Rahuldada kostja taotlus jätta tähelepanuta hageja 31.07.2017 sisulised seisukohad. Menetluskulud
4.Jätta tsiviilasja menetluskulud Xxxx kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagejale kuulub kinnistu asukohaga Xxxx, kostjale I kuulub kinnistu asukohaga Harjumaa Xxxxja kostjale II kuulub kinnistu asukohaga Harjumaa Xxxx. Kõigil kolmel kinnistul asub kanalisatsioonitrass, mille reovee kogumiskaev asub Xxxx kinnistul ja trass kogub kokku Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistu reovee. Kanalisatsioonitrassi rajamise täpne aeg pole hagejale teada, kuid see rajati eelduslikult koos Xxxx kinnistul asuva puurkaevuga, mis oli olemas juba aastal 1976.
2.Hageja ja kostjate omavahelised suhted on viimastel aastatel olnud emotsionaalsed. Selle tulemusena ummistas kostja I 2015. aasta kevadel kanalisatsioonitrassi selliselt, et kanalisatsioonitrass ei juhtinud enam ära Xxxx kinnistu reovett. Hageja esitas seejärel kostjale I kohtuväliselt nõude, mille järel ummistus kostja I poolt likvideeriti. Seejärel teatas kostja I, et kanalisatsioonisüsteemi ühine kasutamine lõpeb 31.07.2015. Hageja kaalus võimalust rajada Xxxx kinnistule eraldi reovee kogumiskaev eeldusel, et kõik osapooled lõpetavad kanalisatsioonitrassi kasutamise ja rajavad eraldi reoveekaevud, kuid selgus, et kostjad jätkavad trassi kasutamist. Lisaks selgus, et hageja kinnistule kanalisatsioonisüsteemi rajamine on väga kulukas. Hagejale tehtud hinnapakkumist nähtub, et eraldi reovee kogumiskaevu rajamisega seotud kulud on 4 749,60 eurot. Seega soovib hageja kostjate kinnistutele reaalservituutide seadmist.
3.Lisaks esitab hageja kostjate vastu kahjunõude seoses kostjate õigusvastase tegevusega hagejale tekkinud õigusabikulude huvitamiseks. Hageja on kandnud kostjate õigusvastase tegevusega seoses õigusabikulusid kokku summas 1 098,82 eurot koos käibemaksuga. Samuti palub hageja kohustada kostjaid tasuma hagejale viivist seaduses sätestatud määras alates hagiavalduse kättesaamisest kuni hageja ees rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni.
4.Kostja I väitel on hageja kinnistul olev kaev nr 5 piisav selleks, et kinnisasja ka ilma reoveetrassita eesmärgipäraselt kasutada. Hageja kostja I väitega ei nõustu. Hageja kinnistul asuv kaev nr 5 ei ole settekaev, mistõttu pole see mõeldud reovee kogumiseks. Teiseks on kaev nr 5 oluliselt väiksema mahutavusega, kui seda on reoveetrassi lõpus asuv settekaev. Hageja ei eita, et tema kinnistule oleks võimalik eraldi kanalisatsioonisüsteem ehitada, kuid selle ehitamine oleks hagejale ebamõistlikult kulukas. Kostja I väited, mille kohaselt on praegune kanalisatsioonisüsteem nii amortiseerunud, et lakkab töötamast, põhjendamatud. OÜ Xxxx aktis kinnitatakse, et torustiku seisukord (vähemalt hageja kinnistul paiknevas osas) on hea. Kostja I väide,
et ühise kanalisatsioonisüsteemi kasutamine tuleks lõpetada ka seetõttu, et kostja I ning hageja ei peaks omavahel edaspidi kokku puutuma, on asjakohatu.
5.Hageja palub koormata Xxxx kinnistu reaalservituudiga selliselt, et Xxxx kinnistu igakordne omanik on õigustatud juhtima reovett läbi Xxxx kinnistu ja Xxxx kinnistu igakordne omanik on kohustatud taluma reoveetorustikku maapõues; ja koormata Xxxx kinnistu reaalservituudiga selliselt, et Xxxx kinnistu igakordne omanik on õigustatud juhtima reovett läbi Xxxx kinnistu ning Xxxx kinnistul asuvasse reovee kogumiskaevu ja Xxxx kinnistu igakordne omanik on kohustatud taluma reoveetorustikku ning reovee kogumiskaevu maapõues. Asendada kohtulahendiga Xxxxnõusolek kinnistusraamatusse Xxxx kinnistu ja Xxxxnõusolek kinnistusraamatusse Xxxx kinnistu kohta kohtulahendis märgitud reaalservituutide seadmiseks. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1 098,82 eurot. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva hagiavalduse kättesaamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Jätta mõlema poole menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostja I vastuväited
6.Kostja I vaidleb esitatud nõudele vastu. Praegusel juhul ei ole täidetud AÕS § 158 lg-s 1 sätestatud eeldused, mistõttu tuleb jätta hageja nõue rahuldamata. AÕS §-i 158 lg-s 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldus on, et teisel kinnisasjal asuv või sinna rajada soovitav tehnovõrk või -rajatis oleks nõudja kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks hädavajalik. Juhul, kui tehnovõrgu rajamiseks vajadust ei ole, puudub vajadus muude eelduste kontrollimiseks ning vastav nõue tuleb jätta rahuldamata.
7.Vaidlust ei ole, et elukohana kasutataval kinnisasjal on reoveesüsteem vajalik, kuid hagejal on see tegelikkuses olemas ning tema kinnisasi on täiendava reoveetrassita eesmärgipäraselt kasutatav. Nimelt asetseb hageja kinnistul kaev nr 5, mille tehnilised andmed ei erine oluliselt teiste kaevude andmetest. Hageja reovesi juhitakse sinna. Teiseks on ka uue kogumiskaevu rajamine hageja kinnistule täiesti võimalik ja selleks ei ole vajalik kostjate kinnisasjade kasutamine.
8.Ebaõige on hageja seisukoht, et lokaalse kanalisatsioonisüsteemi rajamine tema enda kinnistule on ebamõistlikult kallis. Seda, et lokaalne kanalisatsioonisüsteem on võimalik hageja kinnistule ehitada odavamalt kui hageja väidab, on kostja I tõendanud. Hinnapakkumuse kohaselt läheks kogu töö koos materjaliga maksma 2 628,00 eurot.
9.Praegune kanalisatsioonisüsteem on kasutuses juba 1970-1980 aastastest ja nii amortiseerunud, et selle renoveerimine läheb igale asjaosalisele rohkem maksma, kui lokaalse kanalisatsioonisüsteemi rajamise maksumus. Seetõttu on ka kostja I taotlenud vallalt loa iseseisva kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks ning vald on loa andnud.
10.Lisaks tuleb arvesse võtta, et hageja suhted kostjatega on olnud pingelised. Hageja on juba oma 04.06.2015 kirjas nõustunud pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena lõpetama ühise kanalisatsioonitrassi kasutamise ning rajama enda kinnistule vastava kanalisatsioonisüsteemi. Hiljem aga hageja taganes pahatahtlikult sellest nõusolekust ning hakkas nõudma kohtu kaudu kostjate kinnisasjadele ühise kanalisatsioonisüsteemi kasutamiseks reaalservituutide seadmist. Eelnevast nähtub selgelt, et hageja nõue on vastuolus ka TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttega ning ka seetõttu tuleks kohtul jätta hageja nõue rahuldama.
11.Kostja II on esitanud kohtule ka ühise reoveesüsteemi renoveerimise konkreetse hinnapakkumuse, mille kohaselt tähendaks tänapäeva nõudeid arvestades olemasoleva reoveesüsteemi renoveerimine sisuliselt uue süsteemi väljaehitamist ning mille hind oleks kokku 40 346,40 eurot. Seega tuleb vana süsteemi renoveerimine oluliselt koormavam kui uue individuaalse süsteemi väljaehitamine.
12.Hageja kohtueelsete menetluskulude nõue on põhjendamatu. Kostjad on pidanud enne kohtumenetlust üksnes läbirääkimisi õigusliku vaidluse lahendamiseks, seda aga ei saa mingil juhul pidada hagejale kahju tekitamiseks.
13.Kostja I on seisukohal, et servituudi seadmise tõttu ei saa ta oma kinnistut kanalisatsioonialuse maa osas praktiliselt kasutada, samuti peab taluma hageja poolt läbiviidavaid renoveerimistöid ja peale seda perioodilisi hooldustöid, misläbi kannatab omandiõiguse riive kõrval oluliselt ka kostja I pererahu ja privaatsus. Juhul, kui kohus otsustab hageja nõude rahuldada ja kostja I kinnistu servituudiga koormata, on kostja I arvates mõistlik tasuks servituudi kasutamise eest 1 500 eurot aastas. Juhul, kui kohus ei pea aga nimetatud hüvitist mõistlikuks, palub kostja I servituudi seadmise korral määrata tasu kohtu enda poolt mõistlikuks peetud ulatuses. Kostja II vastuväited
14.Kostja II vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja II leiab, et antud juhul ei saa hageja nõue tugineda AÕSRS §-l 152 ega AÕS § §-l 158, kuna vastavate sätete kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kostja II ei ole oma tegevusega mingilgi moel hageja elu takistanud. Hageja ei ole pöördunud kostja II poole ettepanekuga sõlmida asjaõiguslik leping või teinud hoiatusi kostja II tekitatud takistuste kõrvaldamiseks. Kostja II on kohusetundlikult tühjendanud kogumiskaevu, hageja või kostja I ei ole kunagi seeläbi pidanud katkestama reoveesüsteemi kasutamist.
15.Piirangu seadmine süsteemile, mis on amortiseerunud ja käesoleval ajal ei funktsioneeri kostja I kinnistul asuvate vahekaevude rikke tõttu, ei ole otstarbekas, mõistlik ega kanna talumiskohustuse eesmärki. Hageja seostab ühise süsteemi kasutamise jätkamise vajadust asjaoluga, et vee tarbimine Tallinna näitel toimub keskmiselt 94 liitrit päevas (ligi 2800 liitrit kuus), mida autonoomne süsteem sellises mahus ei võimalda. Lähtudes asjaolust, et sarnaselt hagejale tarbiks kostja I reoveesüsteemi samas suurusjärgus, jääb olemasolev süsteem ilmselgelt nõrgaks ja ei suuda sellises mahus reovett vastu võtta. Kostja II kinnistul asuv kogumiskaevu maksimaalne maht on 14 kuupmeetrit. Hageja kavatsus suurendada tarbimist olulisel määral võib tuua kaasa olukorra, kus olemasolev süsteem ei pea tarbimisele vastu.
16.Septikuid leiab turult erinevate suurustega, vahemikus 2000-85 000 liitrit. Seega hageja väide, et autonoomne reoveesüsteem ei suuda tagada hageja vajadusi, ei vasta tegelikkusele. Olemasolev kanalisatsioonisüsteem on vana ega pea enam kaua vastu. Tsementtorus, mida mööda reovesi voolab kostja II kinnistul, võib olla pragusid. Kostja II kinnistul asuv kogumiskaev vajub. Kaaned vahekaevude juures on ära vajunud, kuna need on ehitatud killustiku peale ja vesi tassib killustikku ja ka reovett minema.
17.Kogumiskaevu tühjendamine on samuti raskendatud, kuna pinnas selle ümber on sedavõrd pehme, et raskeveok ei pääse lähedale. Selleks tuleb valida sobiv aeg, kui pinnas on külmetanud ja tugevam. Kui hageja kavatseb vee kasutamist oluliselt suurendada, tuleb kogumiskaevu sagedamini tühjendada ja mis ei pruugi alati õnnestuda piiratud juurdepääsu tõttu. Seega võib tekkida olukord, kus keegi menetlusosalistest reoveesüsteemi kasutada ei saa.
18.Reoveesüsteemi ei ole kunagi renoveeritud. Ka asjatundmatule isikule ei tekita raskusi mõista, et 1980-ndatel, ligi 35 aastat tagasi, enne Eesti taasiseseisvumist kasutuses olevate materjalidega ja tingimustel ehitatud tehnorajatis on amortiseerunud ning selle kasutusaeg on möödumas. Ka ei vasta reoveesüsteem tänapäeva nõuetele asukoha, kvaliteedi, materjalikasutuse ning ohutusnõuetele. Reovee ärajuhtimise süsteemi vanust ja tehnilisi lahendusi arvestades on mõistlik nii majanduslikult kui emotsionaalselt (siinkohal peab kostja II silmas keerulist suhtlemist) lõpetada ühiskasutus ja minna üle kaasaegsele autonoomsele süsteemile.
19.Hageja on esitanud hinnapakkumise autonoomse süsteemi rajamisele summas 8300 eurot. Kostja II esitas hinnapakkumise, mis tõendab, et süsteemi on võimalik rajada väiksemate kulutustega. Kui teha seda oma tööjõuga, on vaja muretseda vaid septik ja muhvid. Igal kinnistul on vahekaev, mis tuleb naaberkinnistule jäävast toru osast mehaaniliselt sulgeda ja ühendada kinnistule rajatava septikuga.
20.Kostja II sai pakkumise olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi renoveerimiseks XxxxOÜ-lt. Põhimõtteliselt tuleb vana süsteem asendada uuega ja lisada biopuhasti. Seda põhjusel, et tänapäeval kehtivad ehitustehnilised nõuded ja kehtestatud standardid, mis peaks tagama töökindla, vastupidava ning keskkonnasõbraliku süsteemi. Pakkumine tehti summas 32 191,20 eurot ja 8155,20 eurot, kokku 40 346,40 eurot.
21.Kostja II leiab, et sobiv tasu juhul, kui servituut seatakse, oleks 750 eurot, mida tasuda kaks korda aastas 30. juuniks ja 31. detsembriks. Vajadusel tuleb summat muuta. Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et TsMS § 475 lg 1 p 131 kohaselt on tehnorajatise talumise asi hagita asi, kuid võttes arvesse, et hageja on käesolevas menetluses esitanud ka kahju hüvitamise nõude, lahendab kohus asja hagimenetluses, kuid arvestab tehnorajatise nõude osas hagita menetluse sätteid.
23.Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejale kuulub kinnistu asukohaga Xxxx, kostjale I kuulub kinnistu asukohaga Harjumaa Xxxxja kostjale II kuulub kinnistu asukohaga Harjumaa Xxxx. Kõigil kolmel kinnistul asub kanalisatsioonitrass, mille reovee kogumiskaev asub Xxxx kinnistul ja trass kogub kokku Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistu reovee.
24.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude koormata kostjatele kuuluvad kinnistud hagejale kuuluva kinnistu kasuks reaalservituudiga, mille kohaselt kostjatele kuuluvate kinnistuste igakordsed omanikud on kohustatud juhtima reovett läbi oma kinnistu, taluma reoveetorustikku ning kostja II kinnistu igakordne omanik ka reovee kogumiskaevu maapõues. Hageja taotleb lisaks kostjate kohustamist nõusoleku andmiseks eelviidatud servituutide osas kinnistusraamatusse kande tegemiseks ning samuti on hageja esitanud kostjate vastu solidaarse kahju hüvitamise nõude seoses asjaoluga, et hageja on teinud kohtueelses menetluses õigusabile kulutusi summas 1098,82. Hageja palub kostjatelt kahjuhüvitiselt solidaarselt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
25.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb hageja reaalservituudi seadmise nõude puhul analüüsida asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lõigete 1-3 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 kohaldamise võimalikkust. AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. Kohus märgib, et antud juhul nähtub kinnistusraamatu väljavõtetest, et kostjale I kuuluv kinnistu on esmakinnistatud 2002. aastal (kd I lk 14) ning kostjale II kuuluv kinnistu on esmakinnistatud 2001. aastal (kd I lk 17). Seega ei ole AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud, kuna kostjatele kuuluvad kinnistud on esmakinnistatud hiljem kui 1999. aasta 1. aprillil, mistõttu hageja nõuet reaalservituudi seadmiseks ei ole võimalik AÕSRS § 152 lg 1 alusel rahuldada.
26.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuet on võimalik rahuldada AÕS § 158 lõigete 1-3 alusel. AÕS § 158 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
27.Kostja II on esitanud vastuväite, et hageja nõuet ei ole võimalik AÕS § 158 lg 1 alusel rahuldada, kuna nimetatud säte kohaldub üksnes olukorras, kus tehnovõrku- või rajatist ei ole veel ehitatud, aga antud juhul on tegemist juba olemasoleva süsteemiga. Kohus kostja II vastuväitega ei nõustu. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-105-12 p-s 19 märkinud, et AÕS § 158 lg-s 1 sätestatud tingimuste olemasolu tuleb kontrollida ka olukorras, kus reaalservituudi seadmist nõutakse pärast tehnovõrgu või -rajatise ehitamist. Seega on hagejal võimalik nõuda reaalservituudi seadmist ka antud olukorras, kus tehnovõrk või –rajatis on juba olemas, ning kostja II vastuväide on põhjendamatu.
28.Täiendavalt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-105-12 p-s 19 selgitanud, et lisaks tehnovõrgu või -rajatise seadmise vajadusele ja ehitamise võimatusele ilma kinnisasja kasutamata tuleb hinnata ka seda, kas võrgu või rajatise ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Viidatud sätte alusel tuleb võrrelda kulusid, mis tekivad tehnovõrgu või -rajatise ehitamisel üle kinnisasja, kuludega, mis kaasnevad nende ehitamisega kinnisasja kasutamata. Kohus märgib, et käesolevas asjas puudub vaidlus küsimuses, et hagejal oleks võimalik ka enda kinnistule kanalisatsioonisüsteem ehitada, mida hageja on kinnitanud 02.05.2017 menetlusdokumendis (kd II lk 2), kuid hageja tugineb asjaolule, et nimetatud lahendus oleks ebamõistlikult kallis.
29.Kohus on pooltele 11.05.2017 määruses (kd II lk 13-14) selgitanud kohalduvat õigust ning käesoleva vaidluse keskset küsimust, millest lähtuvalt tuleb kõrvutada hageja kinnistule eraldiseisva kanalisatsioonisüsteemi rajamise maksumust ning olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi, mille suhtes hageja soovib reaalservituudi määramist, korrashoiu ja remontimise tasu suurust. Hageja on esitanud enda kinnistule uue kanalisatsioonisüsteemi ehitamise maksumuse tõendamiseks XxxxOÜ hinnapakkumise (kd I lk 49), mille kohaselt maksaks hageja kinnistule eraldiseisva kanalisatsioonisüsteemi rajamine 4749,60 eurot (koos käibemaksuga). Täiendavalt on hageja esitanud tõendi selle kohta, et kui hageja uus kanalisatsioonisüsteem sisaldaks biopuhastit, siis selle maksumus on 3479 eurot koss käibemaksuga (kd II lk 42-43), mis tähendab, et uue süsteemi rajamine võib minna veelgi kallimaks, kui esialgsel hinnapakkumisel. Seega oleks hageja esitatud tõendite kohaselt uue süsteemi maksumus 8228,60 eurot (koos käibemaksuga). Kostja II on omalt poolt esitanud XxxxOÜ hinnapakkumise (kd I lk 173), millest nähtuvalt maksaks uue kanalisatsioonisüsteemi rajamine hageja kinnistule 2640 eurot (koos käibemaksuga). Samuti on kostja I esitanud hageja kinnistule uue kanalisatsioonisüsteemi maksumuse kohta tõendina Xxxx OÜ hinnapakkumise (kd II lk 23), mille kohaselt maksaks eraldiseisva kanalisatsioonisüsteemi rajamine hageja kinnistule 2628 eurot (koos käibemaksuga).
30.Kohus on seisukohal, et eelviidatud tõendeid kogumis hinnates esineb alus asuda seisukohale, et hageja kinnistule uue eraldiseisva kanalisatsioonisüsteemi rajamise
maksumus on ligikaudu 4498,87 eurot koos käibemaksuga (8228,60+2640+2628/3). Samas on kostja II esitanud Puhastid OÜ ja OÜ Xxxxhinnapakkumised (kd II lk 31-32), millest nähtub, et olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine läheks kokku maksma 32 191,20 eurot koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et eelviidatud tõenditega on tõendanud, et olemasoleva süsteemi renoveerimine ning korrashoid läheks märgatavamalt kulukamaks kui hagejal enda kinnistule uue kanalisatsioonisüsteemi rajamine.
31.Seoses asjaoluga, et hageja on vaidlustanud kostja II esitatud tõendi põhjendusel, et kostja II ei ole tõendanud, et OÜ Xxxx hinnapakkumises nimetatud tööd on üldse vajalikud, märgib kohus, et 12.05.2017 määruses on nii hagejale kui kostjatele selgitatud, millised asjaolud on vaidluse lahendamise aspektist olulised, ning antud võimalus vastavates küsimustes tõendeid esitada. Hageja ei ole antud asjas vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milline on olemasoleva kanalisatsioonitorustiku renoveerimise ja/või hooldamise maksumus, seega on hageja vastuväited kostja II tõendile üksnes paljasõnalised ning kohtul on võimalik lähtuda nendest tõenditest, mis on asjas kogutud. Kohtu hinnangul on poolte esitatud asjaoludest ning tõenditest siiski eluliselt usutav, et olemasolev süsteem vajab renoveerimis- ja/või hooldustöid, kuna asjas puudub vaidlus, et süsteem on ligi 30-40 aastat vana, seda pole varasemalt remonditud ning torustikul esinevad puudused. Kohus on seisukohal, et nimetatud järeldust ei lükka ümber ka hageja esitatud OÜ Xxxxaktid (kd I lk 38, kd II lk 41), milles on leitud, et Xxxx kinnistul asuva torustiku seisukord on hea, ning eelduslikult on trassi seisukord hea kogu trassi ulatuses. Nimelt on vastavates aktides kajastatud torustiku olukorda üksnes hageja kinnistu piires, kuid vaidlus puudub küsimuses, et suurem osa reoveetorustikust ning reoveekaev asuvad kostja II kinnistu raames.
32.Kohus märgib, et isegi, kui arvestada OÜ Xxxxhinnapakkumisest maha tee-ehituse ja projekteerimise maksumus 5400 eurot koos käibemaksuga, ning jagada järgijäänud hind hageja ja kostjate vahel, tuleks renoveerimise maksumus siiski 8930,40 eurot kinnistu omaniku kohta (25 791,2/3), mis on ligi kaks korda kulukam kui üksnes hageja kinnistule uue süsteemi rajamine. Seega puudub kohtul alus asuda seisukohale, et hageja kinnistule uue kanalisatsioonitorustiku rajamine põhjustaks ebamõistlikke või ülemääraseid kulutusi, kuna tuvastamist on leidnud, et olemasoleva süsteemi säilitamine koos torustiku ja reoveekaevude renoveerimise ja hooldamisega oleks veelgi kulukam. Täiendavalt märgib kohus, et lisaks olemasoleva süsteemi renoveerimise ja hooldamise kuludele tuleks hagejal reaalservituutide määramise korral hakata kostjatele maksma ka iga-aastast tasu, mis tähendab, et tegelikkuses kaasneksid hagejale veelgi suuremad kulud.
33.Lisaks tuleb arvesse võtta, et Riigikohus on 3-2-1-105-12 p-s 20 rõhutanud, et analoogsete vaidluste lahendamisel tuleb kaaluda hagejate ja kostjate huve. Antud juhul on kostjad kinnitanud, et nemad soovivad ühise kanalisatsioonitorustiku kasutamise lõpetamist ning igal kinnistul eraldiseisva süsteemi rajamist. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et hageja ning kostjate omavahelised suhted on äärmiselt pingelised. Kostja I on esitanud kohtule tõendina Harju Maakohtu 12.02.2014 otsuse kriminaalasjas nr 113-10515 (kd I lk 179-189), millest ilmneb, et hageja on kriminaalkorras süüdi mõistetud kostja I ja tema abikaasa tapmisega ähvardamises ning kostja I abikaasa kehalise väärkohtlemise katses. Kostja I on selgitanud, et hageja ja kostjate halb läbisaamine on jätkunud ka pärast nimetatud kohtulahendi tegemist ning kostja I
hinnangul oleks olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi edasine ühine haldamine seetõttu keeruline ning kurnav.
34.Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et antud juhul on hageja ja kostjate huve kaaludes põhjendatud jätta hageja taotlus reaalservituutide seadmiseks ka nimetatud aspektist tulenevalt rahuldamata, kuna kohtu hinnangul on kostjate huvi üksnes oma kinnistul asuva kanalisatsioonisüsteemi hooldamiseks ning sellest tulenevalt naabritega pingeliste kontaktide vältimiseks ülekaalukam hageja huvist jätkata olemasoleva, kuid amortiseerunud kanalisatsioonisüsteemi kasutamist. Kohus leiab, et olukorras, kus on tõendamist leidnud, et hageja on korduvalt kostjat I ning tema abikaasat verbaalselt või füüsiliselt rünnanud, on põhjendatud kostja I soov lõpetada hagejaga ühise kanalisatsiooni haldamine ning sellest tulenevad kokkupuuted, kuna hagejal on võimalik rajada oma kinnistule eraldiseisev kanalisatsioonisüsteem, mis ei ole kulukam, kui ühise süsteemi renoveerimine ja hooldamine. Samuti võtab kohus arvesse, et hagejale ei ole oma kinnistule eraldisseisva kanalisatsioonisüsteemi rajamine korralduslikult ega majanduslikult üle jõu käiv, kuna hageja esindaja on juba 04.06.2015 kirjas kinnitanud, et hageja rajab enda kinnistule 2015. aasta lõpuks eraldi kanalisatsioonisüsteemi (kd I lk 155).
35.Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjate kinnistutele reaalservituutide seadmiseks tuleb rahuldamata jätta, kuna AÕS § 158 lg-s 1 nimetatud eeldused ei ole täidetud – hagejal on võimalik rajada oma kinnistule eraldiseisev kanalisatsioonisüsteem ning see ei ole ebamõistlikult kulukas. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjate kinnistutele reaalservituutide seadmiseks, tuleb jätta rahuldamata ka hageja põhinõudega seotud nõuded kostjate kohustamiseks kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusolekute andmiseks, ning kostjatelt solidaarselt kahju hüvitise ja viiviste väljamõistmisteks.
36.TsMS 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kostja I esitas 26.05.2017 menetlusdokumendis taotluse nõuda Politsei- ja Piirivalveametilt välja kogu teave, mille politsei on jäädvustanud seonduvalt 15.05.2017 ja 26.05.2017 Harju maakonnas Xxxx külas Xxxx ja Xxxx kinnistutel toimunud intsidentidega. Kostja I soovib saadavate dokumentidega tõendada, et hageja ja kostja I vahel on jätkuvalt pingelised suhted. Kohus on seisukohal, et kostja I taotlus Politsei- ja Piirivalveametilt teabe väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 238 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel võib kohus keelduda tõendite kogumisest, kui tõendiga soovitakse tõendada asjaolu, mis ei ole vaidlusalune, või asjaolu kohta on juba piisavalt tõendeid esitatud. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub poolte vahel vaidlus küsimuses, et hageja ja kostjate vaheline läbisaamine on pingeline, ning samuti on kostja I juba esitanud tõendina Harju Maakohtu 12.02.2014 otsuse kriminaalasjas nr 1-13-10515, mis kinnitab, et hageja ja kostja I läbisaamine on halb.
37.Täiendavalt esitas kostja I taotluse, et kohus jätaks tähelepanuta hageja 31.07.2017 esitatud sisulised seisukohad, kuna need on esitatud hilinenult. Kohus leiab, et kostja I taotlus tuleb rahuldada. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või
menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Antud juhul määras kohus 30.06.2017 määrusega pooltele tähtaja kõigi lõplike sisuliste seisukohtade esitamiseks hiljemalt 24.07.2017. Hageja on sisulisi seisukohti esitanud ka 31.07.2017 dokumendis, kuid ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks antud seisukohad on esitatud hilinenult. Kohus leiab, et hageja 31.07.2017 sisulised seisukohad tuleb TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta jätta, kuna hageja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks need hilinenult on esitatud, ning nende menetlemine põhjustaks menetluse venimise, kuna sellisel juhul tuleks anda omakorda kostjatele võimalus hageja väidetele vastata.
38.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124, 132 alusel on hagihind 4686,72 eurot. Menetluskulud
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.