Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

UAB Ryteksma 11 657,80 eurot, UAB Mogotex Baltic 418,45 eurot, maksuvõlad koos intressiga 17 200,49, Elisa Eesti AS 211,17 eurot, osaniku poolt antud laenu tagastamata osa 60 045 euro, võlgnevus pangateenuste eest SEB Pank AS 21,35 eurot, võlgnevus pangateenuste eest AS Coop Pank 31,40 eurot. Kokku: 110 040,64 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud kokku kolm täitemenetlust kogusummana 26 363,47 eurot. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas umbes 110 000 eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades summas 0 eurot. Kuna võlgnik ajutisele haldurile kassa- ja kuludokumente ning kassaarvestust ei ole esitanud, on ajutisele haldurile tegelik kassa jääk teadmata. Võlgniku poolt edastatud teabepäringu vastuse järgi on kassa jäägiks 0 eurot. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil OÜ BalticTor nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Võlgniku 2014. majandusaasta aruandest nähtub, et 2014. aasta lõppedes oli võlgnikul varana kajastatud kauba jääk summas 133 792 eurot. Kauba jäägi suuruseks 2013. aasta lõppedes oli 122 171 eurot. Müügitulu (käive) 2014. aastal oli 107 005 eurot ja 2013. aastal 71 558 eurot, mis sisuliselt tähendab seda, et laos olevate kaupade jäägiks oli aastane varu. Pankrotimenetluse käigus on võlgnik edastanud ajutisele haldurile kaks müügiarvet, millest nähtuvalt on äriühingule kuulunud kauba jääk müüdud OÜ-le Arefox summaga 130 241,10 eurot (koos käibemaksuga). Arvetel märgitud maksetähtaeg on kuus kuud, mis tavapärases majandustegevuses on ebamõistlikult pikk, arvestades asjaoluga, et arvete väljastamisel tekkis võlgnikul käibemaksu tasumise kohustus järgneval kuul vastavalt 11 599,80 eurot ja 10 107,05 eurot. OÜ Arefox on likvideerimisel alates 05.12.2017. OÜ-l Arefox (praegune ärinimi OÜ Poremecaja Njihovom) on maksuvõlg alates 20.01.2016 ja maksuvõla suuruseks koos intressidega on 17 098,34 eurot. Võlgniku poolt edastatud teabepäringu vastuses on võlgnik märkinud, et debitoorsed võlgnevused puuduvad. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Kokku on mul ajutisel pankrotihalduril tuvastatud võlgniku varana rahalisi vahendeid väärtuses 0 eurot , debitoorse võlgnevuse võib lugeda lootusetuks, kuna äriühingul on maksuvõlg ja 2017 on alustatud likvideerimismenetlus. Võlgniku juhatuse liikme kinnituse kohaselt nõudeavaldust likvideerimismenetluses ei ole esitatud. Kassa tegelik jääk ja suurus pole teada, kuna kassa-, ja raamatupidamisdokumente võlgnik ei ole esitanud. Ajutine haldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ Baltictor mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates veebruarist 2016 rahaliste vahendite liikumist kontodel ei ole toimunud. OÜ BalticTor poolt esitatud käibedeklaratsioonid on alates novembrist 2016 esitatud null käibega, mis tähendab, et müügikäive puudus. OÜ BalticTor Coop Pank AS pangakonto väljavõttest nähtub, et juhatuse liikmele väljastatud pangakaardiga on regulaarselt välja võetud sularaha perioodil 03.2015 kuni 26.01.16 kokku summas 4250 eurot. Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente, ega muid rahaliste vahendite liikumisi kajastavaid dokumente, ei ole võimalik anda hinnangut äriühingu rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kohta majandustegevuses. Peale kassa ja raamatupidamisdokumentide esitamist on võimalik anda hinnang tehingutele sularahas.

Ajutine pankrotihaldur ei saa anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud kõiki PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Maksejõuetuse tekke põhjusena ei ole välistatud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, kuna võlgniku juhatuse liige K. Saulep on äriühingu kontolt võtnud välja sularaha, võõrandanud maksuvõlgades äriühingule kogu kaubajäägi ettemaksuta ja raha saamata. Maksejõuetuse tekke ajaks võib pidada 2015. aasta lõppu, kui OÜ-lt BalticTor mõisteti pankrotiavalduse esitaja kasuks välja umbes 20 000 eurot (lahend jõustus 291.10.2015). Selle asemel, et täita jõustunud kohtulahendit võõrandas võlgnik praktiliselt kogu kauba jäägi maksuvõlgades äriühingule ettemaksuta ja raha saamata. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 110 00 eurot, millele võivad lisanduda intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul on vara summas 0 eurot, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine haldur leiab, et käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 3000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid raamatupidamisarvestuse korrastamiseks, et selgitada välja võimalikud debitoorsed võlgnevused ning võlgnevuse mittetasumisel hagide esitamine võlgnike vastu ja juhatuse liikme vastu. Kohtusse pöördumisel eeldatakse riigilõivu tasumist vähemalt osaliselt menetlusest huvitatud võlausaldajate poolt, mis oleks samuti põhjendatud tasuda deposiidi arvelt. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et äriühing oli maksejõuetu juba 2015. majandusaasta lõppedes. OÜ BalticTor ainuosanik ei ole juhindunud Äriseadustikus sätestatust. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine haldur lõpetada OÜ BalticTor pankrotimenetlus raugemise tõttu, välja mõista ajutise halduri tasu summas 810 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud kulutused summas 42,09 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid kasuks ,Purje tn 9-105, Tallinn, konto nr XXX Swedbank, määrata OÜ BalticTor dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige Katri Saulep, ik: XXX, elukoht Tallinn. Juhul, kui kohus kuulutab välja OÜ BalticTor pankroti, võtta võlgniku vanne juhatuse liikmetelt Katri Saulep’ilt ja kohustada juhatuse liiget esitama kassa ja raamatupidamisdokumendid ning üle andma kassa jäägi. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ BalticTor pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole

ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid umbes 110 000 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur peab võimalikuks tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei saa välistada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldaja UAB „Nostra“ on tasunud kohtu deposiitkontole 3000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud BalticTor OÜ juhatuse liige Katri Saulep (isikukood XXX). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 42,09 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 42,09 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulud Võlausaldaja UAB „Nostra“ esitas 19.06.2018 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et võlausaldaja menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 1320 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskuluks on riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 1320 eurot. Kohus peab pankrotiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summas 300 eurot põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1320 eurot, mille moodustab õigusabi osutamine 12 tunni eest tunnihinnaga 110 eurot. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et võlausaldaja õigusabikulud on ülepaisutatud ega ole mõistlikud, mistõttu vähendab kohus neid 12 tunnilt 5 tunnile. Kohus leiab, et 5 tunni näol on tegemist põhjendatud ajakuluga, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja kasuks välja menetluskulud summas 850 eurot (300 eurot riigilõiv + 550 eurot õigusabikulud). Võlausaldaja on palunud mõista võlgnikult välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist kuni nende täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse intressi ja viiviste arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.