Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Gaida Kivinurm XX hagi YY ja RR vastu servituudi seadmiseks, nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.03.2018 määrus
Kohtukoosseis
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane Kostja RR (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 02.03.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4). Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-15602 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus on 14.08.2017 otsusega jätnud rahuldamata XX (hagi) hagi YY (kostja I) ja RR (kostja II) vastu servituudi seadmiseks, nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks ning jätnud menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.12.2017 otsusega Harju Maakohtu 14.08.2017 otsuse resolutsiooni muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohus jättis 12.02.2018 määrusega kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu 14.08.2017 otsus jõustus seega 12.02.2018.
2.Kostja I on esitanud menetluse käigus 24.07.2017 ja 07.12.2017 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt palub hagejalt välja mõista menetluskulud 4171 eurot 30 senti, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kostja I menetluskulude nimekirjade järgi kulus kostja I esindajal 28.03.2017 konsultatsiooniks büroos 30 minutit, 29.03.2017 kohtuga suhtlemiseks 6 minutit, 31.03.2017 tutvumiseks asja materjalidega ja vastuse koostamise alustamiseks 3 tundi 40 minutit, 03.04.2017 vastuse koostamise jätkamiseks 2 tundi 10 minutit ning samal päeval vastuse koostamise lõpetamiseks 2 tundi 20 minutit. 23.05.2017 seisukoha koostamise alustamiseks kulus esindajal 1 tund 30 minutit, seisukoha koostamise jätkamiseks 1 tund 40 minutit ja seisukoha koostamiseks lõpetamiseks 2 tundi 40 minutit. 19.07.2017 seisukohtadega tutvumiseks ja lõplike seisukohtade koostamise alustamiseks kulus 30 minutit, 20.07.2017 lõplike seisukohtade koostamise jätkamiseks 10 minutit, 24.07.2017 lõplike seisukohtade lõpetamiseks 4 tundi 10 minutit, 22.09.2017 konsultatsiooniks 1 tund 30 minutit, 28.09.2017 apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamise alustamiseks 2 tundi 30 minutit, 29.09.2017 apellatsioonkaebusele vastuse kootamise jätkamiseks 2 tundi ja 10 minutit, 03.10.2017 apellatsioonkaebusele vastuse kootamise jätkamiseks 2 tundi, 07.10.2017 apellatsioonkaebusele vastuse kootamise lõpetamiseks 2 tundi ning 09.10.2017 apellatsioonkaebuse vastuse kohtule edastamiseks 6 minutit.
3.Hageja esitas vastuväited seoses kostja I menetluskulu nimekirjades märgitud ajakuluga, pidades osutatud õigusabi liiga ajamahukaks. Maakohtu määrus
4.24.01.2018 määrusega rahuldas maakohus kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määras kindlaks kulude suuruse ning mõistis hagejalt välja kostja I kasuks menetluskulud 4027 eurot 60 senti (koos käibemaksuga) ja viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Maakohus asus seisukohale, et kostja I esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute 2(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-15602 vajalikkusest. Kohtu hinnangul on kostja I esindaja 24.07.2017 menetlusdokumendi koostamine põhjendatud 3 tunni ja 10 minuti ulatuses, mitte 4 tunni ja 10 minuti ulatuses, kuna see sisaldab ka menetluskulude nimekirja koostamist, mille ajaline kulu ei ole kohtupraktika kohaselt põhjendatud. Kohtu hinnangul on ülejäänud kostja I esindaja toimingud põhjendatud, kuna dokumendid sisaldavad õiguslikku argumentatsiooni ning on sisukad. Kohus märkis seoses hageja vastuväitega kostja I toimingute ajalise kulu osas, et ka hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal kulunud maakohtu menetluseks 26 tundi ja 39 minutit, mis on kostja I ajalise kuluga samaväärses suurusjärgus. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja I esindaja toimingud on ebamõistlikult ajamahukad, vaid need vastavad asja mahukusele ja keerukusele. Kokku pidas maakohus kostja I esindaja toiminguid ja nende ajalist kulu ajalist kulu põhjendatuks 28 tunni ja 42 minuti ulatuses.
6.Maakohus leidis, et kostja I esindaja tunnitasu 110-120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja I esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Määruskaebus
7.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 1116 eurot (koos käibemaksuga) või alternatiivselt, kui kohus leiab, et hageja menetluskulud ei olnud ka 1116 euro ulatuses põhjendatud, siis mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas, mis on kohtu hinnangul põhjendatud.
8.Hageja leiab, et menetluskulude tema kanda jätmine on TsMS § 162 lg 4 kohaselt äärmiselt ebaõiglane. Oluline on arvestada asjaoluga, et hageja pöördus kohtu poole, kuna kohtuväliselt ei õnnestunud naabritega vaidlust lahendada. Äärmiselt ebaõiglane on mõista sellises ulatuses menetluskulud hagejalt välja, kuivõrd hagi jäi rahuldamata pelgalt seetõttu, et Riigikohus muutis pärast apellatsioonkaebuse esitamist ja enne ringkonnakohtu otsust varasemat praktikat asjaõigusseaduse § 158 rakendamise osas. Põhiseaduse kommentaarides on selgitatud, et õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Kohus oleks pidanud jätma menetluskulud poolte endi kanda.
9.Hageja on seisukohal, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja ületanud diskretsioonipiire. Hageja hinnangul ei ole kostja I kulutused lepingulise esindajale menetlusdokumentide mahtu arvestades põhjendatud ega vajalikud sellises ulatuses, nagu kohus menetluskulud välja mõistis. Lisaks on kohus jätnud täielikult arvestamata hageja vastuväidetega kostja I menetluskulude põhjendatusele ringkonnakohtus, mistõttu on tegu ka TsMS § 175 lg 11 rikkumisega.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-15602
10.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja I menetluskulud ringkonnakohtus olid 10 tunni ja 16 minuti ulatuses põhjendamatud. Arvestades, et kostjal I oli mõlemas kohtuastmes sama esindaja, siis kostja I kohtumine lepingulise esindajaga (kestusega poolteist tundi) enne apellatsioonkaebuse koostamist ei ole põhjendatud. Seda enam, et apellatsioonkaebusega tutvus lepinguline esindaja alles 28.09.2017, mistõttu on arusaamatu, kuidas oli 22.09.2017 konsultatsioon seotud praeguse kohtuvaidlusega, kui esindaja ei olnud enne kohtumist hageja esitatud apellatsioonkaebusega tutvunud. Samuti ei ole põhjendatud ajakulu 8 tundi 46 minutit apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele. Hageja möönab, et apellatsioonkaebuse maht oli 10 lk, millega tutvumine võis lepingulisel esindajal aega võtta, kuid selle põhjenduste osa oli ca 5-6 lk ning ühtlasi nõustus kostja I oma vastuses maakohtu põhjendustega. Hageja on seisukohal, et kostja I menetluskulud lepingulisele esindajale ringkonnakohtus on põhjendatud maksimaalselt 3 tunni ulatuses.
11.Seoses maakohtu järeldusega, et hageja lepingulise esindaja ja kostja I lepingulise esindaja ajakulu oli samas suurusjärgus, märgib hageja, et kostja I osales menetluses alates 07.11.2016, mil ta esitas kohtule esimese seisukoha, kuid esmane konsultatsioon esindajaga toimus alles 28.03.2017, peale mida esitas seisukohti kostja I nimel lepinguline esindaja. Hagejal oli lepinguline esindaja aga menetluse algusest peale, s.o alates 17.10.2016. Seega ei saa võrrelda hageja ja kostja I menetluskulude ja toimingute ajalist mahtu, kuivõrd hagejal oli lepinguline esindaja menetluses tunduvalt kauem.
12.Lisaks soovib hageja rõhutada, et kostja I esindaja esitatud menetlusdokumentides on käsitletud asjakohatuid asjaolusid ja need sisaldasid kohati ka emotsionaalseid vastuväiteid, mistõttu olid nende koostamisega seotud õigusabikulud seetõttu osaliselt põhjendamatud ja ebavajalikud. Menetluse edasine käik
13.Kostja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Määrus tuleb jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
16.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas,
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-15602 millega maakohus kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jättis. Hageja on vaidlustanud määruse osas, millega avaldus rahuldati.
17.Hageja leiab määruskaebuses, et maakohus oleks pidanud kohaldama menetluskulude väljamõistmisel TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut ja et kostja I menetluskulude väljamõistmine hagejalt on äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kolleegium leiab, et maakohus ei saanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetlusetapis asuda hindama menetluskulude jaotuse põhjendatust. Samuti ei saa seda määruskaebuse lahendamisel teha ringkonnakohus. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulud kindlaks ja mõistab kohustatud isikult need põhjendatud ulatuses välja. Selles menetlusetapis hindab kohus üksnes lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute ajakulu ning esindaja tööühiku hinna (tuunitasu) vajalikkust ja põhjendatust. Põhjendatud ajakulu hindamisel lähtub kohus mh kohtuvaidluse asjaoludest, eelkõige asja keerukusest ja mahukusest.
18.Praeguses asjas otsustas maakohus menetluskulude jaotuse 14.08.2017 otsuses, mille ringkonnakohus jättis 21.12.2018 otsusega menetluskulude jaotuse osas muutmata (see otsus on jõustunud 12.02.2018). Hageja on oma õiguste kaitseks õigesti vaidlustanud eelnimetatud otsused, kuid need on jäänud menetluskulude jaotuse osas muutmata, mistõttu ei ole määruskaebuse põhjendused menetluskulude poolte endi kanda jätmise osas asjakohased. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta ka hageja määruskaebuse väited kostja I pahatahtlikkuse kohta, kuivõrd oluline on vaid see, et praeguses asjas jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratud jaotuse alusel menetluskulude suuruse kindlaksmääramise menetlusetapis ei oma tähendust hageja hinnang selle kohta, millistel motiividel hageja kostjate vastu hagi esitas ja miks hagi rahuldamata jäi.
19.Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus rikkus TsMS § 175 lg 11 märgib ringkonnakohus, et viidatud sättel puudub tänaseks praktiline tähtsus, kuna sättes viidatud sama paragrahvi lõike 4 tunnistas Riigikohus 26.06.2014 kohtuasjas nr 3-2-1153-13 tehtud määrusega (koos sättes märgitud piirmäärade määrusega) kehtetuks. Kohtu kaalutlusõiguse piirid esindaja kulude kindlaksmääramisel tulenevad seega üksnes TsMS § 175 lg-st 1, mille kohaselt mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-15602 õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.
20.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja I esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud hagejalt kostja I kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku kostja I lepingulise esindaja õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja I lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
21.Vastuseks määruskaebuse etteheitele, et maakohus väidetavalt ei arvestanud hageja 07.12.2017 esitatud vastuväidetega, selgitab ringkonnakohus esmalt, et TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et maakohus on määruse kirjeldavas osas toonud esile üksnes hageja vastuväited kostja I lepingulise esindaja maakohtus kantud kulude osas, ei tähenda, et maakohus on apellatsiooniastmes kantud õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata jätnud.
22.Järgmiseks vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele kostja I lepingulise esindaja apellatsiooniastmes osutatud õigusabi ajakulu kohta.
23.Hageja hinnangul ei ole kostja I menetluskulud ringkonnakohtus vajalikud märgitud ajamahus, kuna väidetavalt konsulteeris lepinguline esindaja kostjaga I põhjendamatult juba enne apellatsioonkaebusega tutvumist ning apellatsioonkaebuse koostamiseks kulutati ebamõistlikult palju aega. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja I lepinguline esindaja saanud apellatsioonkaebuse kätte 19.09.2018 (II kd, tl 92) ja seega on loogiline, et 22.09.2018 arutas esindaja kliendiga apellatsioonkaebusega seonduva üle. Kliendiga konsulteerimist ei saa lugeda põhjendamatuks pelgalt seetõttu, et esindaja esindas kostjat I ka esimeses kohtuastmes. Advokaat esindab kliendi huve ja seisukohti ning täiendavad nõupidamised menetluse kestel on seetõttu vajalikud.
24.Erinevalt hagejast leiab kolleegium, et apellatsioonkaebusega tutvumise ja seisukoha kujundamise ning kaebusele vastamise ajakulu vastab tehtud töö mahule. Hageja on rõhutanud töö mahu hindamisel esitatud menetlusdokumentide lehekülgede arvu.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-15602 Kolleegiumi hinnangul seadus ega kohtupraktika sellist lähenemist ei toeta ning hinnang menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei kujutaks endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli. Ringkonnakohus märgib, et ajakulu tuleb hinnata dokumentide sisu, nende tutvumiseks või koostamiseks tehtud eeldatava töömahu alusel. Kolleegiumi hinnangul on kostja I menetluskulude koosseis apellatsiooniastmes kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks esitanud ebavajalikke menetlusdokumente või kulutanud aega põhjendamatult.
25.Seoses kostja I ja hageja lepinguliste esindajate ajakulu võrdlusega märgib kolleegium järgmist. Kolleegiumi hinnangul ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatuks pidamisel tugineda vastaspoole õigusabi mahule. Kohus saab analüüsida üksnes menetlusosalist esindanud advokaadi osutatud teenuste ajakulu ning õigusteenuse hinna vajalikkust ja põhjendatust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hindab kohus lepingulise esindaja teenuse, s.o tehtud menetlustoimingute vajalikkust ja tunnihinna mõistlikkust. Ka maakohus ei ole kulude kindlaksmääramisel poolte esindajate ajakulu võrdlusest lähtunud, vaid vastanud vaidlustatud määruses mh kõnealusel võrdlusel põhinevatele hageja vastuväidetele. Hageja välja toodud võrdlus hagejale ja kostjale I osutatud õigusabi mahu kohta ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul aluseks kostja I menetluskulude vähendamiseks. Asjaolu, et hagejale on ajaliselt ligilähedases mahus õigusabi osutatud pikema perioodi jooksul kui kostjale I, ei anna alust pidada kostjale I osutatud õigusabi ebamõistlikult ajakulukaks.
26.Kolleegium lisab, et Riigikohus on asunud seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Seega vastuseks väidetele, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu võiks olla hageja arvates pigem väiksem, leiab kolleegium, et maakohus on asunud õigetele järeldustele kostja I lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse osas.
27.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
28.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
29.Seoses kohtunike L. Arrak ja E. Liiv puhkusega asendasid neid vastavalt ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaanile määruskaebuse lahendamisel kohtunikud K. Kirspuu ja G. Kivinurm.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-15602 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Krista Kirspuu Gaida Kivinurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.