KK hagi GV ja HR vastu servituudi seadmiseks, nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. augusti 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5936,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja I: GV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ardi Rebane Kostja II: HR (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 14. augusti 2017 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja, KK kanda.
Jätta rahuldamata GV taotlus kinnistul asuvatest kaevudest, kuivkäimlast ja köögist tehtud fotode tõenditena asja juurde võtmiseks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KK esitas 17.10.2016 Harju Maakohtule hagi GV ja HR vastu servituudi seadmiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hageja täpsustas 15.03.2017 nõuet ja palus koormata Piibelehe kinnistu reaalservituudiga selliselt, et Üleoja kinnistu igakordne omanik on õigustatud juhtima reovett läbi Piibelehe kinnistu ja Piibelehe kinnistu igakordne omanik on kohustatud taluma reoveetorustikku maapõues; koormata Rebase kinnistu reaalservituudiga selliselt, et Üleoja kinnistu igakordne omanik on õigustatud juhtima reovett läbi Rebase kinnistu ning Rebase kinnistul asuvasse reovee kogumiskaevu ja Rebase kinnistu igakordne omanik on kohustatud taluma reoveetorustikku ning reovee kogumiskaevu maapõues, asendada kohtulahendiga kostjate nõusolekud reaalservituutide kinnistusraamatusse kandmiseks ja mõista kostjatelt solidaarselt välja 1098,82 eurot ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Kaebuse kohaselt kuulub hagejale Harjumaal, Anija vallas, Raudoja külas Üleoja kinnistu, kostjale I Piibelehe kinnistu ja kostjale II Rebase kinnistu. Kolmel kinnistul asub ühine kanalisatsioonitrass, reovee kogumiskaev asub Rebase kinnistul. Trass rajati enne 1992.aastat, seda kasutatakse eelduslikult 1970-ndatest aastatest.
3.Kostja I ummistas kevadel 2015 kanalisatsioonitrassi selliselt, et see ei juhtinud enam ära Üleoja kinnistu reovett. Ummistus likvideeriti, kuid kostja I teatas, et 31.07.2015 lõpeb kanalisatsioonisüsteemi ühine kasutamine. Sellele järgnenud läbirääkimiste käigus kaalus hageja võimalust rajada oma kinnistule eraldi reovee kogumiskaev eeldusel, et kõik osapooled lõpetavad ühise trassi kasutamise ja rajavad eraldi reoveekaevud. Kostja I kinnitas aga 05.01.2016, et jätkab kanalisatsioonitrassi kasutamist ja teatas 08.02.2016, et teostab kanalisatsioonitrassi kaevude korrastustöid. Käesolevaks ajaks on kanalisatsioonitrass taas ummistatud selliselt, et see hageja kinnistu reovett ära ei juhi.
4.Hageja kinnistule kanalisatsioonisüsteemi rajamine on väga kulukas. Eraldi reovee kogumiskaevu rajamisega seotud kulud on 4749,60 eurot.
5.Olukorras, kus kolm kinnistut on aastakümneid kanalisatsioonitrassi kasutanud, kostjad kinnitasid, et kasutavad seda ka edaspidi, hageja kinnistule eraldi reovee kogumiskaevu rajamine eeldab suuri investeeringuid, kostjad soovivad takistada hagejal trassi kasutamist üksnes põhjusel, et kostjatele ei meeldi hageja isik ning hageja on olnud valmis kostjatele hüvitama kõik kanalisatsioonitrassi hooldamise ja kogumiskaevu tühjendamisega seotud tõendatud ja vajalikud kulud, on kostjate käitumine hageja suhtes pahatahtlik ning hageja õigusi rikkuv.
6.Seoses kostjate õigusvastase tegevusega tekkis hagejale õigusabikulude näol kahju 1098,82 eurot (käibemaksuga).
Kostja I vastuväited
7.Kostja I vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja I vastuväidete kohaselt ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Kanalisatsioonitrass ei ole hageja kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalik. Hagejal on reoveesüsteem olemas. Tema kinnistul on kogumiskaev, kuhu reovesi juhitakse ja tema kinnisasi on ilma täiendava reoveetrassita seega eesmärgipäraselt kasutatav. Isegi kui hagejal olemasolevat süsteemi ei oleks, on selle rajamine võimalik ilma kostjate kinnisasju kasutamata. Seda on hageja ka ise tunnistanud. Reoveesüsteemi rajamine ei ole ebamõistlikult kulukas.
9.Õige ei ole hageja seisukoht, et lokaalse kanalisatsioonisüsteemi rajamine tema enda kinnistule on ebamõistlikult kallis. Lokaalne süsteem on võimalik rajada hinnaga umbes 2200 eurot. Praegune kanalisatsioonisüsteem on kasutuses 1970-1980 aastatest, see on amortiseerunud ja selle renoveerimine läheb ilmselgelt rohkem maksma.
8.Ühise kanalisatsiooni kasutamine ei ole mõistlik ega majanduslikel põhjustel kellegi huvides, samuti põhjusel, et hageja suhted kostjatega on sedavõrd pingelised, et hageja on kandnud kriminaalkorras karistust kostja I abikaasa suhtes vägivalla kasutamise ja sellega ähvardamise eest. Eraldiseisvate süsteemide rajamine aitab vältida tulevikus võimalikult tekkivaid süsteemi renoveerimist, kasutamist ja korrashoidmist puudutavaid naabrite vahelisi vaidlusi.
9.Hageja nõustus juba 04.06.2015 kirjas ühise kanalisatsioonitrassi kasutamise lõpetamisega ja enda kinnistule kanalisatsioonisüsteemi rajamisega. Hiljem hageja taganes sellest lubadusest. Hageja vastuoluline käitumine ja hagi esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega.
10.Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited, et kanalisatsioonitrassi ummistused on tekkinud kostjate pahatahtliku tegevuse tõttu.
11.Hageja nõue kahju hüvitamiseks on põhjendamatu, kuna täitmata on kahju hüvitamise eeldused. Õigusliku vaidluse lahendamiseks läbirääkimiste pidamine ei ole käsitletav kahju tekitamisena. Hageja ei tõendanud, et õigusabi kasutamine oli mõistlikult vajalik. Hageja ei tõendanud ka kulude tekkimist ega nende suurust. Kostja II vastuväited
12.Kostja II vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
13.Kostja II vastuväidete kohaselt ei ole kostjal II talumiskohustust asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 alusel tekkinud, kuna Rebase kinnistu maa kinnistati pärast 01.04.1999. Talumiskohustus ei saa tekkida ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 või § 158 alusel. AÕS § 158 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et tehnovõrku või –rajatist ei ole veel ehitatud. Hageja nõuab õiguse seadmist juba olemasolevale süsteemile.
14.Kostja II ei ole takistanud kostjal I ega hagejal reovee ärajuhtimise süsteemi kasutamist. Kostja II kinnistul olev reoveesüsteemi osa toimib. Kostja II pahatahtlik käitumine hageja suhtes ei ole tõendatud.
15.Hageja ei saa tugineda ajalooliselt väljakujunenud kasutuskorrale. Üleoja kinnistu omandamisel hageja poolt katkestati ajalooliselt väljakujunenud tehnorajatiste ja –võrkude
kasutus. Hageja ja kostjate omavaheline läbisaamine on väga konfliktne. Hageja hakkas esitama kostjatele nõudmisi ja ähvardusi, kuna teda häiris tema ja kostjate ühine tee, elektrienergia ja veevärk. Kinnistute ühine veevärk ja elektrienergia kasutus lõpetati hageja nõudmisel, samuti muutus juurdepääs kostjate kinnistutele. Hageja on ise olnud huvitatud kostjatega seose kaotamisest ja ajaloolise korra katkestanud.
16.Kanalisatsioonisüsteem on vana ja ei pea enam kaua vastu. Sellele servituudi seadmine ei ole eesmärgipärane. Süsteemi renoveerimine ja ühise kasutamise jätkamine ei ole mõistlik. Tänapäeva lahendused on soodsamad, vastupidavamad ja keskkonnasõbralikumad. Süsteemi ei ole vahepeal parandatud ega renoveeritud. Süsteem on ehitatud 84m kaugusele Raudoja ojast savipinnale, selle lähedal lõpeb sanitaarkaitseala. Kogumiskaevude põhjad on ära vajunud, kuna need on ehitatud killustikule, mida vesi kannab minema. Kaevupõhjad kostja I kinnistul lasevad reovett läbi, mistõttu võttis ta ette nende remondi. Kostja I kaalub autonoomse süsteemi rajamist. Kuna maapind kostja II kinnistul asuvate kogumiskaevude lähedal on väga pehme, ei pääse kaasaegne raskeveok kaevule lähedale ja suvisel ajal ei ole kaevu tühjendamine võimalik.
17.Autonoomse reoveesüsteemi rajamine igale kinnistule on ainuvõimalik lahendus, see ei ole majanduslikult ülemääraselt kulukas ega tehniliselt keeruline. Süsteemi saab rajada 2640 euro eest (sh materjal ja töö).
18.Hageja lubas küll läbirääkimiste käigus kanda olemasoleva süsteemi renoveerimise kulud, kuid ei ole selge, kas ta pidas silmas üksnes väidetava ummistuse likvideerimist või põhjalikku kaasajastamist. Nüüdseks on hageja kahandanud oma osavõtu omaosaluseni. Kostja II ei näe teravate suhete tõttu võimalust jätkata reoveesüsteemi ühiskasutust ka juhul, kui see renoveeritakse. Servituudi seadmine ei ole kellegi huvides.
19.Arusaadav ei ole hagejale kahju tekkimine 1098,82 euro suuruses. Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, millest kahjusumma koosneb ja kas see on seotud käesoleva vaidlusega. Esimese astme kohtu otsus
20.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hagejale kuulub kinnistu Üleoja asukohaga Harjumaa Anija vald Raudoja küla, kostjale I kuulub samas Piibelehe ja kostjale II Rebase kinnistu. Kõigil kolmel kinnistul asub kanalisatsioonitrass, mille reovee kogumiskaev asub Rebase kinnistul ja trass kogub kokku Üleoja, Piibelehe ja Rebase kinnistu reovee. Kuna kostjale I kuuluv kinnistu esmakinnistati 2002.a ja kostjale II kuuluv kinnistu 2001.a, ei saa hageja nõuet reaalservituudi seadmiseks rahuldada AÕSRS § 152 lg 1 alusel.
22.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg-d 1-3 on hageja nõude alusena iseenesest võimalikud sõltumata sellest, et hageja nõuab reaalservituudi seadmist olukorras, kus tehnovõrk või – rajatis on juba olemas. Nõude rahuldamise eeldused ei ole aga täidetud. Hageja kinnistule uue kanalisatsioonitorustiku rajamine ei põhjusta ebamõistlikke või ülemääraseid kulutusi. Olemasoleva süsteemi säilitamine koos torustiku ning reoveekaevude renoveerimise ja hooldamisega oleks veel kulukam. Lisaks tuleks hagejal reaalservituutide määramisel hakata kostjatele maksma ka iga-aastast tasu.
23.Vaidlus puudub selles, et hagejal on võimalik ehitada enda kinnistule kanalisatsioonisüsteem. Õige ei ole väide, et see on ebamõistlikult kallis. Hageja esitatud Torusellid OÜ hinnapakkumise kohaselt maksaks hageja kinnistule eraldiseisva kanalisatsioonisüsteemi rajamine 4749,60 eurot (käibemaksuga) ja biopuhasti täiendavalt veel 3479 eurot (käibemaksuga). Kokku oleks uue süsteemi maksumus 8228,60 eurot
(käibemaksuga). Kostja II esitatud AK Gramen OÜ hinnapakkumise kohaselt maksaks uue kanalisatsioonisüsteemi rajamine hageja kinnistule 2640 eurot (käibemaksuga) ja kostja I esitatud Katkera OÜ hinnapakkumise kohaselt 2628 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnistule eraldiseisva kanalisatsioonisüsteemi rajamine maksab seega ligikaudu 4498,87 eurot (8228,60+2640+2628 / 3).
24.Olemasoleva süsteemi renoveerimine ja korrashoid läheks märgatavamalt kulukamaks, kui hagejal enda kinnistule kanalisatsioonisüsteemi rajamine. Kostja II esitatud Puhastid OÜ ja OÜ Watercom Veemees hinnapakkumiste kohaselt maksab olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine kokku 32 191,20 eurot (käibemaksuga).
25.Hageja ei esitanud vaatamata kohtu selgitustele ühtegi tõendit olemasoleva kanalisatsioonitorustiku renoveerimise ja/või hooldamise maksumuse kohta. Seega on tema vastuväited kostja II esitatud tõendile paljasõnalised. Eluliselt on usutav, et olemasolev süsteem vajab renoveerimis- ja/või hooldustöid, sest see on ligi 30-40 aastat vana, seda ei ole remonditud ja torustikul esinevad puudused. Seda ei lükka ümber ka OÜ Toru Arst aktid torustiku hea seisukorra kohta, kuna need kajastavad olukorda üksnes hageja kinnistu piires, suurem osa torustikust ja reoveekaev asuvad aga kostja II kinnistul.
26.Isegi kui arvestada OÜ Watercom Veemees hinnapakkumisest maha tee-ehituse ja projekteerimise maksumus 5400 eurot ning jagada saadu hageja ja kostjate vahel, tuleks renoveerimise maksumus siiski 8930,40 eurot kinnistu omaniku kohta, mis on ligi kaks korda kulukam kui üksnes hageja kinnistule uue süsteemi rajamine.
27.Reaalservituutide seadmine ei ole põhjendatud ka hageja ja kostjate huve kaaludes. Kostjad soovivad ühise kanalisatsioonitorustiku kasutamise lõpetamist ja igale kinnistule eraldiseisva süsteemi rajamist. Poolte suhted on äärmiselt pingelised. Hageja on kriminaalkorras süüdi mõistetud kostja I ja tema abikaasa tapmisega ähvardamises ning kostja I abikaasa kehalise väärkohtlemise katses. Hageja ja kostjate jätkuvalt halva läbisaamise tõttu oleks olemasoleva süsteemi edasine ühine haldamine keeruline ja kurnav. Kostjate huvi üksnes oma kinnistul asuva kanalisatsioonisüsteemi hooldamiseks ja sellest tulenevalt naabritega pingeliste kontaktide vältimiseks on ülekaalukam hageja huvist jätkata olemasoleva, kuid amortiseerunud kanalisatsioonisüsteemi kasutamist.
28.Hagejale ei ole eraldiseisva kanalisatsioonisüsteemi rajamine korralduslikult ja majanduslikult üle jõu käiv. Ta kinnitas juba 04.06.2015, et rajab eraldi kanalisatsioonisüsteemi.
29.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjate kinnistutele reaalservituutide seadmiseks, tuleb jätta rahuldamata ka hageja põhinõuetega seotud nõuded kostjate kohustamiseks kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusolekute andmiseks ning kostjatelt solidaarselt kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebus
30.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt rikkus maakohus menetlus- ja materiaalõiguse norme ning eksis tõendite hindamisel.
31.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja tõendite kohaselt on lokaalse süsteemi maksumus 8226,60 eurot. Kohus liitis ebaõigesti septikuga kanalisatsioonisüsteemi ehitamise kulu 4749,60 eurot ja biopuhasti hinna 3479 eurot. Viimane ei sisalda paigaldustööde kulu. Selline arvutus ei ole võrreldav kostjate hinnapakkumistega, kuna need ei kajasta biopuhastiga süsteemi paigaldamise hinda, vaid septikul baseeruvate lahenduste hinda.
Kostja II viitas, et kinnistud asuvad sanitaarkaitsealal ja seal kehtivad kõrgemad keskkonnanõuded ning uue süsteemi ehitamisel tuleks kasutada biopuhastit.
32.Kohus rikkus TsMS §-st 232 tulenevat tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust, kui leidis, et põhjendamatu on hageja vastuväide, et Puhastid OÜ ja OÜ Watercom Veemees hinnapakkumises toodud tööd ei ole vajalikud, kuna ta ei esitanud ise tõendeid kanalisatsioonisüsteemi renoveerimise ja/või hooldamise maksumuse kohta. Hageja esitas OÜ Toru Arst akti, mille kohaselt on hooldust mõistlik teha kord aastas või vajaduse tekkimisel ja selle maksumus on umbes 200 eurot (käibemaksuta).
33.Kohtu seisukoht, nagu puuduks poolte vahel vaidlus, et torustikul esinevad puudused, on üllatuslik. Hageja oli terve menetluse seisukohal, et ühise kanalisatsioonisüsteemi kasutamise jätkamiseks ei ole vaja seda renoveerida. Kohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kui jättis analüüsimata hageja vastuväited kostjate hinnangule kanalisatsiooni halva seisukorra kohta. Hageja tõendas kanalisatsioonisüsteemi head seisundit. Kostjad ei esitanud ühtegi reaalset tõendit, mis näitaks, et olukord on halb. Kostjate väited on paljasõnalised ega lükka ümber tegelikku olukorda iseloomustavaid tõendeid. Õige ei ole kohtu seisukoht, et süsteemi vanus näitab selle halba seisukorda.
34.Maakohus jättis tähelepanuta hageja viited kostja I väidete vastuolulisusele. Kostja I väited kanalisatsioonisüsteemi amortiseerumise kohta ei ole usutavad, kuna ta kasutab seda käesoleva ajani. Kostjal I ei ole rajanud lokaalset kanalisatsioonisüsteemi, kuigi tal on selleks luba antud. Alles 1,5 aastat tagasi teostas kostja I oma kinnistul asuvate kaevude korrastustöid. Samuti väidab kostja II, et kanalisatsioonisüsteem on halvas seisus, kuid on samas kinnitanud, et tema kinnistul asuv reoveesüsteemi osa toimib käesoleva ajani.
35.Servituuditasu lisandumine on hageja jaoks väike kulu, kuna kummalegi kostjale makstav tasu ei saa ületada 12 eurot aastas.
36.Õige ei ole kohtu väide, et kostjate huvi on ühise kanalisatsioonitorustiku kasutamise lõpetamine. Menetluses esitatud tõendite kohaselt on kostjate tegelik soov jätkata ühise kanalisatsioonisüsteemi kasutamist ja blokeerida see üksnes hageja jaoks.
37.Kohus jättis arvestamata ja analüüsimata hageja selgitused selle kohta, et minevikus toimunud konflikt ei takista ühise kanalisatsioonisüsteemi kasutamise jätkamist. Kokkupuuted piirduksid hagejale arvete esitamisega. Kohus lähtus ainult kostja I väidetest naabritevahelise läbisaamise kohta. Hageja ja kostjad jäävad igal juhul naabriteks ja kokkupuuted nende vahel säilivad.
38.Kohatud on kohtu viited sellele, et hagejale ei ole eraldiseisva kanalisatsioonisüsteemi rajamine korralduslikult ega majanduslikult üle jõu käiv. Hageja majandusliku olukorra kohta ei ole esitatud ühtegi asjaolu või tõendit ja seda ei ole menetluses pooltega arutatud. Hagi esitamise tingiski just asjaolu, et hageja jaoks on eraldi süsteemi rajamine liialt kulukas. Hageja 2015.a saadetud kiri ei kinnita tema majanduslikku võimekust. Vastused apellatsioonkaebusele
39.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
41.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et hagejale kuulub Üleoja kinnistu asukohaga Harjumaa Anija vald Raudoja küla, kostjale I kuulub samas Piibelehe ja kostjale II Rebase kinnistu. Üleoja kinnistu esmakinnistati 22.12.1998. Hageja sai selle kinnistu omanikuks 19.08.2004. Kostjale I kuuluv Piibelehe kinnistu esmakinnistati 06.11.2002 ja kostjale II kuuluv Rebase kinnistu 14.05.2001. Nimetatud kolmel kinnistul asub kanalisatsioonitrass, mille reovee kogumiskaev asub Rebase kinnistul ja trass kogub kokku Üleoja, Piibelehe ja Rebase kinnistu reovee. Kanalisatsioonitrass rajati eeldavalt 1970-ndatel aastatel.
42.Maakohus leidis, et AÕS § 158 lg-d 1-3 on hageja nõude alusena võimalikud sõltumata sellest, et hageja nõuab reaalservituudi seadmist olukorras, kus tehnovõrk või –rajatis on juba olemas. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu ja leiab, et maakohus tõlgendas ja kohaldas AÕS § 158 ebaõigesti.
43.AÕS § 158 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke- ja rajatisi (sh kanalisatsioonitorustikku) ja selle teenindamiseks vajalikke ehitisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib eelnimetatud juhul kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.
44.Riigikohus leidis 11.10.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-17137 AÕS § 158 tõlgendades, et nimetatud säte lähtub eeldusest, et tehnovõrku või -rajatist ei ole veel ehitatud ja seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (otsuse p 15). Hageja ja kostjad omandasid kinnisasjad koos kanalisatsioonitrassiga. AÕS §-st 158 ei ole võimalik tuletada talumiskohustust olukorras, kus kanalisatsioonitrass on kinnistutele juba rajatud (otsuse p 20). Kuna antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kanalisatsioonitrassi hakatakse alles kostjate kinnisasjadele rajama, ei kuulu AÕS § 158 kohaldamisele. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjatelt AÕS § 158 lg 2 alusel reaalservituudi seadmist.
45.Varem rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste õiguslikku seisundit reguleerib AÕSRS § 152 (Riigikohtu otsuse p 20). Maakohus leidis õigesti, et AÕSRS § 152 lg 1 alusel ei saa hageja nõuet reaalservituudi seadmiseks rahuldada. Nimetatud sätte kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või –rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999.aasta 1.aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või –rajatist ka juhul, kui esinevad AÕS §-s 1581 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. Antud juhul toimus kostjate kinnistute esmakinnistamine pärast 1999.aasta 1.aprilli, ei esine AÕS §-s 1581 sätestatud eeldusi (tegemist ei ole avalikes huvides vajaliku kanalisatsioonitrassiga) ega muud talumiskohustust.
46.Kuna seaduse järgi ei ole hagejal õigust nõuda kostjatelt reaalservituudi seadmist, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kui palju maksab hageja kinnistule kanalisatsioonisüsteemi ehitamine ning kui palju olemasoleva torustiku renoveerimine ja korrashoid, samuti poolte käitumine ja omavahelised suhted. Seetõttu jätab ringkonnakohus hinnangu andmata ka hageja apellatsioonkaebuse väidetele, mis käsitlevad eelnimetatud asjaolusid.
47.Maakohus leidis õigesti, et kuna hageja nõue reaalservituudi seadmiseks jääb rahuldamata, jäävad rahuldamata ka tema nõuded kostjate kohustamiseks kinnistusraamatu kannete
tegemiseks nõusolekute andmiseks ning kostjatelt solidaarselt kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud
48.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
49.TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist. Taotluse lahendamine
50.Ringkonnakohus jätab rahuldamata GV taotluse kinnistul asuvatest kaevudest, kuivkäimlast ja köögist tehtud fotode tõenditena asja juurde võtmiseks. Nimetatud fotodel ei ole asja lahendamisel tähtsust.