CIEST METAL OÜ hagi EuroChem Terminal Sillamäe Aktsiaseltsi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
32 264 eurot 40 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. märtsi 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EuroChem Terminal apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. juuni 2018. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): EuroChem Terminal Sillamäe Aktsiaselts (registrikood: 11014598), esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Vastustaja (hageja): CIEST METAL OÜ (registrikood: 11643110), esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister
2.Jätta Viru Maakohtu 9. märtsi 2018 otsus muutmata.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud EuroChem Terminal Sillamäe Aktsiaseltsi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.CIEST METAL OÜ (hageja) esitas 10. aprillil 2017 Viru Maakohtule hagiavalduse EuroChem Terminal Sillamäe Aktsiaseltsi (kostja) vastu põhivõlgnevuse 29 604 euro ja viivise 2 960 euro 40 sendi väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30. juulil 2015 töövõtulepingu terminali raudtee estakaadi rekonstrueerimise töödeks (töövõtuleping). Töövõtulepingu lisas 1 lepiti kokku torujuhtme tehnilises soojustamises; küttekaabli, isolatsioonimaterjali, äärikute, küttekaabli paigalduses ja transpordis summas 16 200 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja tegi kokkulepitud tööd ja andis kostjale üle, kostja pretensioone ei esitanud. Hageja koostas 9. veebruaril 2016 tehtud tööde eest arve nr 39 summas 16 200 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 19 440 eurot. Arvele oli lisatud hagejapoolne 9. veebruari 2016 tööde teostamise akt nr 39. Töövõtulepingu lisas 4 lepiti poolte vahel kokku erinevate tööde tegemises seoses kostja toruliinide isolatsioonitöödega summas 8470 eurot (ilma käibemaksuta). Kokkulepitud tööd tehti ja anti hageja alltöövõtja AS Clik poolt kostjale üle 1. veebruaril 2016 teostatud tööde üleandmise-vastuvõtu aktiga, kostja pretensioone ei esitanud. Hageja koostas 9. veebruaril 2016 arve nr 41 summas 8470 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku summas 10 164 eurot. Arvele oli lisatud hagejapoolne 9. veebruari 2016 tööde teostamise akt nr 41. Hageja edastas kostjale e-kirjaga arve nr 39 koos tööde teostamise aktiga ning arve nr 41 koos tööde teostamise aktiga 12. veebruaril 2016. Kostja ei ole hagejale nimetatud tööde eest tasunud ning võlgneb hagejale kokku 29 604 (19 440+10 164) eurot. Hageja edastas 21. juunil 2016 ja
9.detsembril 2016 kostjale meeldetuletuse arvete tasumise kohta. Töövõtulepingu p 9.5 kohaselt on viivisemäär 0,05 % maksmata summalt päevas. Töövõtulepingu punktis 9.5 on piiratud viivise nõudmise õigus 10 %-ga arve summast, mistõttu nõuab hageja kostjalt arve nr 39 tasumisega viivitamise eest viivist 1944 eurot ja arve nr 41 tasumisega viivitamise eest viivist 1016 eurot 40 senti, s.o kokku 2960 eurot 40 senti (1944+1016,40).
Ülejäänud arved on kostja tasunud ilma pretensioonideta. Kostja esitas 15. detsembril 2016 pretensiooni tööde kohta alles pärast hageja 9. detsembri 2016 nõuet rahaliste kohustuste täitmiseks seoses arvete nr 39 ja 41 tasumata jätmisega. Kostja pretensioon on alusetu ja põhjendamatu. Kostja tasus arvetega nr 39 ja nr 41 samaaegselt esitatud arve nr 53 summas 6900 eurot ilma pretensioonideta. Kostja juhatuse liige on töövõtulepingu lisad 1 ja 4 allkirjastanud ning nendes kokkulepitud täiendavad tööd tellinud. Kostja juhatuse liige ei oleks töövõtulepingu lisasid allkirjastanud, kui tegemist oleks olnud juba tehtud töödega.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on esitanud kostjale arved nr 39 ja nr 41. Kostja vaidleb vastu asjaolule, et nimetatud arved on esitatud lepingute lisas kokkulepitud tööde eest, sest antud tööde eest on kostja juba tasunud. Kostja vaidleb vastu ka sellele, et hageja on teostanud tööd nõuetekohaselt ja et kostja ei ole nimetatud tööde osas pretensioone esitanud. Töövõtuleping oli ajaliselt ja rahaliselt piiratud vastavalt hageja poolt esitatud eelarvepakkumisele. Tööde tegemise perioodiks oli 1. august 2015 kuni 30. september 2015 ning eelarveks 136 592 eurot 40 senti. Töövõtulepingupunkti 9.8. kohaselt pidi tellija tegema viie pangapäeva jooksul esimese makse summas 15 000 eurot (ilma käibemaksuta) materjalide ettemaksuks. Hageja esitas 5. augustil 2015 kostjale arve nr 211, summas 18 000 eurot (koos käibemaksuga). Koos arvega esitas hageja akti nr 211, mille kohaselt on tasutav summa aurutoru paigaldamise ja katte eest. Järgmised tööd valmisid 3. septembril 2015, mille osas esitas hageja arve nr 266 summas 48 000 eurot (koos käibemaksuga) ja tehtud tööde akti nr 266, kus teostatud töödeks oli aurutoru paigaldamine ja kate. Kostja palus 3. septembril 2015 esitada täiendavate tööde (täiendava 22 m toru paigaldus, 7 äravoolu, 1 ülemineku, 6 vahelüli, 1 kraani ja 2 flanši paigaldus) teostamiseks hinnapakkumise. Hageja vastuse kohaselt on töid võimalik teostada 4160 euro eest (lisandub käibemaks). Hageja edastas 30. septembril 2015, s.o lepingujärgsete tööde teostamise tähtpäeval, kostjale kirja, milles loetles projektis olevad väidetavalt täpsustamata või ebatäpsed tehnilised tingimused ning teatas, et seoses sellega tuleb eelarvet suurendada 16 200 euro võrra (lisandub käibemaks). Hageja palus pikendada tööde teostamise tähtaega 3-4 nädala võrra. Kirjale oli lisatud lepingu lisa nr 1 lisatööde teostamiseks, mille aluseks on poolte 3. septembri 2015 ja
30.septembri 2015 kirjavahetus. Kostja edastas 5. oktoobril 2015 hagejale pretensiooni selle kohta, et tööde valmimise tähtaja pikenemisest teavitati teda tööde tegemise viimasel päeval ning kordas, et lisatööde kalkulatsioonid peavad olema konkreetsemad. 7. oktoobril 2015 valmisid tööd, mille osas esitas hageja arve nr 301 summas 30 000 eurot (koos käibemaksuga) ja tehtud tööde akti nr 301, kus teostatud töödeks oli märgitud taas aurutoru ja selle katte paigaldamine. Pooled kooskõlastasid 13. oktoobril 2015 kõikide täiendavate tööde mahud, need, mis olid märgitud 30. septembri 2015 hageja kirjas tööde tähtaja pikendamiseks ja eelarve suurenemiseks, kui ka need, mida kostja palus eraldi teostada oma 3. septembri 2015 kirjas. Hageja saatis kostjale täiendatud töövõtulepingu lisa nr 1, mille kohaselt tuli teostada kolm täiendavat tööd, summas kokku 27 560 eurot (lisandub käibemaks). Hageja saatis
14.oktoobril 2015 kostjale detailse lisatööde eelarve, mille kohaselt oli tööde mahuks jätkuvalt 27 560 eurot (lisandub käibemaks). Alates oktoobri keskpaigast kuni detsembri lõpuni seiskus terminali töö seoses kauba riknemisega terminalis. Lisaks sellele oli kostja juhatuse liikmel terviserike. Hageja esitas 3. detsembril 2015 kostjale kokku 4 arvet. Arve nr 405 oli summas 40 592 eurot 40 senti (koos käibemaksuga). Arvele oli lisatud tööde teostamise akt nr 405, mille kohaselt akteeriti lepingujärgsed järelejäänud tööd ning akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0
eurot. Selleks hetkeks oli hagejale kostja poolt tasutud 136 592 eurot 40 senti (koos käibemaksuga) ehk lepingus kokkulepitud tasu. Tasumata võisid jääda ainult kokkulepitud lisatööd. Hageja esitas kostjale arve nr 406 summas 4992 eurot (koos käibemaksuga), millele oli lisatud tööde teostamise akt nr 406. Nimetatud akti kohaselt akteeriti lepingujärgsed järelejäänud tööd ning akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0 eurot. Aktis on viide lepingu lisale nr 1. Hageja esitas arve nr 407 summas 19 440 eurot (koos käibemaksuga), millele oli lisatud tööde teostamise akt nr 407. Nimetatud akti kohaselt akteeriti lepingujärgsed järelejäänud tööd ning akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0 eurot. Aktis on viide lepingu lisale nr 1. Viimasena esitas hageja kostjale arve nr 408 summas 10 200 eurot (koos käibemaksuga), millele oli lisatud tööde teostamise akt nr 408. Nimetatud akti kohaselt akteeriti lepingujärgsed järelejäänud tööd ning akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0 eurot. Aktis on viide lepingu lisale nr 3. Koos arvega esitati kooskõlastatud tööde tarbeks lepingu lisa 3. Hageja helistas veebruaris 2016 kostjale ja palus luba naasta territooriumile ja teha lõpuni kõik kokkulepitud tööd ning kõrvaldada puudused juba tehtud töödes. Hagejale anti vastav luba. Tööde lõpetamisel esitas hageja 9. veebruari 2016 kuupäevaga arve nr 40 summas 8640 eurot (koos käibemaksuga) ja akti nr 40, mille kohaselt oli teostatud töödeks „tuletõrje toru demonteerimine ja monteerimine“. Nimetatud akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0 eurot, tegemist oli täiendavalt tellitud tööga (töö nr 2 lepingu lisas nr 1). Arve tasumisega olid tehtud ja tasutud kõik tööd, mis olid kokkulepitud lepingu esialgses eelarves summas 136 592 eurot 40 senti ja lisas 1 kokku lepitud tööd (summas kokku 33 072 eurot), 3. septembri 2015 ekirjas kokkulepitud lisatööd summas 4992 eurot ning olid lepingu lisas 3 märgitud tööd (summas 10 200 eurot). Tasutud arveid on kokku summas 184 856 eurot 40 senti (koos käibemaksuga). Tööde maht ületas rahaliselt esialgset eelarvet 48 264 euro võrra. Hageja esitas 12. veebruaril 2016 arve nr 53 summas 6900 eurot (koos käibemaksuga) nende tööde eest, mida hageja töötajad tegid ajal, millal terminal oli seiskunud. Selle arve esitamiseks puudus kokkulepe, kuid kostja tasus arve. Hageja esitas 9. veebruaril 2016 arve nr 39 summas 16 200 eurot (ilma käibemaksuta) ja akti nr 39 kohaselt oli tööd teostatud seoses lepingu lisas 1 kokkulepitud töödega ning nende sisuks oli torude isolatsiooni tööd. Nimetatud arve saamisel helistas kostja esindaja hagejale ja nõudis selgitust, miks hageja esitab kostjale arve juba varem teostatud ja tasutud tööde eest. Arve nr 39 on oma olemuselt identne arvega nr 407. Identsed on nii arves kajastatud tööd kui ka arve suurus. Kostja keeldus arve nr 39 tasumisest. Hageja esitas 9. veebruaril 2016 kostjale arve nr 41 summas 8470 eurot (ilma käibemaksuta) koos aktiga nr 41 ja lepingu lisaga 4, mis on poolte poolt allkirjastatud. Tööde sisuks oli torude DN80, DN100 ja DN300 isolatsiooni tööd. Lepingu, arvete ja lisade uurimisel selgus, et hageja on tõstnud osad lepingulised tööd eraldi lepingu lisasse 4, võtnud sellele kostja juhataja allkirja ja esitas täiendava arve koos lepingu lisaga. Lepingu lisas 4 kajastatud tööd on samad, mis esialgses töövõtulepingus. Kostja keeldus arve nr 41 tasumisest. Põhinõude puudumisel puudub hagejal ka viivisenõue. Hageja tööd ei olnud teostatud korrektselt ning kostja esitas pretensioonid hagejale 5. oktoobril 2015 ja 15. veebruaril 2016. Pretensioonid puudutasid tööde valmimistähtaja ületamist ja paigaldatud kütteelementi. Hageja oli paigaldanud kütteelemendi kaablid lohakalt, tegemist oli ohtliku veaga, mis oleks võinud põhjustada terminalis põlengu ja plahvatuse. Hageja ei teinud lõpuni vajalikke jooniseid tööde teostamiseks, paigaldatud olid kraanid, mis ei olnud mõeldud kuuma auru edasijuhtimiseks ja neid ei saanud vastavas seadmes kasutada, kondensaadi ärajuhtimise toru oli paigaldatud valesti, mistõttu ei olnud võimalik seda kasutada ja kondensaati tuli ära juhtida ajutiselt otse maasse, aurutoru oli paigaldatud valesti ning paigaldus
segas edaspidiseid töid seoses raudtee estakaadi parendustega, seadmed ei olnud kooskõlastatud vastavate ametkondadega ja üle ei ole antud täitevdokumentatsiooni. Kevadel 2016 teostas hageja esindaja koos Sergei Aleksandroviga terminalis tehtud tööde ülevaatuse ja Sergei Aleksandrov viitas kõikidele puudustele. Kostja andis teada, et tööd tuleb lõpetada, kuna nende eest on juba reaalselt tasutud. Kooskõlastamata dokumentatsioon ja tegemata tööd on viinud olukorrani, kus terminali uuendused on faktiliselt olemas, kuid kostja ei saa neid kasutada. Kostja saatis 12. detsembril 2016 hagejale e-kirja, milles teatas, et kogu raha on vastavalt lepingule hagejale tasutud ning edastati märkused tehnilise tööde nimekirja kohta märkides, millised tööd on teostamata, kuigi raha on nende eest saadud. Kostja esitas 15. detsembril 2016 hagejale pretensiooni, kus kirjeldas teostamata tööde mahtu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 9. märtsi 2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 29 604 eurot ja viivise 2960 eurot 40 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 30. juulil 2015 töövõtulepingu terminali raudtee estakaadi rekonstrueerimise töödeks, kostja on töövõtulepingus kokkulepitud tööde eest tasunud arved nr 211 (summas 18 000 eurot), nr 266 (summas 48 000 eurot), nr 301 (summas 30 000 eurot) ning nr 405 (summas 40 592 eurot 40 senti; I kd, tl 55-56, 67, 76), kokku 136 592 eurot 40 senti. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid töövõtulepingu lisad, mille alusel tehti täiendavaid töid ning puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud töövõtulepingu lisad 1 ja 4, kus on pooled kokku leppinud lisatöödes summas 16 200 eurot (ilma käibemaksuta) ja 8470 eurot (ilma käibemaksuta; I kd, tl 17-18, 2224). Hageja on kokkulepitud tööd teostanud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hagejale töövõtulepingu lisadest 1 ja 4 tulenevalt esitatud arved nr 39 ja nr 41 tasuma ning kas tööd teostati nõuetekohaselt. Koos töövõtulepinguga allkirjastasid pooled tehnilise spetsifikatsiooni, milles on muu hulgas lahti kirjutatud ka töövõtulepingus kokku lepitud tööde maht. Töövõtulepingu p-s 9.3 nähtub, et teostatud tööde eest tasumine toimub etappidena vastavalt tööde ajakavale töövõtja esitatud arvete ja teostatud tööde aktide alusel, mis on allkirjastatud tellija vastutatavate esindajate poolt. Töövõtulepingust tulenev tasu on kostja poolt hagejale tasutud ning selles osas vaidlus puudub. Töövõtulepingu lisad sõlmiti oktoobris-novembris 2015 (I kd, tl 157 pöördel). Maakohus ei nõustunud kostjaga, et arve nr 39 on oma olemuselt identne arvega nr 407 ning töövõtulepingu lisas 4 kajastatud tööd, mille alusel esitati arve nr 41, on samad, mis esialgses töövõtulepingus. Asja materjalidest nähtub, et töövõtulepingu lisas 1 on poolte vahel kokkulepitud tööde (sh torujuhtme tehniline soojustamine ja küttekaabli paigaldus, isolatsioonimaterjalid, äärikud, küttekaablid, transport) tegemine summas 16 200 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja väljastas 9. veebruaril 2016 tehtud tööde eest vastavalt töövõtulepingu lisas 1 kokkulepitule arve nr 39 summas 16 200 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 19 440 eurot. Arve lisaks on 9. veebruari 2016 tööde teostamise akt nr 39. Töövõtulepingu lisana 1 poolte poolt kokkulepitud ja teostatud tööd on kostjale üle antud, mida tõendavad esitatud tõendid ning tunnistaja Lauri Karlsoni ütlused, mille kohaselt on L. Karlson töövõtulepingu lisas 1 kokkulepitud tööd isiklikult teinud. Kostja pretensioone teostatud töödele ei esitanud. Lauri Karlson tegi tööd algusest lõpuni ise, sest objektil ei olnud enne isolatsiooni- ja elektrikaabelduse töid tehtud. Kostja on seisukohal, et arve nr 39 on oma olemuselt identne arvega nr 407. Asja materjalidest nähtub, et arve nr 407 on esitatud
töövõtulepingu lisa 2 alusel (I kd, tl 79). Töövõtulepingu lisas 2 on poolte vahel kokkulepitud tööde (sh produktitoru DN 200 isoleerimine 50 mm kivivillamattidega ja katmine tsinkplekiga. Toru pikkuseks on arvestatud 220 m, põlv 900 12 tk, sadul 2 tk, franši ja ventiilkate 3 tk; toru DN 80 isoleerimine 50 mm kivivillakoorikutega ja katmine tsinkplekiga. Toru pikkuseks on arvestatud 15 meetrit, põlv 900 3 tk jne) tegemine summas 16 200 eurot (ilma käibemaksuta). Asja materjalidest nähtub, et töövõtulepingu lisades 1 ja 2 märgitud tööd ei ole identsed. Identsed on vaid nimetatud lisade alusel kostjale esitatud arvete (s.o nr 39 ja nr 407) summad. Töövõtulepingu lisas 4 kajastatud tööd, mille alusel esitati arve nr 41, ei ole samad, mis esialgses töövõtulepingus. Tunnistaja Sergei Aleksandrovi poolt selle kohta antud ütlused on ebausaldusväärsed, kuna asja materjalidest nähtub, et tehnilises spetsifikatsioonis ja lisas 4 kokku lepitud tööd on erinevad, erinevad on ka töö materjalid, kogused jne. Lisas 4 on hageja ja kostja vahel kokkulepitud erinevate tööde tegemine seoses kostja toruliinide isolatsioonitöödega summas 8470 eurot (ilma käibemaksuta), tööd anti hageja alltöövõtja AS-i Clik poolt kostjale üle 1. veebruaril 2016 üleandmise-vastuvõtu aktiga. Hageja väljastas
9.veebruaril 2016 tehtud tööde eest vastavalt töövõtulepingu lisas 4 kokkulepitule arve nr 41 summas 8470 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 10 164 eurot. Arve lisana edastas hageja kostjale 9. veebruari 2016 tööde teostamise akti nr 41. Arve nr 41 koos hageja tööde teostamise aktiga nr 41 edastati kostjale 12. veebruaril 2016 e-kirjaga. Tunnistaja Allan Perandi ütluste kohaselt teostas tema isiklikult töövõtulepingu lisas 4 kokkulepitud tööd. Kostja ei esitanud pretensioone teostatud töödele. Tunnistaja andis kõik tööd AS-i Clik 1. veebruari 2016 aktiga isiklikult kostjale üle. Tunnistaja selgitas, et akti eesmärk on enesekindlustamine, kuna on olnud juhtumeid, et tellijad ei aktsepteeri töid, aga peatellija on tegelikult tööga rahul. Asja materjalidest nähtub, et kõik teised kostja poolt tasutud arved on esitatud poolte poolt allkirjastatud lisade alusel. Asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud kostjale lisatööde koondtabeli, mis koosneb omakorda kolmest tööst. Tabeli alapunkti 1 tööd on kokku summas 4160 eurot, alapunkti 2 tööd summas 7200 eurot ning alapunkti 3 tööd summas 16 200 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks arvete esitamisel tuginenud 14. oktoobri 2015 koondtabelile CM-14/10/15-115. Iga töö puhul sõlmisid pooled eraldi töövõtulepingu lisa, mis on poolte poolt allkirjastatud ja mille alusel tegi hageja töid ning esitas hiljem kostjale arve. Maakohtu hinnangul on hageja oma lepingulised kohustused täitnud. Asjaolu, et kostja opereeritavas terminalis toimus töövõtulepingust tulenevate tööde teostamise ajal kauba riknemine ning praktiliselt kogu terminali töö jäi seisma ning kostja juhatuse liikmel tekkis terviserike, ei anna alust jätta tasumata tööde eest, mis on poolte poolt kokku lepitud ning hageja poolt teostatud. Maakohtu hinnangul on kostja väited, et vaidlusalused arved on esitatud topelt juba teostatud tööde eest, alusetud ning tõendamata. Vastavalt töövõtulepingu p-le 13.5 oli tellijal õigus esitada töövõtjale põhjendatud protest juba vastuvõetud töö või dokumentide osas 15 päeva jooksul pärast vigade avastamist või edastatud andmetega vastuolude tuvastamist. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud hagejale töövõtulepingu tingimusetele ja seaduse nõuetele vastavat pretensiooni. Esitatud pretensioonid on üldsõnalised ning ei kirjelda töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, mistõttu ei saa kostja VÕS § 644 lg 3 tulenevalt töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Lisaks töövõtulepingule sõlmisid pooled oktoobris-novembris 2015 töövõtulepingu lisad, millega on kostja vähemalt kaudselt nõustunud, et tööd lükkuvad edasi, mistõttu on kostja etteheited, et töö ei olnud teostatud töövõtulepingus kokku lepitud ajal, alusetu. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist ning poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt 15 päeva jooksul pärast vigade avastamist või edastatud andmetega vastuolude tuvastamist.
Maakohtu hinnangul tuleb tööd lugeda vastuvõetuks ja nõuetekohaselt tehtuks, kuivõrd kostja on asunud teostatud töid kasutama ning kostja teavitas hagejat väidetavatest puudustest alles
15.detsembril 2016, s.o pärast 9. detsembril 2016 hagejalt nõudekirja saamist. Peaaegu aasta pärast tööde vastuvõtmist ei ole mõistlik aeg tööde puudustest teatamisest, seda enam, et tööde vastuvõtmise juures on olnud kostja mehhaanik Sergei Aleksandrov, kes on koostanud ka
15.detsembril 2016 pretensiooni. Maakohtu hinnangul on kostja minetanud õiguse tugineda puudustele töös või dokumentatsioonis ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Maakohus rahuldas hageja viivisenõude. Töövõtulepingu p 9.5 kohaselt on viivisemääraks 0,05 % maksmata summalt päevas. Arvete maksetähtaeg vastavalt töövõtulepingu punktile 9.4 on 14 kalendripäeva alates arve esitamisest. Hageja esitas arved kostjale 12. veebruaril 2016, seega saabus arvete tasumise tähtaeg 26. veebruaril 2016. Töövõtulepingu punktis 9.5 on piiratud viivise nõudmise õigus 10 % arve summast, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt arve nr 39 tasumisega viivitamise eest viivist 1944 eurot ja arve nr 41 tasumisega viivitamise eest viivist 1016 eurot 40 senti, kokku 2960 eurot 40 senti (1944+1016,40).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja hinnangul on maakohus otsuses võtnud valesti kokku poolte vahelise õigusvaidluse olemuse ning teinud tõenditele tuginedes ebaõigeid järeldusi ja sellest tulenevalt ebaõige otsuse. Maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 637 lg 3. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid lepingu lisad 1 ja 4 ning et need tööd on korrektselt teostatud ja vaidlus on üksnes selles, kas nende tööde eest peab kostja tasuma või mitte. Kostja on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et lepingu lisades nr 1 ja nr 4 kajastatud töid ei ole nende lisade alusel tellitud ega kokku lepitud. Lepingu lisades nr 1 ja nr 4 loetletud tööd on teostatud, kas lepingus märgitud põhitellimuse või teiste lepingu lisade alusel. Vaidluse all ei ole tööde teostamine ja nende kvaliteet konkreetses etapis, vaid see, et nende tööde eest on varasemalt juba makstud. Hageja ei ole käesoleva ajani kooskõlastanud oma töid vastavate ametiasutustega ega esitanud kostjale tööde lõppakti koos kõigi dokumentidega, mille alusel saaks väljastada terminali osale kasutusloa. Maakohus jättis analüüsimata kostja vastuväite seoses arvega nr 39. Kostja on arve nr 407 tasunud seega on arve nr 39 alusetu. Arve nr 407 on esitatud lepingu lisa 2 alusel, mis on oma olemuselt koostatud samade tööde eest, mis on kajastatud lepingus põhitööde nimekirjas ja lepingu lisas 3. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et lisas 4 mainitud tööd ei ole samad, mis lepingu põhitööd ja teistes lisades märgitud tööd. Maakohus ei võrdle ega too välja, millises ulatuses need tööd erinevad. Kostja väidab, et nende tööde eest on varasemalt juba makstud, olenemata, millisel ajahetkel neid töid reaalselt teostati. Hageja poolt esitatud arved nr 39 ja nr 41 dubleerivad varem kokkulepitud töid, milles eest on kostja juba tasunud. Maakohus ei ole selgitanud ega põhjendanud, milline on maakohtu seisukoht selles osas, et hageja on kostjale esitanud kolm erinevat lepingu lisa 1 (vt hagiavalduse lisa 2, vastus hagiavaldusele lisa 5 ja lisa 13). Tegelikkuses on kõik kokkulepitud lisatööd koondatud eraldi tabelisse (vt vastus hagiavaldusele lisa 11) ning selle alusel ka reaalselt tasutud.
Kostja ei ole käesoleva ajani asunud hageja poolt teostatud töid kasutama ja on olnud sunnitud töid ümber tegema, sest need ei vastanud kokkulepitud tingimustele ja nõudmistele. Hageja ei ole töid siiamaani lõpetanud ega esitanud kostjale tööde üleandmise-vastuvõtuakti ja nõudnud selle allkirjastamist. Maakohus ei saa antud juhul öelda, et VÕS § 637 lg 3 eeldus on täidetud ning hageja on tööd teostanud ja arved kuuluvad kostja poolt tasumisele.
5.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus on õigesti analüüsinud ja hinnanud esitatud tõendeid ning jõudnud õigele järeldusele ning teinud põhjendatud ja õige otsuse. Hageja jääb enda poolt menetluses esitatud seisukohtade, sh 10. aprilli 2017 hagis, 14. juuni 2017 vastuses ja 12. veebruari 2018 kohtukõne teesides esitatu juurde. Kostja väited, et arved on esitatud topelt juba teostatud tööde eest, on ebaõiged. Kostja üritab alusetult viia hagi nõude aluseks olevad tööd teiste tööde ja arvete alla. Mõlema poole poolt allkirjastamata ettepanekuid, millele kostja viitab, ei saa arvesse võtta. Kõik kokkulepped, kui need saavutati, allkirjastati mõlema poole poolt ning tööd tehti allkirjastatud kokkulepete alusel. Töövõtulepingu lisaks nr 2 olev pakkumine on erinev töövõtulepingu lisaks nr 1 (hagi lisa 2) olevast pakkumisest ning selle alusel esitatud tööde teostamise aktist nr 39 (hagi lisa 4) ja
9.detsembri 2016 arvest nr 39 (hagi lisa 3). Üksnes summa on samasugune, kuid tööd (sh torude läbimõõdud pikkused jms) on teised. Samamoodi on ka teiste tööde teostamise aktidega ning arvetega. Kostja ei ole tõendanud, et kostja ei kasuta hageja poolt paigaldatud töid, et need on takistuseks kasutusloa saamisel ja et ta on pidanud töid ümber tegema jne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud kostja kanda.
7.Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu täitmisest tuleneva võlgnevuse tasumist. Pooled sõlmisid 30. juulil 2015 töövõtulepingu terminali raudtee estakaadi rekonstrueerimise töödeks. Lepingu kehtivuse ajal sõlmiti lepingu lisad, millega kostja tellis hagejalt täiendavaid töid. Hageja nõue põhineb hageja väitel töövõtulepingu lisade alusel tehtud tööde eest saadetud arvetel nr 39 (I kd, tl 21) ja 41 (I kd, tl 27). Kostja ei vaidle vastu sellele, et arvetel nimetatud tööd on tehtud, kuid kostja on seisukohal, et tööd on tehtud lepingus märgitud põhitellimuse või teiste lepingu lisade alusel ja kostja on nende eest juba tasunud. Kostja on lisaks seisukohal, et hageja ei ole kooskõlastanud oma töid vastavate ametiasutustega ega esitanud kostjale tööde lõppakti koos kõigi dokumentidega, mille alusel saaks väljastada terminali osale kasutusloa.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja arvete nr 39 ja 41 alusel nõutud summa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel. Esiteks tugineb kostja apellatsioonkaebuses sellele, et pooled ei sõlminud lepingu lisasid 1 ja 4 ning kostja ei ole selles nimetatud töid tellinud (apellatsioonkaebuse p 3.4). Nimetatu ei vasta asja materjalidele. Kostja esindaja on lisadele 1 ja 4 alla kirjutanud (I kd, tl 17, 22). Kostja väide, mille kohaselt ei saanud kostja esindaja nii keeleliselt kui ka tervisliku seisundi tõttu sisuliselt aru sellest, millele ta täpselt alla kirjutab, on paljasõnaline. Asja materjalide juures on lisa 1 venekeelne, poolte poolt alla kirjutatud, eksemplari koopia. Lisa 4 on küll eestikeelne,
kuid tööde teostamise akt töövõtulepingu lisa 4 alusel on venekeelne (I kd, tl 26). Kostja ei ole allkirja ehtsust vaidlustanud. Äriühingu majandustegevuses kannab üldjuhul tema esindaja oma tehingute tegemise arusaamisvõime riski.
9.Kostja tugineb järgnevalt sellele, et ta on lisades 1 ja 4 märgitud tööde eest hagejale juba tasunud. Kostja väitel on ta tasunud arvetega 406, 407 ja 40 kõik lisatööd, mis on hageja poolt saadetud lisatööde nimekirjas (I kd, tl 190). Hageja esitatud arvel 39 kattuvad summad ja tööd lisatööde nimekirjas olevatega. Arve 41 on juba tasutud koos lepinguliste põhitöödega. Lepingujärgsete tööde kogumaksumuse suhtes on hageja kostjale esitanud pakkumise (I kd, tl 16). Töövõtulepingu juurde on pooled 4. augustil 2015 allkirjastanud tehnilise spetsifikatsiooni, mille p 6 kirjeldab üldistatult tehtavate tööde mahtu. Tegemist ei ole aga üksikute tööetappide ning nende tegemiseks vajamineva materjali kirjeldusega. Töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest tasumine toimus hageja poolt kostjale saadetud arvete ja selle juurde kuuluvate tööde teostamise akti alusel (I kd, tl 55 jj). Kostja tunnistaja ütluste kohaselt saatis hageja üks kord kuus arve, millele oli lisatud tööde teostamise akt. Seda arvet kontrollis ja kinnitas kostja direktor (I kd, tl 159 pöördel), kes esitas arve raamatupidajale tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus arveid tehtud tööde eest esitatakse üksnes kord kuus koos detailsema tööde kirjeldusega ja neid kontrollitakse eelnevalt arve saaja poolt, ei ole usutav kostja tunnistaja väide, mille kohaselt:“ kui inimesele esitatakse akt tööde kohta, mis on varem teostatud, siis loomulikult ta kirjutab sellele alla.“(I kd, tl 157 pöördel).
10.Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hagejal tuli teha lisatöid. Kostja on lisatöid ka hagejalt tellinud (I kd, tl 58). Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht vastuses hagile, et pooled olid kokku leppinud üksnes kindlas töövõtjale siduvas eelarves, mille õiguslikuks aluseks oleks VÕS § 639 lg 1. Lisatööde tegemise võimalus on ka töövõtulepingu p-s 9.6, mille kohaselt lisatööd, mida töövõtja teostab tellija kirjaliku taotluse alusel ja mille vajalikkuse tellija eelnevalt vormistab kahepoolse allkirjastatud lisana, maksab tellija kinni. Lisatööde eest tasutakse lepingu järgi koos viimase maksega (I kd, tl 13). Lisatööde osas esitas hageja kostjale üldise kirjelduse (I kd, tl 75). Ringkonnakohus peab usutavaks hageja väidet, mille kohaselt ei ole see nimekiri seotud põhilepingus märgituga. Lisatööde loetelu ei ole poolte poolt allkirjastatud ega kooskõlastatud. Tehtud tööde eest tasumine ei toimunud selle loetelu alusel. Täiendavate tööde suhtes on esitanud hageja erinevaid arvestusi (I kd, tl 57 jj). Ringkonnakohus loeb usutavaks hageja väidet, et lisatöid tehti ja selle alusel esitati arved igal üksikjuhul eraldi, nimetatu vastab ka põhitööde eest tasumise korrale. Kostja väitel on arve nr 39 oma olemuselt identne arvega nr 407. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arve nr 407 on esitatud mitte töövõtulepingu lisa 1 vaid 2 alusel (I kd, tl 79 pöördel). Ka sellele hinnapakkumisele on kostja esindaja alla kirjutanud. Lepingujärgsete tööde loetelu tööde teostamise aktis nr 39 loetletud (I kd, tl 21) ja töövõtulepingu lisa 2 hinnapakkumise aluseks olevad tööd ei kattu. Lepingu lisa 1, mis on akti nr 39 alus, nimetab lisaks soojustamisele ka küttekaabli paigaldamise.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arve 41 aluseks olnud lisas 4 nimetatud tööd ei ole samad, mis lepingu põhitööd ja teistes lisades märgitud tööd. Kostja ei ole menetluses täpsustanud, millised olid need lepingujärgsed tööd, mida hageja on väidetavalt tõstnud eraldi lepingu lisasse 4. Ringkonnakohus möönab, et töövõtulepingu tehnilises spetsifikatsioonis (I kd, tlk 15) nimetatu üldistusaste on suur ning võib põhimõtteliselt hõlmata ka erinevaid lisatöid. Maakohus on aga piisava põhjalikkusega võrrelnud ja toonud välja, millises ulatuses nimetatud tööd lisas 4 toodust erinevad. Töövõtulepingu lisa 4 (I kd, tlk 22) pakkumises on loetletud toruliinide isolatsioonitööd, mh toruliin DN80, isoleerimine sisselõike kohast alates DN150 torusse ja laadimisotsad estakaadil DN100, mida tehniline spetsifikatsioon ei nimeta. Lisas 4 on ka kokku lepitud materjalid ja kogused, mida tehniline spetsifikatsioon ei kajasta.
Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatut, et töövõtulepingu lisana 4 kokkulepitud tööd anti hageja alltöövõtja AS-i Clik poolt kostjale üle 1. veebruaril 2016.a tööde üleandmis-vastuvõtu aktiga (I kd, tlk 24). Arve nr 41 koos tööde teostamise aktiga nr 41 edastati hageja poolt kostjale 12.02.2016.a e-kirjaga (I kd, tlk 28). Maakohus kuulas ära tunnistaja A. Perandi, kes andis tööd AS-i Clik 1. veebruari 2016.a aktiga isiklikult kostja esindajale üle (I kd, tlk 24). A. Perandi ütluste kohaselt tekkisid lisatööd, mida hageja palus teha. Lisatööd tehti detsembris-jaanuaris. Nimetatu on vastuolus kostja tunnistaja S. Aleksandrovi ütlustega, mille kohaselt oli 2015. aastal kõik tööd tasutud ja 2016. aastal ei toimunud terminalis ühtegi torutööd.
12.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ka põhjendusel, et hageja poolt tehtud tööd ei ole korrektsed (vastus hagile p 2.2). Kostja leiab vastuses hagile, et ta esitab õigusliku põhjenduse seoses tööde mittevastavusega lepingutingimustele ja kahjuhüvitamise nõude hageja vastu, kuivõrd see ei oma tähtsust praeguse hagi rahuldamata jätmisel. Iseenesest tuleneb nimetatust selgelt, et kostja ei seo hageja tasunõuet praeguses menetluses töö vastavusega lepingutingimustele. Apellatsioonkaebuses leiab kostja aga, et hagejal ei ole tasunõuet tekkinud, kuna tööd ei ole kostjale üle antud (apellatsioonkaebuse p 3.20). Apellatsioonkaebuses tehtud etteheited maakohtule, mille kohaselt on maakohus teinud kostja vastuväidetest „hübriidi“ ja „ühe kompoti“, ei ole põhjendatud. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele p-s 1.30jj kirjeldanud põhjalikult puudusi hageja töös. Kostja vastuse ps 2.2 märgitu kohaselt ei ole hageja kostjale töid korrektselt lõpetanud ja üle andnud. Asja materjalide ei vasta kostja apellatsioonkaebuse tõlgendus, mille kohaselt ei ole kostja kohtule praeguses menetluses esitanud vastuväiteid korrektse sooritamise kohta.
13.Töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-93-15, p 11). Seega on hageja ülesandeks tõendada, et kokkulepitud tööd on valmis ja tehtud nõuetekohaselt. Töövõtulepingu p-i 9.3 järgi toimub teostatud tööde eest tasumine etappidena vastavalt tööde ajakavale töövõtja esitatud arvete ja teostatud tööde akti alusel, mis on allkirjastatud tellija vastutavate esindajate poolt. Puudub alus asuda seisukohale, et nimetatu ei kehtinud ka kokkulepitud lisatööde suhtes. Hageja esitatud tööde teostamise aktide nr 39 ja 40 aluseks olnud lisad 1 ja 4 on kostja esindaja poolt allakirjutatud. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele, kuid kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega peab puudusi töös tõendama kostja. Kostja ei tugine apellatsioonkaebuse kohaselt vastuväitena hageja nõudele töö lepingutingimuste mittevastavusele, vaid sellele, et töö ei ole nõuetekohaselt üle antud. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt nt Riigikohtu 2. märtsi ostus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 22). Lisaks võib tellija keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-80-08, p 32). Kostja väitel ei ole hageja kooskõlastanud seadmeid vastavate ametkondadega ega andnud üle tehtud tööde dokumentatsiooni, mistõttu ei saa seadmeid ametlikult kasutada
(apellatsioonkaebuse p 3.16). VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kostja on seisukohal, et nimetatud põhjusel ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi. Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Ringkonnakonnakohus leiab, et hageja on oma lepingujärgsed kohustused suuremas osas täitnud. Maakohus on ka põhjendatult asunud seisukohale, et hageja tehtud tööd saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Väidetavatest puudustest teatas kostja hagejale 15. detsembril 2016, s.o pärast hageja 9. detsembri 2016.a nõudekirja saamist (I kd, tlk 96-97). Töövõtulepingu tingimustele ja seaduse nõuetele vastavat pretensiooni kostja poolt hagejale asja materjalide põhjal esitatud ei ole. 5. oktoobri 2015 ja 15. veebruari 2016.a e-kirjad on üldsõnalised ning ei kirjelda täpselt töö lepingutingimustele mittevastavust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja tuginemine tasu maksmisest keeldumisele VÕS § 111 lg 1 alusel ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kostja väitel tugineb ta praeguses menetluses üksnes täitedokumentatsiooni üleandmata jätmisele. Kostja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kostja ei kasuta siiani terminali uuendusi, ei vasta kostja enda poolt saadetud pretensioonile (I kd, tl 97). Kostja esindaja väitel on terminal kulutanud „780 eurot + tööd“ rivist välja langenud aurujuhtme sulguri armatuuri vahetamiseks. Seadmete vahetamine rikke tõttu viitab otseselt nende kasutamisele. Seega võib lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-st 13.5 tulenevalt on tellijal õigus esitada põhjendatud protest juba vastuvõetud töö või dokumentide osas 15 päeva jooksul pärast vigade avastamist või edastatud andmetega vastuolude tuvastamist (I kd, tl 13 pöördel). Kostja ei ole esitanud ühtegi ligikaudset kalkulatsiooni selle kohta, mis võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi.
14.Maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja viivisenõude, kostja ei ole maakohtu viivisearvestuse suhtes apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud.
15.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt lahendab maakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale käesoleva otsuse jõustumist eraldi määrusega. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.