XX hagi YY vastu kahju hüvitise 191 eurot ja viivise välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.05.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raja Õnnik Kostja: YY (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Smorodina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta YY apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 08.05.2018 otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud YY kanda. XX-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
2-17-109317 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 13.11.2017 hagi YY (kostja) vastu kahju hüvitise 191 eurot ja seadusjärgse viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 21.10.2016 kell 4.30 veekahjuga kindlustusjuhtum Pärnus Mai 17-67 hagejale kuuluvas korteris. Veekahju põhjustas kostjale kuuluvast korterist valgunud vesi. Kostja köögis ei olnud kraanikausi ülevooluava ühendatud äravoolutoruga. Hageja korter oli kindlustatud If P&C Insurance AS-is (kindlustusfirma). Hageja esitas 24.10.2016 kahjuteate oma kindlustusfirmale. Kindlustusfirma palus Korteriühistu Mai tn. 17 juhatuse esimehelt AR-lt selgitust. Selgituses märkis AR, et veekahju hageja korteris põhjustas kostja korteri kasutajate hooletu suhtumine korterisisese veetorustiku korrasolekusse ja kahju eest on vastutav kostja kui korteri omanik. Kindlustusfirma tellis hinnapakkumise oma koostööpartnerilt ja remondi hinnaks kujunes 527,04 eurot, millest hageja pidi omavastutusena tasuma 191 eurot. Hageja esitas nõudekirja kostjale, kostja hagejale 191 eurot ei hüvitanud ning hageja esitas hagi kohtusse.
3.Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et kuna kraanikausi ülevooluava oli kaetud kleeplindiga, ei saanud vesi valguda alumisele korrusele ega tekitada kahju. Ülevooluava kinni teipimisel voolab vesi üle kraanikausi ääre põrandale ja seal valgub alumisse korterisse. Korteriühistu esimees vaatas 22.10.2016 kostja korteri veetorustiku üle, mille käigus tuvastati, et kraanikausi ülevooluava oli köögi kanalisatsioonitoruga ühendamata ja ülevooluava ei olnud kinni teibitud. Korteriühistu esimehe 11.01.2018 selgitusest selgub, et püstikute šahtis vahetati sooja- ja külmavee püstikuid, mitte kanalisatsioonipüstikuid. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei vastuta hageja korterile tekitatud kahju eest. Kostja korteri üürnik sai veekahjust teada alles 2016. aasta novembri lõpus, kui korteriühistu esimees käis üürniku käest hageja korteri remondiraha nõudmas. Korteriühistu esimees vaatas korteri üle ega tuvastanud kuskil veejooksu, nii kraanikausi ümbrus kui ka mujal köögis oli kõik korras. Kraanikausi ülevooluava oli kaetud läbipaistva kleeplindiga ning selle kaudu ei saanud vesi mingil juhul jõuda hageja korterisse.
5.Maja kanalisatsioonipüstik ehitati korteriühistu poolt mitu aastat tagasi ümber. Enne seda läks kanalisatsioonipüstiku toru katuselt alla ja sellega olid ühendatud korterite kanalisatsioonitorud. Nüüd on toru läbi lõigatud ja jäetud kinni panemata, mistõttu sademevesi võib katuselt valguda kanalisatsioonipüstiku torusse ja edasi paneelvahelagedele. Kanalisatsioonipüstiku alumine osa, mis algab kostja korterist, on plastmasskaanega suletud. Pärast väidetavat veekahju teostati kanalisatsioonipüstikus töid kostja arvates kanalisatsioonipüstiku katusealuse osa kinni panemiseks. Suure tõenäosusega valgus vesi hageja korterisse katuselt kanalisatsioonipüstiku vale ümberehitamise tõttu.
2-17-109317
6.Kostja vaidles vastu ka OÜ VaskorEhitus hinnapakkumisele ja arvele nr 661. Arves ega hinnapakkumises ei ole näha hageja korterile tekitatud kahjustused, mistõttu tekkisid kostjal kahtlused remonttööde vajalikkuses. Kostja köögi lagi on 9 m2, kuid hinnapakkumisest nähtuvalt tehti laeviimistlus 11 m2 ulatuses, arusaamatu on katmine 57 m2 ulatuses. Hinnapakkumisest ei selgu, kui palju läks aega töödele. Hageja oleks pidanud küsima hinnapakkumist mitmelt ehitusettevõttelt, millest valida soodsaim. Ainuüksi asjaolu, et hageja tasus OÜ-le VaskorEhitus 191 eurot, ei tõenda hageja korterile tekitatud kahju suurust ega kahjuhüvitamise nõude põhjendatust. Esimese astme kohtu otsus
7.Pärnu Maakohus rahuldas 08.05.2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 191 eurot ning hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise 7,41 eurot ja edasiulatuva viivise alates 09.05.2018 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 435 eurot menetluskulude katteks ning viivise VÕS §113 lg-s 1 sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
8.Vaidlust ei olnud selles, et hagejale kuulus korter nr 67 ja hageja oli kindlustanud oma korteri õnnetusjuhtumite põhjustatud kahju vastu ning et kostjale kuulus korter nr 70, mida kasutas üürnik. Pooled ei vaielnud, et 21.10.2016 tekkis hageja korterile veekahju ja korter vajas remonti, mille kulud kandis kindlustusandja, välja arvatud omavastutus 191 eurot. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja korteri omanikuna vastutab hagejale tekitatud kahju eest ja peab hageja kantud omavastutuse summa hagejale hüvitama.
9.Maakohtu arvates oli tõendatud, et veekahju hageja korterile tekkis kostjale kuuluva korteri köögis oleva kraanikausi ülevooluava nõuetekohaselt kanalisatsiooni äravoolutoruga ühendamata jätmisest ja sellest tingitult kraanikausi veega täitmisel tekkinud üleujutusest. Kostja väited kraanikausi ülevooluava kinniteipimisest ei lükka ümber kahju tekkimise võimalust, kuna ülevooluava kinni teipimine ei saa ära hoida üleujutust. Tunnistaja AR ja kostja enda väidetega oli tõendatud, et kostja kraanikausi alune põrand oli märg ja ülevooluava ei olnud nõuetekohaselt ühendatud kanalisatsiooni toruga. Kostjat ei vabasta vastutusest asjaolu, et korterit kasutas üürnik. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 pdes 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud.
10.Paljasõnalised ja tõendamata olid kostja väited Korterühistu Mai tn 17 vastutusest seoses korterelamus väidetavalt toimunud kanalisatsiooni remonditöödega ja sellega, et vesi tuli katuselt tuulutuskorstnate kaudu. Maakohus leidis, et tunnistaja AR selgitus kanalisatsiooni püstiku või tuulutusava kaudu sadevee lekkimise võimatuse kohta oli veenev ja tuulutusavade püstikute kaudu sadevee lekete olemasolu korral oleks pidanud veekahju tekkima ka muudel aegadel ja ka kostja enda korteris, mida püstik läbib enne hageja korterit. Kostja ei esitanud tõendeid tõendamaks nimetatud asjaolusid.
2-17-109317
11.Hagejale tekkinud kahju ja selle suurus on tõendatud OÜ VaskorEhitus hinnapakkumise, hagejale omavastutuse 191 eurot kohta väljastatud arve nr 661 ning hageja poolt arve tasumise kviitungiga. Hinnapakkumise võttis kindlustusandja. Hageja ei ole kohustatud võtma mitut hinnapakkumist. Hageja selgitas kohtuistungil, et köögi ja toa vahel sein puudub ning tegemist on avatud ruumiga ning kogu mööbel ja tehnika vajas kinni katmist seoses pahteldamisel tekkinud tolmuga. OÜ VaskorEhitus hinnapakkumises nimetatud tööd ja materjalid on ilmselt põhjendatud, arvestades veekahju ulatust, mis on näha hageja esitatud fotodelt. Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
13.Maakohtu seisukoht, et veekahju hageja korterile tekkis kostjale kuuluva korteri köögis oleva kraanikausi ülevooluava nõuetekohaselt kanalisatsioonitoruga ühendamata jätmisest ja sellest tingitult kraanikausi veega täitmisel tekkinud üleujutusest, on vastuolus hageja istungil antud selgitustega. Hageja kinnitas istungil, et ta kuulis, et vannitoas jookseb vesi laest alla. See kinnitab, et läbijooks toimus kanalisatsioonipüstikust, mitte kostja köögis, kuna hageja korteris on eemaldatud vahesein vannitoa ja köögi vahel ning vesi sai kanalisatsioonipüstikust liikuda igale poole.
14.Maakohus hindas tunnistaja AR ütlusi ühekülgselt ja jättis tähelepanuta tunnistaja Tamara Mihhailova ütlused, kuid ei põhjendanud ütluste tähelepanuta jätmist. Maakohus jättis välja selgitamata remondikulud ja lähtus vaid OÜ VaskorEhitus hinnapakkumisest ning arvest. Määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
16.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja kahju hüvitise 191 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Seega ei ületa hageja nõue kostja vastu ülalmärgitud summat, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
2-17-109317
17.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 andnud luba edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine.
18.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Apellatsioonkaebusest ei nähtu apellandi soovi vaidlustada menetluskulude suuruse rahalist kindlaksmääramist.
19.Eeltoodut arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
20.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
21.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt edastatud menetlusdokumente ringkonnakohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.