Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid arvelduskontole nr EE752200001120168326 As-s Swedbank. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus XXX esitas 24.04.2018.a. kohtule avalduse võlgniku GK Trade Lumenix OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Ajutine pankrotihaldur edastas teabepäringu võlgniku juhatuse liikmele Juris Užulis ja endisele juhatuse liikmele Toomas Vain koos kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse võtmisest nõudmaks raamatupidamis- ja muid dokumente, millised on vajalikud võlgniku maksevõime hindamiseks ja varade ning võlgade väljaselgitamiseks. OÜ GK Trade Lumenix juhatuse liige J. Užulis ja endine juhatuse liige T. Vain on teabepäringu kätte saanud. Endine juhatuse liige T. Vain ja pankrotivalduse esitaja XXX on kinnitanud e-kirja teel, et kõik dokumendid on J. Užulis’ele üle antud ning asuvad Lätis. J. Užulise kinnitusel asuvad dokumendid XXX`i käes. Ajutisele haldurile on endise juhatuse liikme poolt üle antud raamatupidamisbilanss koos lisadega. Muid raamatupidamisdokumente üle antud ei ole. OÜ GK Trade Lumenix (endine ärinimi OÜ Irinfo) on asutatud 20.09.2006 ja registreeritud Äriregistris registreerimisnumbri 11300923 all. Võlgniku põhitegevusalaks oli Äriregistri andmeil arvutisüsteemide ja andmebaaside hooldus (EMTAK kood 62031). OÜ GK Trade Lumenix poolt on esitatud Äriregistrile viimane majandusaasta aruanne 2015. majandusaasta kohta. Hilisemal perioodil majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Äriühingule on tehtud 19.03.18 kustutamishoiatus, kuna majandusaasta aruanded on esitamata. Äriühingu juhatuse liikmeteks on erinevatel perioodidel olnud Irina Irbe (20.09.06-26.02.16), Toomas Vain (20.06.16-10.05.17), Vladimir Kovalenko (26.02.16-20.06.16). Käesoleval hetkel on juhatuse liikmeks Juris Užulis (sünd. XXX, juhatuse liige alates 20.06.16). Äriühingu osakapitali suuruseks on 2556 eurot, mis koosneb ühest osast nimiväärtustega 2556 eurot ning ainuosanikuks on Läti Vabariigis registreeritud äriühing SIA Lumenix Fabrika, reg nr 41503068576. Läti Vabariigi maksejõuetuse andmebaasi järgi on SIA Lumenix Fabrika suhtes algatatud maksejõuetusmenetlus märtsis 2017. Võlgniku poolt ajutisele haldurile edastatud teabepäringu vastuse järgi on võlgnikul alljärgnevad võlakohustused: Võlg tarnijatele -144 065,15 eurot, ostjate ettemaksed -30 312 eurot, võlad töövõtjatele 29 053,35 eurot, maksuvõlad 32 442,71 eurot, pangalaenud 5 410,30. Kokku 241 283,51 eurot. Täitemenetluse registris andmed täitemenetluste kohta puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmeil on maksukohustuslasel maksuvõlg alates märtsist 2017 ning maksuvõla suuruseks koos intressidega on 31 081,64 eurot. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas umbes 240 000 eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades alljärgnevad: Danske Bank AS konto nr EE3300332127500009 - 0 eurot (konto suletud 01.08.17), Swedbank AS konto nr 892200221037196494 - 0 eurot (konto suletud 14.07.16), LHV Pank AS konto nr EE357700771002096189 - 0 eurot. Kokku rahalised vahendid pankades 0 eurot. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Kuna võlgnik kassa ja kuludokumente dokumente ja kassaarvestust ei ole esitanud, on ajutisele haldurile tegelik kassa jääk teadmata. Võlgniku poolt edastatud teabepäringu vastuse järgi on kassa jäägiks 0 eurot. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil OÜ

GK Trade Lumenix nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Võlgniku endise juhatuse liikme T. Vain poolt edastatud allkirjastamata bilansi sisuga 10.05.17 on võlgniku käibevara suuruseks 12 198,44 eurot ja põhivara jäägiks 18375,73 eurot. Ajutise halduri hinnangul on vara tegelik väärtus 0 eurot, kuna „Kaup müügiks“ summas 814,63 eurot on kaks tellitud akent, mida võimalik müüa ei ole. Ostjate laekumata arved on väärtusetu, sest tellijate valduses olev tagatis- ja garantiiraha kuulub garantiitähtaja lõpus tagastamisele vaid juhul, kui tellija ei kasuta seda ära garantiiajal ilmnenud mittevastavuste kõrvaldamiseks. Muud lühiajalised nõuded (ostjate käibemaksu ettemaks) 5 052 eurot on väärtusetu, kuna lootusetu on raha tagastust küsida EMTAlt, kuna võlgnikul on suur maksuvõlg. Põhivara summas 18 375 eurot - tegemist on immateriaalse põhivarana, arvutiprogramm on väärtusetu, sest võlgniku esindaja selgitusel on võlgnikul vaid Klaes ́i arvutiprogrammi kasutusõigus, programmi omanik on Saksa ettevõtte Horst Klaes GmbH&Co.KG ning seda programmi ei saa võõrandada. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Kokku vara 0 eurot. Kassa tegelik jääk ja suurus pole teada, kuna kassa-, ja raamatupidamisdokumente võlgnik ei ole esitanud. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ GK Trade Luminex mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates maist 2017 rahaliste vahendite liikumist kontodel ei ole toimunud. Võlgnik on ise esitanud 2017 aasta aprillis Harju Maakohtule pankrotiavalduse, millest hiljem loobus. Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente, ega muid rahaliste vahendite liikumisi kajastavaid dokumente, ei ole võimalik anda hinnangut äriühingu rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kohta majandustegevuses. Ajutine pankrotihaldur ei saa anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud kõiki PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Maksejõuetuse tekke põhjuseks võib pidada võlgniku ainuosaniku maksejõuetuks muutumist, seega muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekke ajaks võib pidada 2016 aasta lõppu, kuna seisuga 31.12.2016 oli äriühingu omakapital negatiivne ega vastanud Äriseadustikus sätestatud nõuetele. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 240 000 eurot, millele võivad lisanduda intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul on vara summas 0 eurot, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Haldur leiab, et käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 3000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid raamatupidamisarvestuse korrastamiseks, et selgitada välja võimalikud debitoorsed võlgnevused ning võlgnevuse mittetasumisel hagide esitamine võlgnike vastu ja juhatuse liikme vastu. Kohtusse pöördumisel eeldatakse riigilõivu tasumist vähemalt osaliselt menetlusest huvitatud võlausaldajate poolt, mis oleks samuti põhjendatud tasuda deposiidi arvelt.

Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente ega muid rahaliste vahendite liikumisi kajastavaid dokumente, ei ole võimalik anda hinnangut äriühingu rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kohta majandustegevuses. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et äriühing oli maksejõuetu juba 2016 majandusaasta lõppedes. OÜ GK Trade Lumenix osanikud ja juhatus ei ole juhindunud Äriseadustikus sätestatust. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine haldur lõpetada OÜ GK Trade Lumenix pankrotimenetlus raugemise tõttu. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 675 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud kulutused summas 43,02 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid kasuks, Purje tn 9-105, Tallinn. Konto nr EE752200001120168326 Swedbank. Määrata OÜ GK Trade Lumenix dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige Juris Užulis sünd: XXX, elukoht XXX. Juhul, kui kohus kuulutab välja OÜ GK Trade Lumenix pankroti, võtta võlgniku vanne juhatuse liikmetelt Juris Užulis`elt ja endiselt juhatus liikmelt Toomas Vain`ilt. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks umbes 240 000 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 19.06.2018 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 02.07.2018. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Juris Užulis (sünniaeg XXX, elukoht XXX). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 675, millele lisandub käibemaks 135 eurot, kokku 810 eurot ja kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 43,02 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 675, millele lisandub käibemaks 135 eurot, kokku 810 eurot ja kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 43,02 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 675, millele lisandub käibemaks 135 eurot, kokku 810 eurot ja kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 43,02 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.