V.C avaldus J.G vastu kahjuhüvitise, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.01.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
J.G määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: V.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus Galina Danilišina Puudutatud isik: J.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.01.2025 määrus osas, millega maakohus mõistis J.G-lt V.C kasuks välja kahjuhüvitisena 1451,42 eurot ja sellelt viivise 347,1 eurot. Samuti tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus 1451,42 euro ja sellelt viivise välja mõistmise osas rahuldamata ning jaotada menetluskulud vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
Mõista J.G-lt välja V.C kasuks kahjuhüvitis 13 377,57 eurot ja kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitis 510 eurot.
2.3.Mõista J.G-lt välja V.C kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 06.01.2023–19.12.2025 eest 4521,46 eurot ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata kahjuhüvitiselt (13 377,57 eurot) alates 20.12.2025 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.
2.4.Jätta maakohtu menetluskulud 80% ulatuses J.G kanda ja 20% ulatuses V.C kanda.
2.5.Jätta määruskaebemenetluse kulud 90% ulatuses J.G kanda ja 10% ulatuses V.C kanda.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse vastuse lisadena esitatud täiendavad tõendid vastu võtmata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.C (avaldaja) esitas 30.01.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palub mõista J.G-lt (puudutatud isik) avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 16 100,32 eurot, avalduse esitamise hetkeks kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise 112,12 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamisest kuni nõude kohase tasumiseni. 11.11.2024 suurendas avaldaja nõuet ja selle kohaselt on avaldaja nõue 16 933,28 eurot – siseviimistluse osas 13 412,20 eurot, sisustuse osas 1549 eurot, üürikulu osas 1350 eurot, kohtumenetluse eelsete õigusabikulude osas 510 eurot ja viivis 112,12 eurot.
2.Avaldaja on Pae tn 56-67, Tallinn asuva korteri omanik. Puudutatud isik on Tallinn, Pae 56-71 korteri omanik. Ööl vastu 23.10.2022 tungis vesi läbi lae korterist nr 71 avaldaja korterisse ning rikkus avaldaja korteri siseviimistluse ja sisustuse.
3.Juhtunu ja kahju fikseeris korteriühistu juhatuse liige, kes koostas ka juhtumi kohta akti. Akti kohaselt said kahjustada korteri nr 67 põrand, köök, koridor, magamistuba, lagi ja tapeedid. Avaldaja pildistas korteri ja sisustuse nähtavad kahjustused. Avaldaja korteris said vee tõttu kahjustada: köögis põranda laminaat, lagi, seinad, sh kipssein ja alumised köögikapid; esikus põranda laminaat, seinad tapeetidega, lagi ja sisseehitatud põranda kapp ja lae all olev sissehitatud kapp; magamistoas said kahjustada seinad, lagi, põranda laminaat, kolm kappi, magamistoa ukse leng ja uks ise (pundus ja enam ei sulgu). Tänaseks hakkas köögis kahjustunud põrand vajuma.
4.OÜ Telner Special tegi hinnapakkumise avaldaja korteri siseviimistluse remondiks ja selle kohaselt on remondi maksumuseks 12 763,32 eurot. Kahjustada saanud sisustuse osas on avaldaja kahju suuruse kindlakstegemiseks leidnud turul samaväärsed esemed: alumised köögikapid kokku 373 eurot; kolm kappi magamistoas kokku 855 eurot; vaibad koridoris, köögis ja magamistoas (kokku 4 tk) kokku 226,88 eurot; WIFI ruuter 22,12 eurot. Kokku on sisustuse osas avaldaja kahju 1477 eurot.
5.Ehitusettevõtte hinnangul kulub remonditöödeks umbes 4 nädalat. Kahjustada saanud korteris elab püsivalt avaldaja ema ja remondi ajaks tuleb leida asenduspind elamiseks. Lasnamäe piirkonnas on võimalik saada korterit lühiajaliseks üüriks hinnaga alates 45 eurot/päev. Seega on avaldaja kulu ja kahju 30 päeva eest 1350 eurot.
6.Avaldaja saatis 06.11.2022 puudutatud isikule fotod kahjustustest. Puudutatud isik ei vastanud avaldajale. Avaldaja esitas 28.12.2022 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude juristi vahendusel. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 05.01.2023. Puudutatud isik vastas avaldajale 13.01.2023 ja ei tunnistanud kahju. Avaldaja esitas puudutatud isikule kompromissettepaneku 17.01.2023 ja palus vastata hiljemalt 20.01.2023. 2 (16)
Puudutatud isik avaldajale ei vastanud. Avaldaja esitas puudutatud isikule 25.01.2023 uuesti päringu kompromissi kohta, kuid puudutatud isik ei vastanud. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Kuna puudutatud isiku korteriomandi reaalosa (veetoru) purunes, siis järelikult ei olnud korteriomandi reaalosa korras ning puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 toodud kohustust.
7.Avaldajal on õigus nõuda ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist 510 eurot. Avaldajale osutatud õigusabi oli mõistlik ja vajalik.
8.Seoses puudutatud isiku vastuväidetega märgib avaldaja järgmist.
8.1.Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel kuumaveetoru purunes. Oluline on see, et puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Puudutatud isik ei vabane vastutusest isegi siis, kui uputuse põhjustajaks oli korteris remonti teinud töömees.
8.2.Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku vastuväidetega kahju osas. Avaldaja esitatud fotodelt nähtub, et tegemist on värskete veekahjustustega – vesi veel seisab kappides, põrand on niiske, tapeedid on niisked ja kõik plekid erksad. Avaldaja võttis kaks hinnapakkumist ja need vastavad turuhinnale ning kajastavad kõiki vajalikke töid. Tegemist on usaldusväärsete tõenditega muu hulgas ka seetõttu, et hinnapakkumiste koostajad on ise käinud avaldaja korteris, tutvunud vajaminevate tööde mahuga ja seejärel koostanud hinnapakkumised. Seevastu puudutatud isiku esitatud hinnapakkumine ei ole usaldusväärne. Selle ettevõtte esindaja ei käinud korteriga tutvumas. Hinnapakkumisest ei selgu, mis töid ja kui suures mahus viiakse läbi, on esitatud üksnes kaks positsiooni: remonditööd ja materjal. Puudub veendumus, et tegemist on tegutseva ettevõttega. Äriregistri andmetel on viimane majandusaasta aruanne esitatud 2020. aasta kohta ning 2020. aasta seisuga oli ettevõtte omakapital 526 eurot.
8.3.Puudutatud isik ei ole tõendanud, et korteri siseviimistluse ja mööbli väärtus oli hävimise või hetkel oluliselt vähenenud. Ekspert TS hinnang pole usaldusväärne ning põhineb ebaõigetel eeldustel ja oletustel. Võimalik ei ole saada teenust veekahju tagajärgede kõrvaldamiseks eksperdi osundatud 3246,60 euroga. Avaldaja küsis veel ühe hinnapakkumise, mis summa poolest sarnaneb kahele eelmisele.
9.Avaldaja alustas korteris remondiga ning põrandate ülesvõtmisel ja tapeedi mahavõtmisel selgus, et igal pool on hallitus. Magamistoa ukse lengi demonteerimisel selgus, et lengi all on moodustunud samuti hallitus. Koridori sisseehitatud kappi nurgas on hallituse jäljed ja mööbliplaadi veekahjustused. Seejuures on saanud kahjustada ka aluspõrand, mille osas on ekspert asunud ekslikult seisukohale, et see ei ole arvatavasti kahjustada saanud. Lagede ülevaatamisel enne tööde algust selgus, et laed on kahjustatud nii koridoris, magamistoas, köögis kui ka WC-s. Lisaks on WC seinal (kus oli kapp) avastatud veekahjujärgne hallitus.
10.Kohtumenetluse jooksul on kallinenud köögikapid 72 euro võrra. Kohtumenetluse jooksul on muutunud käibemaksu määr. Tööde maksumus on seetõttu suurenenud võrreldes algse hinnapakkumisega 152,32 euro võrra. Ehitusmaterjalide maksumus suurenenud 60,40 euro võrra. 29.08.2024 eksperdi paikvaatluse käigus tuvastati, et veeuputuse tagajärjel sai kahjustada ka WC lagi. WC remondiga seotud tööde maksumus on 375,15 eurot käibemaksuga ning materjali kulu on 436,16 eurot.
3 (16)
Puudutatud isiku seisukohad
11.Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
12.Vaidlust ei ole selle üle, et ööl vastu 23.10.2022 toimus Pae tn 56-67, Tallinn korteris kahjujuhtum, kus korterist nr 71 tungis läbi lae vesi avaldaja korterisse nr 67.
13.Puudutatud isik ei ole kahju tekitamises süüdi. Puudutatud isiku korteris oli remont, millega tegeles kolmas isik ja kelle tegevuse ja/või tegevusetuse tõttu toimuski kahjujuhtum. Töömees tegi plaadi- ja torutöid. Paar päeva pärast seda, kui ta vahetas soojustoru ühendustihendit, tekkis tihendis leke. Pärast vee blokeerimist asendati tihend teisega ja leke peatus. Arvestades sellega, et tihendi vahetamisega tegeles kolmas isik, mitte puudutatud isik, ei saa väita, et puudutatud isik on korteriomanikuna oma kohustusi rikkunud. Puudutatud isik ei ole vastutavaks isikuks väidetava kahju tekitamise eest ja tegemist võiks antud juhul olla vääramatu jõuga, sest keegi ei saanud mõistlikult arvestada, et selline asjaolu (veeleke) ilmneb.
14.Avalduse juurde lisatud aktist pole võimalik aru saada ja tuvastada, millised on kahjustused. Avalduse juurde lisatud allkirjastamata hinnapakkumine remonditööde kohta ei tõenda kahju olemasolu ega selle suurust. Hinnapakkumistes on loetletud, millised tööd on väidetavalt avaldaja korteris plaanis teha, kuid see ei tõenda, et tööde vajadus oli/on veelekkega põhjuslikus seoses. Asjaolu, et avaldaja korteris on kahjustused lael, seintel ja põrandal, ei tähenda, et need tekkisid 23.10.2022.
15.Puudutatud isik vaidleb vastu ka üürikulule ja mööbli kahjule. Tegemist on tõendamata ja põhjendamata kahjuga.
16.Avaldaja soovib faktiliselt teha oma korteri ja mööbli remondi selliselt, et paigaldada uued materjalid ja osta uus mööbel, kasutades selleks professionaalseid ehitajaid. Avaldaja saab läbi selle kasu. Avaldaja kinnitas viimasel kohtuistungil, et tema korteris tehti remonti enam kui 7 aastat tagasi. Puudutatud isik palub vähendada kahjuhüvitist avaldaja säästu suuruse võrra kohtu siseveendumuse kohaselt. Puudutatud isik leiab, et säästu suurus võib antud juhul olla mitte vähem kui 70% remonditööde hinnapakkumisest, arvestades eelkõige avaldaja korteri siseviimistluse ja mööbli seisundit.
17.Kui kohus jõuab seisukohale, et puudutatud isik on vastutav avaldajale kahju tekitamise eest, palub puudutatud isik võtta aluseks ekspertiisiaktis välja toodud summa. Eksperdi järeldused ja ekspertiisiakt tervikuna on usaldusväärne tõend, sh võimaliku kahjuhüvitise summa osas, mis ei ole teiste tõenditega ümber lükatud. On oluline, et ekspert arvestas oma hinnangu andmisel avaldaja korteri siseviimistluse ja mööbli seisundiga enne õnnetusjuhtumit. Maakohtu määrus ja põhjendused
18.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 14 828,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 06.01.2023– 14.01.2025 eest 3546,25 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata kahjuhüvitiselt (14 828,99 eurot) alates 15.01.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni ning kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitise 510 eurot. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda.
19.Maakohus tuvastas, et veeleke pärines puudutatud isiku korteri vannitoast/tualettruumist, täpsemalt käterätikuivatustoru ühendustest, mis paiknesid puudutatud isiku eriomandi piires. 4 (16)
Maakohus leidis, et puudutatud isik on rikkunud korteriomandi veetorude korrashoiu kohustust. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et rikkumine oli vabandatav, seega vastutab korteriomanik kohustuse rikkumise eest. Asjakohatu on puudutatud isiku väide, et vastutavaks isikuks tuleb lugeda töid teostanud isik. Viidatud isik tegi töid puudutatud isiku korteris ja tema tellimusel. KrtS § 31 lg 4 kohaselt on puudutatud isik kohustatud tagama, et ka tema korteriomandit kasutavad kolmandad isikud järgiksid korteriomandi korrashoiukohustust ja hoiduksid tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
20.OÜ Telner Special hinnapakkumises välja toodud tööd ja materjalid on kahju kõrvaldamiseks vajalikud, välja arvatud järgmises osas: põrandaliistude eemaldamine, hinnanguliselt 80 eurot (KM-ta); põrandaliistude paigaldus 140 eurot (KM-ta); põrandaliistud 180 eurot (KM-ta); uks 270 eurot (KM-ta); tapeedi eemaldamine 84,48 m 2 ületavas osas, rahaliselt vahe 38,46 eurot; seina ettevalmistamine, sh pahteldamine, lihvimine, kruntimine 84,48 m2 ületavas osas, rahaliselt vahe 166,66 eurot; tapeetimine 84,48 m 2 ületavas osas, rahaliselt vahe 153,84 eurot. Kokku 1028,96 eurot (KM-ta) ja koos 22% KM-ga 1255,33 eurot. Pooled ei vaidle, et korteris ei olnud põrandaliiste paigaldatud. Ukse kahjustumine ei ole tõendatud.
21.Vastupidiselt ekspert TS eksperthinnangus märgitule, mille kohaselt ei tuvastatud laminaadi kahjustumist korteris magamistoas, leidis kohus, et ka magamistoa parkett sai kahjustada. Seda kinnitab asjaolu, et magamistoas asunud mööbel oli vee poolt kahjustatud ja vajab väljavahetamist. On üldteada, et laminaatparkett ei ole veekindel viimistlusmaterjal ning arvestatava koguse veega kokkupuutel saab see kahjustatud. Seega ei ole eluliselt võimalik, et magamistoa põrandakate ei saanud vee poolt kahjustatud olukorras, kus kahjustada said toa seinad, lagi ja selles asuv mööbel.
22.Tõendid kinnitavad, et korteri köögi ja esiku laes on veekahjustuste jäljed. Korteris on vee poolt kahjustatud tapeediga kaetud köögi, esiku ja magamistoa seinad. Kahjustatud on ka esikusse sissehitatud kapp ning WC lagi ja sein.
23.Viimistlustööde hind on kohtu hinnangul avalduses esitatud suuruses põhjendatud ja mõistlik. Seda kinnitab asjaolu, et analoogses mahus tööde osas on olemas mitu sarnases suuruses hinnapakkumist (Aksenom OÜ pakkumine, ZIBLING ehitus OÜ pakkumine, Makro Ehitus OÜ ja OÜ Baltic Job Service hinnakirjad). Puudutatud isik ei ole tõendanud, et samas mahus tööd saaks ära teha soodsamalt. Puudutatud isiku esitatud hinnapakkumine ei ole kontrollitav, kuivõrd ei ole esile toodud tööde mahtu ja hinda. Pakkumisest nähtuv tööde hind on väga suures ulatuses vastuolus muude asjas esitatud hinnapakkumistega. Kohus ei võtnud ekspert TS eksperthinnangut arvesse osas, mis puudutab ehitustööde maksumust, kuna eksperdi hinnangu kujunemine ei ole jälgitav ning on vastuolus muude asjas esitatud tööde ja materjalide hinda kajastavate tõenditega. Samuti ei ole piisav asjatundja poolt istungil antud selgitus, et hinnad on leitud Eke Nora ühikhinnete ja Radu ajahinnete alusel, kuna pole selge viidatud määrade seos tänaste turuhindadega.
24.Põhjendatud ei ole vaiba asendamisega seotud kulu 226,88 eurot, kuivõrd on üldteada, et vesi vaipasid kasutuskõlbmatuks ei muuda. Vaipasid tavapäraselt ka puhastatakse vee abil. Vaipade hävimine vaidlusaluse veekahju tõttu on tõendamata.
25.Puudutatud isiku vastuväited seoses kahjustatud korteri algse seisuga ei ole asjakohased. Korter sai veekahju tõttu ulatuslikke kahjustusi, sh kõikide tubade lagi, seinad ja põrand, lisaks mööbliesemed – viidatud kahjustuste taastamine ei sõltu sellest, millises seisukorras (st milline oli nt kulumi aste vms) nad enne kahju tekkimist olid. Kui tapeet on kahjustada saanud, on kahjustuse kõrvaldamiseks vajalik uue tapeedi paigaldamine ja nii iga eseme 5 (16)
puhul. Samuti, kui on kahjustada saanud nt laeviimistlus, tuleb see nõuetelevastavalt uuesti viimistleda. Tapeedi paigaldamiseks või lae remontimiseks on vajalik eemaldada/teisaldada muud sisustus- ja/või viimistluselemendid. Kuna veekahju oli ulatuslik, on kohane kõrvaldada hallituse tekkimise võimalus või juba tekkinud hallitus. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka aluspõranda vahetus, kuna vesi uputas üle ka avaldaja korterist allpool asuvad korterid. Seega sai ka aluspõrand veekahjustusi.
26.Põhjendatud on ka asenduspinna rentimise ja ruuteri asendamise kulu. Puudutatud isik ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud.
27.Esile pole toodud, et avaldaja oleks kahju tekkimise tagajärjel mingit kasu saanud. Arvestades kahju olemust (toruühenduse lekkimise tõttu tekkinud veekahju), ei ole kasu mahaarvamine ka kooskõlas kahju hüvitamise olemusega. Seega on põhjendatud viimistlust ja mööblit puudutava kahju 14 828,99 eurot (13 412,20 + 1549 + 1350 - 1255,33 - 226,88). Põhjendatud on ka viivise nõue perioodi 06.01.2023–14.01.2025 eest kokku 3546,25 eurot (põhivõla suurus 14 828,99 eurot, viivitatud päevi 740).
28.Kohtu hinnangul olid kohtueelsed õigusabikulud vajalikud. Õigusabikulud tekkisid seoses puudutatud isikule õigusliku olukorra selgitamise ja kompromissi otsimisega, mida saab pidada mõistlikuks. Arvestades tehtud toiminguid (mida kohus peab vajalikuks) ja nende ajakulud (mida kohus ei pea ülemääraseks), on kulu suurus põhjendatud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et sama teenust oleks saanud odavamalt. Määruskaebus
29.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palub puudutatud isik vähendada kahjuhüvitist.
30.Puudutatud isik ei ole kahju tekitamises süüdi.
30.1.Tunnistaja ütluse kohaselt (mis ei olnud teiste tõenditega ümber lükatud) tekkis veeleke toru ühenduskohas ootamatult paar päeva pärast toru vahetamist, kuigi tema poolt oli kõik kontrollitud nii kohe pärast tööde tegemist, kui ka järgmisel päeval, seda enam, et korteris ei elanud keegi remonttööde teostamise ajal ja tunnistaja oligi ainukeseks isikuks, kes viibis tol hetkel korteris. Sellest tulenevalt on puudutatud isik seisukohal, et ta ei ole vastutavaks isikuks väidetava kahju tekitamise eest ja tegemist võiks antud juhul olla ka vääramatu jõuga, sest keegi ei saanud mõistlikult arvestada, et selline asjaolu (veeleke) ilmneb.
30.2.Maakohus ei ole tuvastanud ega kuidagi põhjendanud, kuidas konkreetselt on puudutatud isik rikkunud korteriomandi veetorude korrashoiu kohustust, kas ja milles seisnes puudutatud isiku hooletus, raske hooletus või tahtlus. Selguseta on, mis konkreetselt on jäänud puudutatud isiku poolt mõistliku inimesena tegemata või ta on teinud valesti, et vältida veeleke tekkimist. Puudutatud isik pöördus kogenud santehniku poole, kes tegeleski remondiga ja kes kontrollis ja veendus veetorude ja ühenduskoha paigaldamise korrasolekus.
31.Puudub põhjuslik seos veeavarii ja avaldaja kahju vahel ning kahju ei ole ka tõendatud.
31.1.Ekspert viibis koha peal ja koostas oma eksperthinnangu tuginedes enda teadmistele ehituse valdkonnas. Tegemist on kogenud asjatundjaga, kes annab oma hinnangu ja vastab küsimustele, kandes seejuures vastutust. Olukorras, kus on olemas eksperthinnang konkreetselt püstitatud küsimuste osas, ei saa kohus tugineda nn üldteada olevatele andmetele. Antud juhul kinnitas ekspert oma hinnangus, et laminaadi kahjustumist korteri magamistoas 6 (16)
ei ole tuvastatud. Maakohus jättis tähelepanuta, et ekspert asus magamistoa mööbli osas seisukohale, et välistatud ei ole kahjustatud mööbli soetamine järelturult juba selliste defektidega.
31.2.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Jaroks Group OÜ hinnapakkumine oli esitatud koos puudutatud isiku vastusega, milles puudutatud isik märkis, et selle hinnapakkumise aluseks oli avalduse lisas 4 loetletud tööd ja materjalid ilma mööblita. See, et selles hinnapakkumises esile toodud remondi summad on vastuolus avaldaja poolt esitatud teiste hinnapakkumistega näitabki seda, et just avaldaja hinnapakkumised on kahtlased.
31.3.Maakohus ei võtnud põhjendamatult arvesse ekspert TS eksperthinnangut osas, mis puudutab ehitustööde maksumust, leides, et eksperdi hinnangu kujunemine ei ole jälgitav ning on vastuolus muude asjas esitatud tööde ja materjalide hinda kajastavate tõenditega. Ekspert TS näol on tegemist oma valdkonnas kogenud asjatundjaga. Ekspert märkis, et kasutas erinevaid avalikke andmekogusid (näiteks, erinevate ehitusmaterjalide müüjate kodulehed) ja analoogsete objektide hinnakalkulatsioone.
31.4.Ekspert leidis, et kõik OÜ Telner Special hinnapakkumises märgitud tööd ei ole vajalikud ja mitmete tööde mahud on vajalikest suuremad. Esitatud maksumused vastavad eksperdi hinnangul osaliselt hinnapakkumise tegemise aegsetele turuhindadele. Materjalide puhul ei ole eksperdi arvates arvestatud olemasolevate materjalide hinnaklassi ja kvaliteeti. Esitatud kalkulatsioonis on ka palju ebavajalikke töid ning näiteks tapetseerimine on arvestatud kogu korteri ulatuses, samas kui parketi vahetamine on arvestatud ainult esikus ja köögis. Eksperdi hinnangul on veekahjustuste likvideerimiseks vajalik vahetada laminaatparkett esikus ja köögis, värvida esiku, köögi ja magamistoa laed ning tapetseerida uuesti esik, köök ja magamistuba. Nimetatud töödega kaasneb olemasolevate katete lammutamise ja utiliseerimise, mööbli nihutamise ja ajutise katmise ning transportööde ja tööde järgse koristamise vajadus. Vajalike tööde puhul on arvestatud materjalide maksumuse ja töötasudega koos hetkel kehtiva käibemaksuga 22%. Kahju likvideerimise maksumus on eksperdi arvutuste kohaselt kokku 3246,6 eurot koos käibemaksuga. Seega kui ka ringkonnakohus jõuab seisukohale, et puudutatud isik on vastutav avaldajale kahju hüvitamise eest, siis palub ta kahjuhüvitise summa arvestamisel võtta aluseks ekspertiisiaktis välja toodud summa.
31.5.Puudutatud isiku jaoks on üllatuslik maakohtu seisukoht, et põhjendatud on ka asenduspinna rentimise ja ruuteri asendamise kulu, kuna puudutatud isik ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik on juba oma vastuses avaldusele selgelt väljendunud, et vaidleb nõudele esitatud kujul vastu. Puudutatud isik märkis, et tegemist on tõendamata ja põhjendamata kahjuga.
32.Avaldaja soovib sisuliselt teha korteris remonti selliselt, et paigaldada uued materjalid ja uus mööbel. Avaldaja saab läbi selle kasu, s.o uue siseviimistluse ja uue mööbli parema kvaliteediga võrreldes olukorraga enne õnnetusjuhtumit. Avaldaja poolt esitatud piltidel on näha et tegemist on vana ja amortiseerunud mööbliga ja korteri siseviimistluseks on kasutatud odavaid materjale. VÕS § 127 lg 5 eesmärk on välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse läbi, st kannatanu ei tohi pärast kahju tekkimise aluseks olevat sündmust olla paremas olukorras, kui ta muidu oleks olnud. Sellest tulenevalt ja juhindudes mh VÕS § 132 lg-st 1 ja § 140 lg-st 1 palub puudutatud isik vähendada kohtu siseveendumuse kohaselt kahjuhüvitist avaldaja säästu suuruse võrra, milleks on puudutatud isiku hinnangul mitte vähem kui 70%.
33.Puudutatud isik palub vähendada viivist, sest antud juhul sõltub viivise suurus sellest, kui kaua on asi olnud kohtumenetluses, mille kiirust puudutatud isik ei saa mõjutada. 7 (16)
Menetluse edasine käik
34.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
35.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitisena 1451,42 eurot ja sellelt viivise 347,1 eurot. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse täiendavalt 1451,42 euro ja sellelt viivise välja mõistmise osas rahuldamata ning jaotab menetluskulud vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Muus osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus esitab määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22).
37.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja TsMS § 659 järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi selles osas jõustunud.
38.Avaldaja esitas määruskaebuse vastuse lisana kaks ajalehe artiklit, millega soovib tõendada täiendavalt ekspert TS eksperthinnangu ebausaldusväärsust. Avaldaja väitel nähtub artiklitest, et TS on ka varasemalt teinud ebaõigeid ekspertiise, mille tõttu oli temalt võetud 2019. aastal kutsetunnistus ära ning ta arvati riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast välja. Samuti on TS esitanud ekspertiisides valeväiteid. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uute asjaolude ja tõendite esitamise õigus on määruskaebemenetluses kõigil menetlusosalistel (RKTKm 20.06.2022, 219-43, p 17). Ringkonnakohus leiab siiski, et avaldaja täiendavate tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda TsMS § 238 lg 1 alusel. Sellest, et TS on riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast välja arvatud, ei saa teha järeldusi käesolevas asjas esitatud eksperthinnangu kohta. TS on käesolevas asjas eksperthinnangu koostanud ehitustehnilise ekspertiisi eraeksperdina maakohtu 10.04.2024 määruse alusel. Kohus hindab, kas eksperthinnangus toodud järeldused on põhjendatud ja jälgitavad. Varasemates eksperthinnangutes esinevatest väidetavatest puudustest ei saa teha järeldust selle kohta, et käesolevas eksperthinnangus esitatud järeldused oleksid ebaõiged.
39.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik rikkus korteriomandi veetorude korrashoiu kohustust, kuid maakohtu põhjendusi on vajalik selles osas osaliselt muuta. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus on põhjendamatult puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistnud kahjuhüvitise WIFI ruuteri ja sisseehitatud kapi eest ning rendipinna kulu ja nendelt summadelt viivise. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldus rahuldamata jätta. Muus osas kahju hüvitise välja mõistmisel nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja maakohtu põhjendusi ei korda.
40.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku etteheidetega seoses puudutatud isiku vastutuse puudumisega. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et ööl vastu 23.10.2022 toimus Pae tn 56-67, Tallinn korteris kahjujuhtum – puudutatud isiku korterist nr 71 tungis läbi lae 8 (16)
vesi avaldaja korterisse nr 67. Samuti ei ole vaidlust, et veeleke lähtus puudutatud isiku korteri vannitoas asuvast käterätikuivatustoru ühendusest (ebaõigest tihendist). Maakohus ei andnud hinnangut sellele, kas tegemist on kõigi korteriomanike kaasomandis oleva või puudutatud isiku eriomandiosa esemega. Maakohtus oli menetlusosalistel selle üle vaidlus. Lisaks peab olenemata vaidlusest kohus andma ise õigusliku hinnangu selle kohta, kas tegemist oli eri- või kaasomandiesemest tuleneva kahjuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei too selline rikkumine siiski kaasa teistsugust järeldust puudutatud isiku vastutuse osas, kuna praegusel juhul ei ole asja lahendamiseks oluline, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või korteriomanike kaasomandiosast. Ringkonnakohus saab selles osas maakohtu rikkumise kõrvaldada ja vajalikud muudetud põhjendused esitada.
40.1.Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku korteri vannitoas asuva käterätikuivatustoru näol tegemist kõigi korteriomanike kaasomandis oleva esemega. Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 13). Riigikohus on varasemalt leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (nt keskküttetorustikud) on korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (RKTKo 27.03.2015, 3-2-1-155-14, p 12) ning korteriomanike kaasomandis on vähemalt üldjuhul ka kanalisatsiooni- ja tarbeveesüsteem (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 45 ja 48). XXX 56 korteri 67 veekahjustuste ekspertiisi nr 24148 (edaspidi eksperthinnang) kohaselt vahetati Pae tn 56 korteris nr 71 soojavee magistraaltorul paiknev käterätikuivatustoru, mis hakkas lekkima (dtl 1201–1220). Seda kinnitab ka töid teostanud tunnistaja Q (dtl 1449–1450). Seega oli vaidlusalune käterätikuivatustoru ühendatud maja tarbeveesüsteemiga ja tegemist oli ühise veesüsteemiga. Asjas nr 2-18-13649 tehtud lahendist nähtub, et Riigikohus on pidanud käteräti kuivatamise siugtoru korteriomanike kaasomandis olevaks (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 14). Samas saavad veetorud, mis on vajalikud üksnes ühe korteri piires vee laialiviimiseks ning mis on eemaldatavad, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks, kuuluda korteriomandi eseme reaalosa hulka (RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999, p 13.3). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et vaidlusalust käteräti kuivatamise siugtoru saaks eemaldada ilma kaasomandit (ühist veesüsteemi) kahjustamata. Seega ei ole tõendatud, et see siugtoru oleks puudutatud isiku eriomandis ning lähtuda tuleb sellest tegemist on kaasomandis oleva esemega.
40.2.Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus) (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 16). Seega pidi puudutatud isik hoidma kaasomandi eset (käterätikuivatustoru ja selle ühendusi) sellises korras, millest ei tekiks 9 (16)
kellelegi kahju.
40.3.Korrashoiukohustuse rikkumine eeldab, et eriomandi eseme seisukorrast lähtunud kahjustava asjaolu ärahoidmine oli korteriomaniku mõjusfääris, st see ei tohi olla juhuslik, vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest (RKTKm 221-11325, p 17.1). Samuti tähendab korrashoiukohustus kohustust jälgida kaasomandi eseme seisukorda (vt RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 16). Siiski on seejuures oluline selgitada, mis põhjusel veetoru puudutatud isiku korteris purunes mitte (RKTKm 30.03.2023, 2-199500, p 15.3). Tunnistaja Q selgitas, et puudutatud isiku korteris oli vajalik välja vahetada käterätikuivatustoru. Tunnistaja ütluste kohaselt: „See oli neljapäev, kui paigaldasin toru. Reedel käisin kontrollimas ja laupäeval mulle helistati ja öeldi, et uputus ühendusest. Laupäeva õhtul jõudsin sinna ja nägin. Tihendist lasi läbi./.../Originaal oli kummitihend, panin teise tihendi, mitte kummi./.../ Kummitihendid, kui paigaldada ta vahepeal võib minna kortsu ja tõmbab oma kohast, kus hoiab, eemale.“ (dtl 1449–1450). Seega on puudutatud isiku korteris töid teostanud isiku ütlustega tõendatud, et puudutatud isiku korteris toimus veeleke selle tõttu, et töid teostanud isik paigaldas ebaõige tihendi. Riigikohus selgitas, et põhjuslik seos korrashoiukohustuse rikkumise ja kahju vahel puudub juhul, kui veetoru purunes ja selle tõttu tekkis kahju sõltumata asjaolust, kas puudutatud isik täitis tal lasuvat kohustust või mitte (RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500, p 15.3). Praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et veeleke oleks aset leidnud sõltumata sellest, kas puudutatud isik täitis tal lasuvat kohustust või mitte.
40.4.Asjaolu, et puudutatud isiku korteris tegi torutöid teine isik, ei vabasta puudutatud isikut eeltoodud korrashoiukohustusest. Korteriomanik on kohustatud tagama oma kohustuste täitmise ka juhul, kui korteriomandit kasutavad teised isikud (KrtS § 31 lg 4) ja juhul, kui ta ise viibib eemal (KrtS § 31 lg 5). Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 33). Praegusel juhul kasutas puudutatud isik teist isikut käterätikuivatustoru ühendamisel, sealhulgas vahetas see isik selle toru ühendustihendit. Seega kasutas puudutatud isik teist isikut TsÜS § 132 lg 2 mõttes.
40.5.Riigikohus selgitas, et kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21). Seega sai antud juhul puudutatud isik vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui tema rikkumine on vabandatav. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt ka RKTKm 16.10.2013, 3-21-103-13, p 10). Praegusel juhul ei nähtu selliseid asjaolusid, et puudutatud isiku rikkumine oleks vabandatav. Teise isiku kasutamine tööde tegemisel ja selle tõttu kahju tekkimine ei ole käsitatav vääramatu jõuna, mille tõttu oleks korteriomaniku rikkumine vabandatav. Samuti ei vabasta korteriomanikku eeltoodud vastutusest asjaolu, et töömees, keda korteriomanik kasutas, oli selle ala spetsialist (antud juhul torutöödega tegelev isik).
40.6.Seega on praegusel juhul kahjustatud korteri omanikul (avaldajal) võimalik nõuda kahju hüvitamist puudutatud isikult, kuna kahju lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piirest, puudutatud isik on kaasomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud ja rikkumine ei ole vabandatav. 10 (16)
41.Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja korteri kahjustuste kõrvaldamise hüvitisena 13 478,99 eurot. Puudutatud isik vaidleb vastu kahju suurusele ja leiab, et avaldajale tekkinud kahju ei tohiks ületada 3246,6 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga osaliselt. Nimelt on maakohus põhjendamatult puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistnud kahjuhüvitise WIFI ruuteri eest 22,12 eurot ja sisseehitatud kapi eest koos käibemaksuga 79,3 eurot.
41.1.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et puudutatud isik ei ole WIFI ruuteri kahjustumisele ega sellega tekkinud kahjule vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et vastuses avaldusele vaidles puudutatud isik kogu kahjule vastu, sealhulgas WIFI ruuteri osas tekkinud kahjule. Seetõttu oleks maakohus pidanud käsitlema avaldaja väidet WIFI ruuteri kahjustumise kohta ja selle väite tõendamiseks esitatud tõendeid sisuliselt hindama. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja ise hinnata, kas WIFI ruuteri kahjustumine on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole esitanud asjas ühtegi tõendit selle kohta, et WIFI ruuter oleks saanud kahjustada. Avaldaja esitas üksnes uue ruuteri maksumuse kohta väljavõtte müügiportaalist (dtl 40). Seetõttu tuleb 22,12 euro osas jätta avaldus rahuldamata.
41.2.Avaldaja väitel sai veekahjustusi ka avaldaja korteri esikus asuv sisseehitatud kapp, mille taastamise maksumus oli 65 eurot (käibemaksuta). Eksperthinnangu kohaselt ei tuvastanud ekspert vaatlusel sisseehitatud kapil kahjustusi, mis tingiks kogu kapi või selle mõne detaili väljavahetamist. Eksperthinnangu kohaselt ei ole kapi uste esteetiline välimus kahjustatud ning selle riiulite kasutatavus ei ole kahjustatud (dtl 1201–1220). Avaldaja esitatud fotodelt nähtub sisseehitatud kapi taga seinal tapeedi all olev hallitus (dtl 1255–1256, 1272, 1288, 1393-1394) ja pundunud riiul (dtl 23, 1286–1287), kuid selliseid kahjustusi (sealhulgas kapi uste osas), mis tingiks terve kapi välja vahetamise, fotodelt ei nähtu. Seega toetavad avaldaja enda esitatud fotod eksperdi järeldust selle kohta, et esiku kapil selle välja vahetamist tingivaid kahjustusi ei esine. Üksnes ühe riiuli kahjustuse tõttu ei ole terve kapi väljavahetamine põhjendatud ja avaldaja ei ole esile toonud, kui suur kulu kaasneks avaldajale ühe riiuli välja vahetamisega. Eeltoodust tulenevalt on vajalik ka selles osas maakohtu määrust muuta ja jätta 79,3 euro ulatuses avaldus rahuldamata.
42.Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse rendipinna kulu osas ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1350 eurot. Maakohus leidis, et puudutatud isik ei ole rendipinna kasutamise vajadusele ja selle kulu suurusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et vastuses avaldusele vaidles puudutatud isik kogu kahjule vastu, sealhulgas rendipinna kulu osas tekkinud kahjule (dtl 147). Seetõttu oleks maakohus pidanud käsitlema avaldaja väidet asenduspinna kulu kohta ja selle väite tõendamiseks esitatud tõendeid sisuliselt hindama. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja ise hinnata, kas asenduspinna kulu on põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud sellise kulu tekkimist.
42.1.Avaldaja tugines sellele, et korteris pole remonditööde ajal võimalik elada ning remonditööde ajaks on asenduspinna vajadus põhjendatud. Avaldaja väitel on Lasnamäe piirkonnas võimalik saada korterit lühiajaliseks üüriks hinnaga alates 45 eurot/päev (dtl 101), mistõttu moodustab avaldaja kulu 30 päeva eest 1350 eurot. Avaldaja väitel ei ole puudutatud isik esitanud tõendeid, et asenduspinna saaks kuuks ajaks odavamalt.
42.2.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esitatud tõend tõendab küll seda, et 45 euro eest päevas saab Lasnamäe piirkonnas lühiajaliselt korteri üürida, kuid ei tõenda, et avaldajale oleks sellise kulu ulatuses kahju tekkinud. Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 2 11 (16)
järgi ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise aja jooksul. Samaväärse korteri kasutamise kulude nõude rahuldamine eeldab seega, et avaldaja korter oli avaldajale VÕS § 132 lg 4 mõttes vajalik või kasulik (RKTKo 27.10.2014, 3-2-1-90-14, p 14; RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 32). Seejuures ei välista VÕS § 132 lg 4 esimene lause kahjustatud asja vajalikkust või kasulikkust muul põhjusel kui majandus- või kutsetegevus või töö (RKTKo 27.10.2014, 3-2-1-90-14, p 14). Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja korter oli avaldajale vajalik. Samas ei saa ainuüksi avaldaja korteri elamiseks kasutamise piiratus ja ajutise elamispinna vajadus olla ajutise elamispinna kulu hüvitamise aluseks (vt nt TrtRnKm 08.04.2024, 2-21-10346, p 17). Oluline on ka see, et avaldaja kasutas korteri parandamise ajal samaväärset korterit ja kandis seetõttu kulusid. Riigikohus leidis asendusauto nõude lahendamisel, et VÕS § 132 lg 4 esimene lause võimaldab asendusauto üürimise eest tasutud raha hüvitamist (RKTKo 27.10.2014, 3-2-1-90-14, p 14). Avaldaja ei ole tõendanud, et ta kandis asenduskorteri kulusid 1350 euro ulatuses. Avaldaja esitas tõendeid selle kohta, et remondi käigus avastati avaldaja korteril täiendavaid kahjustusi (hallitusest tingitud). Seega toimus maakohtu menetluse ajal avaldaja korteris remont ja avaldaja oleks saanud esitada täiendavaid tõendeid ka asenduspinna kasutamise ja sellega tekkinud kulu kohta. Seda avaldaja ei teinud.
42.3.Eeltoodust tulenevalt on vajalik ka asenduspinna kulu osas maakohtu määrust muuta ja jätta 1350 euro ulatuses avaldus rahuldamata.
43.Puudutatud isiku määruskaebuse väited ei anna alust ülejäänud kahju osas maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus vastab järgnevalt määruskaebuse väidetele.
44.Avaldaja väitel said tema korteris vee tõttu kahjustada: 1) magamistoas parkett, mööbel, vaip, seinad ja lagi; 2) WC-s lagi ja sein; 3) köögis lagi, seinad, köögikapid ja lae alune kapp; 4) esikus lagi, seinad ja sisse ehitatud kapp. Maakohus tuvastas, et korter sai veekahju tõttu ulatuslikke kahjustusi, sh said kahjustada kõikide tubade laed, seinad ja põrandad, lisaks mööbliesemed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega (välja arvatud eeltoodud esiku kapi osas).
44.1.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et magamistoa laminaatparketi ja mööbli kahjustumine 23.10.2022 aset leidnud veeavarii tõttu ei ole tõendatud. Magamistoa laminaatparketi kahjustusi tõendavad avaldaja esitatud fotod (dtl 28–29) ja magamistoa mööbli kahjustusi samuti avaldaja esitatud fotod (dtl 29–31). Ka ekspert on asunud seisukohale, et magamistoas on kahjustused põhjustanud vesi. Eksperthinnangus on märgitud, et „arvestades köögis ja magamistoas olevale mööblile tekkinud kahjustusi, näitavad need arvestatava koguse vee sattumist põrandale. Magamistoas imas enamuse vett endasse põrandal olnud rohekat tooni vaip. Sama vaiba ja mööbli vahele valgunud vesi põhjustas mööblidetailide alumistele servadele veekahjustused (dtl 1206). Samuti ekspert magamistoa mööbli kahjude osas püstitatud küsimustele vastanud, et: „kappide alumised detailid on saanud veekahjustusi, nende spoon on tulnud aluselt lahti, vt foto 4. Ka magamistoa riidekapi alumisel osal on analoogsed veekahjutused, vt foto 21“; „põhjuseks on põrandale sattunud vesi“; „kuna magamistoa roheline vaip oli osaliselt mööbli all ja 23.10.2022 tehtud fotol on see asetatud vanni kuivama, siis on alust järeldada, et kahjustused tekkisid 23.10.2022 toimunud veelekke tagajärjel.“ (dtl 1216-1217).
44.2.Ülejäänud avaldaja korteri kahjustuste osas ei ole puudutatud isik määruskaebuses maakohtule etteheiteid teinud. Lisaks ei tuvasta ringkonnakohus, et maakohus oleks selles osas menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.
45.Puudutatud isik vaidleb vastu ka sellele, et osaliselt ei olnud avaldaja väidetud tööd vajalikud või olid vajalikud väiksemas mahus. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga. 12 (16)
45.1.Lähtudes puudutatud isiku seisukohtadest ei ole vaidluse all järgmised tööd: laminaatparketi vahetus esikus ja köögis; esiku, köögi ja magamistoa lagede värvimine; esiku, köögi ja magamistoa seinte tapetseerimine.
45.2.Puudutatud isik vaidleb vastu sellele, et tapetseerimine oli vajalik kogu korteri ulatuses. Ekspert tuvastas tapeedi kahjustuse esikus, köögis ja magamistoas. Eksperthinnangu kohaselt on esiku, köögi ja magamistoa tapetseeritud pind kokku 50 m 2 (dtl 1201–1220). Samas ei ole eksperthinnangust võimalik tuvastada, mille alusel leidis ekspert, et tapetseerimist vajav pind on üksnes 50 m2. Avaldaja esitatud OÜ Telner Special pakkumises on märgitud selleks 97,3 m2 (dtl 32–34). Avaldaja tellitud uue mõõtmise tulemusena on seinte pinnaks on 84,48 m 2 (dtl 1296). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus uue mõõtmise tulemusel põhjendatult, et tapetseerimist vajav pind on 84,48 m2. Kuna sellest ületavas osas ei olnud seinte tapetseerimine tõendatud, vähendas maakohus puudutatud isikult välja mõistetavat summat.
45.3.Puudutatud isiku väitel tuleb lähtuda eksperthinnangus toodud järeldustest. Ekspert asus eksperthinnangus visuaalse vaatluse alusel seisukohale, et köögi lae puhul on põhjendatud ainult värvimine, kuna seda pole enne pahteldatud (dtl 1201–1220). Avaldaja esitas tõendi selle kohta, et tapeedi all ja lae värvi all olev pahtel tuleb välja vahetada (dtl 1376). Kuna ekspert vaatles korterit ajal, mil seal veel ei olnud kahjustuste kõrvaldamisega alustatud, siis ei saanudki ekspert hinnata, mis seisukorras on lagi värvi all, kas seal on pahtel ja kui siis, kas see vajab välja vahetamist. Lähtudes avaldaja esitatud tõendist on ka pahteldamine kahjustuste kõrvaldamiseks vajalik.
45.4.Ekspert asus sisukohale, et vaatluse põhjal piisab ainult laminaatparketi vahetamisest, kuid selle põhjuseks ei ole niiskuse ja hallituse vältimine, vaid parketile tekkinud kahjustused. Olemasoleva parketi eemaldamisel on võimalik teha täiendav vaatlus, et hinnata alumiste konstruktsioonide seisukorda (dtl 1201–1220). Seega ei välistanud ekspert, et lisaks põrandal oleva laminaatparketi vahetamisele on vajalik välja vahetada ka aluspõrand. Tunnistaja W ütluste kohaselt vajas aluspõrand välja vahetamist (dtl 267). Lisaks tõendavad aluspõranda kahjustumist avaldaja esitatud fotod (dtl 1440).
46.Puudutatud isik ei nõustu osaliselt ka kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumusega ja leiab, et tuleb lähtuda eksperdi hinnangust, mille kohaselt on tööde maksumus 3246,6 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus põhjendatult OÜ Telner Special hinnapakkumisest.
46.1.Avaldaja esitas OÜ Telner Special hinnapakkumise 12 763,32 eurot (dtl 32-34) ja lisaks sellele Askenom OÜ hinnapakkumise 13 949,27 eurot (dtl 176-177) ning Zibling ehitus OÜ hinnapakkumise 12 435,35 eurot (dtl 1378-1379). Tegemist on samade tööde tegemiseks koostatud hinnapakkumistega. Seejuures on Askenom OÜ ja Zibling ehitus OÜ hinnapakkumised ligilähedases summas OÜ Telner Special hinnapakkumisele.
46.2.Puudutatud isiku esitatud Jaroks Group OÜ hinnapakkumisest 3200 eurot (km-ga) pole võimalik aru saada, kuidas on remonditööde maksumuseks saadud kokku 1600 eurot ja materjali maksumuseks 1600 eurot (dtl 149). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et eksperdi arvamus, mis puudutab ehitustööde maksumust, ei ole usaldusväärne, kuna eksperdi hinnangu kujunemine ei ole jälgitav ning on vastuolus muude asjas esitatud tööde ja materjalide hinda kajastavate tõenditega. Maakohus leidis õigesti, et piisav ei ole ka eksperdi poolt istungil antud selgitus, et hinnad on leitud Eke Nora ühikhinnete ja Radu ajahinnete alusel, kuna pole selge viidatud määrade seos tänaste turuhindadega. Ekspert ei ole seega oma järeldusi hindade osas piisavalt põhjendanud ja arvestades avaldaja esitatud hinnapakkumisi on tegemist oluliselt väiksema summaga. Zibling ehitus OÜ vastas eksperdi toodud maksumusele, et kahjuks 3200 euro eest ei saa pakkuda seinte, lagede ja põrandate remonti 13 (16)
koos materjalide ja utiliseerimisega, kuna turul ei ole ammu selliseid hindu (dtl 1376). Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et OÜ Telner Special hinnapakkumine tõendab avaldaja korteri kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust.
47.Puudutatud isiku väitel saab avaldaja enda korteris täiemahulise uue remondi ja uue mööbli ning avaldaja saab läbi selle kasu. Sellest tulenevalt ja juhindudes VÕS § 132 lg-st 1 ja § 140 lg-st 1 palub puudutatud isik vähendada kohtu siseveendumuse kohaselt kahjuhüvitist avaldaja säästu suuruse võrra, milleks on puudutatud isiku hinnangul mitte vähem kui 70%. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et käesoleval juhul esineks alus VÕS § 132 lg 1 teise lause, VÕS § 127 lg 5 või VÕS § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamiseks. Maakohus põhjendas miks ei ole kahjuhüvitise vähendamiseks alust ja ringkonnakohus nõustub sellega.
47.1.VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist ning see tähendab, et asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid. Kahjuhüvitise vähendamiseks annab põhjust VÕS § 132 lg 1 teine lause, mis sätestab, et kui asja väärtus oli hävimise hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg-te 1 ja 3 rakendamisel ja kahjuhüvituse suuruse määramisel saab kohus arvesse võtta kahjustada saanud korteriomandi viimistluse kulumit. Puudutatud isiku väitel on avaldaja korteri viimistluse kulum 70%. Ringkonnakohtu hinnangul ei põhine puudutatud isiku väide ühelgi tõendil. Avaldaja väitest, et remont selles korteris tehti enam kui 7 aastat tagasi, ei saa järeldada, et kindlasti tuleks kulumit arvestada. Vastupidiselt puudutatud isiku seisukohale, ei saa eksperthinnangust järeldada, et tegemist võiks olla remondiga, mis oli tehtud 10-20 aastat tagasi. Ekspert tegi sellise järelduse üksnes avaldaja korteri magamistoa ukse osas (dtl 1201– 1220). Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kahjustatud ruumid võisid ka enne veekahju tekkimist vajada mingil määral renoveerimist, ei tähenda automaatselt, et tekkinud kahju oleks olnud väiksem. Näiteks saab eeldada, et lagede värvimise, seinte tapetseerimise ja põrandate asendamise kulud ei oleks oluliselt erinenud ka juhul, kui kahjustusi oleksid saanud hiljuti remonditud ruumid (vt ka TrtRnKo 08.02.2019, 2-17-7910, p 12). Samuti ei saa ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul kahjuhüvitisest maha arvata kasu VÕS § 127 lg 5 alusel, sest kahjustatud korteriomanikul ei ole kahjustuste kõrvaldamisel kasu saamist kahju hüvitamise käigus võimalik objektiivselt vältida (vt ka RKTKo 25.10.2004, 3-2-1- 115-04, p 26).
47.2.Samuti ei ole alust mööbli osas tekkinud kahjusummat vähendada. Avaldaja väitel sai veekahjustusi köögimööbel (alumised kapid) ja magamistoa mööbel (kolm kappi). Mööbli kahjustumine köögis ja magamistoas on eksperthinnangu ja fotode alusel tõendatud ning avaldaja esitas ka tõendid uue mööbli maksumuse kohta, mille kohaselt maksavad alumised köögikapid kokku 373 eurot (mida avaldaja suurendas hiljem 72 euro võrra mööbli kallinemise tõttu) (dtl 35–36, 1404–1405) ja kolm magamistoa kappi kokku 855 eurot (dtl 37). Tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb VÕS § 132 lg 1 alusel maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seega esitas avaldaja tõendid samaväärse mööbli soetamiseks tehtavate mõistlike kulutuste kohta. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et rikutud mööbli asemele saaks mööblit soetada odavamalt. Samuti ei ole puudutatud isik esile toonud ega tõendanud, et kahjustatud mööblit oleks saanud parandada (VÕS § 132 lg 3) või kui palju võis avaldaja korteris asuva kahjustada saanud sisustuse väärtus olla väiksem (VÕS § 132 lg 1 teine lause).
47.3.Kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise 14 (16)
vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. Samuti saab VÕS § 139 ja § 140 kohaldada ka korraga (RKTKo 25.05.2015, 3-2-1-46-15, p 12). VÕS § 139 lg-s 1 toodud asjaolusid ei ole käesolevas asjas esile toodud. Samuti ei ole puudutatud isiku esile toodud asjaoludel alust kohaldada VÕS § 140 lg-t 1. VÕS § 140 lg 1 sätestab võimaluse kahjuhüvitist vähendada hüvitise väljamõistmise äärmise ebaõigluse või mõistliku vastuvõtmatuse korral. Asja kordategemiseks vajalike mõistlike kulude hüvitamise korral ei ole tegemist äärmiselt ebaõiglase olukorraga. See, et avaldajale tekitatud kahju hüvitamise korral ei saa avaldajale tekkivat kasu objektiivselt vältida, ei ole puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane olukord.
48.Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu määruse tervikuna, kuid ei ole esile toonud, et maakohus oleks eksinud puudutatud isikult avaldaja kasuks kohtueelsete õigusabikulude välja mõistmisel. Lisaks ei tuvasta ringkonnakohus, et maakohus oleks selles osas menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Maakohus hindas avaldaja esitatud tõendeid ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks põhjendatult õigusabikulude hüvitisena välja 510 eurot.
49.Eelnevast tulenevalt tuleb puudutatud isikult välja mõistetud kahjuhüvitist vähendada 1451,42 euro (22,12 eurot + 79,3 eurot + 1350 eurot) võrra, mistõttu kuulub välja mõistmisele 13 377,57 eurot.
50.Maakohus rahuldas avaldaja viivisenõude ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 06.01.2023–14.01.2025 eest 3546,25 eurot. Tulenevalt põhinõude väiksemas ulatuses välja mõistmisest, tuleb vähendada ka kahjuhüvitiselt välja mõistetavat sissenõutavaks muutunud viivist, mis maakohtu määruse kuupäeva seisuga on 3199,15 eurot. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ka avaldaja viivise nõude osas, s.o 347,1 euro ulatuses. Ringkonnakohus arvestab aga ka ringkonnakohtu lahendi kuupäeva seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivist, mistõttu on kokku sissenõutavaks muutunud viivise suurus 4521,46 eurot.
51.Puudutatud isik palub vähendada viivise suurust, kuna tema ei saa mõjutada kohtumenetluse kestust ja seetõttu suureneb viivis sõltumata puudutatud isikust. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et kohtumenetluse kestus annaks aluse viivise vähendamiseks. Kohtumenetlus on alustatud seetõttu, et puudutatud isik ei nõustunud avaldajale tekkinud kahju hüvitama. Samuti on puudutatud isik kohtumenetluses kahju hüvitamise nõudele vastu vaielnud. Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 alusel nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on leidnud, et kuigi üldjuhul ei ole alust seadusjärgset viivist vähendada, on erandjuhtudel ka seadusjärgse viivise vähendamine võimalik erandlikel asjaoludel, s.h juhul, kui seadusjärgne viivis on objektiivselt võetuna väga suur summa (RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-28-17, p 12). Praegusel juhul ei ole puudutatud isikult välja mõistetav viivis objektiivselt väga suur summa, mille tõttu oleks põhjendatud viivist vähendada.
52.Tulenevalt avalduse rahuldamata jätmisest täiendavalt 1798,52 euro (1451,42 eurot + 347,1 eurot) ulatuses, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse tervikuna, sealhulgas menetluskulude jaotuse osas. Ehkki tegemist on hagita menetlusega, tuleb ringkonnakohtu hinnangul käesoleva vaidluse sisust lähtuvalt jaotada menetluskulud nii nagu 15 (16)
hagimenetluses – vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude kokku 16 933,28 eurot (siseviimistlus 13 412,20 eurot, sisustus 1549 eurot, üürikulu 1350 eurot, kohtumenetluse eelsed menetluskulud 510 eurot ja viivis 112,12 eurot). Maakohus jättis avalduse rahuldamata põhinõude osas 1255,33 euro ulatuses ja lisaks osaliselt sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas. Kuna avaldus jääb kokkuvõttes põhinõude osas rahuldamata 2933,63 euro ulatuses (1255,33 eurot + 226,88 + 1451,42 eurot) ja osaliselt viivisenõude osas, moodustab avalduse rahuldamata jäänud osa avaldaja nõudest ca 20%. Selle tõttu jaotab ringkonnakohus maakohtu menetluskulud selliselt, et avaldaja kanda jääb 20% menetluskuludest ja puudutatud isiku kanda 80% menetluskuludest.
53.Määruskaebemenetluse kulud tuleb jaotada vastavalt määruskaebuse lahendamise ulatusele ja jätta menetluskulud 10% ulatuses avaldaja kanda ja 90% ulatuses puudutatud isiku kanda.
54.Kuivõrd maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetlusosaliste põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt)
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.