Krediidipanga Liisingu AS hagi Xxxja Xxxvastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
42 220,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Krediidipanga Liisingu AS (registrikood 10079244, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn), volitatud esindaja Margit Saar (e-post [email protected]) Kostja 1 Xxx(isikukood xxx, asukoht xxxe-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kostja 2 Xxx(isikukood xxx, xxx, lepinguline esindaja Martin Levol Kohtuistungil 18.06.2018
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista Xxx ja Xxxsolidaarselt Krediidipanga Liisingu AS kasuks võlgnevus kogusummas 38 636,95 eurot, millest põhinõue on 25 973,54 eurot, intress 708,13 eurot ja viivis 11 955,28 eurot.
3.Välja mõista Xxx ja Xxxsolidaarselt Krediidipanga Liisingu AS kasuks viivis põhinõudelt 25 973,54 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
5.Välja mõista Xxx ja Xxxsolidaarselt Krediidipanga Liisingu AS kasuks menetluskuluna riigilõiv 1 000 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub 27.09.2017 esitatud hagiavalduses välja mõista solidaarselt Xxx (edaspidi kostja 1) ja Xxx(edaspidi kostja 2) hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus kokku 40 040,95 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 27 373,54 eurot, intressivõlgnevus 708,13 eurot ja viivise võlgnevus 11 955,28 eurot. Välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks lepingu põhiosalt (27 373,54 eurot) jooksev viivis seadusjärgses määras alates 27.09.2017. Jätta menetluskulud, so on hagilt tasutud riigilõiv summas 1 000 eurot, solidaarselt kostjate kanda. 18.06.2018 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja enda nõuet, kuna kostja 2 Xxxon regulaarselt teostanud makseid 200 euro kaupa. Põhiosa nõue on vähenenud ja hageja palub kostjatele välja mõista põhivõlgnevuse 25 973,54 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Balti-Ameerika Kodufinantseeringud AS (uus ärinimi AmCredit Eesti, äriregistrist kustutatud) laenuandjana ning Xxx(edaspidi kostja 1) ja Xxx(edaspidi kostja 2) laenusaajatena 15.03.2007 laenulepingu nr EME-1181.2 (edaspidi leping), mille alusel andis laenuandja kostjatele laenu summas 90 243,30 eurot, intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 1,44% aastas. Lepingu tagatiseks seati hüpoteek kinnistule asukohaga Xxx. Lepingu punkti 1.9. kohaselt oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 01.04.2037. 2009 aastal loovutas AS AmCredit Eesti laenulepingust tuleneva nõude Allied Irish Banks, plc. Eesti filiaalile. 06.01.2012 sõlmisid Allied Irish Banks, plc. Eesti filiaal ja hageja hüpoteekvarade ostu-müügilepingu, millega Allied Irish Banks, plc. Eesti filiaal loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingust tulenevate nõuete loovutamist kinnitab Allied Irish Banks, plc. Eesti filiaali ja hageja vahel 13.01.2012 sõlmitud tehingu täitmiskinnitus.
3.27.09.2012 sõlmisid kostjad hagejaga lepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt said kostjad kuus kuud maksepuhkust, kogunenud intressivõlgnevuse tasumise tähtajaks lepiti kokku veebruar 2013, fikseeriti ära intressi minimaalne tase 1,96% aastas ning intressiks peale intressivõlgnevuse tasumist lepiti kokku 6 kuu EURIBOR + 1,44% aastas. Kostjad ei tasunud intressi ja ei tagastanud laenu nõuetekohaselt, mistõttu andis hageja laenusaajatele 14-päevase tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Võlgnevuste tõttu ütles hageja 04.04.2015 lepingu ennetähtaegselt üles. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu tagastamata laenusumma sissenõutavaks. Täitementlus tagatise asukohaga Xxx realiseerimiseks algatati täitemenetlus 05.01.2016. Tagatis müüdi enampakkumisel 13.10.2016 hinnaga 54 400 eurot, millest hagejale laekus lepingu põhiosa katteks 48 562,04 eurot.
4.Hageja on arvestanud kostjatele intressi 708,13 eurot intressimääraga 1,96% aastas perioodil 03.11.2014 kuni 03.04.2015 ning lepingu kehtivuse ajal viivist 70,36 eurot viivise määraga 36,5% aastas perioodil 02.12.2014 kuni 03.04.2015. Peale lepingu ülesütlemist on hageja arvestanud viivist 11 878,92 eurot seadusjärgses määras vahemikus 8,00-8,05% aastas alates 04.04.2015 kuni 26.09.2017.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja 1 kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud.
6.Kostja 2 Xxxleiab kohtule 30.10.2017 esitatud seisukohas, et nõuded on talle arusaadavad. Kostja 2 on seisukohal, et maksekohuslane ei peaks olema vaid tema. Kostja 2 kannab iga kuu pangale laenu katteks 200 eurot. Maja jäi maha müümata kostja 1 süü tõttu. Kostja 1 ei ole aastaid maksnud laenu katteks ühtegi eurot. Kostja 2 on olnud hagejaga lahenduste otsimise osas pidevas suhtluses. Kostjatel on pooleli ühisvara jagamise menetlus ning kostja 2 palub ära oodata ühisvara jagamise lahend tsiviilasjas nr 2-17-7748.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, kuulates ära kohtuistungil pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle
ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-141-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Kohus tuvastab järgmised õiguslikku tähendust omavad asjaolud. AS AMCREDIT EESTI (uus ärinimi AmCredit Eesti) ja kostjad sõlmisid 15.03.2007 laenulepingu nr EME-1181.2, mille alusel andis AS AMCREDIT EESTI kostjatele vara tagatisel antud laenu refinantseerimiseks (laenulepingu nr EME-1181 ennetähtaegseks lõpetamiseks) ja laenu väljastamise tasu maksmiseks ja vara tagatisel lisalaenuna laenu summas 90 243,30 eurot (tl 7-19). Laenulepingu p 1.9 kohaselt oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 01.04.2037. Laenulepingu tagatiseks seati hüpoteek kinnisasjale asukohaga Xxx. AS AmCredit Eesti loovutas 2009 aastal laenulepingust tuleneva nõude Allied Irish Banks, plc. Eesti filiaalile. 06.01.2012 sõlmisid Allied Irish Banks, plc. Eesti filiaal ja hageja hüpoteekvarade ostumüügilepingu, millega Allied Irish Banks, plc. Eesti filiaal loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale (tl 20-23). Pooled sõlmisid 27.09.2012 lepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt said kostjad kuus kuud maksepuhkust (tl 24-26). Kostjad ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ning hageja ütles 15.03.20117 sõlmitud laenulepingu nr EME-1181.2 üles (tl 27-28). Kinnisasi asukohaga Xxx müüdi 13.10.2016 täitemenetluses hinnaga 54 400 eurot (tl 31-33), millest laekus hagejale lepingu põhiosa katteks 48 562,04 eurot. Täitemenetlusest ei laekunud piisavalt raha, mis oleks võimaldanud katta kõik hageja nõuded.
10.Kohus leiab, et hageja nõue kostjate vastu võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel sõlmitud leping vastab krediidilepingu tunnustele. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on laenu andnud oma majandustegevuses, kostjad kui laenusaajad on füüsilised isikud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hageja õigustatud esitama solidaarnõude mõlema kostja vastu. Kohus selgitab, et VÕS § 69 lg 1 tulenevalt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
11.Laenulepingu nr EME-1181.2 p 5.1 kohaselt kohustusid laenusaajad laenuandjale igakuiselt ja tähtaegselt tagasi maksma laenu põhisummat ja intressi igakuiste maksetena iga järgneva kuu esimeseks kuupäevaks (tl 11). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist kestvuslepinguga. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla
tasumist. 30.03.2015 kirjast nähtuvalt saatis hageja kostjatele 04.01.2015 hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta ning andis kostjatele tähtaja võlgnevuse tasumiseks 14 kalendripäeva jooksul hoiatuse kättesaamisest. Kostjad määratud tähtajal võlgnevust ei tasunud ega pakkunud välja ka omapoolseid mõistlikke ettepanekuid probleemide lahendamiseks. Hageja saatis 30.03.2015 kostjatele teatise laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta (tl 27-28). Kostjad teatise kättesaamisele ega laenulepingu ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse lepingu täitmise tagamiseks seatud hüpoteegi realiseerimiseks.
12.Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud nii tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tarbijakrediidilepingu ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Kohus selgitab, et lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.
13.Kostjad võtsid laenu summas 90 243,30 eurot. Hageja ütles laenulepingu kostjatega üles 04.04.2015. Hageja selgitas 11.06.2018 toimunud kohtuistungil, et kinnisasi õnnestus müüa neljandal enampakkumisel 06.10.2016 hinnaga 64 000 eurot (tl 91 pöördel).Vara müügihinnast laekus vaidlusalusest lepingust tuleneva võlgnevuse katteks hagejale 48 526,04 eurot. Kostja Xxxon teostanud makseid 200 euro kaupa ning 11.06.2018 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja põhiosa nõuet 25 973,54 eurot. Kostjad hageja nõudeid summaliselt ei vaidlusta (tl 91 pöördel). Sellest tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 25 973,54 eurot.
14.Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Krediidi kulukuse määra arvutamise alused on sätestatud VÕS §-s 406 ja selle paragrahvi lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes. Lepingutingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 6 kuu Euribor + riskimarginaal 1,44% aastas (tl 10). Lepingust nähtub kokkulepe intressimäära osas (krediidi kulukuse määr aastas 5,58 %). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku intressimääraga. Intressivõlgnevus tekkis perioodi 03.11.2014 kuni 03.04.2015 eest summas 708,13 eurot. Kostjad intressi arvestusele ja suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista intress seisuga summas 708,13 eurot.
15.Hageja on esitanud kostjate vastu viivisenõude 11 955,28 eurot. Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingu p-st 6, mille kohaselt kui mis tahes laenumakse põhisumma ei ole laekunud laenuandajale rohkem kui 14 päeva kalendripäeva jooksul makse tegemise tähtpäevast arvates, kohaldatakse viivist maksmisele kuuluva ja laenuandajale laekumata laenumakse põhisumma osale. Viivise määr on 7% aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja poolt nõutav viivisemäär on seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta võlausaldajate huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostjad rikkusid maksekohustust. Kostjad viivise arvestusele ega suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 11 955,28
eurot.
16.Hageja on palunud lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjatelt välja mõista ka viivis 18.06.2018 kohtuistungil täpsustatud põhivõlgnevuselt 25 973,54 eurot alates 27.09.2017 kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjatelt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (25 973,54 eurot) alates 27.09.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 25 973,54 eurot, intressi 708,13 eurot ja viivise 11 955,28 eurot. Kohus rahuldab hagi ka viivise nõudes põhinõudelt (25 973,54 eurot) alates 27.09.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Sellest tulenevalt tuleb poolte menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
19.Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt 26.09.2017 tasutud riigilõivust 1 000 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 1 000 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 000 eurot.
20.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.