AB „Lietuvos draudimas“ hagi Merike Tamme vastu 8679 euro 34 sendi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
9380 eurot 34 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g 12, 03600 Vilnius, Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn e-post: [email protected]) Hageja esindaja Kadri Ojamaa (e-post: XXX) Kostja Merike Tamm (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja esindaja advokaat Allar Laugesaar (e-post: [email protected])
Istung
20. juuni 2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ hagi Merike Tamme vastu 8679 euro 34 sendi ja viivise saamiseks.
2.Mõista Merike Tammelt AB „Lietuvos draudimas“ kasuks välja 9466 eurot 90 senti (sh põhivõlg 8679 eurot 34 senti ja viivis 787 eurot 56 senti) ning alates 7. juulist 2018 kuni põhivõla tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt.
3.Jätta menetluskulud Merike Tamme kanda. Mõista Merike Tammelt AB „Lietuvos draudimas“ kasuks välja menetluskulu 1565 eurot 6 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.AB „Lietuvos draudimas“ (hageja) esitas 22. mail 2017 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu Tartu Maakohtule hagi Merike Tamme (kostja) vastu 8679 euro 34 sendi ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 14. jaanuaril 2017 XXX asuvas kostja korteris nr XXX veeavarii, mille tagajärjel said kahjustada samas majas asuva AS-i Ekspress Meedia bürooruumid ja keldris asuvad Pahupidi OÜ kohvikuruumid. Kostja korteri ülevaatusel selgus, et kahju põhjuseks on valamukraani purunemine kostja korteris, mida ei köeta ja mille temperatuur on 0 kraadi. Nii büroo kui ka kohviku kindlustamiseks olid sõlmitud kindlustuslepingud hagejaga. Büroo omanikule tekkis veeavarii tõttu otsene varaline kahju kokku 4575 eurot 64 senti, sh soojapuhuri hind 11 eurot, suitsuanduri vahetus 77 eurot 40 senti, niiskuse eraldaja rendikulu 91 eurot 44 senti, remondikulu koos lisatöödega 4323 eurot 80 senti ja kahju kindlakstegemise kulu 72 eurot. Kohviku omanikule tekkis veeavarii tõttu otsene varaline kahju kokku 4103 eurot 70 senti, sh siseviimistluse taastamise kulu 3648 eurot 90 senti, niiskuse eraldaja rendikulu 244 eurot 80 senti ja kahju kindlakstegemise kulu 210 eurot. Mõlemas kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutuse on hageja tasaarvestanud mööbli hinnaga, mille hüvitamist hageja kostjalt ei nõua. Hageja hüvitas kindlustuslepingute alusel kindlustusvõtjatele kokku 8679 eurot 34 senti. Hageja andis kostjale kahju hüvitamise tähtpäevaks 18. mai 2017, kuid kostja ei rahuldanud hageja nõuet. Lisaks põhinõudele peab kostja maksma hagejale seadusjärgset viivist.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Maja korrashoiu eest vastutab OÜ Tartu Elamuhaldus (valitseja). Kuna hageja on hagi õiguslikes põhjendustes viidanud kaasomandiosast tulenevale kahjule, peab ta kahju põhjuseks kaasomandis olevas torustikus tekkinud avariid. Kui kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest kaasomanikuna, on ta üks solidaarvõlgnikest ning menetlusse tuleb kostjatena kaasata ka teised kinnisasja kaasomanikud. Kahju nõudmine kostjalt on põhjendamatu, sest kahju ei toimunud kostja korteris. Kostja korteris ei ole vett ja korterisse tulev veetoru oli kuulkraaniga suletud, kuna kostja kasutab korterit ateljeena. Tõenäoliselt purunes maja vana ja roostes veetorustik kostja korteri all asuva korteri remondi tõttu, mille käigus torustikku liigutati. Ka kostja korter sai torude purunemise tõttu veekahjustusi. Torustiku seisukorda arvestades ei ole uue kuulkraani purunemine eluliselt usutav. Isegi kui vesi oleks külmunud, oleks purunenud roostes veetoru, mitte uus kraan, milles oli vähe vett. Kostja teatas juba 2016. a lõpus valitsejale, et kuna veekulu on suurenenud, on hoones ilmselt toimunud veeavarii. Valitseja keeldus veeavarii uurimisest, viidates, et lekkeid peavad avastama korteriomanikud ja valitseja 2/6
vaatab torustiku üle vaid korra aastas. Alles pärast veeavariid otsustati hoone amortiseerunud veetorustik ära vahetada. Alusetu on hageja väide, et kostja korteri temperatuur on 0 kraadi. Kostja jälgib korteri temperatuuri ja niiskust. Hageja nõutud kahjuhüvitise suurus on ülepaisutatud, kahju on kindlaks tehtud kontrollimatult ja suvaliselt, ilma kostja osaluseta ning arvestamata, et tegemist on väga vana hoonega, mille seisukord oli osaliselt väga halb.
KOHTU SEISUKOHT
3.Hageja on esitanud kostja vastu hagi tuginedes asjaolule, et talle kindlustusandjana on võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel läinud kindlustusvõtjale kahju hüvitamise tõttu üle kindlustusvõtjate Pahupidi OÜ ja AS-i Ekspress Meedia kahju hüvitamise nõuded kostja vastu. Hageja on kindlustuslepingute sõlmimise ja kindlustushüvitise maksmise tõendamiseks esitanud kindlustuspoliisid, kahju hüvitamise otsuse, maksekorraldused ning OÜ Rehe Ehitus arved. Kostja ei vaielnud ka kohtuistungil vastu asjaoludele, et hageja oli kindlustusandja ning oli maksnud kindlustushüvitise (istungiprotokolli lk 7). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli kahju hüvitamise kohustus kindlustusvõtjate ees.
4.Kahju hüvitamise nõude eeldusteks VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel on asjaolud, millest nähtub, et kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11).
5.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud kahju tekkimise ajal (14. jaanuaril 2017) kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg-st 1 tulenevat kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul ei tulene nimetatud sättest korteriomaniku garantiivastutust, mille kohaselt vastutab korteriomanik igasuguste tema korteriomandi reaalosast alguse saanud kahjude eest, vaid nimetatud sättest tuleneb korteriomanikule kaks kohustust: esiteks aktiivne kohustus hoida oma reaalosa korras ja teiseks kohustus hoiduda teisi korteriomanikke korteri tavakasutusest ületavalt mõjutamast. Seega selle kohustuse rikkumine saab olla, kas mingi tegevusetus, mille tulemusena korteriomandi reaalosa ei ole korras, või mingi tegu, mis mõjutab teisi korteriomanikke liiga suurel määral.
6.Kohtu hinnangul saab hageja väidetud asjaoludest pidada kostja KOS § 11 lg 1 rikkumiseks korteriomandi reaalosa kütmata jätmist, mille tõttu külmus katki veekraan, mis põhjustas veekahju. Kohus leiab, et korteriomandi reaalosa korrashoidmine hõlmab ka selles sobiva temperatuuri tagamist, mis väldiks ebasobivaid mõjutusi teistele korteriomanikele.
7.Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on jätnud enda korteriomandi reaalosa kütmata, mistõttu on selles temperatuur langenud nii madalale, et seal olnud veekraan katki külmus, on tõendatud tunnistaja Dmitri Kuzmenko ütluste, tema koostatud objekti ülevaatuse akti ning selle lisadeks olevate fotode ja videoga. Samuti on kostja ise kinnitanud, et ta korterit sel ajal ei kütnud. Videolt ja piltidelt nähtub, et kostja korteris oli temperatuur +1°. Seda kinnitas ka tunnistaja oma ütlustes. Samuti on näha pooleks murdunud kraani. Tunnistaja asjatundjana kinnitas, et tegemist on pooleks külmunud kraaniga. Arvestades asjaolu, et ei videolt ega fotodelt ei ole näha mingeid märke kraanile välise jõu rakendamisest, korteris olnud temperatuuri ning asjaolu, et 2017. a jaanuaris oli kostja enda esitatud välistemperatuuri andmete kohaselt olnud varem 3/6
miinimumtemperatuurid ka alla -20°, on kohtu hinnangul esitatud tõendite pinnalt kraani lõhki külmumine ainus loogiline seletus kraani purunemise kohta. Nagu tunnistaja selgitas, siis veeuputus ei teki mitte hetkel, kui kraan lõhki külmub, kuivõrd siis on vesi jääs ning ei voola, vaid siis, kui vesi üles sulab. Nimetatud selgitus on loogiline ja eluliselt usutav. Esitatud välistemperatuuri andmetest nähtub, et ilmad läksid just veekahju tekkimise ajal 14. jaanuaril 2017 soojemaks, kui miinimumtemperatuuriks oli mõõdetud -2,1°. Kohus nõustub hagejaga, et ka kütmata korteris saab temperatuur tõusta olukorras, kus välistemperatuur tõuseb. Kostja vastupidised väited ei ole eluliselt usutavad. Kütmata korteri temperatuuri saab eelkõige mõjutada teda ümbritsev temperatuur, st korteri temperatuur tõuseb ja lngeb koos ümbritseva temperatuuri tõusu ja langusega. Arvestades asjaolu, et temperatuuriandmete kohaselt oli välistemperatuur langenud kohati alla -20°, ei ole kraani lõhkikülmumine välistatud isegi juhul, kui eeldada, et kostja esitatud kuulkraanide andmed on sama kuulkraani kohta, mis oli kostja korterisse paigutatud ning andmetesse märgitud temperatuurivahemik tähendab, et nimetatud vahemikus kraan lõhki ei külmu. Viimane asjaolu ei ole aga kohtu hinnangul eluliselt usutav. Nimelt paisub vesi jäätudes ning temperatuuri edasisel alanemisel jää tihedus enam oluliselt ei muutu. Vesi jäätub aga üldjuhul 0° juures. Asjaolu, et veeleke sai alguse kostja korterist kinnitab ka asjaolu, et videost on näha, et korteri põrand on märg. Samuti nähtub kohtule esitatud fotodest kostja korteri all olevast korterist, et vesi on tunginud läbi selle korteri lae. Kuivõrd vesi voolab tulenevalt gravitatsioonist allapoole, saab sellises olukorras veeleke olla alguse saanud kostja korterist. Kostja väide selle kohta, et tema korteris vesi oli kinni keeratud ei muuda samuti kohtu järeldust. Nimelt nähtub kostja selgitustest, et korteris oli vesi olemas kuni nimetatud kuulkraanini, mis praegusel juhul katki külmus, nagu kohus eelnevalt tuvastas. Kostja on küll väitnud, et alumisel korrusel toimunud remonttööde tõttu purunes torustik seinas, kuid ühestki tõendist seda asjaolu ei nähtu. Kostja on esitanud küll tõendid selle kohta, et alumisel korrusel remonttööd toimusid, kuid sellest ei järeldu veel, et need oleksid põhjustanud torude purunemise. Kohus märgib, et juhul, kui veekahju põhjustas lisaks kostja käitumisele ka alumisel korrusel oleva korteriomandi omaniku tegevus või tegevusetus, siis on võimalik VÕS § 137 lg 1 kohaselt kostja ja nimetatud korteriomaniku solidaarvastutus, kuid see ei välista kostja kohustust tagada enda korteris piisav temperatuur. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on oma kohustust rikkunud. Kohus märgib, et jätab tähelepanuta kostja pärast kohtuistungi toimumist esitatud seisukohad tunnistaja ütluste kohta, kuna need on esitatud hilinenult. Kohus märgib, et juhul, kui hiljem peaks kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatama, et tunnistaja andis valeütlusi, võib see olla TsMS § 702 lg 2 p 4 kohaselt kohtuotsuse teistmise aluseks.
8.Kohus leiab, et tõendatud on ka kindlustusvõtjatele Pahupidi OÜ ja AS Ekspress Meedia tekkinud kahju. Pahupidi OÜ-le tekkinud kahju tõendab kahju teade ja vara ülevaatuse akt, millest nähtub, et kahjustada on saanud saal, koridor, WC ja väike saal suurusega. AS-le Ekspress Meedia tekkinud kahju tõendab kahju teade ja vara ülevaatuse akt, millest nähtub, et kahjustada on saanud kontori ja lao sein ja lagi. Samuti nähtuvad veekahjustused kohtule esitatud fotodelt.
9.Kohtu hinnangul esineb ka põhjuslik seos kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Nagu kohus eelnevalt tuvastas jättis kostja oma korteri kütmata, mille tulemusena langes seal temperatuur alla vee külmumispunkti, mille tagajärjel kostja korteris olev kraan purunes ja vee sulades voolas vesi sellest välja. Kohus märgib, et on eluliselt
4/6
usutav ja saab eeldada, et kui sellises olukorras ilmnevad pärast veeavariid alumistel korrustel asuvates korterites veekahjustused, on need põhjustatud sellest, et ülemisel korrusel asuvas korteris on toimunud veeleke. Kostja oma väidet, et kahjustused olid olemas juba varem, ei ole tõendanud.
10.Kohtu hinnangul on täidetud ka VÕS § 127 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise eeldus. Kohtu hinnangul on KOS § 11 lg-s 1 sätestatud kohustuse hoida oma korteriomandi reaalosa korras üheks eesmärgiks see, et vältida korteriomandi reaalosa mittekorrasoleku tõttu võimalike toimuvate õnnetuste läbi teiste korteriomanike vara kahjustamist.
11.Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et tema kohustuse rikkumine oli KOS § 11 lg 3 järgi vabandatav.
12.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja nõuab kostjalt kindlustusvõtjatele hüvitatud remonditööde, niiskuse eraldajate rendi ja soojapuhuri kulu ning kahju kindlakstegemise kulude hüvitamist. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud Kindlustustööde OÜ hinnapakkumise ja arve summas 3648,9 eurot (Pahupidi OÜ ruumide remont), OÜ Rehe Ehitus hinnapakkumised ja arve summas 4323,9 eurot (AS Ekspress Meedia ruumide remont), niiskuse eraldajate rendi arved kokku 336,24 eurot, soojapuhuri ostuarve 11 eurot, suitsuanduri vahetuse arve 77,4 eurot ning Kahjuhaldus OÜ ja Roheline Laine OÜ arved kahju kindlakstegemise eest vastavalt 210 ja 72 eurot. Kostja on vaielnud vastu kahju suurusele, samas ei ole ta esitanud omapoolseid tõendeid hageja esitatud tõenditest nähtuva ümber lükkamiseks. Arvestades ka kohtule esitatud vara ülevaatuse akte, on kohtu hinnangul hinnapakkumistes ja arvetel toodud kulud ruumide remondiks põhjendatud ja usutavad. Vastuseks kostja väidetele mahtude ülepaisutatusse kohta märgib kohus, et olukorras, kus lagi või sein on saanud veekahjustuse, ei saa pidada asja parandamiseks piisavaks üksnes kahjustatud koha ülevärvimist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seda eesmärki ei täida seinal ühe koha ülevärvimine, kuivõrd selle tulemusena ei ole tagatud sama välisilme, mis enne kahju tekkimist, kuivõrd uus värvitud laik on ülejäänud seinast erinev. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud seina või lae veekahjustuse korral terve vastava pinna parandamine, et tagada ühtlane välimus, nagu enne kahju tekkimist. Kohus leiab, et põhjendatud on ka valgustite asendamine. Vaatamata sellele, et valgustite kahju vara ülevaatamise aktis märgitud ei olnud, nähtub esitatud fotodest, et veekahjustused on olnud ka valgustite juures. Samuti on kohtu hinnangul ilmselge, et igasuguse ehitustegevuse järel on vaja koristada ja jäätmed kõrvaldada. Seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud kahju suuruse hagis nõutud ulatuses, sh ruumide parandamise kulud, kahju vähendamisele suunatud kulud (niiskuse eraldajad ja soojapuhur) ning kahju kindlakstegemise kulud.
13.Eelnevaga on kohus tuvastanud, et kõik kahju hüvitamise eeldused on täidetud ning kahju hüvitamise nõue oli üle läinud hagejale. Seega tuleb hageja põhinõue rahuldada
5/6
ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 8679,34 eurot. Hageja on palunud ka viivise väljamõistmist alates kostjale hageja poolt kahjunõudes antud tähtaja möödumisest. VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel on viivisenõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis otsuse tegemise seisuga summas 787,56 eurot ning samuti viivis kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras.
14.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest hagi rahuldatakse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud esindajakulust 1015,06 eurot ning riigilõivust 550 eurot. Esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot ja esindaja ajakulu on 9 tundi 50 minutit. Esindajakulu hulgas on ka kütusekulu sõiduks istungile. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii esindaja tunnihind kui ka ajakulu on arvestades vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumente põhjendatud ja vajalik. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ning tema enda esindajakulu on sarnase suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1565,06 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.