XX (X) hagi ERGO Insurance SE vastu väikelaeva kindlustuslepingu osaks olevate kindlustustingimuste tühisuse tuvastamiseks, kahju hüvitamiseks ning viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 05.01.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
70 805,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilmar Straus, Mark Obolenski Kostja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepingulised esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja advokaat Kärt Saar
Kohtuistungi toimumise aeg
11.06.2018
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja XX, lepinguline esindaja Mark Obolenski Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 05.01.2018 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jätta XX kanda. Välja mõista XX-lt ringkonnakohtu menetluskulud 990 eurot ERGO Insurance SE kasuks.
1(11)
4.Välja mõista XX-lt riigilõiv 660 eurot riigituludesse. Selgitada apellandile, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Makseinfo on lisatud otsusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 07.07.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse ERGO Insurance SE (kostja) vastu väikelaeva kindlustuslepingu osaks olevate kindlustustingimuste p-de 9.1 ja 9.2.1.5 tühisuse tuvastamiseks, kahju 59 499,60 euro hüvitamiseks ning viivise saamiseks. Menetluskulud ja nendelt viivise palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusvõtjana ja kostja kindlustusandjana sõlminud väikelaevakindlustuse lepingu nr 735078 (kindlustusleping), millega on kindlustatud mootorpaat Fahrenheit39 (reg.nr VLP-040, ehitusaasta 1991). Lepingu osaks on väikelaeva kindlustustingimused KT.0340.08 (kindlustustingimused) ja kindlustuslepingute üldtingimused KT.0919.13 (üldtingimused). 25.06.2016 sõitis hageja mootorpaadiga Pärnu jõel ja mingil hetkel tundis kärsahaisu. Seejärel talitas hageja mootorpaadi Pärnu Motopoe kai äärde remonti/ülevaatusele. Kuna kedagi ei olnud kohal (oli laupäev), jättis hageja mootorpaadi kai äärde, fikseerides selle nõuetekohaselt. 26.06.2016 sai hageja Päästeametist teate, et paat on uppunud. 27.06.2016 kinnitas kostja kahjuteate kättesaamist ning teatas, et on nõus kandma mõistlikud ja põhjendatud päästekulud. Kostja on hüvitanud tekkinud kraanakulud 500,40 eurot. 15.07.2016 e-kirjas palus kostja teatada väikelaeva asukoha, et see üle vaadata. 01.09.2016 edastas kostja hagejale 31.08.2016 otsuse, milles teatas, et keeldub 26.06.2016 mootorpaadi uppumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisest, sest tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga kindlustustingimuste p-de 9.2.1.1-9.2.1.9 alusel ning et hageja rikkus mootorpaadi kasutamisel hoolsusnõudeid (kindlustustingimuste p 15.1.4). Tuginedes kindlustustingimuste p-le 18.1.1 (st eeldades, et see omas mõju kindlustusjuhtumile või kahju suurusele), keeldus kostja hüvitise maksmisest (st ka juhul, kui tegemist oleks kindlustusjuhtumiga). Kostja pidanuks tunnistama mootorpaadi uppumise järgselt tekkinud kahju kindlustusjuhtumiks ja -kahjuks, lähtudes kindlustustingimuste p-dest 9.2.1.1, 9.2.1.2 ja/või 9.2.1.5 ning hüvitama kahju summas 59 499,60 eurot (kindlustussumma 60 000 – kraanakulud 500,40) ja viivise. Uue paadi hind ületab kindlustussummat. Kostja ei põhjendanud 31.08.2016
2(11)
otsuses eelviidatud tingimuste rakendamata jätmist. Tegemist on juhtumiga, kus kaater põrkas kasutamise ajal kokku liikuva (nt hõljuv muda, hõljum vms) või mitteliikuva (merepõhja vms) meres asuva objektiga (p 9.2.1.1), misjärel ummistus kaatri mootori jahutussüsteem (vigastati tehnosüsteemi), mis tingis omakorda väljalaskesüsteemi ühendusmuhvi osalise läbipõlemise (p 9.2.1.5). Läbipõlenud ühendusmuhvi kaudu sisenes merevesi tuule tõttu tekkinud lainetuse abil (p 9.2.1.2) mootori pilsiruumi, misjärel aktiveerus pilsipump. Pilsipumba töö lõppemise järel kaater uppus ja hävines. Kostja kodulehel ja kindlustuspakkumuses avaldatu kohaselt hüvitab kostja kahju, mille on väikelaevale põhjustanud tuul või torm. Kuna kostja hüvitas tekkinud kraanakulud, siis kostja tunnistas kahjujuhtumi kindlustusjuhtumiks ja kostja keeldumine muu kahju hüvitamisest on vastuolus hea usu põhimõttega. Põhjuslik seos mootorpaadil tekkinud tehnilise rikke ja uppumise vahel puudub - ka kostja on 31.08.2016 otsuses tunnistanud, et tehnilise rikke koht asus üleval pool veepiiri. Seega ei saanud rike ise olla uppumise vahetuks põhjustajaks vaid selle tingis mingi muu asjaolu (nt lainetus, mis mõjutas mootorpaadi asendit ja mootoriruumi pilsipumba töö lõppemine). Kindlustustingimused kitsendavad kindlustusjuhtumi mõistet viisil, mis on vastuolus tüüptingimuste regulatsiooni, kindlustuslepingute kohta käivate sätete ja ka hea usu põhimõttega. Seega palus hageja tuvastada kindlustustingimuste p-de 9.1 ja 9.2.1.5 tühisus tulekahju kui kindlustusjuhtumi mõistet kitsendavas osas. Hageja kasutas mootorpaati heaperemehelikult ja hoolsalt. Kindlustusjuhtumi toimumist ei olnud võimalik mõistlikult ette näha ega seda vältida. Kostja 31.08.2016 otsuses viidatud rikke tagajärjel tekkinud ava ei olnud võimalik hagejal märgata ega seda omakäeliselt remontida. Mootorpaadi veest väljatõstmine ei olnud 25.06.2016 võimalik, kuna Pärnu Motopood oli suletud. Hageja on teinud endast kõikvõimaliku ja järginud kindlustuslepingust tulenevat nii kindlustusjuhtumi eelselt kui ka selle toimumise järgselt. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei kindlustanud paati tehnilise rikke ja sellest tekkinud kahju vastu. Paat oli kindlustatud vaid konkreetsete kokkulepitud sündmuste tagajärjel tekkinud kahju vastu (kindlustustingimuste p-d 9.2.1.1 - 9.2.1.9). Hageja kaatriga ei toimunud kindlustusjuhtumit, sellel oli tehniline rike. Kaatri mootori jahutusveepump ütles üles (kulus). Seetõttu ei liikunud vesi väljalaskesüsteemi ning seal liikunud heitgaas kuumutas ja sulatas enne summutit paikneva kummist ühendusmuhvi sisse augu. Kuna gaasi väljalaskeavad on veepiiril, pääses vesi tekkinud augu kaudu mootoriruumi, mis põhjustas kaatri vajumise ja uppumise. Paadiomanikule on sellise probleemi tekkimine ettenähtav, sest mootori jahutus hakkab toimima järjest nõrgemalt ja mootori jahutusvedeliku temperatuuri näidik näitab normaalsest kõrgemat temperatuuri, lisaks tuleb väljalasketorustikust ohtralt veeauru. Kummivooliku purunemisel muutub mootori hääl oluliselt valjemaks, vee paati tungimist saab vältida, lülitades mootori välja ja paigaldades kummivoolikusse prundiks käepärastest vahenditest eseme (riie, kilekotid jms). Mõistlik inimene võtaks paadi veest välja, kui paadil on katki voolik, mis viib otse merre. Paati vette jättes oli selle uppumine aja küsimus. Tegemist on paadiga, mida saab kerge vaevaga veest välja tõmmata. Isegi, kui pumba purunemine oleks kindlustusjuhtum, oleks hageja pidanud paadi veest välja võtma.
3(11)
Mõistlik inimene ei pea silmas, et kindlustusjuhtum „kokkupõrge välise objektiga“ tähendab „kokkupõrget vees hõljunud liivaga“. Enne hagi esitamist ei väitnud hageja kordagi, et õnnetusele eelnes kokkupõrge. Kui paadiga sõidetakse mudases või liivases veekogus või madalas vees, ongi risk, et jahutussüsteem ummistub ja seda tuleb vastava sagedusega puhastada. Teooria, et kui väljaheitegaas sulatab kummivooliku, siis on tegemist tulekahjuga kindlustustingimuse p 9.2.1.5 mõttes, ei ole õige. Ei toimunud tulekahju, vaid veepumba rike. Samuti ei ole tegemist tormikahjuga ega lainetusest tekkinud kahjuga (9.2.1.2). Kahju ei tekkinud suure tuule tõttu. 5 cm veepiirist ülevalpool olevasse avasse hakkabki vett loksuma, isegi väikese tuule ja lainetusega. Selline lainetus ei oleks paadi hävimist põhjustanud. Kahju põhjus oli auk voolikus, mis ei tekkinud kindlustustingimustes kokku lepitud põhjusel, vaid pumba rikke tõttu. Kuna kindlustuslepingus ei ole sätestatud tehnilist riket kindlustusjuhtumina, ei saa selle lepingust puudumine olla tühine tüüptingimus. Hageja tegelik kahjusumma on küsitust oluliselt väiksem. Vaidlusalusest paadist uuemat paati pakutakse müüa 30 000 euroga. Arvestades, et müügipakkumise puhul on hind kaubeldav, saab paadi osta 25 000 euro eest, millest tuleks maha arvestada omavastutus 15%. Seega isegi, kui tehnilisest rikkest tekkinud kahju oleks lepingu alusel hüvitatav ja hageja enda osa kahju tekkimises mitte arvestada, siis maksimaalne kahjuhüvitis oleks 24 000 eurot. Kostja väljamakse 500,40 eurot on hagejale tehtud alusetult. Maakohtu otsus
3.05.01.2018 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3952 eurot. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Hagejale kuulub mootorpaat Fahrenheit39 (reg.nr VLP 040, ehitusaasta 1991). Hageja sõlmis 20.04.2016 mootorpaadi kindlustuslepingu kostjaga, kindlustussumma 60 000 eurot, kindlustuspiirkond Läänemeri, Eesti siseveed ja territoorium, kindlustusperiood 20.04.2016-19.04.2017, laiendatud kindlustuskaitse. Kindlustuslepingu osad on kindlustustingimused ja üldtingimused. Kohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 422, § 423 lg-tele 1 ja 2 ning § 424 lg-le 2. Kindlustuslepingu sõlmimisel lepivad kindlustusandja ja -võtja kokku, missuguse sündmuse korral peab kindlustusandja oma täitmise kohustuse täitma. Ohuks, mille vastu kindlustatakse, võib olla nt vara hävimine tormi tõttu, tulekahju, varguse jne tõttu. Kindlustusjuhtumiks saab olla vaid selline sündmus, mis leidis aset kindlustusriski realiseerumise tõttu. Sellest tulenevalt on kindlustusandja kohustatud oma kohustuse täitma vaid juhul, kui kahju tekkis kindlustatud riski realiseerumise tulemusena. Hageja selgitas eelistungil, et paadis viibijad tundsid kärsahaisu ja jätsid kaatri seisma; tegid luugi lahti ja nägid, et tuli palju suitsu; selgus, et oli suur ülekuumenemine ja raud praksus; lülitasid mootori välja ja teise mootoriga sõitsid vaikselt kai äärde; proovisid helistada Pärnu Motopoe omanikule, et ta tuleks vaatama, mis viga, kuid teda kätte ei saanud; sidusid paadi kai äärde ja pidid esmaspäeval vaatama, mis on paadil viga, aga selleks ajaks oli paat juba uppunud; sündmus juhtus laupäeval ja pühapäeva hommikul oli paat uppunud; motopoe omanik oli ainus, kellele nad helistasid, aga ta ei vastanud ja nad ei saanud teda kätte; sel päeval sõitsid nad paadiga mööda jõge mereni ja tagasi; ilm oli ilus ja sõitsid päris palju; sõitsid jõe keskel ja igal pool; väga kalda ääres ei tohi sõita ja hoidsid jõe keskele; kui said aru, et midagi on viga, olid nad jõe peal.
4(11)
Hageja esitas osaühingu VEEGA GRUPP eriteadmistega isikute MT ja MM koostatud väikelaeva tehnilise õnnetusjärgse ekspertiisiakti, mida saab käsitleda eriteadmistega isiku arvamusena (TsMS § 272 lg 2). Akti kohaselt mootorid olid enne vette laskmist tehniliselt kontrollitud ja hooldatud. Tehti ka proovisõit. Paat oli väga heas korras. Pärast õnnetust selgus, et jahutuspump ei olnud saanud vett seoses ummistusega veevõtukanalis. Impeller mereveepump oli korras, aga mootor oli siiski üle kuumenenud. Veojala eemaldamisel selgus, et veojala veevõtuavad olid täitunud mudaga. Vee puudusel tekkinud ülekuumenemise tagajärjel oli põlenud väljalaskekollektorisse auk, millest ka vesi aeglaselt pilsiruumi sisenes. Pilsipump aitab sellisel juhul kõige rohkem 3-6 tundi. Pärast seda ei jõua enam pumbad juurde voolavat vett välja pumbata. Selle tagajärjel ka paat uppus. Seega ei uppunud vaidlusalune mootorpaat kindlustustingimuste p-s 9.2.1.1 nimetatud sündmuse tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 1 järgi on asi kehaline ese. Suuremas koguses hõljuvat muda või liiva võib iseenesest olla kindlustustingimuste p 9.2.1.1 mõttes mis tahes muu liikuv või liikumatu kehaline ese, kui see põrkub kokku mootorpaadiga ja tekitab kokkupõrkel mootorpaadile reaalse kahju. Kui mootorpaat oleks riivanud veekogu põhja või põrkunud kokku mis tahes muu liikuva või liikumatu esemega, siis oleks mootorpaadis olevad inimesed kokkupõrget ilmselgelt tajunud ja tundnud. Hageja selgitustest istungil nähtub, et mingi kehalise esemega mootorpaat kokku ei põrganud. Seda keegi mootorpaadis olijatest, sh hageja, ei tundnud. Samuti hageja enda selgituste kohaselt sõitsid nad mootorpaadiga Pärnu jõe keskel, mistõttu arvestades jõe sügavust on ebatõenäoline, et Pärnu jõe keskel mootorpaadiga sõites riivab paat jõe põhja. Samuti paadil puudusid põhja riivamise või kokkupõrke kahjustused ning mootorpaat kokkupõrke tulemusel ka ei uppunud. On tavaline, et jõevesi ei ole alati piisavalt puhas ning vees võib olla nii hõljuvat liiva kui ka muda. Antud mudane jõevesi ummistaski mootorpaadi veevõtukanali, kuid sel juhul ei ole tegemist kindlustustingimuste p-s 9.2.1.1 nimetatud sündmusega. Mootorpaadi veevõtukanali ummistuse tõttu jahutuspump ei saanud vett ning vee puudusel tekkinud ülekuumenemise tagajärjel põles/sulas väljalaskekollektorisse (ühendusmuhvi) auk (eriteadmistega isiku arvamuse foto 10). Mootorpaat ei uppunud kindlustustingimuste p-s 9.2.1.5 ettenähtud sündmuse, s.o tulekahju, tõttu. Tulekahju on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara ja keskkonda. Antud juhul see, et ülekuumenemise tagajärjel väljalaskekollektorisse põles auk, ei tähenda tulekahju kindlustustingimuste p 9.2.1.5 mõttes. Tulekahju tagajärjel mootorpaat ka ei uppunud. Hageja väited, et kindlustustingimuste p 9.2.1.5 on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole põhjendatud. Nimetatud punkt sätestab, et tulekahjuks loetakse kontrollimatut põlemisprotsessi väljaspool selleks ettenähtud kollet, s.o valgusefektiga tuld, mis tekkis ilma kohaliku koldeta või väljus kohalikust koldest ja millel oli võimalus levida. Sellisel kujul tulekahju mõiste reguleerimine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus ja nimetatu ei oma ka asjas tähtsust, kuna mootorpaat ei uppunud tulekahju tagajärjel. Mootorpaat ei uppunud kindlustustingimuste p-s 9.2.1.2 ettenähtud sündmuse, s.o tormi või tuule, tõttu. Tõendeid selle kohta, et ajal kui mootorpaat oli kai ääres (25. - 26.06.2016) oleks väljas olnud selline torm või tuul, mis reaalselt oleks võinud mootorpaadi uputada ning sellise kahju tekitada, ei ole esitatud. Uppumist iseenesest ei põhjustanud torm ega tuul. Vesi sisenes pilsiruumi, kuna väljalaskekollektoris oli auk. Eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt saab antud mootorpaati väljalaskesüsteemi kaudu siseneda merevesi, kui muhvid on katki. Kohus viitas VÕS § 488 lg-le 1, kindlustustingimuste p-dele 15.1.4, 15.2.1, 18.1 ning hageja antud selgitustele istungil ja leidis järgmist. Kahju tekkis, kuna hageja jättis väljalaske
5(11)
kollektoris oleva auguga mootorpaadi kai äärde vette ning nimetatud augu kaudu sisenes vesi pilsiruumi, pilsipump ei jõudnud vett välja pumbata ja mootorpaat uppus. Kui mootorpaadil tekkis ülekuumenemine ja tuli suitsu, siis peale nimetatut hageja ei kontrollinud piisavalt mootorpaadi korrasolekut ega kutsunud vajalikku abi, et selgitada, kas tehniliselt mitte korras mootorpaati on võimalik jätta järelevalveta vette kai äärde. Ainuüksi motopoe omanikule helistamine, kes telefonile ei vastanud, ei ole piisav antud olukorras tegutsemiseks ja kahju ärahoidmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et mootorpaat uppus kindlustusjuhtumi tagajärjel, mille vastu mootorpaat oli kindlustatud. Vastavalt VÕS § 423 lg-le 1 leppisid pooled eelnevalt kokku sündmused, mille vastu mootorpaat on kindlustatud ja see on kooskõlas seadusega. Seega ei ole hagi põhjendatud, tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Arvestades asja keerukust ja mahtu on kostja esindaja tunnitasu (170 eurot) põhjendatud ning kostja lepingulise esindaja õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud 23 h 15 min eest kokku 3952,50 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada, tuvastades kindlustustingimuste 9.2.1.1, 9.2.1.2 ja 9.2.1.5 tühisus ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 59 499,60 eurot, viivis VÕS § 113 sätestatud määras põhinõudelt alates 02.09.2016-15.05.2017 summas 3046,40 eurot, viivis alates 16.05.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasiulatuv viivis kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud ja nendelt tasutava viivise palub hageja jätta kostja kanda ning pikendada menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaega. Hageja palub ringkonnakohtus tunnistajatena üle kuulata JP ja JL, kes oskavad anda ütlusi, millal avastati kärsahais ning kuidas ja mida peale seda tehti. Maakohtu otsus on üllatav. 30.10.2017 istungil pooled nõustusid, et vaidlust ei olnud enam selle üle, kas hageja täitis hoolsusnõudeid enne kindlustusjuhtumi toimumist, kuid kohus on seda asjaolu sisulisel läbivaatamisel ikka vaieldavaks pidanud. Otsusest ei nähtu, milline hageja tegevus oleks kahju ärahoidmiseks piisav. Kohus tõlgendas hageja kahjuks asjaolusid, mille osas hageja taotles tunnistajate ülekuulamist. Hageja palub eeltoodut käsitleda kui vastuväidet maakohtu tegevusele TsMS § 333 mõttes. Seetõttu taotleb hageja ka tunnistajate ülekuulamist ringkonnakohtus. Kohus jättis arvestamata asjas esitatud osaühingu VEEGA GRUPP ekspertiisi, mille kohaselt ei oleks mootoririket ega läbipõlenud osa olnud mõistlikult võimalik kohese ülevaatuse käigus tuvastada ja mootorpaadi kai äärde jätmise hetkel ei olnud hagejal mõistlikku põhjust Päästekeskuselt abi palumiseks. Vaidlust ei ole, et paat uppus peale pilsipumba töö lõppemist, mis toimus 3-6 tundi pärast selle kai äärde paigutamist ja merevee paati sisenemist ei olnud võimalik eelnevalt tuvastada. Välja selgitamata on jäänud kindlustuslepinguga kaetud kindlustusriskide maht ja sisu. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus on pidanud suurema koguse mudaga kokkupõrget kindlustatud riski all olevaks juhtumiks ja pidanud seda ka mootori ülekuumenemise, augu põletamise ja uppumise põhjustajaks, kuid on hagi rahuldamata jätnud ka tulekahju koosseisu alusel. Hageja esitas apellatsioonkaebuses oma hagi nõude põhjendused ja rõhutab järgmist. Kahju osaline hüvitamine (kraanakulud) otse kolmandale isikule tähendab, et kostja pidas kahjujuhtumit kindlustusjuhtumiks (vähemalt osaliselt). Kostja ei soovinud vastuhagi esitada.
6(11)
Kahju tekkis kindlustusriski realiseerumise tõttu. Kuna maakohus leidis, et suuremas koguses hõljuvat muda või liiva võib olla kindlustustingimuste p 9.2.1.1 mõttes mis tahes muu liikuv või liikumatu kehaline ese, kui see põrkub kokku mootorpaadiga ja tekitab kokkupõrkel paadile reaalse kahju, siis peaks kindlustatud riskide hulgas olema ja p 9.2.1.1 mõttes kindlustusjuhtumina käsitletav olema ka käesolev olukord. Kindlustusleping ja selle tingimused ei sätesta jälgede olemasolu nõuet merepõhja riivamise puhuks. Järeldus, et tegemist ei olnud kindlustustingimuste p-s 9.2.1.1 nimetatud sündmusega, ei ole eluliselt usutav. Kostja kodulehel ja kindlustuspakkumuses avaldatu kohaselt hüvitab kostja kahju, mille on väikelaevale (v.a purjedele) põhjustanud mis tahes tugevusega tuul või torm või kulunud ja väsinud detail. 31.08.2016 otsuses, hagi vastuses ega 30.10.2017 istungil ei ole kostja mõistlikult põhjendanud, miks ei saa vaatamata lainetust hõlmavale kindlustuskaitsele antud juhtumit lugeda kindlustusjuhtumiks kindlustustingimuste p 9.2.1.2 mõttes – olukorras, kus kostja nõustub, et läbipõlenud auk asus veepiirist 5 cm kõrgemal, st uppumisel omas vahetut mõju tuule tõttu tekkiv lainetus. Kuigi kostja ekspert ja osaühing VEEGA GRUPP tegid kindlaks, et mootori väljalaskesüsteemis olnud heitgaasid põletasid ühendusmuhvi augu, ei ole 31.08.2016 otsuses nimetatut peetud tulekahjuks tingimuste p 9.2.1.5 mõttes. Kostjapoolse kindlustustingimuste p-de 9.2.1.1, 9.2.1.2 ja/või 9.2.1.5 tõlgendusega nõustumise korral on tegemist ebamõistlikult kahjustavate ja hea usu põhimõttega vastuolus olevate tüüptingimustega. Kindlustustingimuste p-dega 9.1 ja 9.2.1.5 on oluliselt ja õigusvastaselt kitsendanud tulekahju kui kindlustusriski mõistet ja seda hageja kui kindlustusvõtja ja nõrgema poole kahjuks. Samuti on viidatud punktid vastuolus hea usu põhimõttega. Keskmisele mõistlikult tegutsevale kindlustusvõtjale ei ole üheselt arusaadav väikelaeva tulekahju kui kindlustusriski olemus. See tähendab, et ei ole mõistlikult ja üheselt arusaadav, millal ja millistel tingimustel loetakse väikelaeval tekkinud tulekahju ja seeläbi tekkinud kahju kindlustusriskiks. Tulekahjule kui kindlustusriskile kitsa sisu andmisega jättis kostja endale igakordse võimaluse keelduda kahju hüvitamisest. Kostja keeldus kahju hüvitamisest pea täies ulatuses vaatamata sellele, et ei olnud kindlaks teinud ühegi konkreetse hoolsusnõude rikkumist. Hageja ei rikkunud kindlustuslepingu järgseid ega seadusest tulenevaid ohutusnõudeid. Kuna sissepõlenud auku ei olnud võimalik näha, ei saanud hagejale ette heita selle asjaoluga arvestamata jätmist. Riigikohus on märkinud, et juhul kui tegemist on üldsõnaliselt kehtestatud hoolsuskohustust määratleva (samaaegselt kindlustusandja vastutust mõjutava) tüüptingimusega, mis annab kindlustusandjale sisuliselt piiramatu võimaluse kohustuse täitmisest keelduda, on see tingimus proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus. Selline tingimus annab tüüptingimuste kasutajale formaalse aluse keelduda kohustuse täitmisest asjaoludel, mis ei ole seotud kindlustusjuhtumiga (lahend nr 32-1-54-06, p 6). 31.08.2016 otsuses ei ole kostja täpsustanud, mida on silmas peetud tehnilise rikke all, mis viis kaatri uppumiseni. Veepumba rikkele ei ole kostja 31.08.2016 otsuses tuginenud ja esitatud ei ole ühtegi tõendit mootoriosade eelneva kulumise kohta. Kostja viidatud impelleri kulunud veojalad olid 16.02.2016 uute vastu välja vahetatud. Puudub põhjuslik seos mootorpaadil tekkinud väidetava tehnilise rikke ja uppumise vahel ning kostja kindlustustingimuste p-dele 15.1.4 ja 18.1. tuginemine ning hüvitise vähendamine 100% ulatuses on lubamatu.
7(11)
Kuna tegemist on eelnevalt kokkulepitud kindlustusriski realiseerumisega, peaks tekkinud kahju kuuluma VÕS § 476 lg 1 kohaselt hüvitamisele. Hagejale teadaolevalt ei ole lepingu eset võimalik soetada alla 60 000 euro, sellele lisanduksid transpordi- ja registreerimiskulud. Lisaks kandis hageja seonduvalt päästetöödega kulutusi 1776 eurot ja ohtlike jäätmete likvideerimisega 240 eurot. Seega kuulub hüvitamisele kindlustussumma, millest on maha arvestatud kostja poolt täidetu. Hagi vastusega esitatud kaatrite müügipakkumiste osas on hageja seisukohad esitanud 01.09.2017 menetlusdokumendi p-des 2.18.1, 2.19 ja 2.19.1 ning jääb nende juurde. Hageja esitatu on kooskõlas ka kindlustuseseme kindlustusväärtusega, mille üle ei ole omakorda vaidlust olnud. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata, tunnistajate ülekuulamise taotlus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.
7.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle ka apellatsioonimenetluses järgmiste asjaolude üle, mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - pooled sõlmisid väikelaeva kindlustuslepingu, mille alusel kindlustati mootorpaat FAHRENHEIT 39 kindlustussummaga 60 000 eurot ja laiendatud kindlustuskaitsega; - kindlustuslepingule kohaldusid väikelaevakindlustuse tingimused; - 26.06.2016 uppus hageja kai äärde jäetud mootorpaat; - 27.06.2016 kinnitas kostja kahjuteate kättesaamist ja päästekulude hüvitamist; - kostja on hüvitanud hagejale kraanakulud 500,40 eurot; - 01.09.2016 teatas kostja, et keeldub 26.06.2016 mootorpaadi uppumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisest täies ulatuses, kuna paat on uppunud tehnilise rikke tõttu, mis välistab kindlustusjuhtumi toimumise.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusjuhtum on aset leidnud, kas kindlustuslepingu punkti 9.2.1 alapunktid 9.2.1.1, 9.2.1.2 ja 9.2.1.5 on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühised või kehtivad, kas hageja kui kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingust tulenevat (hoolsus)kohustust ning kas kindlustuslepingu rikkumine andis alust kindlustushüvitise maksmisest täies ulatuses keelduda.
9.Hagi on esitatud kindlustusandja vastu kahjujuhtumiga põhjustatud kahju hüvitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 476 lg 1 lause 1, mille kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustushüvitise saamiseks esitatud hagi alusena on tuginetud sellele, et 25.06.2016 sõitis hageja Pärnu jõel ja tundis kärsahaisu. Hageja talitas mootorpaadi kai äärde ja sai 26.06.2016 teate, et paat on uppunud.
10.VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Tegemist on dispositiivse sättega, mida pooled on lepingus täpsustanud.
11.Maakohus kohaldas õigesti VÕS § 423 lg-tes 1 ja 2 ning § 424 lg-s 2 sätestatut ja leidis põhjendatult, et kindlustusjuhtumiks saab olla vaid selline sündmus, mis leidis aset kindlustusriski realiseerumise tõttu. Poolte vaidlus taandub küsimusele, mille tagajärjel
8(11)
mootorpaat uppus: kas selle tingisid hageja poolt viidatud kolm riskitegurit - väline mehaaniline jõud, torm või tuul ja/või tulekahju - või kostja poolt põhjuseks peetud tehniline rike (VÕS § 127 lg 4 mõttes).
12.Maakohus tuvastas asja tundva isiku arvamuse põhjal, et mootorpaadi jahutuspumba veevõtukanalis oli tekkinud ummistus, mille tagajärjel ei saanud paadi jahutuspump vett ja mootor kuumenes üle, selle tagajärjel põles väljalaskekollektorisse auk. Augu kaudu sisenes pilsiruumi aeglaselt vesi, mis 3-6 h möödudes paadi uppumiseni viis. Veojala hilisemal eemaldamisel selgus, et veojala veevõtuavad olid täitunud mudaga. Pooled tõlgendavad asja tundva isiku arvamust erinevalt.
13.Hageja leiab, et mootorpaat uppus esmalt veekogu põhja (muda) riivamise, siis tulekahju ja/või seejärel lainetuse tõttu, mille vastu oli hageja paadi kindlustanud. Hageja on seisukohal, et kostja väidetud mootorpaadile tekkinud tehnilise rikke ja uppumise vahel puudub põhjuslik seos, kuna tehnilise rikke koht asus ülevalpool veepiiri, rike ei saanud olla uppumise vahetuks põhjustajaks, vaid selle tingis mingi muu täiendav asjaolu (nt lainetus, mis mõjutas mootorpaadi asendit ja mootoriruumi pilsipumba töö lõppemine).
14.Kostja on seisukohal, et tegemist polnud kindlustusjuhtumiga, kuna mootorpaadi uppumise tingisid järgmised asjaolud: kõigepealt ütles üles kaatri mootori jahutusveepump, selle tõttu ei liikunud vesi väljalaskesüsteemi ja seal liikunud heitgaas kuumutas ja sulatas enne summutit paikneva kummist ühendusmuhvi sisse augu. Kuna gaasi väljalaskeavad on veepiiril, pääses vesi tekkinud augu kaudu mootoriruumi, mis põhjustas kaatri vajumise ja uppumise. Seega algne põhjus on kostja arvates jahutusveepumba ülesütlemine veepumba rikke tõttu, mille tõttu omakorda tekkis auk voolikusse.
15.Üldtingimuste punkti 9.2.1. alapunktide 1, 2 ja 5 alusel kuulus hüvitamisele kahju, mille põhjustas järgmine ootamatu ja ettenägematu sündmus: a) väline mehhaaniline jõud, k.a karilesõit või veekogu põhja riivamine, kokkupõrge mis tahes muu liikuva või liikumatu kehalise esemega, sh teise veesõiduki või sadamarajatisega; b) torm ja/või tuul (v.a purjedele tekitatud kahju); c) tulekahju. Tulekahjuks loetakse kontrollimatut põlemisprotsessi väljaspool selleks ettenähtud kollet, s.o valgusefektiga tuld, mis tekkis ilma kohaliku koldeta või väljus kohalikust koldest ja millel on võimalus levida.
16.Pooled vaidlevad esmalt, kas eelnimetatud üldtingimuste punktid kehtivad ja kuidas neid tõlgendada. Põhjendamata on apellatsioonkaebuse väide, et üldtingimuste p 9.2.1. alapunktid 1, 2 ja 5 on tühised, kuna kahjustavad kindlustusvõtjat ebamõistlikult ja on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada, et kindlustustingimuste punkt 9.2.1. alapunktid 1 ja 2 oleksid üllatuslikud või arusaamatud.
17.Maakohus leidis põhjendatult, et tavapäraselt ei ole jõevesi piisavalt puhas ning selles võib olla nii hõljuvat liiva kui ka muda. Sellest tulenevalt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et mudase vee tõttu veevõtukanali ummistumise näol ei ole tegemist kindlustustingimuste p-s
9.2.1.1.nimetatud sündmusega. Hageja ei väitnud hagis, et paadisolijad oleks tajunud mingit kokkupõrget vees olnud liikuva või liikumatu esemega. Kuigi maakohus on viidanud TsÜS §
9(11)
49 lg 1 järgi kehalise eseme definitsioonile, on maakohus leidnud põhjendatult, et kindlustusjuhtumiks saaks lugeda suuremas koguses hõljuva muda või liivaga kokkupõrget mootorpaadiga, mille tagajärjel tekib kahju. Maakohtu otsus ei ole nimetatud osas vastuoluline. Antud juhul ei olnud tegemist lepingu üldtingimuse p 9.2.1. alapunkti 9.2.1.1 mõttes ootamatu ja ettenägematu sündmusega, samuti ei põhjustanud väidetav kokkupõrge mudaga paadi uppumist.
18.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et mootorpaat ei uppunud ka tulekahju ega tormi või tuule tõttu ja kahju tekkis, kuna hageja jättis väljalaskekollektoris oleva auguga mootorpaadi kai äärde vette ning nimetatud augu kaudu sisenes vesi pilsiruumi, pump ei jõudnud sellest vett välja pumbata ja mootorpaat uppus. Üldtingimuste p 9.2.1 alapunkti 9.2.1.2. ei saa mõistlikult sisustada viisil, et igasugune lainetus, mis paadil juba olemasoleva defekti tõttu vee pääsemist paadi sisemusse võimaldab, saaks tõlgendada tuule või tormi tõttu tekkinud kahjuna.
19.Alapunkti 5 osas võib seda lugedes tekkida kahtlus, kuidas tulekahju mõistet sisustada ehk kas konkreetsel juhul, kui paadi mootori ülekuumenemise tagajärjel sulas väljalaskekollektorisse auk, on tegemist tulekahjuga. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb tüüptingimust VÕS § 39 lg-st 1 lähtudes tõlgendada objektiivselt lepingu teiseks pooleks oleva n-ö mõistliku isiku, st selle lepingupoolega sarnase mõistliku isiku, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, seisukohalt ning kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada tüüptingimuse kasutaja kahjuks, kes lepingutingimuse eelneva väljatöötajana kannab ka lepingutingimuse tõlgendamisega seotud riske (vt RKTKo nr 3-2-1-64-07). Maakohus on sisustanud tulekahju mõistet nimetatud punkti tähenduses mõistliku isiku seisukohalt õigesti ja leidnud, et tulekahju on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara ja keskkonda. Hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis viitaksid kontrolli alt väljunud põlemisele või sellise tule kustutamisele. Kärsahais või metalli praksumine, kui tuld silmaga näha ei ole ja see ei levi, sellisteks asjaoludeks mõistlikult võttes ei ole.
20.Riigikohtu praktika kohaselt võib kindlustusandja esitada ka pärast hüvitise maksmisest keeldumise otsuse esitamist kõik põhjendused, mille tõttu ta kindlustusvõtjale hüvitist ei maksa (vt RKTKo nr 3-2-1-71-13, p 10). Seetõttu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kahju osaline hüvitamine kolmandale isikule (kraanakulud), tähendab kostja poolt juhtumi kindlustusjuhtumiks pidamist. Ka asjaolu, et kostja ei viidanud 31.08.2016 otsuses tehnilise rikke puhul veepumba rikkele, ei tähenda, et kostja ei tohiks sellele tugineda hilisemas kohtumenetluses. Sisuliselt on kostja oma järeldustes tuginenud hageja poolt esitatud asja tundva isiku arvamusele ja kostja ei pidanud tõendama, et mingi mootori osa oli eelnevalt kulunud.
21.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et poolte vahel ei olnud vaidlust selles, kas hageja täitis hoolsusnõudeid enne kindlustusjuhtumi toimumist. 30.10.2017 kohtuistungi protokollist (I kd, tl 119-123) nimetatu ei nähtu. Kostja on väitnud seal vaid, et ei vaidlusta asjaolusid, et kõik võis juhtuda nii nagu hageja rääkis. Kostja ei ole andnud sellega seoses hinnangut, kas hageja täitis või mitte oma hoolsuskohustust. Samas ei oma see asjaolu tähendust vaidluse lahendamisel, kuna maakohus leidis põhjendatult, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga. Et hageja väidetud kindlustusrisk ei ole realiseerunud, ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ja seetõttu ei ole kostjal kirjeldatud juhtumi käigus väidetavalt tekkinud kahju hüvitamise kohustust. Vastavad kostja hoolsuskohustuse rikkumist kajastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Seetõttu ei oma tähendust ka osaühingu VEEGA GRUPP arvamuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt ei olnud mootoririket ega läbipõlenud osa võimalik kohese ülevaatuse käigus tuvastada ja maakohus ei pidanud nimetatud
10(11)
tõendist tulenevale väitele hinnangut andma. Vaidluse lahendamisel ei kuulu kohaldamisele kostja kindlustustingimuste punktid 15.1.4. ja 18.1. Samuti puudub ringkonnakohtul vajadus anda hinnangut poolte väidetele, millise hinna eest saab soetada hageja endale samaväärse mootorpaadi.
22.Kuna lõppjärelduses on maakohtu otsus õige, jäävad seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega poolte apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
23.Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja vastuses apellatsioonkaebusele ja täiendavalt kohtuistungi toimumuse päeval, milles taotleb hagejalt lepingulise esindaja kulude katteks 1147,50 + 425 = 1572,50 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine 1 h 45 min; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 6 h ja kohtuistungiks valmistumine ja sellest osavõtmine 2 tundi ja 30 minutit kokkuleppelise tunnitasuga 170 eurot + km.
24.Apellant ei esitanud menetluskulude taotlusele vastuväited.
25.Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja sisu on sellega tutvumisele kulunud aeg 1 h 45 min vajalik ja põhjendatud. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja sisu, aga ka varasemas kohtumenetluses väidetu kordamist, on selle koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu 4 h. Kohtuistungiks valmistumise ja sellel osalemise aega 2 h ja 30 minuti ulatuses peab ringkonnakohus vajalikuks ja mõistlikuks.
26.Riigikohus on mõistliku tunnitasu üle otsustades selgitanud, et lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgema tunnitasu hüvitamisel on õige lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega (vt RKTKm nr 3-2-1-11514, p 14, samas tsiviilasjas loeti põhjendatuks tunnitasu 153 eurot [ei sisaldanud käibemaksu]). See tähendab, et lepingulise esindaja tunnitasu suurus on seotud asja keerukuse ja mahuga. Kohtupraktikast saab järeldada, et käesolevas tsiviilasjas nõutavat tunnitasu 170 eurot + käibemaks saab pidada keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tunnitasuks, millisel juhul peaks olema tunnitasu põhjendatud asja keerukuse ja mahuga. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks lähtuda tasumäärast 170 eurot + käibemaks, kuna tegemist ei ole õiguslikult keeruka ja mahuka vaidlusega. Kohtupraktikas üldiselt aktsepteeritud 120 eurot tunnis ületav kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ole seetõttu põhjendatud ja ringkonnakohus vähendab seda 120 euroni (ilma käibemaksuta). Kokku on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 8 h 15 min tasumääraga 120 eurot + käibemaks tunnis.
27.Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad hagejalt väljamõistmisele kostja kasuks ringkonnakohtu menetluskulud
eurot. Viivise väljamõistmist apellatsioonimenetluse kuludelt ei ole kostja taotlenud.
28.Apellatsioonimenetlustes sai hageja menetlusabi riigilõivu tasumiseks 660 euro ulatuses (Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2018 määrus). Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele hagejalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.