Horticom OÜ hagi Xxxvastu põhivõla 1283,20 euro, intressi 141,13 euro, viivise 32,62 euro ja alates 24.01.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
1559,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Horticom OÜ (registrikood 10003666; asukoht Loomäe tee 11, Rae vald 75306) Hageja lepinguline esindaja: Margus Rebane (Vulpinus Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) Kostja: Xxx(isikukood xxx; elukoht xxx1) Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Yaroslav Radziwill (e-post Yaroslav Radziwill [email protected]) 29.05.2018
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Margus Rebane, vandeadvokaat Yaroslav Radziwill
kostja
esindaja
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Horticom OÜ hagi.
2.Välja mõista XxxHorticom OÜ kasuks põhivõlgnevus 1283,20 eurot, intress 141,13 eurot, viivis 32,62 eurot ja alates 24.01.2018 viivis arvestatuna põhinõudelt (1283,20 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
4.Välja mõista XxxHorticom OÜ kasuks menetluskuluna 725 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.19.02.2018 esitas Horticom OÜ hagi Xxxvastu põhivõla 1283,20 euro, intressi 141,13 euro, viivise 32,62 euro ja alates 24.01.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt erinevaid seemneid. Hageja on tellitud kauba kostjale üle andnud ning esitanud kauba eest arveid. Kostja ei ole arveid tähtaegselt tasunud. Kostja tasumata arvete võlgnevus on 1283,20 eurot. 20.10.2016 allkirjastasid pooled krediidilepingu, millega loeti 01.10.2016 tasumistähtaja ületanud arvete summa hageja poolt kostjale antud krediidiks. Kostja kinnitas, et võlgneb hagejale 1283,20 eurot ning lubas krediidi tagasi maksta hiljemalt 30.09.2017.
3.Krediidilepingu punktis 5 leppisid pooled kokku, et kostja maksab krediidi tagastamata osalt hagejale intressi 1% kuus, mis moodustab 12% aastas. Kostja on saanud hagejalt laenu. Pooled on leppinud kokku intressimääras ja tagastamise tähtajas. Kostja ei ole laenu tagastanud ega tasunud ka intressi. Pärast seda kui hageja nõudis läbi esindaja kostjalt võlgnevuse tasumist, on kostja hakanud tegema etteheiteid ostetud kauba kvaliteedi osas. Kostja väidab, et lilleseemned ei vastanud nõuetele. Hageja on ümber lükanud kostja väited kauba kvaliteedi kohta. Kostjal ei ole alust keelduda kokkulepitud krediidisumma ja intressi tasumisest. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja tellis hagejalt rukkililleseemned Blue Double Ball, kuid need osutusid praagiks, kuna need ei vastanud sordikirjeldusele. Sordikirjeldusele vastavad õied peavad olema topeltõiega, enamik õisi olid aga lihtsa õiega. Rukkililleseemnete arve nr 68481 eest on hagejale osaliselt tasutud 100 eurot. Teine osa tellitud praakseemnetest on hagejale tagastatud 2017. aastal. Hagejale on saadetud pretensioon 02.12.2017.
5.Kostja vaidleb arvetele nr 192629, 194559 ja 197603 vastu. Kostja leiab, et lillherneseemnetest Mammoth Dark Blue kasvanud õied olid praagid, kuna nende õite värv varieerus sinisest tumelillani. Sellisel kujul lillherned, kus värv varieerub sinisest tumelillani ei ole müügililled, s.t lilleõied ei vasta piltkataloogis näidatud pildile ja tootekirjeldusele. Toote Mammoth Lavender puhul oli roosa värvi asemel värvus helelilla ja lillherneseemned Mammoth Lavender ei vastanud kataloogipildile, kuivõrd seemnekoti peal oli kirjas Lavender. Samuti ei vastanud lillherneseemned Mammoth Mid Blue kataloogis olevale pildile. Kataloogipildil olid lilleõied lillad, kuid seemnetest kasvanud lilledel olid ääred hallid ja rohelised. Seega ei vastanud seemned kataloogis pakutud kvaliteedile. Ka ei vastanud arvel nr 197603 olevad lillherneseemned kataloogis pakutud kvaliteedile. Arvete nr 192629, 194559 ja 197603 puhul on tegemist tarbija petmisega ja need on õigustühised.
6.Kostja leiab, et hageja müüb edasi praakseemneid ja survestas heauskset tarbijat krediidilepingule alla kirjutama. Kostja leiab, et tarbijal on õigus saada kvaliteetseid tooteid, mis
peavad vastama kataloogipildile ja sordikirjeldusele. Kostja palub seoses tarbija petmisega tühistada 20.10.2016 sõlmitud krediidileping nr 20-10-2016-MV.
7.Kostja tunnistab arvel nr 169943 olevast summast 99,90 eurot, kuivõrd 2015. aastal jäi osa arvest maksmata. 2015. aastal OÜ-st Selter tellitud rukkililleseemned Boy Blue olid kvaliteetsed. Kostja tunnistab ka arvel nr 195640 olevast summast 92,50 eurot. Tooteks oli katteloor ja tegemist oli korraliku tootega. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja müüs kostjale kaupa (seemneid), mille eest hageja esitas kostjale arveid (tlk 5-9); 2) kostja poolt on tasumata arved nr 192629, 194559, 195640 ja 197603; 3) arvest nr 169943 on tasumata 99,90 eurot.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel 20.10.2016 sõlmitud leping on krediidileping või mitte. Samuti selle üle, kas kostjale müüdud seemned vastasid kvaliteedile ja kas kostjale esitatud arved müüdud seemnete eest on tühised või mitte.
11.Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja on müünud kostjale erinevaid seemneid. Kohtule esitatud arve-saatelehed tõendavad pooltevahelist müügilepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes (tlk 5-9). Kostja on tellitud seemneid kasutanud, kuid tunnistab talle esitatud arveid vaid osaliselt, sest leiab, et müüdud seemned ei vasta kvaliteedile, mistõttu on talle esitatud arved õigustühised.
12.Kõigepealt tuleb kohtul tuvastada, kas poolte vahel 20.10.2016 sõlmitud leping nr 20-102016-MV vastab krediidilepingu tunnustele. Nimetatud leping on pealkirjastatud krediidilepinguna, millest tulenevalt on kostjal võlgnevus hageja ees 1283,20 eurot (tlk 10). Hageja leiab, et tegemist ei ole krediidiga selle lepingu sisu tõttu. Kostja leiab aga, et lepingule kohalduvad tarbijakrediidi sätted. Kohus selgitab, et lepingu liigi tuvastamiseks tuleb hinnata lepingu sisu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Käesoleval juhul ei ole kostja hagejalt krediiti saanud. Kohtu hinnangul on tegu VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud olukorraga, mille kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Lepingust nähtub, et krediidiks loetakse tasumistähtaja ületanud arvete summa. Seega on tegemist olukorraga, kus kostja võlgneb hagejale rahasumma kostjale müüdud erinevate seemnete eest. Pooled on kokku leppinud, et selle rahasumma võlgneb kostja hagejale laenuna. Eeltoodust tulenevalt ei ole seega poolte vahel sõlmitud krediidilepingut, millele kohalduksid tarbijakrediidi sätted, vaid tegemist on laenulepinguga VÕS § 396 lg 2 tähenduses. Lisaks on kostja vastuses hagile kinnitanud, et kasvatas taimi müügiks s.t enda majandus- ja kutsetegevuses. Seega ei saa teda käsitleda tarbijana. VÕS kommenteeritud väljaanne selgitab § 396 lg 2 kohta järgmist. Kokkulepe, millega võlasuhe kujundatakse ümber laenuks, võib sõltuvalt selle sõlmimise asjaoludest omada erinevat
tähendust. Reeglina tekib kokkuleppe tulemusena senise võlakohustuse (põhikohustus) kõrvale uus võlakohustus, mille sisuks on teatava rahalise kohustuse täitmine kokkulepitud tähtaja jooksul, kusjuures kohustuselt võidakse arvestada intressi. Uue kohustuse nõuetekohase täitmisega loetakse sellisel juhul täidetuks ka põhikohustus. Seetõttu omab võlakohustuse ümberkujundamise kokkulepe sisuliselt võlatunnistuse tähendust – kokkuleppe tulemusena tekib uus kohustus, mille täitmist saab võlausaldaja nõuda ning mille osas on tõendamiskoormus ümber pööratud, st kohustatud isik peab vaidluse korral tõendama, et kohustust tegelikkuses ei eksisteeri. Kokkulepe, millega võlakohustus kujundatakse ümber laenuks, omab üldjuhul deklaratiivse võlatunnistuse tähendust (VÕS II, kommenteeritud väljaanne, lk 386-387). Seega sõlmitud laenuleping omab endas deklaratiivse võlatunnistuse tähendust. Deklaratiivsel võlatunnistusel on kaks tagajärge. Esmaseks ja põhiliseks tagajärjeks on see, et võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik tunnistatud võlale vastuväidete esitamisest, millega lihtsustatakse võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekut. Teiseks tagajärjeks on jagada ümber tõendamiskoormus, kinnitada olemasolevat võlga ja lihtsustada võla sissenõudmist, ilma et sellega loodaks uut kohustust. See tähendab, et võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Selliselt pöördub deklaratiivse võlatunnistuse andmisega poolte tõendamiskoormus ümber – eeldatakse, et võlgnikul on võlausaldaja ees võlatunnistusega tunnustatud kohustused. See tähendab, et kohustustest vabanemiseks ja võlausaldaja hagi rahuldamata jätmiseks peab võlgnik tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnustatud võlga või et see on lõppenud (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, lk 173-174). Kohus selgitab, et kuivõrd kostja on andnud võlatunnistuse, siis eeldatakse, et kostjal on võlatunnistusega tunnustatud 1283,20 euro tasumise kohustus.
13.Hagi rahuldamata jätmiseks tuleb kostjal tõendada, et tal ei ole võlga või et see on lõppenud. Deklaratiivse võlatunnistuse korral on võlatunnistuse kehtivus seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne. Kui on tühine tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus (Riigikohtu lahend 3-2-1-21-06 p 15). Seega eeltoodust tulenevalt saab deklaratiivne võlatunnistus olla tühine, kui müügileping, millest tulenes kostja põhikohustus, on tühine. Kostja leiab, et talle esitatud arved on õigustühised. Kohus selgitab, et tühist tehingut reguleerivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-id 84-89. Kostja ei ole kohtule põhjendanud ega tõendanud, mis alusel on talle esitatud arved tühised või et kuidas on poolte vahel sõlmitud müügileping tühine. Kostja on leidnud vaid, et talle müüdud seemned ei vasta kvaliteedile. Kostja vastuväide müüdud seemnete kvaliteedi osas on asjakohatu, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et seemned ei ole kvaliteetsed. Kostja poolt esitatud fotod oma väidete tõendamiseks ei tõenda millal, kuidas ja kus nimetatud fotod on tehtud. Kostja poolt esitatud fotodel ei ole meta-andmeid, samuti ei ole fotodel kuupäeva. Nimetatud tõenditest ei nähtu ka, et justnimelt hageja müüdud seemnetest on kasvanud ebakvaliteetne toode. Seejuures selgitab kohus, et müüdud seemnete kvaliteedile mittevastus ei ole aluseks tehingu tühisusele. Tehing on tühine, kui see on heade kommete või avaliku korraga vastuolus, seadusega vastuolus või kui tegemist on käsutuskeeldu rikkuva tehinguga või näiliku tehinguga. Kohtule ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud müügileping oleks nimetatud sätetega vastuolus ja sellest tulenevalt tühine. Seetõttu ei saa olla ka kostjale esitatud arved tühised. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et poolte vahel sõlmitud müügileping on kehtiv. Seetõttu on kehtiv ka deklaratiivne võlatunnistus.
Kostja taotleb mh ka 20.10.2016 sõlmitud lepingu ehk deklaratiivse võlatunnistuse tühistamist. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kostja leiab, et tegemist on olnud tarbija petmisega TsÜS § 94 lg 1 mõttes. Kostja ei ole välja toonud, milles seisneb tema petmine võlatunnistuse sõlmimisel, s.o kuidas on hageja kostja tahtlikult eksimusse viinud või eksimuses hoidnud kostjale ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada kostja tehingut tegema. Kohtule ilmneb, et kostja taotleb tühistamist seoses sellega, et talle esitatud arved on õigustühised ja teda on petetud, kuid seejuures ei tugine sellele, et võlatunnistus ise oleks sõlmitud läbi pettuse. Kostja on välja toonud seoses võlatunnistusega vaid seda, et hageja on teda survestanud lepingut sõlmima. Kostja ei ole tõendanud, mismoodi on hageja teda survestanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta on sõlminud võlatunnistuse ähvarduse või vägivalla mõjul, mis oleks tehingu tühistamiseks TsÜS § 96 kohaselt vajalik. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud võlatunnistuse sõlmimisel selliste aluste esinemist, millest tulenevalt saaks võlatunnistuse seaduses sätestatud korras tühistada. Kostja esindaja istungil esitatud viited nagu oleks kostja lepingust taganenud on asjakohatud (tlk 122 ja pöördel). Viidatud dokumentidest ei nähtu kostja taganemist lepingust. Kehtivaks taganemiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused: 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) rikkumine on oluline; 4) taganemisavaldus; 5) mõistliku aja jooksul; 6) täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu sellist kehtivat taganemist kostja poolt. VÕS § 186 kohaselt võlasuhe lõpeb kohase täitmisega; tasaarvestusega; kokkulangemisega; võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; lepingust taganemisega; lepingu ülesütlemisega; füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooltevaheline võlasuhe on tulenevalt VÕS §-st 186 lõppenud. Kohus on eelnevalt selgitanud, et hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnustatud võlga või et see on lõppenud. Kõigest eeltoodust tulenevalt ei ole kostja seda tõendanud. Kohus toob siinjuures välja, et kostja väited seoses arvega nr 68481 on asjakohatud, kuivõrd tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei kujunenud käesoleva vaidluse põhivõlgnevus nimetatud arvest. Põhivõlgnevusest
14.Kohus on eelnevalt kindlaks teinud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping deklaratiivse võlatunnistuse tähenduses. Sellest tuleneb kostjale kohustus tasuda hagejale 1283,20 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees ei ole lõppenud ja kostja ei ole võlga tasunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Nimetatud laenulepingu järgi tuli võlg tasuda hiljemalt 30.09.2017. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hagejal on seega VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus võla tasumiseks on muutunud sissenõutavaks.
VÕS § 108 lg 1 järgi on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine ja hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevuse 1283,20 euro tasumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlgnevus 1283,20 eurot. Intressist
15.VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu nr 20-10-2016-MV punktis 5 kokku leppinud intressimääras 12% aastas. Kostja vaidleb intressile vastu. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Eeltoodust tulenevalt on intressi väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Hageja on arvestanud intressi lepingu sõlmimise kuupäevast kuni kokku lepitud laenu tagastamise kuupäevani. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 141,13 eurot ajavahemiku 20.10.2016 kuni 30.09.2017 eest. Viivisest
16.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 32,62 eurot ajavahemiku 30.09.2017-23.01.2018 eest. Hageja viivisemäär vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Kostja vaidleb viivisele vastu. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 24.01.2018. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 30.09.2017 kuni 23.01.2018 summas 32,62 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1283,20 eurolt) alates 24.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
Hageja menetluskulud on kokku 1025 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust 225 eurot ja õigusabikuludest 800 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 800 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 8 tundi tunnihinnaga 100 eurot järgnevalt: 1) materjalidega tutvumine, arutelu kliendiga ja hagiavalduse koostamine 6 tundi; 2) kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 2 tundi. Kostja leiab, et hageja peab tasuma oma menetluskulud ise. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Hagiavalduse koostamine ja sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid sellele 6 tunni kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud arvestades hagiavalduse mahtu. Kohus leiab, et mõistlik aeg selleks võiks olla 3 tundi, vähendades antud ajakulu 3 tunni võrra. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu 3 tunni võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 5 tunni ulatuses. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on välja toonud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tasutud arvelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejale hüvitatava menetluskulu summa kindlaksmääramisel arvestada õigusabikulu ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tunnis vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 500 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 725 eurot (riigilõiv ja õigusabikulud). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kostjale menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda TsMS § 190 lg 7 alusel. Vastavalt kohtu 02.04.2018 määrusele määrati kostjale riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. /allkirjastatud digitaalselt/
Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.