ja esitama pangale vastava dokumendi (II kd, lk 43). Kostja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks on tasuda elamu majandamisega seotud kulusid tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1. Kostja võlgnevus kindlustuse kulu eest ajavahemikul oktoober 2016 kuni 01.02.2018 on 4,6943 eurot.
16.5.Prügivedu Hageja selgitab, et prügitariif on igakuiselt erinev, mis muutub vastavalt hankija arvetele. Tariif on saadud korteriühistule esitatud arve summa jagamisest maja pindalaga. Kostja leiab, et prügiveo maksumus ei saa iga kuu muutuda ning kui see ka tegelikult muutub, tuleb seda tõendada. Kohus leiab, et hageja on esitanud prügiveo tariifi tõendamiseks korteriühistule esitatud arved (II kd, lk 2 pöördel, lk 3 pöördel, lk 5, lk 7, lk 9, lk 10 pöördel, lk 11, lk 12, lk 13, lk 13 pöördel, lk 15, lk 15 pöördel, lk 16 pöördel, lk 17, lk 18, lk 18 pöördel, lk 19, lk 19 pöördel, lk 20, lk 20 pöördel, lk-del 21 pöördel-23, lk 24, lk 24 pöördel, lk 25 pöördel, lk 26, lk 26 pöördel). Nimetatud arvetest on igakuine prügiveo tariif tuletatav ning seejuures on kostjale esitatud arvetel olevad tariifid kooskõlas tuletatud tariifidega. Seega on arveread prügiveo kohta arvetel õiguspärased. Hageja põhikirja punkti 3.2.9. kohaselt arvestatakse prügivedu vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale või üldkoosoleku otsusele (I kd, lk 51). Kostja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks on tasuda elamu majandamisega seotud kulusid tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1. Kostja võlgnevus prügiveo kulu eest ajavahemikul oktoober 2016 kuni 01.02.2018 on 40,2251 eurot. Seejuures nõuab hageja kostjalt lisatasu prügi eest summas 200 eurot, mis on arvel nr 01-0101201611 välja toodud. 14.08.2013 üldkoosoleku protokolli punkti 3 kohaselt on vastuvõetud otsus, mille kohaselt omanik viib suurjäätmed ise ära või teatab majahoidjat või juhatust ja siis esitatakse omanikule arve suurjäätmete äraviimise eest (I kd, lk 157). Kohtule nähtub, et hagejale on BaltTrans Service OÜ poolt esitatud prügiveo eest arve nr 100248 summas 230 eurot (I kd, lk 14). Seejuures on aga kostjale esitatud kommunaalarvel prügiveo lisatasuna märgitud 200 eurot (I kd, lk 40). Kostja hinnangul ei ole hageja prüginõue põhjendatud, kuid alternatiivselt leiab, et see oleks põhjendatud maksimaalselt 36 euro ulatuses (II kd, lk 76 pöördel). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lisaprügi oli, kuid vaidlus seisneb selles, kui palju peab kostja selle eest hagejale tasuma (II kd, lk 92). Kostja leiab, et arve alusel ei saa kindlaks teha, et tegemist oli kostja prügiveoga (II kd, lk 92 pöördel). Kohus loeb tunnistaja ütlustega tõendatuks, et prügi oli suure ehituskonteineri jagu (I kd, lk 178 pöördel). Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi arvest ei ole võimalik tuletada, et tegemist oli kostja prügiveoga. Hageja on välja toonud, et ta on tasunud kahe arve eest summas 296 eurot ning kostja osa sellest on 200 eurot (II kd, lk 92 pöördel). Seega on kohtu hinnangul hageja selgitanud, miks on ta tasunud 296 eurot (I kd, lk 172A). Seejuures aga ei ole arusaadav, et kuivõrd hagejale on esitatud arve summas 230 eurot, siis millest tulenevalt on kostjale esitatud arve summas 200 eurot. Seega ei ole prügiveo lisatasu kujunemine kostjale esitatud arve osas selge. Kohtu hinnangul ei saa aga lisatasu nõuet prügiveo eest jätta täies ulatuses rahuldamata, sest kostja ei
vaidle lisaprügi olemasolule vastu. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole 200 euro rahuldamine täies ulatuses, arvestades, et kohtule esitatud arved üldise prügiveo eest juba tervele korteriühistule on vahemikus 229 eurot kuni 426 eurot (II kd, lk 2 pöördel, lk 3 pöördel, lk 5, lk 7, lk 9, lk 10 pöördel, lk 11, lk 12, lk 13, lk 13 pöördel, lk 15, lk 15 pöördel, lk 16 pöördel, lk 17, lk 18, lk 18 pöördel, lk 19, lk 19 pöördel, lk 20, lk 20 pöördel, lk-del 21 pöördel-23, lk 24, lk 24 pöördel, lk 25 pöördel, lk 26, lk 26 pöördel). Seejuures tuleb arvesse võtta ka tunnistaja ütlusi, et prügi veeti ära hageja esindaja sõidukiga (I kd, lk 178 pöördel). Kohus leiab, et mõistlikuks lisatasuks prügiveo eest, arvestades kohtule esitatud hinnakirju (I kd, lk 101-103 pöördel; II kd lk 55-60), on 50 eurot. Seega on kostja võlgnevus lisaprügi eest 50 eurot.
16.6.Remondifond Hageja tugineb remondifondi kulu nõudmisel 07.07.2016 otsusele, mille kohaselt on remondifondi suuruseks 0,75 eurot/m2 kohta (II kd, lk 75 pöördel ja lk 91 pöördel). Kohtule ei ole esitatud 07.07.2016 otsust, millest nähtuks, et remondifondi tariifiks on 0,75 eurot/m2. 29.11.2012 üldkoosoleku protokolli kohaselt on remondifondi tariif 0,32 eurot/m2 (II kd, lk 37 ja lk 41). Seega on remondifondi tariif 0,32 eurot/m2 kohta vastu võetud üldkoosoleku otsusega, mistõttu ei ole kostjale esitatud arvetel olevad arveread remondifondi kohta tariifiga 0,75 eurot/m2 õiguspärased. See aga ei vabasta kostjat remondifondi maksete tasumise kohustusest. Kostja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks on tasuda elamu majandamisega seotud kulusid tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1. 29.11.2012 üldkoosoleku otsuse kohaselt tuleb seega kostjale esitatud arvetel remondifondi tariifiks arvestada 0,32 eurot/m2. Hageja põhikirja punkti
3.2.9.kohaselt arvestatakse remondikulusid vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale või üldkoosoleku otsusele (I kd, lk 51). Eeltoodust tulenevalt on kõigil kostjale esitatud arvetel õigeks remondifondi tasu suuruseks 5,216 eurot (kogus 16,3000 x 0,32 eurot). Kostja võlgnevus remondifondi kulu eest ajavahemikul oktoober 2016 kuni 01.02.2018 on 88,672 eurot.
16.7.Hooldus- ja haldusfond Hageja tugineb hooldus- ja haldusfondi kulu nõudmisel 29.11.2012 üldkoosoleku otsusele, mille kohaselt on tariifiks 0,51 eurot/m2 (II kd, lk 37 ja lk 41). Samuti 28.08.2017 kordusüldkoosoleku otsusele, millega suurendati hooldustasu tariifi 0,6333 euroni/m2 (II kd, lk 51 ja lk 53). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul arveread hooldus-ja haldusfondi kohta arvetel õiguspärased. Hageja põhikirja punkti 3.2.9. kohaselt arvestatakse hooldus- ja haldusfondi vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale või üldkoosoleku otsusele (I kd, lk 51). Kostja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks on tasuda elamu majandamisega seotud kulusid tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1. Kostja võlgnevus hooldus- ja haldusfondi kulu eest ajavahemikul oktoober 2016 kuni 01.02.2018 on 153,5836 eurot.
16.8.Laenu tagastamine Hageja tugineb laenu tagastamise kulu nõudmisel 29.11.2012 üldkoosoleku otsusele, mille kohaselt on tariifiks 0,82 eurot/m2 (II kd, lk 37-41). Seejuures on hageja seisukohal, et laenu tagastamise tariif sõltub panga intressist ja muutub vastavalt kontolt pinnipeetud summale.
Kostja vaidleb laenu tagastamise tariifile vastu, sest arvetel on märgitud tariifiks 0,88 eurot/m 2. Hageja on istungil öelnud, et uus tariif oli vist protokollitud, kuid tulekahju tulemusel ei ole protokollid säilinud. Hageja hinnangul on loogiline, et kui muutuvad intressid, muutub ka summa (II kd, lk 93 pöördel). Hageja väidab, et tariif 0,82 eurot/m2 on hilisemate üldkoosoleku otsustega muudetud, kuid ei ole esitanud selle muutmise kohta tõendeid. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, kuidas on kujunenud laenu tagastamise tariifiks 0,88 eurot/m2. Selle tõendamiseks ei piisa hageja esitatud laenulepingust (II kd, lk 29-36). Seetõttu tuleb kostjale esitatud arvetel laenu tagastamise tariifiks 29.11.2012 üldkoosoleku otsusest tulenevalt arvestada 0,82 eurot/m2. Eeltoodust tulenevalt on kõigil kostjale esitatud arvetel õigeks laenu tagastamise tasu suuruseks 13,366 eurot (kogus 16,3000 x 0,82 eurot). Kostja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks on tasuda elamu majandamisega seotud kulusid tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1. Kostja võlgnevus laenu tagastamise kulu eest ajavahemikul oktoober 2016 kuni 01.02.2018 on 227,222 eurot.
16.9.Elekter Hageja selgitab, et elektritariif on igakuiselt erinev ja on selle tõendamiseks esitanud Eesti Energia arved. Kohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud elektritariifi arvestuse käik esitatud arvetel selge (II kd, lk 3, lk 4, lk 6, lk 8). Arvetest ei selgu, kust tuleb korrutaja 0,11, millega korrutatakse kilovatid. Seda ei ole osanud seletada ka hageja (II kd, lk 93). Seega on tõendamata arvetel nr 01-0101-201610, 01-0101-201611, 01-0101-201612 ja 01-0101-201701 välja toodud elektri tariifid. Seejuures on alates 2017. aasta veebruarikuust iga kuu elektritariifiks märgitud 0,11 eurot (I kd, lk 43-48; lk 190-193, lk 195-197). Hageja selgitab seda asjaoluga, et siis hakati elektrit arvestama arvestitega. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, kust tuleneb tariif 0,11 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole elektritariif kohtule esitatud arvetest tuletatav, mistõttu ei ole ka kostjale esitatud arvetel elektri eest kujunenud summad tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, kust tuleneb alates 2017. aasta veebruarikuust igakuine tariif 0,11 eurot. Seetõttu tuleb jätta hageja nõue elektri osas täies ulatuses rahuldamata.
16.10.Üldelekter Hageja tugineb üldelektri nõudmisel 14.08.2013 üldkoosoleku otsusele, millega suurendati elektritariifi summani 0,091 eurot/m2 (I kd, lk 156 pöördel ja lk 157). Kohtule esitatud arvest nr 01-0101-201704 tulenevalt on üldelektrit nimetatud kuu eest arvestatud tariifiga 0,1680 eurot/m2 (I kd, lk 45). Hageja põhjendab seda tariifi seoses elektrikatkestusega, millest oli korteriomanikke teavitatud. Sellega seoses tekkis korteriühistule kulutus (II kd, lk 75 pöördel). Hageja pole esitanud tekkinud kulutuse kohta tõendeid, mistõttu ei ole põhjendatud arvestada nimetatud kuu eest üldelektrit tariifiga 0,1680/m2. Seetõttu tuleb kostjale esitatud arvel nr 01-0101-201704 üldelektri tariifiks 14.08.2018 üldkoosoleku otsusest tulenevalt samuti arvestada 0,091 eurot/m2 nagu teiste arvete puhul. Eeltoodust tulenevalt on kostjale esitatud arvel nr 01-0101-201704 õigeks üldelektri tasu suuruseks 1,4833 eurot (kogus 16,3000 x 0,091 eurot). Kohtu hinnangul on ülejäänud arvetel arveread üldelektri kohta õiguspärased. Hageja põhikirja punkti 3.2.9. kohaselt arvestatakse üldelektrit vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale (I kd,
lk 51). Kostja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks on tasuda elamu majandamisega seotud kulusid tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1. Kostja võlgnevus üldelektri kulu eest ajavahemikul oktoober 2016 kuni 01.02.2018 on 25,2161 eurot.
16.11.Survepesu Hageja tugineb arvel nr 01-0101-201702 survepesu tasu nõudmisel OÜ Windair poolt esitatud arvele, mille alusel on survepesu tariifiks 0,029 eurot/m2 (II kd, lk 10). Tariif on saadud korteriühistule esitatud arve summa jagamisest maja pindalaga. Kohtu hinnangul on arverida survepesu kohta õiguspärane. Kostja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks on tasuda elamu majandamisega seotud kulusid tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1. Kostja võlgnevus survepesu eest on 0,4711 eurot.
16.12.Santehnilised tööd Arvel nr 01-0101-201709 on välja toodud santehnilised tööd summas 20 eurot. Hageja on selgitanud, et santehnilisi töid teostab majas Solkad OÜ ning iga väljakutse tasu korteriühistu jaoks on 20 eurot, kuid hageja ei nõua kostjalt hagis santehniliste tööde eest tasumist. Firmadega ei ole sõlmitud lepingut, kuna sellisel juhul tuleks korteriühistul igakuiselt maksta teenustasu (I kd, lk 153 pöördel). Kostja hinnangul ei ole tõendatud arvel välja toodud santehnilisi töid summas 20 eurot ning iga pöördumise korral tuli kohale korteriühistu esimees, kes ise teostas väljakutsega seotud tööd. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei nõua kostjalt santehniliste tööde eest tasumist, siis puudub vajadus hinnata selle põhjendatust.
17.Võlgnevusest Kõigest eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees 816,85 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud võlgnevuse eest 206,34 eurot ja 347 eurot (I kd, lk 186-187). Eeltoodust tulenevalt on kostja hagejale võlgnevuse ees tasunud kokku 553,34 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 263,51 eurot (816,85-553,34).
18.Viivisest Vastavalt KÜS § 7 lg 4 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seejuures tuleb viivisemäär 0,07% päevas hageja põhikirja punktist 3.2.12 (I kd, lk 51). Hageja nõuab viivist perioodi oktoober 2016 kuni 01.02.2018 eest summas 104,11 eurot (II kd, lk 75). Kostja leiab, et hageja pole välja toonud, milliste arvete katteks on hageja kostja poolt tasutud summad arvestanud, mistõttu ei ole võimalik kontrollida viivise arvutamise õigsust. Seejuures on kostja viivisenõudele vastu vaielnud viidates VÕS § 113 lõikele 4 (I kd, lk 85). VÕS § 113 lg 4 kohaselt võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
Kostja on kohtule esitanud e-kirjavahetuse selle kohta, kuidas kostja on küsinud hagejalt nõude aluseks olevaid dokumente, kuid hageja pole neid talle esitanud (I kd, lk 86-94). Hageja on nõude aluseks olevad dokumendid esitanud alles käesolevas menetluses. Osa dokumente esitas hageja 11.12.2017 (I kd, lk 146-152) ja ülejäänud dokumendid 22.02.2018 (I kd, lk 181-199; II kd, lk 1-60). Seega oli kostja kuni 22.02.2018 õigustatult keeldunud põhivõlgnevuse tasumisest, kuivõrd eelnevalt ei olnud kostjal võimalik põhinõude kujunemist kontrollida. Seega tuleb jätta hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise perioodi oktoober 2016 kuni 01.02.2018 eest rahuldamata. Hageja on 09.05.2018 toimunud kohtuistungil palunud kostjalt välja mõista viivise määraga 0,07% päevas alates kohtuotsuse tegemisest (II kd, lk 75), kuid 13.06.2018 menetlusdokumendis oma nõuet muutnud ja palunud kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis 0,07% päevas alates 22.07.2017 (II kd, lk 91 pöördel). Kohus selgitab, et kuivõrd hageja esitas nõude aluseks olevad dokumendid käesolevas menetluses alles 22.02.2018 ja kostjal oli seniajani õigus keelduda viivise tasumisest VÕS § 113 lg 4 alusel, siis on hagejal õigus nõuda edasiulatuvat viivist alates 23.02.2018. Seega mõistab kohus kostjale hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (263,51 eurolt) alates 23.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas.
19.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista korteri Xxxajavahemiku oktoober 2016 kuni 01.02.2018 eest põhivõlgnevus summas 263,51 eurot. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivis tuleb jätta rahuldamata ja edasiulatuva viivise nõue tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 0,07% põhinõudelt 263,51 eurolt päevas alates 23.02.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
20.Hagihinna muutmisest Kohus määras 06.09.2017 hagi menetlusse võtmise määruses hagihinnaks 774,18 eurot. Hageja muutis nõude suurust 21.02.2018 menetlusdokumendis, mille kohaselt on 01.02.2018 seisuga põhivõlgnevuse suuruseks on 614,23 eurot ja viivise suuruseks 104,11 eurot (I kd, lk 181-183). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Osundatust tulenevalt määrab kohus käesoleva tsiviilasja hinnaks 902,38 eurot (põhivõlgnevus 614,23 eurot, viivis 104,11 eurot ja aastane viivis 184,04 eurot). Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.