Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

2-17-10444 endast kõikvõimaliku ja järginud Lepingust tulenevat nii kindlustusjuhtumi eelselt kui ka selle toimumise järgselt. ERGO on enda kodulehel avaldanud, et väikelaevakindlustus hüvitab kahjud, mille on väikelaevale põhjustanud: • väline mehhaaniline jõud, k.a karilesõit või veekogu põhja riivamine, kokkupõrge mis tahes muu liikuva või liikumatu kehalise esemega, sh teise veesõiduki või sadamarajatisega; • torm ja/või tuul, kusjuures tuule kiirus ei pea olema määratletud; • vargus; • vandalism; • tulekahju, plahvatus või pikselöök; • väikelaeva veest välja tõstmine, vette laskmine, ellingul hoidmine (ellingukahju); • väikelaeva transportimine treileril (transpordikahju); • lisaks otsesele varalisele kahjule hüvitab väikelaevakindlustus kahju ärahoidmise või vähendamise kulu. Kostja on kindlustusjuhtumiks mittelugemist põhjendanud järgmiselt: on ERGO tehniline ekspert kindlaks teinud, et kaatri mootoripump ei tõmmanud vett üles väljalaskesüsteemi, mistõttu läksid heitgaasid liiga kuumaks ja sulatas enne summutit paikneva kummist ühendusmuhvi sisse augu. Kaatri summutid paiknevad napilt üle veepiiri. Vesi pääses tekkinud augu kaudu mootoriruumi, mis põhjustas kaatri vajumise ja lõpuks selle uppumise. Seega olemasolev info viitab selgelt tehnilisele rikkele, mis on otseseks kaatri uppumise põhjuseks ja kindlustusjuhtumit välistavaks asjaoluks. Riigikohus on rõhutanud, et kindlustusandja vabaneb kohustusest hüvitada kindlustusvõtjale tekkinud kahju juhul, kui kahju tekkis riski toimel, mille vastu ei olnud kindlustatud § 423 lõike 2 mõttes, või tekitas kindlustusvõtja kahju tahtlikult (VÕS § 451 lg 1) või on kindlustusvõtja rikkunud kokkulepitud kohustusi ja rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele (VÕS § 452 lg 2). Sellest kõrvalekalduvatele kokkulepetele ei või kindlustusandja tugineda. Kindlustustingimuste KT.0340.08 punkti 9.1. kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks väikelaeva või selle osade ootamatu ja ettenägematu hävimine, kahjustumine või kaotsiminek, mis on põhjustatud punktides 9.2.1.1-9.2.1.9 loetletud sündmus(t)est. Tingimuste p. 9.2.1.1. kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks väline mehhaaniline jõud, k.a karilesõit või veekogu põhja riivamine, kokkupõrge mis tahes muu liikuva või liikumatu kehalise esemega, sh teise veesõiduki või sadamarajatisega. Veega Grupp OÜ ekspertiisi kohaselt ilmnes mootori veojala eemaldamisel, et veevõtuavad olid täitunud mudaga. Mootori jahutuspump ei olnud saanud vett seoses muda ummistusega veevõtukanalis. Vee puudusel tekkinud ülekuumenemise tagajärjel oli põlenud väljalaske kollektorisse (ühendusmuhvi) auk, millest ka vesi aeglaselt pilsiruumi sisenes. Muda sai veevõtukanalitesse sattuda ainult kaatri kokkupuutel/kokkupõrkel veekogu põhja või vees asunud/hõljunud mudaga või mudase hõljumiga. Seega peaks kindlustatud riskide hulgas olema ja Lepingu p. 9.2.1.1. mõttes kindlustusjuhtumina käsitletav ka käesolev olukord. Lepinguga on kaetud kindlustusrisk, mis tekib välise mehhaanilise jõu tagajärjel, sh. vigastused ja kahju, mis tekivad väikelaevale, selle mootori- ja tehnosüsteemidele. Tingimuste p. 9.2.1.2. kohaselt hüvitatakse kahju, mis on tekkinud tormi ja/või tuule tagajärjel. Eeltoodust nähtub, et määratletud kindlustusriskide kohaselt on kindlustusjuhtumiks ka kahju tekkimine, mis on tekkinud tuule tõttu ja seda sõltumata tuule tugevusest. Tuul kui loodusnähtuslik fenomen on teatavasti vahetult seotud lainetusega, mistõttu peaks kindlustatud riskide hulgas olema ka tuule tagajärjel tekkinud lainetus ja sellest tingitud kahju. Eelmärgitu on kooskõlas ka sellega, et kindlustatud riskide hulgas on ka torm ja kokkupõrge sadamarajatisega, mille kummagi puhul võib see toimuda tuule ja lainetuse mõjul. Kostja on 31.08.2016.a. ise kinnitanud, et kaatri väljalaskesüsteemi viimane osa, mis sai kahjustada, asus ülalpool veepiiri. See tähendab, et vesi ei saanud pilsiruumi pääseda ainuüksi vigastatud ühendusmuhvi kaudu (st mittelainetavas ja peegelsiledas vees seistes). Selleks pidi eksisteerima teatud ulatuses lainetus, mida põhjustab tuul. Seega on hageja hinnangul tegemist kindlustusjuhtumiga ka punkti 9.2.1.2. alusel. Samas tingimuste p. 9.2.1.5.

2-17-10444 kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks ka tulekahju. Tulekahjuks loetakse kontrollimatut põlemisprotsessi väljaspool selleks ettenähtud kollet, s.o valgusefektiga tuld, mis tekkis ilma kohaliku koldeta või väljus kohalikust koldest ja millel on võimalus levida. Käesoleval juhul on kostja ekspert ja Veega Grupp OÜ kindlaks teinud, et mootori väljalaskesüsteemis olnud heitgaasid põletasid ühendusmuhvi augu. Kummalisel kombel ei ole kostja 31.08.2016.a. otsuses eelnimetatut pidanud tulekahjuks Lepingu Tingimuste punkti 9.2.1.5. mõttes. Eeltoodu annab tunnistust sellest, et kostja on kindlustusjuhtumi hindamisel lähtunud justnimelt punktis 9.2.1.5. märgitud tulekahju määratlusest. Nagu käesoleva punktis 1.4. märgitud, on kostja hüvitanud kahjujuhtumi järgselt tekkinud kraanakulud summas 500,40 eurot. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et tegemist on vahetult kahjujuhtumi tõttu ja järgselt tekkinud kuluga (kahjuga). Seega tuleb 500.40 euro hüvitamist kolmandale isikule lugeda kindlustusjuhtumi järgse kahju hüvitamiseks. Kahju osaline hüvitamine otse kolmandale isikule tähendab aga paratamatult seda, et kostja on tunnistanud kahjujuhtumi kindlustusjuhtumiks (vähemalt osaliselt). Sellises olukorras tähendab kostja 31.08.2016.a. otsuses avaldatud seisukoht vastuolulist käitumist, mis on hea usu põhimõtte vastane. Kostja on tegudega tunnistanud kindlustusjuhtumi toimumist, seejärel seda sõnadega eitanud. Mainitust nähtub muuhulgas ka see, et kostjale oli enne 31.08.2016.a. otsuse tegemist teada, et väikelaeva veest välja tõstmiseks läinuks tarvis kolmanda isiku abi. Riigikohus on olnud järjepidevalt seisukohal, et kindlustusvõtja kohustus on tõendada kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi saabumine ja kahju suurus ning kindlustusandja peab hüvitise väljamaksmisest keeldumise õigustamiseks tõendama, et hageja rikkus kindlustuslepingut (ohutusnõudeid), sh lasub kindlustusandjal süü tõendamise koormus. Seejuures on oluline, et rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumile. Kostja on 31.08.2016.a. otsuses leidnud, et hageja on rikkunud (mootorpaadi kasutamisel hoolsusnõudeid) väikelaeva kindlustustingimuste KT.0340.08. punkti 15.1.4. Tuginedes tingimuste punktile 18.1.1. (st eeldades, et see omas mõju kindlustusjuhtumile või kahju suurusele), keeldus kostja kahju hüvitamast täies ulatuses. Viidatud Tingimuste p. 15.1.4. kohaselt pidi hageja tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, mitte suurendama kindlustusriski ja mitte võimaldama seda suurendada isiku(te)l, kelle eest kindlustusvõtja vastutab. Tingimuste punkt 18.1. sätestab: Kindlustusandja vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei ole täitnud vähemalt ühte punktis 15 esitatud kohustustest ja kohustus(t)e täitmata jätmise ning kindlustusjuhtumi ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel esineb põhjuslik seos. Eesti kohtupraktikas on tänaseks kinnistunud põhimõte, et kui tegemist on üldsõnaliselt kehtestatud hoolsuskohustust määratleva (samaaegselt kindlustusandja vastutust mõjutava) tüüptingimusega, mis annab kindlustusandjale sisuliselt piiramatu võimaluse kohustuse täitmisest keelduda, on see tingimus proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus. Selline tingimus annab tüüptingimuste kasutajale formaalse aluse keelduda kohustuse täitmisest asjaoludel, mis ei ole seotud kindlustusjuhtumiga. Näiteks Saksa kohtupraktika kohaselt loetakse ebamõistlikult kahjustavaks vastutust välistavad tingimused kindlustuslepingutes, mis välistavad kindlustusandja hüvitamiskohustuse kindlustusvõtja-poolse tavapärase hooletuse korral, kuivõrd selline kokkulepe kaldub kõrvale proportsionaalsuse põhimõttest kindlustusvõtja ehk nõrgema poole kahjuks. Üldtingimuste KT.0919.13 p. 16.1. sätestab, et kindlustusriski suurenemisena käsitatakse kindlustusjuhtumi tõenäosuse suurenemist. Kindlustusvõtja ei tohi pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikutel, kelle eest ta vastutab. Hüvitise maksmisest keeldumisel või selle vähendamisel tuleb muu hulgas hinnata ka seda, kas ja millisel määral mõjutas kindlustusvõtja tegevus või tegevusetus kindlustusjuhtumi saabumise riski, st peab esinema eelpool mainitud põhjuslik seos. Kokkuvõttes tuleb ka VÕS § 452 lg 2 p-i 1 ja VÕS § 452 lg 2 p.-i 2 kohaldamise juures anda hinnang põhjuslikule seosele. Siinkohal näeb ka kindlustuseteenuse hea tava ette, et kindlustushüvitise vähendamisel kindlustustingimuste rikkumise tõttu arvestab kindlustusandja rikkumise mõju kahju tekkimisele

2-17-10444 ja/või tekkinud kahju suurusele. Kostja 31.08.2016.a. otsuses on märgitud, et kostja tehniline ekspert on kindlaks teinud, et kaatri mootoripump ei tõmmanud vett üles väljalaskesüsteemi, mistõttu läksid heitgaasid liiga kuumaks ja sulatas enne summutit paikneva kummist ühendusmuhvi sisse augu. Kaatri summutid paiknevad napilt üle veepiiri. Vesi pääses tekkinud augu kaudu mootoriruumi, mis põhjustas kaatri vajumise ja lõpuks selle uppumise. Hageja on lasknud teostada täiendava ja põhjaliku ekspertiisi, selgitamaks välja väikelaeva uppumise tehnilised põhjused. Veega Grupp OÜ 13.09.2016.a. teostatud ekspertiisist nähtuvad järgmised olulised asjaolud: • Mootori veojala eemaldamise järgselt ilmnes, et veevõtuavad olid täitunud mudaga. • Mootori jahutuspump ei olnud saanud vett seoses muda ummistusega veevõtukanalis. • Vee puudusel tekkinud ülekuumenemise tagajärjel oli põlenud väljalaske kollektorisse (ühendusmuhvi) auk, millest ka vesi aeglaselt pilsiruumi sisenes. • Merevee pilsiruumi sisenemisel aktiveerus pilsipump, mis töötas (pumpas vett pilsiruumist välja) 3-6 tundi. • Pilsipumba töö lõppemisel 3-6 tunni järel, paat uppus. Hageja on kindlustusjuhtumi eelselt ja selle toimumise järgselt järginud kõikvõimalikke hoolsusnõudeid. Kindlustusjuhtumi toimumisel pidi hageja võtma viivitamatult tarvitusele mõistlikud ja vajalikud meetmed väikelaeva päästmiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks ning võimaliku lisakahju vältimiseks (tingimuste p. 15.2.1.). Üldtingimuste KT.0919.13. p. 17.1. kohaselt pidi hageja kahju vältimiseks hoidma ja kasutama oma vara heaperemehelikult ning hoolsalt. 31.08.2016.a. otsuses on kostja asunud seisukohale, et mootorpaadi läbisulanud detail oli kergesti nähtaval kohal ja seda oli võimalik kergete vahenditega likvideerida. Äärmisel juhul vajas kaater veest välja tõstmist. Selline tegevusetus ehk kohustuse rikkumine on asjaoluks, mis välistab kindlustushüvitise maksmise juhul, kui üldse oleks tegemist kindlustusjuhtumiga. Otsuses on lisaks märgitud: väljatoodud asjaolud kinnitavad kindlustusvõtjapoolset kohustuse rikkumist, mis kohustab kindlustusvõtjat tegema kõike võimalikku, et ära hoida kahju tekkimist. Hageja on seisukohal, et ta on kindlustusjuhtumi eelselt teinud mõistlikult kõikvõimaliku, täites nii Lepingust kui ka seadusest tuleneva. Esiteks oli kindlustusese enne selle kasutamist ja kindlustusjuhtumi toimumist hooldatud ja täielikult töökorras. Veega Marine OÜ 13.09.2016.a. teostatud väikelaeva tehnilisest ekspertiisist nähtub, et kaatri läbisulanud detail ei olnud mõistlikult üldse nähtav, rääkimata kostja viidatud kergesti nähtavusest. Väljalaskesüsteemi viimane osa (sealhulgas ühendusmuhvid) asetseb ülalpool veepiiri (vahe veepiiriga 5 cm). Väljalaskesüsteemi ühendusmuhvid on visuaalselt takistusteta nähtavad vaid ülalt vaates. Muhv oli läbi sulanud (põlenud) aga altpoolt. See tähendab, et muhvi põlengu koht jäi visuaalselt varjatuks ja ei olnud mõistlikult tuvastatav. Seega ei vasta tegelikkusele kostja väide/põhjendus, et kaatri vigastatud osa oli kergesti nähtaval kohal. Hageja hinnangul välistab vigastuse mittenähtavus ka kostja järgneva põhjenduse võimalikkuse. See tähendab, et mittenähtava vigastuse korral ei saa mõistlikult rääkida selle parandamisest kergete vahenditega. Ka 31.08.2016.a. otsuses ei ole kostja selgitanud, kuidas ja milliste vahenditega oleks saanud tekkinud vigastuse parandada (isegi kui see oleks olnud nähtaval kohal ja selle mittemärkamist saanuks hagejale ette heita). Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a. määrus nr. 225 ja selle § 4 sätestab nõuded meresõiduohutusalastele teadmistele ja oskustele. Ühtegi vastavast määrusest tulenevat nõuet hageja rikkunud ei ole. Keskkonnaministri määruse § 6 kohaselt tuleb veesõidukeid hoida nii, et need ei kahjusta, reosta ega risusta loodust, ei ole takistuseks teistele liiklejatele ja neid ei saa kasutada kõrvalised isikud. Tingimuste p. 15.1.5.3. teine lause ütleb: väikelaeva omanikujärelevalveta jätmisel maismaal peab laev asuma lukustatud hoiuruumis, aiaga piiratud ja lukustatud või ööpäev läbi valvataval territooriumil. Hageja viis väikelaeva esimese mõistlikult võimaliku kai juurde , fikseerides selle nõuetekohaselt kai külge. Tegemist on piiratud alaga, eraldi lukustatava kaiga. Kaatri veest väljatõstmisele tuginemine on selgelt pahatahtlik ja otsitud. Kostjale oli hästi teada ja hageja oli selgitanud, et Pärnu Motopood oli

2-17-10444 kaatri kai äärde jätmise hetkel suletud (tegemist oli ka laupäevaga). See tähendab ühtlasi, et hagejal ei olnud mõistlikult võimalik kaatrit millegagi veest välja tõsta. Seega on kostja hagejale ette heitnud kohustuse täitmata jätmist, mille täitmine oli hageja jaoks võimatu. Kostja on jätnud ka arvestamata, et kaatri uppumise tehniliste põhjuste eripära tõttu ei olnud kaatri uppumise võimalus selle kai äärde jätmise hetkel mõistlikult ette nähtav. Veega Grupp OÜ 13.09.2016.a. ekspertiisist nähtub, et mootoririket ei oleks visuaalse ülevaatuse käigus olnud võimalik koheselt tuvastada. Ka väljalaskekollektori kaudu sisenevat merevett ei oleks saanud visuaalselt tuvastada. Kaater uppus mootoriruumi pilsipumba talitluse lõppemise tagajärjel mootoriruumi pääsenud vee tõttu. Pilsipump lõpetas töö mitu tundi peale kaatri kai äärde jätmist. Kostja kindlustustingimuste KT.0340.08. punktid 9.1. ja 9.2.1.5. kitsendavad õigusvastaselt tulekahju kui kindlustusjuhtumi mõistet VÕS § 35 lg-st 1 ja VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on tüüptingimuse tühisuse regulatsiooni eesmärgiks kaitsta lepingupoolt, kelle suhtes on kasutatud eelnevalt välja töötatud ja läbi rääkimata lepingutingimust, mis esitatakse poolele sellistel asjaoludel, et tal pole võimalik läbirääkimisi pidada ja tingimuse sisu mõjutada, ebamõistlikult kahjustavate lepingutingimuste eest. VÕS § 42 lg 3 kohaselt tuleb samas sättes nimetatud tüüptingimused lugeda tarbijast lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks ja seega tühiseks. Kuna tüüptingimuste lepingu puhul on tegemist valdavalt ühe lepingupoole poolt koostatud lepinguga, mis peegeldab sisuliselt ühe poole tingimusi ja tahet, millistel ollakse üldse nõus lepingut sõlmima, siis ei tule ka tingimuste ebamõistlikkuse hindamisel kõne alla lähtumine poolte võimalikust tahtest VÕS § 29 järgi, vaid tingimuse vastavust ebamõistlikkuse kriteeriumile on seostatud eelkõige mõistliku isiku arusaamisvõimega VÕS § 39 järgi, mida on rõhutanud ka Riigikohus. Kostja 31.08.2016.a. otsuses on leitud, et kui veesõiduk upub tehnilise rikke tagajärjel, siis ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Nagu p.-s 2.1. märgitud, ei ole kostja hinnangul tingimuste punktide 9.2.1.1.-9.2.1.9. kohaselt tehnilise rikke tagajärjel mootorpaadi uppumise näol üldse tegemist kindlustusjuhtumiga. Kindlustuslepingus sisalduvad kindlustusriskid ja kindlustusjuhtumid on tihtipeale sätestatud tüüptingimustena, seega peavad kindlustusandjad kindlustusriske jms lepingu olulisi tingimusi määratledes silmas pidama ka tüüptingimuste kohta sätestatut. Teisisõnu kui kindlustusandja on sätestanud lepingu tüüptingimustes riski ja vastutust määratlevad tingimused mõistlikule keskmisele isikule arusaamatult, raskesti arusaadavalt, või on tüüptingimused üllatuslikud ja kindlustusvõtja kui heas usus tegutsev mõistlik isik ei võinud seda mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata (VÕS § 37 lg 3), tuleb kohaldada tüüptingimuste kohta sätestatut ning asendada ebamõistlikult teist lepingu poolt kahjustavad tingimused seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatud normidega (VÕS § 41). Tingimuste p. 9.1. kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks väikelaeva või selle osade ootamatut ja ettenägematut hävimist, kahjustumist või kaotsiminekut, mis on põhjustatud sama paragrahvi lõikes 2 loetletud sündmus(t)est. Lepingu Tingimuste punkt 9.2.1.5. sätestab: Hüvitatakse kahju, mille on väikelaevale põhjustanud tulekahju. Tulekahjuks loetakse kontrollimatut põlemisprotsessi väljaspool selleks ettenähtud kollet, s.o valgusefektiga tuld, mis tekkis ilma kohaliku koldeta või väljus kohalikust koldest ja millel on võimalus levida. Eeltoodust nähtub esmalt, et kindlustatavate riskide hulgas on tulekahju. Teiseks nähtub, et kostja on tüüptingimusega andnud tulekahjule kui kindlustusriskile teatud sisu, st. tingimused, millele peab tulekahju vastama, et seda loetaks tulekahjuks ka kindlustuslepingu mõttes. FI juhendi p. 3.2.5. kohaselt ei tohi välistused olla ebamõistlikud, arvestades kindlustuslepingu eesmärki. Siinkohal tuleb rõhutada, et oluline kõrvalekalle ei pea avalduma mõnes konkreetses tingimuses, vaid võib ebaõiglaselt mõjuda teisele poolele teiste lepingutingimustega koostoimes. Hageja on seisukohal, et Tingimuste punktidega 9.2.1. ja 9.2.1.5. on kostja kitsendanud tulekahju kui kindlustusriski mõistet oluliselt ja seda hageja kui kindlustusvõtja/nõrgema poole kahjuks. Hageja hinnangul ei ole keskmisele mõistlikult tegutsevale kindlustusvõtjale üheselt arusaadav väikelaeva tulekahju kui kindlustusriski olemus. See tähendab, et ei ole mõistlikult ja üheselt arusaadav, millal ja millistel tingimustel loetakse väikelaeva tekkinud tulekahju

2-17-10444 kindlustusriskiks. Finantsinspektsiooni juhendi p. 3.2.4. kohaselt peavad kindlustusjuhtumid ja kindlustusriskid olema lepingus täpselt ja selgelt määratletud. Kindlustusjuhtumi ja kindlustusriskide määratlemine peab maksimaalselt toimuma läbi positiivsete tunnuste (st selgelt peab olema mõistetav, mille vastu on kindlustusvõtja kindlustatud). Negatiivsete tunnuste ehk välistuste kasutamisel tuleb esitada välistuste ammendav ja lõplik loetelu. RKTKo on ts. asjas nr. 3-2-1-152-14 rõhutanud, et kindlustusandja ülesanne on formuleerida oma tüüptingimused ühemõtteliselt ja vaidlusi välistavalt. Tüüptingimuste ebaselguse või vastuolude esinemise korral tuleb RKTKo juhiste kohaselt juhinduda VÕS § 39 lg 1 teises lauses sätestatust ja tõlgendada Tingimuste punkte 9.2.1. ja 9.2.1.5. hageja kasuks - lugedes tulekahjuks ka ilma valgusefektita olulise temperatuuri tõusu väikelaevas või selle tehnosüsteemides. Kindlustustingimuste KT.0340.08. punktid 9.1. ja 9.2.1.5. on vastuolus hea usu põhimõttega. Nagu kostja on enda kodulehel avaldanud ja on üldiselt teada, sunnib isikut kindlustuslepingut sõlmima soov ja vajadus turvatunde järele. Tüüptingimuse ebamõistlikult kahjustava laadi eeldus kehtib ka tingimuste suhtes, mis on vastavalt VÕS § 7-le vastuolus hea usu põhimõttega (sealhulgas heade kommetega) või põhjustavad olulist lepingust tulenevat tasakaalutust ja seda tingimuse esitaja ehk kindlustusandja kasuks. Kahjukindlustuslepingute seisukohalt on Riigikohus sedastanud, et tüüptingimus, millega on välistatud kindlustusjuhtumi saabumine juhul, kui auto varastatakse selleks eelnevalt varastatud võtmete abil, on heas usus tegutsevale mõistlikule kindlustusvõtjale sedavõrd ootamatu, et sellist tüüptingimust ei saa VÕS § 37 lõike 3 järgi lugeda kindlustuslepingu osaks. Levinud riski realiseerumisest tuleneva kahju hüvitamise igakordne välistamine kindlustusriskiga mitteseotud hoolsuskohustuse rikkumise puhul ei tohiks viia erineva järelduseni. Mõistlikule kindlustusvõtjale ei saa olla ootuspärane olukord, kus kindlustusandja pakub poliisi kohaselt tasu eest laiendatud kindlustuskaitsega väikelaeva tulekahju ja sellega kaasnevate riskide ülevõtmist, kuid kindlustuslepingu tüüptingimused mitte ainult ei kitsenda oluliselt vastutuse aluseid vaid sätestavad abstraktsed tingimused igakordseks hüvitamisest vabanemiseks, millel puudub seos kindlustusjuhtumiga. Tulekahjule kui kindlustusriskile kitsa ja eluvõõra sisu andmisega on kostja jätnud endale igakordse võimaluse keelduda kahju hüvitamisest. Kindlustusvõtja on igakordselt asetatud olukorda, mida on tulekahju tõendamiseks võimatu täita. Eeltoodu annabki kostjale igakordse võimaluse kohustuse täitmisest keelduda. Kuigi iseenesest ei ole keelatud leppida kokku kindlustusvõtja kindlustusriski vähendamise või selle suurenemise vältimise kohustuses (VÕS § 447 lg 3), kuid kokkulepet, mille kohaselt sellise kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tagajärjeks on kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemine, ei võimalda sõlmida VÕS § 445 lõike 3 punktid 2 ja 3. Eelviidatud sätete järgi ei või kindlustusandja tüüptingimustes ega sõltumata nende olemasolust keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest (ei osaliselt ei tervikuna) kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele (p. 2), samuti juhul kui suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täitmise kohustuse kehtivust ega ulatust. VÕS § 478 lõike 1 kohaselt on kindlustushuvi kindlustusvõtja huvi kindlustada end kindla kindlustusriski vastu ja on eelduseks kindlustussuhte eksisteerimiseks. Kindlustusjuhtumiks saab olla selline sündmus, mis leidis aset kindlustusriski realiseerumise tõttu. Sellest tulenevalt on kindlustusandja kohustatud oma kohustuse täitmiseks vaid juhul, kui kahju tekkis kindlustatud riski realiseerumise tulemusena. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse (VÕS § 423 lg 1). Kindlustusandja peab põhimõtteliselt kahjukindlustuse puhul mingit riski kindlustades VÕS § 476 lg 1 esimese lause järgi hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist kindlustusjuhtumiga ja seda punktide 9.2.1.1., 9.2.1.2 ja/või 9.2.1.5. mõttes ning tekkinud kahju kuulub hüvitamisele. Poliisi kohaselt oli kindlustuskaitse ulatuseks Läänemeri, Eesti siseveed ja territoorium. Seega toimus mootorpaadi

2-17-10444 kasutamine, oletatav mootoririke ja uppumine asukohas, kus mootorpaadile laienes kindlustuskaitse. Tingimuste p. 9.1. kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks väikelaeva või selle osade ootamatut ja ettenägematut hävimist, kahjustumist, mis on põhjustatud välise mehhaanilise jõu tagajärjel, k.a veekogu põhja riivamise ja mis tahes muu liikuva või liikumatu kehalise esemega (p. 9.2.1.1.). Selliseks juhtumiks tuleb pidada ka liikuva või liikumatu objektiga kokkupõrget, sealhulgas mudaga, mille sattumisel väikelaeva mootorisüsteemi kahjustub väikepaadi osa. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid (kaatri vigastuse iseloomu), on kindlustusjuhtumiga tegemist ja Tingimuste punktide 9.2.1.1., 9.2.1.2. ja 9.2.1.5. alusel. Asjaolude pinnalt hinnates on tegemist juhtumiga, kus kaater põrkas kasutamise ajal kokku liikuva (nt hõljuv muda, hõljum vms) või mitteliikuva (merepõhja vms) meres asuva objektiga (p. 9.2.1.1.), misjärel ummistus kaatri mootori jahutussüsteem (vigastati tehnosüsteemi), mis tingis omakorda väljalaskesüsteemi ühendusmuhvi osalise läbipõlemise (p. 9.2.1.5.). Läbipõlenud ühendusmuhvi kaudu sisenes merevesi tuule tõttu tekkinud lainetuse abil (p. 9.2.1.2.) mootori pilsiruumi, misjärel aktiveerus pilsipump. Pilsipumba töö lõppemise järel kaater uppus ja hävines. Rõhutada tuleb, et ERGO kodulehel ja kindlustuspakkumuses (vt hagi lisa 3) avaldatu kohaselt hüvitab ERGO kahju, mille on väikelaevale (v.a purjedele) põhjustanud mis tahes tugevusega tuul või torm. Samas on ERGO ka avaldanud, et väikelaevakindlustuse alusel hüvitatakse erinevalt teistest kindlustusseltsidest ka kahju, mille on põhjustanud kulunud või väsinud detail. Riigikohus on senises praktikas leidnud, et kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. Veega Grupp OÜ ekspertiisi kohaselt ei ole kaatri taastamine käesoleval juhul põhjendatud, moodustades vähemalt 50 000 eurot. Samaväärse mootorpaadi müügipakkumise on hageja seni leidnud vaid Itaaliast. Müügihinnaks on määratud samuti 60 000 eurot. Seega ei ole Lepingu eset võimalik hagejale teadaolevalt alla 60 000 euro eest soetada. Kõnealuse mootorpaadi soetamisel lisanduksid sellele transpordikulud ja registreerimiskulud. Kõnealused täiendavad kulud on möödapääsmatud kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise seisukohast (hagejal oli Eesti Vabariigis asuv Laevakinnistusregistris registreeritud väikelaev). Kindlustusjuhtumi järgselt tekkis möödapääsmatu vajadus väikelaeva päästetöödeks, transportimiseks ja uppumise järel tekkinud ohtlike jäätmete likvideerimiseks. Väikelaeva päästetöödega seonduvalt kandis hageja kulutusi summas 1 776,00 eurot. Ohtlike jäätmete likvideerimisega seonduvalt kandis hageja kulutusi summas 240,00 eurot. ERGO kodulehel ja kindlustuslepingu eelselt avaldatud teabe kohaselt hüvitab ERGO lisaks otsesele varalisele kahjule ka pärast kindlustusjuhtumit vajalikud ja mõistlikud väikelaeva transpordi- ja hoiukulud ning ladustamiskulud remondi ajal. Lepingu järgselt on kindlustussummaks 60 000,00 eurot. Arvestades eeltoodut, on ilmne, et hageja kahju ületab 60 000 eurot (võttes aluseks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise). Seega kuulub hüvitamisele kindlustussumma Lepingus märgitud mahus, millest on maha arvestatud kostja poolt juba täidetu (vt käesoleva p.-d 2.14.-2.14.2.). Kuna kostja on kraanakulu hüvitanud otse teenust osutanud isikule, kuid tegemist on siiski kahjujuhtumi järgselt kostja poolt hüvitatud summaga, kujuneb hagi nõudeks (60 000-500,40=) 59 499,60 eurot. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). tähtaja kestel. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. RKTKo poolt kohtuasjas nr. 3-2-1-70-09 otsuse p. –s 14 väljendatu kohaselt ei sõltu VÕS § 113 järgi viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. RKTKo on sedastanud, et kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks VÕS § 450 lgs 1 ja VÕS § 82 lg-s 3 sätestatud tingimuste korral - oluline on kindlustusjuhtumi käsitlemiseks vajaliku mõistliku aja möödumine. 01.09.2016.a. otsuse tegemise hetkeks oli kostja saanud täiendavaid selgitusi hagejalt ja kolmandatelt isikutelt. Kokkuvõttes ei ole ilmselt vaidlust ka

2-17-10444 selle üle, millal muutus sissenõutavaks hageja nõue kostja vastu, st. alates 01.09.2016.a. otsusest. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja viivist hüvitamata jäänud kahjusummalt 59 499,60 eurot perioodi 02.09.2016-15.05.2017 (k.a.) eest VÕS § 113 lg 1 alusel 0,020% päevas kuni hagi esitamiseni, mis moodustab 15.05.2017.a. seisuga (so. 256 päeva, viivise summa põhinõudelt päevas: 11,90 eurot päevas) 3 046,40 eurot. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist ka TsMS § 367 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Hageja taotleb kostjalt viivise summas 0,020% päevas väljamõistmist kostjalt väljamõistetavalt põhisummalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast 16.05.2017.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni TsMS § 367 alusel väljamõistetavalt põhisummalt kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni TsMS § 367 alusel. Hageja palub tuvastada ERGO Insurance SE ja K.S.`i vahel sõlmitud väikelaeva kindlustuslepingu nr. 735078 osaks olevate väikelaeva kindlustustingimuste KT.0340.08 punktide 9.1., ja 9.2.1.5. tühisus tulekahju kui kindlustusjuhtumi mõistet kitsendavas osas; Välja mõista ERGO Insurance SE-lt K.S.`i kasuks kahju hüvitis summas 59 499,60 eurot; Välja mõista ERGO Insurance SE-lt K.S.`i kasuks viivis VÕS § 113 sätestatud määras põhinõudelt 59 499,60 eurot alates 02.09.2016.a. kuni hagi esitamiseni 15.05.2017.a. summas 3 046,40 eurot; Välja mõista ERGO Insurance SElt K.S.`i kasuks viivis VÕS § 113 sätestatud määras põhinõudelt 59 499,60 eurot alates hagi esitamisele järgsest päevast 16.05.2017.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni; Välja mõista ERGO Insurance SE-lt K.S.`i kasuks viivis VÕS § 113 sätestatud määras põhinõudelt 59 499,60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni; Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile Kostja kirjalikus vastuväites vaidles hagile vastu. Hageja väitel on toimunud kindlustusjuhtum ehk tulekahju väikelaevas või väikelaeva kokkupõrge muu esemega või torm ja tuul, mis on tekitanud väikelaevale kahju. Hageja hinnangul peab kostja maksma kindlustushüvitise summas 59 499,60 eurot. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 423 lg 2 kohaselt kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Ohud, mille vastu hageja oli oma väikelaeva kindlustas, on nimetatud kindlustustingimuse p-des 9.2.1.1-9.2.1.9. Hageja kaatriga ei toimunud kindlustusjuhtumit, sellel oli tehniline rike. Üles ütles kaatri mootori jahutusvee pump. Tänu sellele ei liikunud vesi väljalaskesüsteemi ja seal liikunud heitgaas kuumutas ja sulatas enne summutit paikneva kummist ühendusmuhvi sisse augu. Kuna gaasi väljalaskeavad on veepiiril, pääses vesi tekkinud augu kaudu mootoriruumi, mis põhjustas kaatri vajumise ja uppumise. Hageja on kindlustanud paadi näiteks tormikahju suhtes, kokkupõrke suhtes kai või teise paadiga, tulekahju suhtes, vandalismi, varguse jm suhtes. Paat ei ole kindlustatud tehnilise rikke vastu. Selline rike, mis tekkis hageja paadil, ei ole harukordne, tavaliselt on selle põhjus veepumba tiiviku (impeller) mittevahetamine hooldustöö käigus. Paadiomanikule on sellise probleemi tekkimine ettenähtav, sest mootori jahutus hakkab toimima järjest nõrgemalt ja mootori jahutusvedeliku temperatuuri näidik näitab normaalsest kõrgemat temperatuuri, lisaks tuleb väljalasketorustikust ohtralt veeauru. Kummivooliku purunemisel muutub mootori hääl oluliselt valjemaks, vee paati tungimist saab vältida lülitades mootori välja ja paigaldades kummivoolikusse prundiks käepärastest vahenditest eseme (riie, kilekotid jms). Hageja ei ole oma paati kindlustanud paadi tehnilise rikke ja sellest tekkinud kahju vastu. Kindlustuslepinguga ei saa asendada paadi korrashoidmise kohustust. Kindlustusjuhtumite

2-17-10444 loetelu on kinnine. Kindlustustingimustes kokkulepitud kindlustusjuhtumid on järgmised: Hüvitatakse kahju, mille on väikelaevale põhjustanud alljärgnevad ootamatud ja ettenägematud sündmused: väline mehhaaniline jõud, k.a karilesõit või veekogu põhja riivamine, kokkupõrge mis tahes muu liikuva või liikumatu kehalise esemega, sh teise veesõiduki või sadamarajatisega; torm ja/või tuul (v.a purjedele tekitatud kahju); vargus. Hüvitatakse väikelaeva kaotsiminek või kahjustumine, mille põhjuseks on väikelaeva või selle osade vargus või röövimine; vandalism. Hüvitatakse kolmanda(te) isiku(te) poolt väikelaeva rikkumise või hävitamisega tekitatud kahju; tulekahju. Tulekahjuks loetakse kontrollimatut põlemisprotsessi väljaspool selleks ettenähtud kollet, s.o valgusefektiga tuld, mis tekkis ilma kohaliku koldeta või väljus kohalikust koldest ja millel on võimalus levida; plahvatus; pikselöök. Pikselöögi all mõistetakse äikeselaengu otsest ülekandumist kindlustatud väikelaevale; väikelaeva hävimine või kahjustumine, mis tekkis väikelaeva veest välja tõstmisel, vette laskmisel või ellingul hoidmisel (ellingukahju). väikelaeva hävimine või kahjustumine, mis tekkis väikelaeva transpordil selleks ettenähtud treileril (transpordikahju).” Ühtegi nimetatud sündmusest ei toimunud. Kindlustusandjal on hüvitamise kohustus ainult kindlustusjuhtumi toimumise korral. Kindlustuse mõte on kindlustada ootamatu, äkilise ja ettearvamatu sündmuse vastu. Paadi detailide kulumine ja katkiminek ei ole kindlustusjuhtum. Hagi kohaselt: „Asjaolude pinnalt hinnates on tegemist juhtumiga, kus kaater põrkas kasutamise ajal kokku liikuva (nt hõljuv muda, hõljum vms) või mitteliikuva (merepõhja vms) meres asuva objektiga (p. 9.2.1.1.), misjärel ummistus kaatri mootori jahutussüsteem (vigastati tehnosüsteemi), mis tingis omakorda väljalaskesüsteemi ühendusmuhvi osalise läbipõlemise (p. 9.2.1.5.). Läbipõlenud ühendusmuhvi kaudu sisenes merevesi tuule tõttu tekkinud lainetuse abil (p. 9.2.1.2.) mootori pilsiruumi, misjärel aktiveerus pilsipump. Pilsipumba töö lõppemise järel kaater uppus ja hävines.“ Hageja väide , et kahju põhjus oli kokkupõrge merevees hõljunud liivaga, mis põhjustas tehnilise rikke, tulekahju ja tormi, on küll loominguline, kuid ei ole see, mis on sätestatud kindlustustingimustes kokkupõrke, tulekahju v. tormi all. Mõistlik inimene ei pea silmas, et kindlustusjuhtum „kokkupõrge välise objektiga“ tähendab kokkupõrget vees hõljunud liivaga“. Ei ole põhjust arvata, et tehnilise rikke põhjustas kokkupõrge (vees hõljunud liivaga). Hageja ei ole enne kui hagiavalduses kordagi väitnud, nagu oleks õnnetusele eelnenud kokkupõrge (liivaga, merepõhjaga vm). Sellise probleemi põhjus on pumba kulumine. Isegi juhul, kui tegemist oleks pumba defektiga, ei ole see kindlustusjuhtum. Antud pump pumpab merevett (vm veekogu vett), milles on liiva. Sellepärast pump kulubki, tegemist on kuluosaga ja selle sisu tuleb vahetada. Kui paadiga sõidetakse mudases või liivases veekogus või madalas vees, ongi risk, et jahutussüsteem ummistub ja seda tuleb vastava sagedusega puhastada. Hageja teooria, et kui väljaheitegaas sulatab kummivooliku, siis on tegemist tulekahjuga kindlustustingimuse p 9.2.1.5 mõttes, ei ole õige. Ei toimunud tulekahju, vaid veepumba rike. Samuti ei ole tegemist tormikahjuga ega lainetusest tekkinud kahjuga (tingimuste p 9.2.1.2). Kahju ei tekkinud suure tuule tõttu. 5 cm veepiirist ülevalpool olevasse avasse hakkabki vett loksuma, isegi väikese tuule ja lainetusega, see on füüsikaseadus. Selline lainetus ei oleks paadi hävimist põhjustanud. Kahju põhjus oli auk voolikus, mis ei tekkinud kindlustustingimustes kokku lepitud põhjusel, vaid pumba rikke tõttu, mille vastu hageja ei ole paati kindlustanud. Kindlustuskaitse ulatus ehk kindlustatud riskide loetelu on peamine faktor, mis mõjutab kindlustusmakse suurust. Kindlustusandja ei ole võtnud vastutust ka selle eest, missugused tehnilised rikked paadil tekivad. Kindlustusjuhtumi toimumise tõendamise kohustus on hagejal. Paadi uppumise põhjus on kindlaks tehtud (pumba rike) ja hageja ei ole seda kahtluse alla seadnud. Kindlustusjuhtumit ei ole toimunud. Hageja väide ei ole õige, et mistahes kahju, mis paadiga juhtub, peab hüvitama kindlustusandja. Antud juhul ei ole sõlmitud koguriskikindlustust, vaid kindlustatud on konkreetsete kokkulepitud sündmuste tagajärjel tekkinud kahju – kindlustuslepingus nimetatud 9 kindlustusjuhtumit (punktid 2.2.1.12.2.1.9). Hageja leiab, et tüüptingimused on tühised. Hageja peab silmas tüüptingimust, mille alusel ei ole tehnilisest rikkest tekkinud kahju hüvitatav. Kindlustuslepingus ei ole sellist

2-17-10444 tüüptingimust, mis välistab antud kahju hüvitamise, seega ei saa tüüptingimus olla tühine. Lepingus ei ole sätestatud tehnilist riket kindlustusjuhtumina ja selle lepingust puudumine ei saa olla tühine tüüptingimus. Kindlustushüvitise maksmist välistab asjaolu, et hageja ei ole enda paati selle konkreetse riski vastu kindlustanud. Tingimuse 9.2.1.1 kohaselt: „Hüvitatakse kahju, mille on väikelaevale põhjustanud alljärgnevad ootamatud ja ettenägematud sündmused: 9.2.1.1. väline mehhaaniline jõud, k.a karilesõit või veekogu põhja riivamine, kokkupõrge mis tahes muu liikuva või liikumatu kehalise esemega, sh teise veesõiduki või sadamarajatisega.” (allakirjutanu rõhutus). Selle punkti all saab mõista harilikus mõttes kokkupõrget paadivälise esemega – teise paadiga, kaiga, kiviga, merepõhjaga. Seda ei ole juhtunud. Hageja väidab, et kindlustuslepingu punktis 2.1.1.2 nimetatud „kokkupõrge“, võib olla ka kokkupõrge vees hõljuva ainega, mis võis teoreetiliselt olla pumba katkimineku põhjus (aga ka sellisel juhul oleks tegemist aegamööda tekkinud kulumisega). See ei ole kindlustusjuhtumite loetelu mõte. Kokkuvõttes väidab hageja, et veepump purunes selle tõttu, et see puutus kokku veega. Veekogu vees ongi liiva, vetikaid ja muud, see veepump ongi arvestatud töötamiseks selles keskkonnas, lihtsalt pumba impellerit tuleb õigel ajal vahetada. Keskmine mõistlik inimene ei pea paadi „kokkupõrke“ all silmas selle kokkupuudet veega ja selle sattumist paadi veepumpa. Kokkupõrke all mõeldakse äkilist ja ootamatut kokkupõrget näiteks teise paadiga, kaiga, kariga. Tingimuses on toodud näitena kokkupõrge teise veesõidukiga või sadamarajatisega. Kahjukindlustuse alusprintsiip on see, et kindlustusjuhtum on äkiline ja ettearvamatu sündmus. Sellest ei saa kõrvale kalduda, kindlustus põhineb statistika matemaatilisel rakendamisel. Paat uppus mitte äkilise kokkupõrke tõttu, vaid detailide väsimise tõttu. Mõistlik inimene võtaks paadi veest välja, kui paadil on katki voolik, mis viib otse merre. Paati nii veele jättes on selle uppumine vaid aja küsimus. Veesõidukite puhul (nagu ka nt õhusõidukite puhul) ei saa jätta tehnilisi rikkeid tuvastamata või kõrvaldamata. Veesõiduki juhilt oodatakse suuremat asjatundlikkust, sest veesõiduki rike, mootori seiskumise või muu tehnilise rikke tagajärg võib olla oht inimeste elule ja ka veesõiduki uppumine. Kui paadil on rike (hageja tunnistab, et tundis kärsahaisu), siis ei või seda veele jätta kui vea põhjus ei ole selge. Arvestades, et tegemist oli suhteliselt väikese paadiga, oleks selle kaldale tõmbamine olnud mõne minuti töö. Seega hageja võttis teadliku riski, et paat võib uppuda. Kärsahais paadis tähendab, et mingi materjal kärssab ehk sulab. Kuna mootor on metallist, siis sulada saab plastikust paadikere või kummivoolikud. Ka algaja paadiomanik on kursis sellega, et paatide jahutussüsteemid on ühendatud mereveega. Iga mõistlik inimene saab aru, et kui mõni voolik, mis on paadi kerest läbiviigu taga, katki läheb või ära sulab, on tulemuseks merevee vool paati. Tagajärg, et paat uppus, oleks olnud kergesti välditav. Hageja väide, et laupäeviti ei saa paate veest välja tõsta, ei ole õige. Tegemist on paadiga, mida saab kerge vaevaga veest välja tõmmata ja seda saab teha mitte ainult sadamas vaid praktiliselt kõikjal kaldal, kus vesi läheb piisavalt sügavaks. Õnnetuse juhtumise kohas on selliseid kohti hulgi. Kraanat on vaja üksnes uppunud paadi väljatõstmiseks ja isegi see vintsitakse tavaliselt välja sõidukiga, vett täis paadi tõstmisel on oht, et see puruneb vee raskuse mõjul. Kui hageja oleks otsinud abi sadamast või päästjatelt, kui paat oli veel vee peal, oleks ta selle kindlasti leidnud. VÕS § 488 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisel niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja seda vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid. Seega, isegi, kui pumba purunemine oleks kindlustusjuhtum (mis ei ole õige), siis oleks kindlustusvõtja pidanud paadi veest välja võtma, mitte pärast purunemist jätma vette järelevalveta seisma. VÕS § 488 lg 3 kohaselt: „Kui kindlustusvõtja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustust ja kindlustusandjal tekib seetõttu kahju, on viimasel õigus vähendada hüvitist tekitatud kahju võrra.” Kuna hageja ise põhjustas kahju suurenemise, siis isegi, kui paadi tehnilist riket pidada kindlustusjuhtumiks (mis ei ole õige), ei ole kindlustusandjal kohustust maksta kindlustushüvitist – kindlustusandja vabaneks kindlustuslepingu täitmise kohustusest VÕS § 445 lg 1 alusel ja kindlustushüvitist VÕS § 488 lg 3 alusel vähendada 0-ni. VÕS § 448-ga samasisuline tingimus sisaldub ka kindlustustingimustes: „Kindlustustvõtja on kohustatud: 15.1.4. tegema kõik endast

2-17-10444 oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, mitte suurendama kindlustusriski ja mitte võimaldama seda suurendada isiku(te)l, kelle eest kindlustusvõtja vastutab;” 18.1. Kindlustusandja vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui: 18.1.1. kindlustusvõtja ei ole täitnud vähemalt ühte punktis 15 esitatud kohustustest ja kohustus(t)e täitmata jätmise ning kindlustusjuhtumi ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel esineb põhjuslik seos;” Kahjusumma on küsitust oluliselt väiksem Hageja väidab, et samaväärse mootorpaadi saaks üksnes Itaaliast, mille müügipakkumise kohaselt on hind 60 000 eurot. See ei ole õige. Analoogsete paatide müügipakkumisi on veebis piisavalt. Allpool esitab kostja tõendi vaidlusaluse paadi hinna kohta. Tõend on väljavõte veebilehelt: http://www.yachtworld.com/boats/1994/Cigala-%26-Bertinetti-FAHRENHEIT-3922135/Campania/Italy#.WYhmIE2wc5s. Antud paadist uuemat paati pakutakse müüa 30 000 euroga. Lisaks on paatide puhul vaieldav, kas samaväärne on nii vana paadi puhul kindlasti just sama mark ja mudel. Arvestades, et see on müügipakkumine, on hind kaubeldav ning selle paadi saab osta 25 000 euro eest. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leidis, et kostja hagiavalduse vastusega ei ole ümber lükatud ühtegi hagiavalduses esitatud faktiväidet ning selle põhjendused ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja hinnangul on tegemist juhtumiga , kus kaater põrkas kasutamise ajal kokku liikuva (nt.hõljuva muda, hõljum vms) v. mitteliikuva (merepõhja) meres asuva objektiga, misjärel ummistus kaatri mootori jahutussüsteem, mis tingis omakorda väljalaskesüsteemi ühendusmuhvi osalise läbipõlemise. Läbipõlenud ühendusmuhvi kaudu sisenes merevesi tulle tõttu tekkinud lainetuse abil mootori pilsiruumi, misjärel aktiveerus pilsipump. Pilsipumba töö lõppemise järel kaater uppus ja hävines. Mingit tehnilist riket kaatril ei esinenud ja see ei nähtu ühestki esitatud tõendist. Kostja eksitab kohut. Pärast õnnetust selgus, et jahutuspump ei olnud saanud vett seoses ummistusega veevõtukanalis. Impeller mereveepump oli korras aga mootor oli siiski üle kuumenenud. Vee puudusel tekkinud ülekuumenemise tagajärjel oli põlenud väljalaske kollektorisse auk, millest ka vesi aeglaselt pilsiruumi sisenes. Kindlustusesemel ei tuvastatud ühtegi muud riket peale väljalaskesüsteemi läbipõlenud ühendusmuhvi. Ühendusmuhvi kõrgus veepiirist on 5 cm, mistõttu ei olnud selle altpoolt põlenud osa võimalik tuvastada. Veega Grupp ekspertiisist nähtub üheselt , et pilsipump oli töökorras. Peale kärsahaisu tundmist hageja sõitis mootorpaadiga tasasel käigul esimese võimaliku sildumiskohani ja paigutas selle aiaga eraldatud Pärnu Motopoe kai äärde. Mootorpump oli iseenesest töökorras. Mereveepump ei saanud olla kahjustatud, millele viitab fakt, et ummistus oli üldse tekkinud. Eeltoodu tähendab paratamatult, et veepump tõmbas vett aga ummistuse tõttu ei tulnud seda piisavalt , et väljalaskekollektoreid jahutada. Jahutussüsteem oli täitnud mudaga. Kindlustuseseme kokkupõrkest vees asuva objektiga annabki tunnistust fakt, et jahutussüsteemi sissevõtuava oli täitnud mudaga. Sama mootorpaadi suhtes teostati 16.02.2016.a. remondi ja hooldustöid s.o. vahetati 2 impellerit ja lisaks teostati mootori läbipesu ja õlivahetused s.t. kõik vajalikud hooldused ja remonttööd. Kindlustusjuhtumiks on ka kahju tekkimine, mis on tekkinud tuule tõttu ja seda sõltumata tuule tugevusest. Tuul kui loodusnähtuslik fenomen on teatavasti vahetult seotud lainetusega, mistõttu peaks kindlustatud riskide hulgas olema ka tuule tagajärjel tekkinud lainetus ja sellest tingitud kahju. Kostja on 31.08.2016.a. ise kinnitanud, et kaatri väljalaskesüsteemi viimane osa , mis sai kahjustada , asus ülalpool veepiiri. See tähendab , et vesi ei saanud pilsiruumi pääseda ainuüksi vigastatud ühendusmuhvi kaudu. Selleks pidi eksisteerima teatud ulatuses lainetus, mida põhjustab tuul. Seega on tegemist kindlustusjuhtumiga. Veega Grupp ekspertiisis on üheselt kinnitatud , et mootorpaadil ei esinenud ühtegi tehnilist viga peale läbipõlenud ühendusmuhvi. Kostja viidatud pumbariket ei ole vastupidiselt kostja väidetule , üldse tuvastatud.

2-17-10444 Pumbarikkele ei ole tuginetud ka 31.08.2016.a. otsuses. Mootorpaadi jahutussüsteemi sissevõtuavad olid täitunud mudaga, mis on tavapäratu ega saa üldjuhul toimuda välise objektiga kokku põrkamata. Kõnealuse paadi tühimass on 3500 kg s.t. 3,5 tonni. Sellise mootorpaadi veest väljatõmbamiseks on ilmtingimata vaja eritehnikat. Hageja püüdis ühendust saada Pärnu Motopoega , kuid tulutult. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et motopood oli sel laupäeval suletud. Mootorpaadi kai äärde jätmisel ei olnud hagejal ühtegi mõistlikku põhjust ega alust päästekeskuselt abi palumiseks. Tegemist ei olnud päästet vajava juhtumiga. Vaidlust ei ole, et paat uppus peale pilsipumba töö lõppemist, mis toimus 3-6 tundi pärast selle kai äärde paigutamist. Veega grupp on hinnanud, et mootori riket ei olnud võimalik koheselt ülevaatuse käigus tuvastada. Kaatri läbisulanud detail ei olnud mõistlikult üldse nähtav, rääkimata kostja viidatud kergesti nähtavusest. Väljalaskesüsteemi viimane osa asetseb ülalpool veepiiri. Väljalaskesüsteemi ühendusmuhvid on visuaalselt takistuseta nähtvad vaid ülaltvaates. Muhv oli läbi sulanud aga altpoolt. Kostja vastuses viidatud mootorpaat ei ole samane hageja mootorpaadiga, mis hävis. Kostja on müügipakkumise esitanud valikuliselt , kajastamata müügipakkumise täielikku sisu. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et käesoleval juhul on realiseerunud eluline ja ettenägematu risk, mille vastu hageja on end kindlustuslepingu näol kindlustanud. Hageja hinnangul oleks pidanud kostja tunnistama mootorpaadi uppumise järgselt tekkinud kahju kindlustusjuhtumiks ja kahjuks lähtudes tingimuste p. 9.2.1.1, 9.2.1.2. ja /või 9.2.1.5. Kostja 31.08.2016.a. otsuses ei ole kõnealuste tingimuste rakendamata jätmist põhjendanud . Teiseks puudub hageja hinnangul põhjuslik seos mootorpaadil tekkinud tehnilise rikke ja uppumise vahel. Rike ei saanud olla uppumise vahetuks põhjustajaks vaid selle tingis mingi muu täiendav asjaolu, näiteks lainetus, mis mõjutas mootorpaadi asendit ja mootoriruumi pilsipumba töö lõppemine. Hageja on seisukohal, et kostja tingimuste p.9.2.1.1.- 9.2.1.9 kitsendavad kindlustusjuhtumi mõistet viisil, mis on vastuolus tüüptingimuste regulatsiooni, kindlustuslepingute kohta käivate sätete ja ka hea usu põhimõttega. Hageja on mootorpaati kasutanud heaperemehelikult ning hoolsalt. Kindlustusjuhtumi toimumist ei olnud võimalik mõistlikult ette näha ega seda vältida. Kostja 31.08.2016.a. otsuses viidatud rikke tagajärjel tekkinud ava ei olnud võimalik hagejal mõistlikult märgata ega seda omakäeliselt remontida. Mootorpaadi veest väljatõmbamine ei olnud 3500 kg. kaaluva kaatri puhul ilma eritehnikata laupäevasel päeval võimalik, kuna Pärnu Motopood oli laupäeval suletud. Hageja palub hagi rahuldada. Eelistungil 30.10.2017.a. hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Eelistungil 30.10.2017.a. kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus jätkas asja lahendamist kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täienduste, tõendite ja taotluste esitamiseks, määras eelmenetluse lõpptähtaja ning kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ,asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

2-17-10444 Hagejale kuulub mootorpaat Fahrenheit 39, reg.nr. VLP 040, ehitusaasta 1991 (tl 16-17). Hageja sõlmis 20.04.2016.a. mootorpaadi kindlustuslepingu ERGO Insurance SE-ga , kindlustussumma 60 000 eurot, kindlustuspiirkond Läänemere, Eesti siseveed ja territoorium, kindlustusperiood 20.04.2016 - 19.04.2017.a., laiendatud kindlustuskaitse (tl.14). Kindlustuslepingu osad on Väikelaeva kindlustustingimused KT.0340.08 ja Kindlustuslepingute üldtingimused KT.0919.13 (tl. 20- 29). Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. VÕS § 422 järgi kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju v. maksma kokkulepitutud rahasumma ühekordselt v. osadena v. täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg.1 järgi kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Lg.2 järgi kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. VÕS § 424 lg.2 järgi kindlustatud ese on ese , millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Seega kindlustuslepingu sõlmimisel lepivad kindlustusandja ja kindlustusvõtja kokku , missuguse sündmuse korral peab kindlustusandja oma täitmise kohustuse täitma. Ohuks, mille vastu kindlustatakse , võib olla näiteks vara hävimine tormi tõttu, tulekahju , varguse jne. tõttu. Kindlustusjuhtumiks saab olla vaid selline sündmus , mis leidis aset kindlustusriski realiseerumise tõttu. Sellest tulenevalt on kindlustusandja kohustatud oma kohustuse täitma vaid juhul, kui kahju tekkis kindlustatud riski realiseerumise tulemusena. Vastavalt Väikelaevakindlustuse tingimuste KT.0340.08 p. 9.1 kindlustusjuhtum on väikelaeva või selle osade ootamatu ja ettenägematu hävimine, kahjustumine v. kaotsiminek, mis on põhjustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud sündmustest. P.9.2 järgi väikelaev kindlustatakse vastavalt kindlustusvõtja valitud variandile. Kindlustusvariandid on laiendatud kindlustuskaitse v. piiratud kindlustuskaitse. P.9.2.1. Laiendatud kindlustuskaitse. Hüvitatakse kahju , mille on väikelaevale põhjustanud alljärgnevad ootamatud ja ettenägematud sündmused:

2-17-10444 Väikelaevakindlustuse tingimuste KT 0340.08 p. 15.5 järgi kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal. Hagiavalduse kohaselt hageja sõitis 25.06.2016.a. mootorpaadiga Pärnu jõel, kui mingil hetkel tundis kärsahaisu. Seejärel talitas hageja mootorpaadi Pärnu Motopoe kai äärde remonti/ülevaatusele. Kuivõrd kedagi kohal ei olnud (tegemist oli laupäevaga) jättis hageja mootorpaadi kai äärde fikseerides selle nõuetekohaselt. 26.06.2017.a. sai hageja Päästeametist teate , et Pärnu Motopoe kai äärde remonti jäetud mootorpaat on uppunud (tl.2). Kohtu korraldaval eelistungil hageja selgitas, et tundsid kärsahaisu ja jätsid kaatri seisma. Tegid luugi lahti ja nägid, et tuli palju suitsu. Selgus, et oli suur ülekuumenemine ja raud praksus. Lülitasid mootori välja ja teise mootoriga sõitsid vaikselt kai äärde. Proovisid helistada Pärnu Motopoe omanikule, et ta tuleks vaatama , mis viga, kuid teda kätte ei saanud. Sidusid paadi kai äärde ja pidid esmaspäeval vaatama , mis on paadil viga, aga selleks ajaks oli paat juba uppunud. Sündmus juhtus laupäeval ja pühapäeva hommikul oli paat uppunud. Motopoe omanik oli ainus , kellele nad helistasid, aga ta ei vastanud ja nad ei saanud teda kätte. Sel päeval sõitsid nad paadiga mööda jõge mereni ja tagasi. Ilm oli ilus ja sõitsid päris palju. Sõitsid jõe keskel ja igal pool. Väga kalda ääres ei tohi sõita ja hoidsid jõe keskele. Kui said aru, et midagi on viga olid nad jõe peal (tl 122). Kostja keeldus hagejale kahju hüvitamast, kuna tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Samuti kinnitavad väljatoodud asjaolud kindlustusvõtjapoolset kohustuste rikkumist, mis kohustab kindlustusvõtjat tegema kõike võimalikku, et ära hoida kahju tekkimist. Nimetatud juhtumi puhul oli kaatri läbisulanud detail kergesti nähtaval kohal ja seda oli võimalik kergete vahenditega likvideerida. Äärmisel juhul vajas kaater veest välja tõmbamist. Selline tegevusetus e. kohustute rikkumine on asjaoluks , mis välistab kindlustushüvitise maksmise juhuks, kui üldse oleks tegemist kindlustusjuhtumiga (tl. 40-41). Hageja leiab, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ja seda väikelaevakindlustuse tingimuste punktide 9.2.1.1, 9.2.1.2 ja 9.2.1.5 mõttes. Asjaolude pinnalt on tegemist juhtumiga, kus kaater põrkas kasutamise ajal kokku liikuva (nt.hõljuva muda , hõljum vms) v. mitteliikuva (merepõhja vms)meres asuva objektiga, misjärel ummistus kaatri mootori jahutussüsteem, mis tingis omakorda väljalaskesüsteemi ühendusmuhvi osalise läbipõlemise. Läbipõlenud ühendusmuhvi kaudu sisenes merevesi tuule tõttu tekkinud lainetuse abil mootori pilsiruumi, misjärel aktiveerus pilsipump. Pilsipumba töö lõppemise järel kaater uppus ja hävines. Hageja on esitanud kohtule Veega Grupp OÜ eriteadmistega isikute Marko Tamm`e ja Martin Metsla poolt koostatud väikelaeva tehniline õnnetusjärgse ekspertiisiakti (tl. 42-52). Antud akti saab käsitleda eriteadmistega isiku arvamusena vastavalt TsMS § 272 lg.2. Antud akti kohaselt mootorid olid enne vette laskmist tehniliselt kontrollitud ja hooldatud. Tehti ka proovisõit. Paat oli väga heas korras. Pärast õnnetust selgus, et jahutuspump ei olnud saanud vett seoses ummistusega veevõtukanalis. Impeller mereveepump oli korras , aga mootor oli siiski üle kuumenenud. Veojala eemaldamisel selgus, et veojala veevõtuavad olid täitunud mudaga. Vee puudusel tekkinud ülekuumenemise tagajärjel oli põlenud väljalaske kollektorisse auk, millest ka vesi aeglaselt pilsiruumi sisenes. Pilsi pump aitab sellisel juhul kõige rohkem 3-6 tundi. Pärast seda ei jõua enam pumbad juurde voolavat vett välja pumbata. Selle tagajärjel ka paat uppus. Kohus leiab, et vaidlusalune mootorpaat ei uppunud Väikelaevakindlustuse tingimuste p.9.2.1.1 nimetatud sündmuse tõttu. TsÜS § 49 lg.1 asi on kehaline ese. Suuremas koguses

2-17-10444 hõljuvat muda v. liiva võib iseenesest olla kindlustustingimuste p.9.2.1.1 mõttes mis tahes muu liikuv v. liikumatu kehaline ese, kui see põrkub kokku mootorpaadiga ja tekitab kokkupõrkel mootorpaadile reaalse kahju. Kohus leiab, et kui mootorpaat oleks riivanud veekogu põhja v. põrkunud kokku mis tahes muu liikuva v. liikumatu esemega , siis oleks mootorpaadis olevad inimesed kokkupõrget ilmselgelt tajunud ja tundnud. Hageja selgitustest kohtuistungil nähtub, et mingi kehalise esemega mootorpaat kokku ei põrganud. Seda keegi mootorpaadis olijatest k.a. hageja , ei tundnud. Samuti hageja enda selgituste kohaselt sõitsid nad mootorpaadiga Pärnu jõe keskel, mistõttu arvestades jõe sügavust on ebatõenäoline , et Pärnu jõe keskel mootorpaadiga sõites riivab paat jõe põhja. Samuti paadil puudusid põhja riivamise v. kokkupõrke kahjustused ning mootorpaat kokkupõrke tulemusel ka ei uppunud. Kohus leiab, et on tavaline, et jõevesi ei ole alati piisavalt puhas ning vees võib olla nii hõljuvat liiva kui ka muda. Antud mudane jõevesi ummistaski mootorpaadi veevõtukanali, kuid kohus leiab, et sel juhul ei ole tegemist kindlustustingimuste p. 9.2.1.1. nimetatud sündmusega. Mootorpaadi veevõtukanali ummistuse tõttu jahutuspump ei saanud vett ning vee puudusel tekkinud ülekuumenemise tagajärjel põles/sulas väljalaske kollektorisse (ühendusmuhvi) auk. Eriteadmistega isiku arvamuse foto 10 (tl. 49). Mootorpaat ei uppunud Väikelaevakindlustuse tingimuste p. 9.2.1.5 ettenähtud sündmuse s.o. tulekahju tõttu. Tulekahju on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara ja keskkonda. Antud juhul see, et ülekuumenemise tagajärjel väljalaske kollektorisse põles auk, ei tähenda tulekahju kindlustustingimuste p.9.2.1.5 mõttes. Tulekahju tagajärjel mootorpaat ka ei uppunud. Hageja väited, et kindlustustingimuste p.9.2.1.5 on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole põhjendatud. Nimetatud punkt sätestab, et tulekahjuks loetakse kontrollimatut põlemisprotsessi väljaspool selleks ettenähtud kollet, s.o. valdusefektiga tuld, mis tekkis ilma kohaliku koldeta v. väljus kohalikust koldest ja millel oli võimalus levida. Kohus leiab, et sellisel kujul tulekahju mõiste reguleerimine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus ning nimetatu ei oma ka asjas tähtsust, kuna mootorpaat ei uppunud tulekahju tagajärjel. Mootorpaat ei uppunud Väikelaevakindlustuse tingimuste p. 9.2.1.2. ettenähtud sündmuse s.o. tormi v. tuule tõttu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ajal kui mootorpaat oli kai ääres (25- 26.06.2016.a.) oleks väljas olnud selline torm v. tuul , mis reaalselt oleks võinud mootorpaadi uputada ning sellise kahju tekitada. Uppumist iseenesest ei põhjustanud torm ega tuul. Vesi sisenes pilsiruumi seoses sellega, et väljalaske kollektoris oli auk. Eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt antud mootorpaati saab väljalaskesüsteemi kaudu siseneda merevesi, kui muhvid on katki (tl.49). VÕS § 488 lg.1 kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja seda vähendada, jälgides seejuures kindlustusandja juhiseid. Kui asjaolud seda võimaldavad , peab kindlustusvõtja kindlustusandjalt selliseid juhiseid küsima. Väikelaevakindlustuse tingimuste p. 15.1.4 kohaselt kindlustusvõtja on kohustatud tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, mitte suurendama kindlustusriski ja mitte võimaldama seda suurendada isiku(te)l , kelle eest kindlustusandja vastutab. Tingimuste p.15.2.1.kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud võtma viivitamatult tarvitusele mõistlikud ja vajalikud meetmed väikelaeva päästmiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks ning võimaliku lisakahju vältimiseks. Tingimuste p.18.1 järgi kindlustusandja vabaneb osaliselt v. täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei ole täitnud vähemalt ühte punktis 15 esitatud kohustustest ja kohustuste täitmata jätmise ning kindlustusjuhtumi ja /või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel esineb põhjuslik seos.

2-17-10444

Hageja enda kohtuistungil antud selgituste järgi tundsid kärsahaisu ja jätsid kaatri seisma. Tegid luugi lahti ja nägid, et tuli palju suitsu. Selgus, et oli suur ülekuumenemine ja raud praksus. Lülitasid mootori välja ja teise mootoriga sõitsid vaikselt kai äärde. Proovisid helistada Pärnu Motopoe omanikule, et ta tuleks vaatama , mis viga, kuid teda kätte ei saanud. Sidusid paadi kai äärde ja pidid esmaspäeval vaatama , mis on paadil viga, aga selleks ajaks oli paat juba uppunud. Sündmus juhtus laupäeval ja pühapäeva hommikul oli paat uppunud. Motopoe omanik oli ainus , kellele nad helistasid, aga ta ei vastanud ja nad ei saanud teda kätte. Kohus leiab, et kahju tekkis, kuna hageja jättis väljalaske kollektoris oleva auguga mootorpaadi kai äärde vette ning nimetatud augu kaudu sisenes vesi pilsiruumi , pilsi pump ei jõudnud vett välja pumbata ja mootorpaat uppus. Kui mootorpaadil tekkis ülekuumenemine ja tuli suitsu siis peale nimetatut hageja ei kontrollinud piisavalt mootorpaadi korrasolekut ega kutsunud vajalikku abi, et selgitada , kas tehniliselt mitte korras mootorpaati on võimalik jätta järelevalveta vette kai äärde. Ainuüksi motopoe omanikule helistamine, kes telefonile ei vastanud , ei ole kohtu arvates piisav antud olukorras tegutsemiseks ja kahju ärahoidmiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune mootorpaat uppus kindlustusjuhtumi tagajärjel , mille vastu mootorpaat oli kindlustatud. Vastavalt VÕS § 423 lg.1 on pooled eelnevalt kokku leppinud sündmused, mille vastu mootorpaat on kindlustatud ja see on kooskõlas seadusega. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 133 lg.2 sama seaduse § -s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 132 lg.1 järgi mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 134 lg.1 järgi hagihinda arvestades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagihind antud asjas on hagis nõutud põhivõlg 59 499.60 eurot + viivis hagi esitamiseni 3046.40 eurot + 1 aasta viivis summas 4343.50 eurot ( viivis päevas 0,02% s.o. summas 11.9 eurot x 365 päeva) + mittevaralise nõude hagihind 3500 eurot = 70 389.50 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg. 1 hagimenetluse kulud kannab pool , kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ERGO Insurance SE on esitanud menetluskuluna õigusabikulude nõude järgnevalt: 1.Hagi ja lisadega tutvumine. Nõupidamine kliendiga. Hagile vastuse koostamine 07.08.2017.a. 10 tundi ja 15 minutit; 2.Kohtuistungiks ettevalmistus, istungi teeside koostamine 27.10.2017.a. 2 tundi ja 15 minutit; 3.kohtuistungist osavõtt 2 tundi; 4.Tõendite kogumine paadi hinna kohta ja kohtule esitamine 10.11.2017.a. 5 tundi ja 15 minutit; 5.hageja esitatud tõenditega tutvumine 45 minutit; 6.kohtukõne kirjalike teeside koostamine ja esitamine kohtule 24.11.2017.a. 2 tundi ja 45 minutit.

2-17-10444 Kostja lepingulise esindaja tunnihinne 170 eurot ja kostja ei taotle käibemaksu väljamõistmist. Seega kokku 23 tundi ja 15 minutit (kostja poolt ekslikult märgitud 24 tundi ja 15 minutit) s.o. 3952.50 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Arvestades asja keerukust ja mahtu kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 153 eurot, millele lisandub käibemaks (RK 11.02.2015 lahend nr 3-2-1-115-14, p 14) ja 165 eurot, millele lisandub käibemaks (RK 30.11.2016 lahend nr 3-2-1-131-16). Samuti kohus leiab arvestades asja mahtu ja keerukust , et kostja lepingulise esindaja õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud 23 tunni ja 15 minuti eest kokku summas 3952.50 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

KOHTUOTSUS JÕUSTUS Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 04.08.2018 järgmises sõnastuses:

RESOLUTSIOON:

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.