XXX hagi OÜ Alversen vastu kahjuhüvitise 12 842 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
12 842 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid; e-post [email protected]) Kostja: OÜ Alversen (registrikood 11314546; asukoht Vasara 1-12, Keila 76606; e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: Heiki Tulk (e-post [email protected])
Kohtuistung
29.05.2018
RESOLUTSIOON:
1.Jätta XXX hagi OÜ Alversen vastu kahjuhüvitise 12 842 euro saamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud XXX kanda.
3.Välja mõista XXXlt OÜ Alversen kasuks menetluskuluna 910 eurot.
4.XXXl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OÜ-le Alversen viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Alversen (kostja) esitas 30.05.2014 hinnapakkumise nr 11314546 XXX puurkaevu rajamiseks. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kostja pidi rajama hagejale puurkaevu ning hageja pidi tasuma tehtud töö eest 11 292 eurot. Kostja väljastas 16.07.2015 puurkaevu puurimise eest arve nr 3/07-15 summas 11 292 eurot, mille hageja tasus. Kostja poolt tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, kuna hagejal ei ole võimalik kostja poolt rajatud kaevu sihtotstarbeliselt kasutada, sest puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri määruses nr 82 kehtestatud nõuetele. Hageja tellis 18.08.2015 Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist veeproovid, mille järgi oli rauasisaldus 299 μ/l (piirsisaldus 200 μ/l), nitraadisisaldus ˂ 0,70 mg/l (piirsisaldus 50 mg/l) ja ammooniumisisaldus 0,17 mg/L (piirsisaldus 0,50 mg/l). Seega on vees rauasisaldus lubatust olulisemalt suurem. Joogiveele esitatavate nõuete kohaselt on rauasisalduse normiks joogivees 0,2 mg/l, kuid hageja puurkaevu vees on rauasisaldus 299 μ/l. tervisele ohutuks rauasisalduseks vees peetakse 0,1-0,3 mg/l. Kontsentratsioonis üle 0,3 mg rauda ühes liitris vees põhjustab roosteplekkide teket, muudab pestava pesu värvi jne. Rauasisalduse 1-1,5 mg/l puhul tekib vee hägusus, vee kollakas värvus ning pruunikas sete, mistõttu ei ole sellist vett majapidamises ja joogiveeks võimalik kasutada. Hageja ootas kostjalt kui puurkaevude rajamisele spetsialiseerunud osaühingult erilist asjatundlikkust ning ka teo teostamise osas kutsealaste teadmiste ja –oskuste olemasolu ja täpset järgimist. Kuna hagejal ei ole võimalik kostja ebakvaliteetse töö tagajärjel puurkaevu kasutada, on kostja töövõtulepingu tingimusi rikkunud. Hageja teavitas kostjat veeproovide tulemustest, pärast mida kostja teostas puurkaevu juures töid, mille tulemusena ei ole võimalik kaevu enam kasutada. Puurkaevu ots on maa peal, kuid puurkaevust ei ole võimalik vett kätte saada. Samuti teatas kostja hagejale, et tema eelarvesse ei mahu puurkaevu joogivee kvaliteedi parandamine. Kostja pakkumises on märgitud, et kui on vaja puurida lisameetreid, siis need on tasuta, kuid kostja seda, vaatamata hageja nõudmisele, ei teinud. Hageja nõuab kostjalt kaevu eest tasutud 11 292 euro hüvitamist kahjuna. Kuna puurkaevu vesi, mida hageja kasutas oli suure rauasisaldusega, rikkus see hageja järgmise majapidamistehnika: 1) pesumasina Electrolux väärtusega 350 eurot; 2) pesumasina Samsung väärtusega 500 eurot; 3) nõudepesumasina AEG väärtusega 300 eurot; 4) boileri AEG 80L väärtusega 230 eurot; 5) boileri Electrolux väärtusega 170 eurot. Hageja teatas 29.05.2018 istungil, et kodumasinatega seoses nõuet ei ole (t.lk 127 pöördel). Kuna kostja rikkus töövõtulepingu kohustusi, mille tulemusel oli puurkaevus kõlbmatu joogivesi, tekkisid hageja pereliikmetel tervisekahjustused. Tervisekahjustused fikseeris perearst, kes tuvastas 18.01.2016, et Birgit Lõhmusel esines ajavahemikul 12.01-14.01.2016 iiveldus ja kõhuvalu. Sel perioodil tarbis isik pruunkaevu vett, mis oli pruuni värvi. Samal kuupäeval pöördus perearsti poole ka hageja juures elav teine lapselaps, kellel tekkis pärast puurkaevu
veega pesemist nahale sügelev punane ning peenetäpiline allergiline lööve. Hageja ei esitanud tervisekahjustusest tulenevat nõuet. Hageja esitas kostjale 31.07.2017 pretensiooni, milles tegi kostjale ettepaneku hagejale varalise kahju 12 842 euro hüvitamiseks hiljemalt 14.08.2017. Hageja selgitas, et kuna hageja oli suhteliselt eakas, volitas ta oma poega XXX tegelema puurkaevu rajamisega seotud asjaajamisega s.t võtma puurkaevu rajamiseks hinnapakkumised, sõlmima vajalikud lepingud jne. Tähtsust ei oma, kes puurkaevu rajamise eest tasus. Hageja ei ole andnud puurkaevu rajamisel kostjale juhiseid (VÕS § 641 lg 3). 29.05.2018 istungil esitas hageja esindaja hageja 01.06.2014 volituse XXXle ja selgitas, et selle koostas vallasekretär. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja ei olnud tööde tellija ega tasuja ning ta ei ole tõendanud tellija esindusõiguse olemasolu. Kostja ei ole seoses puurkaevu tellimisega, tööde teostamisega ega nende eest tasumisel suhelnud hagejaga, vaid XXXga. XXX pöördus tellijana 2014 a. kevadel kostja poole sooviga saada hinnapakkumine puurkaevu puurimiseks XXX m/ü. Samuti taotles 2014 aastal hajaasustuse programmist puurkaevu rajamiseks toetust XXX mitte hageja. XXX sai toetust 6500 eurot, seega kandis tellija kuludest vaid 4792 eurot. Kostja esitas tellijale 30.05.2014 hinnapakkumise 60-70m sügavuse puurkaevu puurimiseks, hinnapakkumises toodud seadmete müügiks ja paigaldamsieks. Hinnapakkumises oli välja toodud eraldi tööde ja materjalide maksumus 9410 eurot + käibemaks ja juhitud tähelepanu kõrgendatud rauasisalduse võimalusele. Kostja selgitas tellijale, et puurkaevu vees võib olla kõrgendatud raua sisaldus, mis on Lõuna-Eestile iseloomulik, kuna vesi pärineb sügavamatest looduslikult suure rauasisaldusega Devoni liivakivi kihtidest. Seega oli tellija enne tööde teostamist teadlik, et puuraugu vesi võib olla kõrgendatud rauasisaldusega. Vaatamata sellele soovis ta puuraugu puurimist ja võttis teadlikult riski. Kostja puuris puurkaevu mais 2015, esitas tellijale arve 16.07.2015 ja tellija tasus arve 30.07.2015. Puuraugu valmimisel selgus, et puurkaevu vesi on agressiivne, s.t rauasisaldus puurkaevu vees suureneb kui vesi puurkaevus seisab, sest seda kasutatakse vähe. Kostja pakkus tellijale lahenduseks lahtise mahutiga süsteemi, s.t et süvaveepump pumpab vee kõigepealt ~1m3 suurusega mahutisse, kus hapnikuga kokku puutudes oksüdeerub kahevalentne raud kolmevalentseks ja see sadestub mahuti põhja. Oksüdeerumise kiirendamiseks lisatakse mahutisse õhku madalsurvekompressoriga. Seejärel juhitakse vesi mahutist teise astme pumbaga rauaeraldusfiltrisse ja sealt edasi tarbimisse. Tellija loobus sellest lahendusest. Kostja eesmärgiks oli puurida teatud sügavusega puurauk, müüa ja paigaldada tellijale pakkumises toodud seadmed ja teha muud pakkumises toodud lisatööd. Kostja ei saanud tellijale tagada konkreetse kvaliteediga vett. Kostja märgib, et kostja esitatud arvet ei tasunud mitte hageja, vaid XXX. Samuti ei ole kostja suhelnud hagejaga veeproovide tulemustest. Kostja suhtles XXXga. Tellija ei soovinud lahtise mahutiga süsteemi, vaid et kostja sulgeks puurkaevu vett andva osa manteltoruga. Kostja paigaldas manteltoru ja tsementeeris selle lisatasuta. Kostja pakkus tellijale, et lisameetrite puurimise kulud jagatakse poolte vahel pooleks. Antud lahendus võimaldab tellijal soovi korral lasta puurkaev sügavamaks puurida lootuses, et sügavamates veekihtides on vesi vähem agressiivne ning sisaldab vähem rauda. XXX ei vastanud kostja lisameetrite puurimise kulude jagamise ettepanekule 1 aasta jooksul enne, kui ta esitas 2017. a suvel pretensiooni.
Kostja leiab, et tema töö vastab lepingutingimustele. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et puuraugu vesi rikkus hagis märgitud tehnika. Samuti on tõendamata selle tehnika väidetava remondi ja soetusmaksumus. Lisaks märgib kostja, et Sotsiaalministri määruse nr 82 nõuded ei laiene isiklikule veevärgile, kust võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest. Kostja tellis puurkaevu isiklikule veevärgile ja veetarbimine on alla 10 m3 ööpäevas. Viidatud määruse kohaselt on rauasisalduse normiks joogivees 0,2 mg/L (200 μ/l). Rauasisaldus 0,299 μ/l mahub täpselt hageja poolt toodud tervisele ohutu sisalduse (0,1-0,3 mg/L) piiridesse. Samuti ei kuulu vee rauasisaldus nende näitajate hulka, mis määravad joogivee tervislikkuse ja puhtuse, vaid tegemist on indikaatoriga, mis määruse § 3 lg 2 kohaselt mõjutab joogivee organoleptilisi omadusi, st omadusi, mis on tajutavad inimese meeleelunditega nagu värvus, maitse ja lõhn. Terviseameti andmetel on tervisele ohtlik juua vett, mille rauasisaldus on rohkem kui 6 mg/L. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Pooled ei vaidle selle üle, et 30.05.2015 tegi kostja hinnapakkumise puurkaevu puurimiseks XXX m/ü (t.lk 6).
5.Pooltel on vaidlus selles, kas: hagejal on nõudeõigus s.t kas leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel; kostja vastutab puudustega töö eest s.t asjaolu eest, et puurkaevu vesi on kõrgendatud rauasisaldusega; kostja pidi puuduse kõrvaldama s.t puurima lisameetrid tasuta; ja milline ning kui suur on hagejal kostja tegevusest tekkinud kahju.
6.Kohus leiab, et esmalt tuleb kohtul tuvastada kas puurkaevu puurimise leping s.t töövõtuleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Hageja väidab, et teda esindas kostjaga lepingu sõlmimisel, täitmisel ja tasumisel tema poeg XXX. Kostja väidab, et ei ole kunagi suhelnud hagejaga, vaid ainult XXXga. Samuti ei väitnud XXX kunagi kostjale, et esindab kedagi volikirja alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Lepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
Kostja puurkaevu puurimise hinnapakkumiselt (t.lk 6) ja teostatud tööde eest esitatud arvelt (t.lk 7) nähtub, et need on tehtud XXXle. Samuti on Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist tellinud veeproovid XXX(t.lk 8). Ka kostja esitatud arve tasus XXX enda arvelduskontolt (t.lk 82). Lisaks nähtub puurkaevu puurimiseks hajaasustuse programmi 2014 raames taotletud ja eraldatud taotluste väljavõttest, et Valgamaal, Palupera vallas, Hellenurme külas Vahemetsa kinnistule puurkaevu rajamiseks on 6500 eurot toetust saanud XXX(t.lk 102). Osundatud dokumentaalsetest tõenditest tulenevalt leiab kohus, et kostja ei sõlminud töövõtulepingut mitte hageja vaid hageja poja XXXga. Hageja tahe lepingut sõlmida ei nähtu kohtule esitatud tõenditest.
7.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel lepingulise suhte olemasolu ei tõenda ka hageja 29.05.2018 istungil esitatud 01.06.2014 allkirjastatud volitus (t.lk 118). Volikirjast ei nähtu hageja volitus oma pojale XXXle hageja ja kostja vahel puurkaevu puurimiseks töövõtulepingu sõlmimiseks. Volikiri võib tõendada vaid asjaolu, et hageja volitas enda poega XXXt hajaasustusprogrammist toetuse taotlemist. Samas ei nähtu ka taotluste rahuldamise väljavõttest, et taotlus oleks rahuldatud XXX (keda esindas XXX) suhtes, vaid toetuse taotlus rahuldati XXX suhtes.
8.Isegi, kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping puurkaevu puurimiseks, siis ei ole hageja tõendanud asjaolu, et kostja töö ei vastanud nõuetele. Hageja ei ole tõendanud, et puurkaevust saadav vesi ei vastaks kehtivatele nõuetele. Osundatust tulenevalt tuleb XXX hagi OÜ Alversen vastu kahjuhüvitise 12 842 euro saamiseks jätta rahuldamata hagejal kostja vastu nõudeõiguse puudumise tõttu.
9.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Taotluse kohaselt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabi kokku 13 tundi, hinnaga 70 eurot tund. Kostja taotluse kohaselt moodustavad kostja õigusabikulud kokku 910 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi järgmiselt: 1) 17.11.2017 hagiavaldusega tutvumine 1,5 tundi – 105 eurot; 2) kostja vastuse koostamine 4,5 tundi – 315 eurot; 3) hageja vastusega tutvumine ja kostja seisukoha esitamine 2,5 tundi – 175 eurot; 4) ettevalmistus istungiks 1 tund – 70 eurot; 5) 18.04.2018 istungil osalemine 1 tund – 70 eurot; 6) kostja esindamine kompromissi läbirääkimistel ja selgituse esitamine 1,5 tundi – 105 eurot; 7) 29.05.2018 istungil osalemine 1 tund - 70 eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud õigusabile on olnud põhjendatud ja vajalikud. Seega on kostjale
osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 13 tundi ja arvestades kostja esindaja tunnihinda, tuleb hagejal kostjale hüvitada õigusabikulud summas 910 eurot. Kostja on käibemaksukohustuslane ja seega tuleb menetluskulud hüvitada käibemaksuta. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.