Menetlusosalised ja nende Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757, Riia 2, 51004 Tartu); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Aap Kulik (e-post XXX, telefon:
2.Mõista kostjalt M.Z-ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank AS (registrikood 10183757) kasuks välja 8876,24 (kaheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus eurot ja 24 senti) eurot, millest 10 eurot on võla sissenõudmise kulu, 556,06 eurot on tasumata intress, 6 eurot on lepingu haldustasu, 355,37 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis ja 7948,81 eurot on tasumata krediidisumma.
3.Mõista kostjalt M.Z-ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank AS (registrikood 10183757) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 07.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni määraga 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt M.Z-ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank AS (registrikood 10183757) kasuks menetluskuludena välja 940 (üheksasada nelikümmend) eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja 100 eurot kulud õigusabile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 8 876,24 eurot, millest 10 eurot sissenõudekulu, 556,06 eurot on intress, 6 eurot on lepingu haldustasu, 355,37 eurot on viivis ja 7 948,81 eurot on tagastamata krediidisumma. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista alates 07.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC22010476. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 11 000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ja teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul.
3.Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 23,79%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 11 000 eurot, krediidileping kehtib 51 kuud, intress on 19,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 220 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 eurot kuus. Samuti lähtuti sellest, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Krediidi kulukuse määr on välja toodud lepingu põhitingimuste peatüki all.
4.Intressimäär on 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 0,0553% päevas). Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360 päevasest aastast. Intressimäär on välja toodud lepingu põhitingimuste peatüki all. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 19,90% aastas. Viivise määr päevas on 0,0545% päeva kohta arvestatuna lähtuvalt tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivisemäär on välja toodud lepingu põhitingimuste peatüki all. Kõigi krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma moodustab 16 565,40 eurot. Krediidilepingust tulenev krediidi kogukulu on välja toodud lepingu põhitingimuste peatüki all.
5.23.01.2024 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22010476 lisa nr 1, millega hageja andis kostjale maksepuhkust 6 kuud. Maksepuhkuse ajal oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi ja lepinguhaldustasu, st kostja oli maksepuhkuse ajal vabastatud krediidisumma tagasimaksetest. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Lepingu muutmise eest kohustus kostja tasuma hagejale lepingu muutmise tasu 45 eurot. 2
6.Seoses maksepuhkusega muutusid osad lepingu põhitingimused: lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr lepingu nr CL-EEC22010476 lisas nr 1 aasta kohta on 23,29%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma jääk on 7 948,81 eurot, krediidilepingu lisa kehtib 38 kuud, intress on 19,90% aastas, lepingu muutmise tasu suurus on 45 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 eurot kuus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Krediidi kulukuse määr on välja toodud lepingu lisa nr 1 põhitingimuste peatüki all. Kõigi maksete kogusumma moodustab 11 206,25 eurot. Krediidilepingust tulenev krediidi kogukulu on välja toodud lepingu põhitingimuste peatüki all.
7.Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas talle kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletuseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse pöörduma.
8.Poolte vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping. Vastavalt sõlmitud lepingule nr CL-EEC-22010476 on pooled kokku leppinud laenu kasutamise tingimustes, intresside ja muude laenuga seotud maksete teostamise tingimustes, laenu tagastamise tähtajas ning muudes lepinguga seotud poolte käitumist reguleerivates tingimustes. Nimetatud tingimused on kehtivad ja seega lepingu poolte jaoks siduvad.
9.Alates 08.06.2022 ehk lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni 16.08.2024 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 6 622,63 eurot, millest 3 493,42 eurot arvestati intressi katteks, 3 051,19 eurot krediidisumma katteks, 33 eurot lepingu haldustasu katteks, 45 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 0,02 eurot viivise katteks.
10.Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas hageja üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 220 eurot ning teostas krediidisumma kande kostja arvelduskontole nr XXX. Samuti oli kostja kohustatud vastavalt lepingule informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib eeldada hageja õigustatud huvi. Kostjal oli lepinguliste kohustuste täitmisel tekkivate probleemide lahendamiseks võimalus pöörduda hageja poole. Kahjuks ei ole kostja seda võimalust ja õigust eesmärgipäraselt kasutanud. Kostja pole hagejale avaldanud kohast informatsiooni asjaoludest, mis võivad mõjutada tema võimet laenu tagasi maksta ning laenulepingut kohaselt täita.
11.Kostja teadis oma majandushuve mõjutavaid asjaolusid ning nendest mitteteatamisega asetas ta hageja olukorda, kus viimane oli eksimuses laenulepingu kohase täitmise edasisest võimalikkusest ega saanud astuda vajalikke ja sobivaid samme lepingu täitmise saavutamiseks ning oma vara kaitseks. Kostja on rikkunud kohustust tagada lepingu täitmine ja selle eesmärgi saavutamine, kohustust hoiduda käitumisest, mis võiks kahjustada hageja õigustatud huve, koostöökohustust ja informeerimiskohustust.
12.Kostja tahtlikku pahauskset käitumist iseloomustab asjaolu, et hageja ja kostja vahel puudub vaidlus lepingu kehtivuse, hageja nõudeõiguse olemuse ega lepingu rikkumise fakti suhtes. Kostjal ei ole alust keelduda laenu tagastamisest ega laenuga seotud maksete tasumisest. Samas ei ole kostja lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
13.Hageja hoiatas 12.07.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2 nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust 3
alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel.
14.Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega maksegraafikus, mis tingisid lepingu ülesütlemise: 1) 10.05.2024 osamakse summas 133,32 eurot; 2) 10.06.2024 osamakse summas 137,71 eurot; 3) 10.07.2024 osamakse summas 133,32 eurot; 4) 12.08.2024 osamakse summas 324,93 eurot. Hageja ütles 16.08.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 8 525,84 euro tasumist, millest 7 948,81 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 556,06 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 4,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 10 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 6 eurot sissenõutavaks muutunud lepingu haldustasu.
15.Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse kostjale edastanud 16.08.2024 e-posti teel XXX. Kostja on nimetatud e-posti aadressi esitanud hagejale oma kontaktandmete hulgas ning kostja on kirja kahel korral avanud. Seega loeb hageja ülesütlemise teate kostjale kättetoimetatuks. Teate sai lugeda kätte 4 saaduks hiljemalt ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest. Kostja saanud ülesütlemise teatise kätte e-posti teel ja tähitud kirjaga.
16.Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja täitma muud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivis.
17.Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, on kostja tagastamata krediidisummaks 7 948,81 eurot (krediidisumma 11 000,00 – tagastatud krediidisumma 3 051,19 = 7 948,81), mis tuleb üldtingimuste p-st 4.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 556,06 eurot. Sissenõutavaks muutunud intressinõue on kujunenud järgmiselt. Kostja jättis vastavalt lepingus märgitud maksegraafikule tasumata 10.05.2024 intressimakse osaliselt summas 130,14 eurot, 10.06.2024 intressimakse summas 136,21 eurot, 10.07.2024 intressimakse summas 131,82 eurot, 12.08.2024 intressimakse summas 145 eurot ning 3 päeva eest kuni lepingu ülesütlemiseni lisandunud intressi makse summas 12,89 eurot.
18.Hageja viitas VÕS § 1132 lõikele 1. Lepingu üldtingimuste p 5.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Sama punkti kohaselt tuleb kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Krediidisaaja on krediidilepingu leheküljel 4 asuva peatüki „Kinnitused“ all kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustub hinnakirjaga, mis on kättesaadav krediidiandja veebilehel www.bigbank.ee ja krediidiandja kontorites. Vastavalt erakliendi hinnakirjale on kehtiva lepingu osamaksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletuskiri kliendile, tagatise omanikule ja solidaarvõlgnikule hinnaga 5 eurot.
19.Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 5 eurot talle saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade eest, mis on edastatud kostja e-posti aadressile XXX. 20.05.2024 saadeti meeldetuletuskiri (tasuta), 29.05.2024 meeldetuletuskiri (tasuline), 17.06.2024 meeldetuletuskiri (tasuta), 01.07.2024 meeldetuletuskiri (tasuline). Seega palus hageja üldtingimuste p-de 4.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 10 eurot. 4
20.Hageja viitas VÕS § 415 lõikele 1. Antud juhul on lepingujärgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 19,90% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist 16.08.2024 hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 7 948,81 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, perioodil 17.08.2024 – 06.11.2024, määraga 19,90% võlgnetavalt summalt aastas. 06.11.2024 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 355,37 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 07.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas.
21.Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu. Vastavalt lepingule oli selleks 1,50 eurot kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 10.05.2024 kuni 12.08.2024 tasuma lepingu haldustasu 6 eurot. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p. 4.3 ja seaduse alusel tuleb võlgnevus summas 6 eurot võlgnevus kostjalt hageja kasuks välja mõista.
22.Kostjal tuli laenu saamiseks täita laenutaotlus panga veebilehel, milles nõuti vajalike andmete esitamist ning mis oli laenu väljastamise aluseks. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas hageja lisaks eelnevale avalikest andmebaasidest, mh Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. Rahvastikuregistrist kontrollis krediidiandja kliendi kodakondsust ja seda, kas klient on registris elus ning registreeritud aadressi, et veenduda laenutaotluses esitatud andmete tegelikkusele vastavuses. Politsei- ja Piirivalveameti registrist kontrolliti kliendi sünniriiki ja isikut tõendavate dokumentide andmeid. Creditinfo andmebaasist kontrolliti maksehäirete ajalugu, kliendi kinnistute arvu, päringute statistikat ja Creditinfo skoori, et veenduda maksevõime olemasolus ja kehtivate maksehäirete puudumises. Andmeaasist taust.ee kontrolliti samuti maksehäirete ajalugu. Maksu- ja Tolliameti kaudu kontrolliti teavet maksuvõlgade puudumise kohta.
23.Kui kostjal oleks olnud maksehäireid, ei oleks talle laenu väljastatud. Kostjal ei olnud päringute tegemise ajal kehtivaid maksehäireid ega ka vähem kui kuus kuud tagasi lõpetatud pangandus- või finantseerimisvõlga. Registriandmete päringutest selgus, et kostja esitatud andmed vastasid tegelikkusele, Ametlikes Teadaannetes teated puudusid ning kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid.
24.Hageja hindas kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 2 ja 4 ning KAVS §-le 49 ja §-le 50. Pank kontrollis võlgniku esitatud teavet. Hageja veendus, et kostjal oli krediiditaotluse esitamise ajal 07.06.2022 olemas regulaarne sissetulek, mida kostja pidi eelduslikult saama tulevikus. Maksu- ja Tolliameti registriandmetel oli kostja kehtiv tööleping tööandjaga OÜ-ga H. Kostja märkis laenutaotlusel, et tema sissetulek ühes kalendrikuus on 1 300 eurot. Kostja arveldusarve väljavõtte põhjal oli tema sissetulek ühes kalendrikuus 1 238 eurot. Kostja laenutaotlusel oma igakuiseid krediidikohustusi välja ei toonud.
25.Krediiditaotlusel avaldatud andmete ning kostja arvelduskontol nähtuva info täpsustamiseks võttis hageja kostjaga telefoni teel ühendust, mille tulemusena kostja selgitas täiendavalt, et tal ei ole järelmaksukohustust teleoperaatorite ees ning ta teeb omanimelisele kontole kandeid selgitusega „makse oma kontode vahel“. Kostja selgitas, et seda kontot kasutab tema laps ning kostja kannab lapsele raha. Kostja nimetatud kontolt kohustusi ei tasunud.
26.Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte ja kostja selgituste põhjal, et kostjal oli krediidikohustusi Bondora AS ees igakuise maksega 78 eurot. Krediidilepingust nr CL-EEC-22010476 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks oli 324,82 eurot kuus. Seega oli kostjal pärast krediidilepingu nr 5
CL-EEC-22010476 sõlmimist igakuiseid kohustusi kokku summas 402,82 eurot. Kostja andis hagejale laenutaotluses teada, et tal on üks ülalpeetav.
27.Iga krediidivõimelisuse analüüsi puhul arvestab krediidiandja tarbija majandamiskulude ning ülalpeetavatega. Käesoleval juhul oli panga sise-eeskirjade kohaselt tarbijale tagatud vahendid enda ja oma ülalpeetava ülalpidamiseks, sh majandamiskulude kandmiseks. Eeltoodule tuginedes analüüsis hageja kostja krediidivõimelisust põhjalikkusega, arvestades võlgniku sissetulekute keskmist suurust summas 1 238 eurot kuus (neto). Eeltoodu järgi moodustas kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest maksimaalselt ca 35,54% (402,82 * 100 / 1238 = 35,54 eurot), mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Tarbijale jäi pärast krediidilepingu sõlmimist vabalt kasutada veel vähemalt 835,18 eurot, mis on piisav ja mõistlik summa, tagades igapäevaste kulutuste ja elamiskulude katmise.
28.Lepingu peatüki „kinnitused“ all kinnitas võlgnik, et ta on edastanud üksnes andmeid, mis vastavad tegelikkusele. Sealhulgas on läbivalt välja toodud lepingu täitmise rikkumisega seotud võimalikud tagajärjed, mh võimalik krediidilepingu ülesütlemine, rahaliste kohustuste viivitamata täitmise nõue, täiendava viivise lisandumine, meeldetuletusteatiste tasu võimalik lisandumine jne. Kostja on allkirjastanud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad. Hageja leidis, et tarbijakrediit on väljastatud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega.
29.Kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 4 157,37 eurot (väljastatud krediit 10 780 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidilepingu katteks summas 6 622,63 eurot).
30.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 840 eurot. Hageja pöördus võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 100 eurot, mille hageja on tasunud.
31.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et laenu väljastamisel ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitatud väited ei arvesta krediidiandja läbi viidud analüüsi põhjalikkust ega hageja käsutuses olnud andmeid laenuotsuse tegemisel. Hageja kogus krediidivõimelisuse hindamiseks teavet mitmest allikast, sealhulgas kostja pangakonto väljavõttest. Hageja veendus, et kostjal oli laenu taotlemise hetkel kehtiv tööleping ning regulaarne sissetulek, mis võimaldas krediidikohustuse täitmist.
32.Kostja väide, et varasem töötuna arvel olek peaks välistama laenu väljastamise, ei ole õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja eesmärk on hinnata tarbija krediidivõimelisust laenulepingu sõlmimise hetkel. Pank veendus, et kostjal oli laenu taotlemise ajal kehtiv tööleping ning regulaarne sissetulek, mis võimaldas krediidikohustuse täitmist. Oluline on, et laenulepingu sõlmimise hetkeks oli kostjal sissetulek, mitte see, kas tal oli varasemalt töösuhe katkenud. Töötuna arvel olek ei tähenda maksejõuetust ega takista edasist tööle asumist ja sissetuleku tekkimist. Seega ei saa kostja varasem töötus olla kriteeriumiks laenuotsuse õiguspärasuse hindamisel.
33.Tõele ei vasta kostja väide, et hageja on ekslikult käsitlenud Bondora AS-st saadud laenu sissetulekuna. Hageja on kostja sissetuleku arvestamisel lähtunud töötasust, mis laekus kostja arvelduskontole 03.06.2022 summas 1 238 eurot. Konto väljavõttest oli näha, et see summa kujutas endast töötasu, mitte laenuraha. Samuti on hageja käsitlenud Bondora AS-st saadud 2 000 euro suurust laenu nõuetekohaselt kohustusena, mitte sissetulekuna. Hageja arvestas selle summa kostja 6
krediidikohustuste hulka.
34.Kostja väide, et hageja ei ole arvestanud tema ülalpidamiskohustusega, ei vasta tegelikkusele. Hageja on laenuotsuse tegemisel võtnud arvesse kostja majandamiskulusid ja ülalpeetavat. Krediidivõimelisuse hindamisel ei lähtuta üksnes PKS § 101 alusel arvutatud summast, vaid hinnatakse krediidisaaja tegelikku maksevõimet ja muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Isegi kui lähtuda elatise summast, kehtis Eestis alates 2022. aastast uus elatise arvutamise kord, mis võtab arvesse lapse vajadusi ja vanemate majanduslikku olukorda. Elatise baassummaks määrati 200 eurot kuus, millele lisandus 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. 2020. aastal oli keskmine brutokuupalk 1 448 eurot, millest 3% moodustas umbes 43 eurot. Seega kujunes baassummale lisanduva komponendi arvestamisel lõplikuks elatise summaks 213 eurot kuus ühe lapse kohta, millest arvestati maha pool lapsetoetusest (30 eurot), andes lõpptulemusena 213 eurot kuus. Kostjale jäi pärast kohustuste tasumist vabalt kasutada 835,18 eurot, mis oli piisav summa igapäevaste kulude, sealhulgas ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
35.Faktiliselt ja õiguslikult on põhjendamatu kostja väide, et laenu andmise ajal puudus tal reserv igakuise ülalpidamiskulu katmiseks. Hageja hinnangul võimaldas kostja majanduslik seisund tal kanda ülalpidamiskulusid ning täita laenulepingust tulenevad kohustusi jätkusuutlikult. Lisaks esitas kostja laenutaotluses andmed, mille kohaselt oli kostja abielus, mistõttu ei saa väita, et kõik majapidamiskulud ja ülalpidamiskohustused langesid üksnes kostjale. Majapidamiskulusid kannavad abikaasad reeglina ühiselt. Kostja väide, et hageja ei ole arvestanud tema varasemaid kohustusi ega ole neid nõuetekohaselt kontrollinud, on alusetu.
36.Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel küsinud kostjalt andmeid tema kohustuste kohta ning kostja on ise teatanud, et tal on kohustus Bondora AS ees. See kohustus on nõuetekohaselt arvesse võetud ning kajastatud kostja igakuiste kohustuste hulgas. Kostja arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu, et ta oleks saanud laenu Inbankist, mistõttu ei saanud hageja seda krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta. Hageja lähtus objektiivselt kontrollitavatest andmetest, sealhulgas kostja esitatud teabest ning konto väljavõttest. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja oleks jätnud olulised kohustused tähelepanuta või ei oleks tema krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnanud.
37.Kostja väide, et tal ei olnud piisavalt vabu vahendeid igapäevaste kulude ja laenumaksete katmiseks, ei vasta tegelikkusele. Laenuotsuse tegemise hetkel oli kostja regulaarne sissetulek 1 238 eurot kuus. Kostja krediidikohustuste hulka kuulusid Bondora AS laenumakse summas 78 eurot kuus ja hageja krediidilepingu kuumakse summas 324,82 eurot kuus. Kokku moodustasid kostja krediidikohustused 402,82 eurot kuus. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostjale vaba raha 835,18 eurot, mida oli võimalik kasutada nii igapäevaste kulude ja ülalpeetava ning majapidamiskulude katmiseks. Kostja suutis täita krediidilepingut alates 08.06.2022 kuni 15.08.2024, mis tähendab, et kostja teenindas laenu pea kaks aastat enne, kui leping üles öeldi. See kinnitab, et kostja oli lepingu sõlmimise hetkel krediidivõimeline ning suuteline oma kohustusi täitma. Kui kostjal oleks puudunud tegelik maksevõime, oleksid makseraskused ilmnenud koheselt või vahetult pärast laenu väljastamist.
38.Krediidivõimelisuse hindamise eesmärk on prognoosida, kas krediidisaaja on võimeline lepingujärgseid kohustusi täitma. Hageja tegi selleks põhjaliku analüüsi, mis osutus õigeks, sest kostja suutis laenumakseid reaalses elus täita ning mitte ainult lühiajaliselt. See kinnitab, et kostja majanduslik seisund vastas laenu andmisel nõuetele ning hageja otsus laen väljastada oli õigustatud.
39.Kostja väide, et hageja ei ole kompromissettepanekutele vastanud, ei vasta tõele. Hageja on kostja kõigile pöördumistele reageerinud. Hageja ei nõustu kostja ettepanekuga tarbijakrediidilepingu nr CLEEC-22010476 tagasimaksete ümberkujundamiseks VÕS § 4034 lõike 7 alusel kompromissi korras. 7
KOSTJA VASTUVÄITED
40.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta oli hagejaga sõlminud 08.06.2022 tarbijakrediidilepingu, mille alusel andis hageja kostjale üle 11 000 eurot ning kostja oli kohustatud tasuma intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Kostja viitas VÕS § 403 4 lõikele 1 ja leidis, et hageja oleks pidanud hindama kostja kui tarbija krediidivõimelisust.
41.Kui hageja oleks omandanud teabe, mis võimaldab hinnata krediidivõimelisust ja oleks seda kohaselt hinnanud, oleks olnud selge, et kostja ei ole võimeline teenindama talle antud laenu ja laenu andmine oleks olnud välistatud. Hageja ei ole kostja krediidivõimelisust vajaliku hoolsusega hinnanud. Kostja viitas VÕS § 403 4 lõikele 2.
42.Kostja viimase kuue kuu sissetulek enne laenutaotluse esitamist oli pangakontolt nähtuvalt 9895 eurot. Sellest 3200 eurot on ilmunud kontole kuu aja jooksul enne laenu väljastamist. Sellest oli omakorda 2000 eurot on Bondora laen ja 1200 eurot töötasu. Kostja oli vahetult enne seda pea pool aastat töötu, sai Eesti Töötukassalt töötutoetust. Kostja konto jääk oli kahekohaline number ja sissetulek kontole tulenes maksetest kogumiskontolt. Kui hageja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust analüüsinud, ei oleks sellises suuruses laenu andmine kostjale võimalik olnud.
43.Mõistlik laenuandja ei anna 11 000 eurot laenu isikule, kes on esimest kuud tööl pärast pikema ajalist töötuna arvelolekut, elab peost suhu ja on äsja võtnud teiselt laenuandjalt 2000 eurot laenu. Asjaolu, et on küsitud konto väljavõtet, ei tõenda, et laenuandja oleks väljavõtet kohaselt analüüsinud ja teinud asjakohaseid järeldusi. Asjaolu, et kostja sai esimese kuu töötasu, ei võimalda jõuda järeldusele, et tal oli regulaarne sissetulek. Väljavõtet analüüsides on näha, et kostja sissetulekud olid pikemat aega juhuslikud ja ebaregulaarsed ning kostja oli pikemat aega töötu.
44.Hageja arvutustes on võlgniku kohustusteks määratud 402,82 eurot ja sissetulekuks 1238 eurot kuus. Kostja igakuine regulaarne sissetulek 1200 eurot on ülehinnatud ega nähtu pangakonto väljavõttest. Hageja on sissetulekuks arvestanud kostja saadud Bondora AS laenu, mida tulnuks käsitleda kohustusena. Hageja ei ole arvestanud kostja ülalpidamiskohustusega, mis oli 2022. aastal vähemalt 270 eurot, millele lisanduvad majapidamiskulud vähemalt 350 eurot. Seega ei olnud kostjal laenu andmise ajal mingit reservi, mille arvelt oleks võimalik igakuiseid kohustusi jätkusuutlikult täita. Kostja ei ole ülalpeetava olemasolu varjanud. Hageja ei saa eeldada, et kostja ülalpeetava ülalpidamiseks kulub vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.
45.Kostja leidis, et tema ja hageja vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping, mille sõlmimisel on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Konto väljavõttelt nähtub, et veel mõni kuu varem oli kostja töötu, tal oli juba kuu keskpaigas raha otsas ning võttis eraisikutelt laene. Samuti oli kostja saanud antud perioodil mitu suuremat laenu (Bondora, Inbank), millest on makstud tagasi laene ja mis on kulunud lihtsalt elamisele. On ilmselge, et kostja tegelikku maksevõimet ei ole hinnatud ja olulisi kohustusi pole arvestatud. Vastasel korral oleks hageja aru saanud, et kostjal puudus regulaarne sissetulek viimasel kuuel kuul, samas igakuised kohustused olid vähemalt 700 eurot kuus (lapse ülalpidamise kulu 270 eurot + 350 majandamiskulud + 80 eurot Bondora olemasolev laen). Kostjal oli vaba raha muude kulutuste tarbeks ca 300 eurot, millest ei piisanud igapäevaste tarbimiskulutuste tegemiseks ja laenumakseteks ca 325 eurot kuus. Juba sellest asjaolust nähtub vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.
46.Kostja viitas VÕS § 4034 lõikele 7 ja leidis, et lähtuda tuleb seaduses sätestatud viivisemääraga võrdsest intressi määrast. Eeltoodust tulenevalt on kostja laen olulises osas tasutud ja võlgnevus koos 8
intressiga ei saa olla hageja väidetud summa. Kompromissina palus kostja määrata tagasimaksed uuesti.
KOHTU PÕHJENDUSED
47.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
48.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 08.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22010476, mille kohaselt sai kostja laenu 11 000 eurot; 2) lepingu järgi tuli kostjal tasuda intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas; 3) lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr aastas 23,79% ning kõigi krediidi tagasimaksmiseks tehtavate maksete kogusumma 16 565,40 eurot; 4) lepingu kohaselt oli viivisemäär on võrdne intressimääraga ehk 19,90% aastas; 5) lepingu sõlmimise tasu oli 220 eurot ja igakuine haldustasu 1,50 eurot; 6) lepingule kohaldusid AS Bigbank krediidilepingute üldtingimused; 7) enne lepingu sõlmimist täitis kostja laenutaotluse ja esitas hagejale oma pangakonto väljavõtte; 8) 23.01.2024 sõlmisid pooled kokkuleppe, mille alusel andis hageja kostjale maksepuhkust 6 kuud; 9) 23.01.2024 kokkuleppega muutus ka lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr; 10) 23.01.2024 kokkuleppe järgi oli krediidi kulukuse määr aasta kohta 23,29% ja kõigi maksete kogusumma 11 206,25 eurot; 11) kostja jättis tasumata osamaksed 10.05.2024, 10.06.2024, 10.07.2024 ja 12.08.2024; 12) hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 12.07.2024 ning ütles lepingu üles 16.08.2024 avaldusega.
49.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt laenulepingu alusel 8876,24 euro tasumist, millest 10 eurot on võla sissenõudmise kulu, 556,06 eurot on tasumata intress, 6 eurot on lepingu haldustasu, 355,37 eurot on viivis ja 7948,81 eurot on tasumata põhinõue. Lisaks eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates 07.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni määraga 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas.
50.Hageja tõi välja, et alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni tegi kostja hagejale ülekandeid kogusummas 6 622,63 eurot, millest 3 493,42 eurot arvestati intressi katteks, 3 051,19 eurot krediidisumma katteks, 33 eurot lepingu haldustasu katteks, 45 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 0,02 eurot viivise katteks. Lepingu sõlmimise tasu 220 eurot tasaarvestati lepingu sõlmimisel väljastatud krediidiga. Enne lepingu sõlmimist kontrollis hageja kostja maksejõulisust. Kostjal oli töökoht, tal puudusid varasemad maksehäired. Kostja konto väljavõtte järgi oli tal igakuine kohustus Bondora AS ees summas 78 eurot. Arvestades kostja ühte ülalpeetavat, arvestati välja, et päras krediidilepingu sõlmimist oleks kostjale igakuiselt jäänud kasutamiseks 835,18 eurot, mis oli elamiskulude katmiseks piisav. Varasem töötuna arvel olek ei omanud laenu väljastamisel tähendust ning kostja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi mitu aastat. Ülalpeetava jaoks vajalikuks summaks arvestati 213 eurot kuus.
51.Kostja leidis, et hageja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega hinnanud kostja krediidivõimelisust piisavalt hoolsalt. Enne lepingu sõlmimist oli kostja peaaegu pool aastat töötu ja sai töötutoetust. Mõistlik laenuandja ei oleks andnud laenu summas 11 000 eurot isikule, 9
kes sai alles esimese töötasu, elas peost suhu ja oli teiselt laenuandjalt võtnud laenu 2000 eurot. Hageja ei arvestanud ka kostja ülalpeetavaga, kellele kulus vähemalt 270 eurot kuus. Kostjal oli vaba raha kulutuste tarbeks vaid 300 eurot, millest ei piisanud tarbimiskulude katteks ja laenumaksete tegemiseks. Muid vastuväiteid kostja hageja nõudele ei esitanud.
52.Arvestades esitatud tõendeid, leiab kohus, et hageja on tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Arvestades hageja tõendeid, selgitas kohus 24.03.2025 eelistungil (dtl 145-147) kostjale vajadust välja tuua, milline kostja kohustus jäi hagejal enne lepingu sõlmimist arvestamata. Kohus selgitas, et kuna hageja on esitanud kohtule tõendid, ei piisa kostja vastuväidete põhistamiseks ainult viidetest seaduse sätetele. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid hageja nõudele täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kostja ei esitanud hageja nõudele ega selle arvestusele muid vastuväiteid peale tuginemise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele.
53.VÕS § 4034 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (punkt 1) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). VÕS § 403 4 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.
54.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest tulenevat kohustust, järgnevad VÕS § 4034 lõikes 7 toodud tagajärjed.
55.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu (koos lisadega dtl 42-56). Lepingu järgi sai kostja laenu 11 000 eurot. Laen tuli tasuda 51 kuu jooksul ja krediidi kogukulu oli 16 565,40 eurot. Intressi määr oli tagastamata krediidisummalt 19,90% aastas ja krediidi kulukuse määr oli 23,79%. Lepingu sõlmimise tasu oli 220 eurot ja igakuine tasu 1,50 eurot. Maksetega hilinemisel tuli tasuda viivist 19,90% aastas ehk 0,0545% päevas. Kogu lepingu perioodi intress oli 5 488,90 eurot. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on lepingu ja selle tingimustega tutvunud ning tema enda esitatud andmed on tõesed ja täielikud. Lepingule oli lisatud maksegraafik. Kostja taotlusel on lepingut ka ühel korral muudetud, mille tulemusena andis hageja kostjale 23.01.2024 maksepuhkust 6 kuud. Hageja esitas maksekorralduse, millega kostjale 09.06.2022 laen üle kanti (dtl 63). Iseenesest pooled eeltoodud lepingu sõlmimisega seotud asjaolude üle ei vaidle.
56.Laenulepingu sõlmimiseks oli kostja esitanud panga veebilehe vahendusel taotluse (dtl 70-75). Taotluses kinnitas kostja, et ta on abielus ja tal on üks ülalpeetav. Tema sissetulekuks on palk summas 1300 eurot, mis kinnitatud andmete järgi oli 1238 eurot. Kostja avaldas, et tema tööandja on H OÜ. Igakuise kohustusena avaldas kostja kohustuse Bondora AS ees summas 78 eurot kuus. Muude kohustuste olemasolu kohta kostja andmeid ei avaldanud. 10
57.Kostja esitas hagejale ka oma pangakonto väljavõtte ajavahemikul 01.02.2022 kuni 07.06.2022 (dtl 77-100). Konto väljavõtte kohaselt tegi kostja ülekandeid oma teisele kontole ja oma rahakoguja kontolt endale, samuti sai ta varasemalt toetust Eesti Töötukassast. Alates maist 2022 hakkas kostja saama töötasu. Konto väljavõttest ei saa järeldada, et kostjal oleks olnud muid finantskohustusi peale selle, et 07.06.2022 sai kostja AS-lt Bondora laenu summas 2000 eurot.
58.Hageja esitas kohtule päringud andmebaasidesse, mis tehti enne laenulepingu sõlmimist (dtl 101105). Hageja kontrollis kostja isikuandmeid ning selles osas talle avaldatud andmete tõele vastavust, maksuvõlgnevuste ja varasemate maksehäirete puudumist, samuti kostjal töökoha olemasolu.
59.Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub kohtu hinnangul, et hageja kontrollis kostja maksevõimelisust piisava hoolsusega. Maksevõimelisuse hindamisel ei omanud kohtu hinnangul määravat tähtsust asjaolu, et kostja oli enne lepingu sõlmimist olnud töötu. Lepingu sõlmimise ajaks oli tal olemas töökohtu ja püsiv sissetulek. Ainuüksi tulenevalt sellest, et kostja täitis lepingulisi kohustusi pika aja jooksul, saab kohus järeldada, et igakuine laenumakse oli kostja jaoks jõukohane. Kostja ei toonud välja ega tõendanud ühegi sellise kohustuse olemasolu, mida hageja enne lepingu sõlmimist ei arvestanud.
60.Ekslik on ka kostja väide, et hageja ei arvestanud tema ülalpeetava olemasolu. Hageja on selgitanud, et seda arvestati. Alates 01.01.2022 jõustus perekonnaseaduse muudatus, mille § 101 lg 3 kohaselt oli igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
61.Eeltoodust lähtuvalt on hageja õigesti arvestanud, et lepingu sõlmimise ajal oli elatise summa 213 eurot lapse kohta. Kostja oli ühtlasi enda esitatud laenutaotluses märkinud, et ta on abielus, millest võis järeldada, et ta ei pidanud lapsega seonduvaid kulusid kandma üksi. Hageja on arvestanud kostja igakuiseid kohustusi ning nendest tulenevalt jäi kostjal pärast kohustuste kandmist alles piisav summa rahalisi vahendeid, mida kasutada elamuskulude katmiseks. Hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seetõttu puudub alus ümber arvestada tagasi makstavad summad.
62.Hageja esitas kohtule arvestuse kostja teostatud maksetest (dtl 57-62, järgitav kohtute infosüsteemi vahendusel). Kostja ei ole arvestusele vastuväiteid esitanud. Kostja on teinud laenulepingu alusel regulaarseid makseid alates lepingu sõlmimisest kuni 2024. aasta aprillini. 12.07.2024 saadeti kostjale tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatus (dtl 64) ning 16.08.2024 saadeti juba lepingu ülesütlemise teade (dtl 65), sest kostja jättis tasumata kolm järjestikust makset lepingu alusel. Varasemalt oli hageja saatnud kostjale korduvalt venekeelseid meeldetuletusi maksete tasumiseks (dtl 66-69, tõlked dtl 112113).
63.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 11
64.Kohus leiab, et hageja on laenulepingu seaduslikult üles öelnud, millest tulenevalt tuli kostjal tasuda intressivõlgnevus, nõude põhiosa ja viivis, samuti võla sissenõudmise kulu ja haldustasu. Kuna kostja ei ole esitanud hageja nõudele muid sisulisi vastuväiteid lisaks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ning kuna hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8876,24 eurot, millest 10 eurot on võla sissenõudmise kulu, 556,06 eurot on tasumata intress, 6 eurot on lepingu haldustasu, 355,37 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis ja 7948,81 eurot on tasumata krediidisumma. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka sissenõutavaks muutuv viivis alates 07.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni määraga 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas.
65.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
66.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 840 eurot ja kulud õigusabile summas 100 eurot. Hageja pöördus võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 100 eurot, mille hageja on tasunud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 940 eurot, millest 840 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 100 eurot kulud õigusabile. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.