Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 10.04.2017.a esitatud hagiavaldusest nähtub, et poolte vahel on 30.07.2015.a sõlmitud töövõtuleping terminali raudtee estakaadi rekonstrueerimise töödeks (edaspidi töövõtuleping). Töövõtulepingu lisana 1 on poolte vahel kokkulepitud tööde (sh torujuhtme tehniline soojustamine ja küttekaabli paigaldus, isolatsioonimaterjalid, äärikud, küttekaablid, transport) tegemine summas 16 200.00 eurot (ilma käibemaksuta), millised tööd tehti ära ja anti kostjale üle. Kostja ei esitanud pretensioone teostatud töödele. Hageja väljastas 09.02.2016.a tehtud tööde eest vastavalt töövõtulepingu lisas 1 kokkulepitule arve nr 39 summas 16 200.00 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 19 440.00 eurot. Arve lisana oli hageja poolt kostjale edastatud ka hagejapoolne 09.02.2016.a tööde teostamise akt nr 39. Töövõtulepingu lisana 4 on poolte vahel kokkulepitud erinevate tööde tegemine seoses kostja toruliinide isolatsioonitöödega summas 8 470.00 eurot (ilma käibemaksuta), millised tööd tehti ära ja anti hageja alltöövõtja AS C poolt kostjale üle 01.02.2016.a teostatud tööde üleandmis-vastuvõtu aktiga. Kostja ei esitanud pretensioone teostatud töödele. Hageja väljastas 09.02.2016.a tehtud tööde eest vastavalt töövõtulepingu lisas 4 kokkulepitule arve nr 41 summas 8 470.00 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 10 164.00 eurot. Arve lisana oli hageja poolt kostjale edastatud ka hagejapoolne 09.02.2016.a tööde teostamise akt nr 41. Arve nr 39 koos hageja tööde teostamise aktiga nr 39 ning arve nr 41 koos hageja tööde teostamise aktiga nr 41 edastati hageja poolt kostjale 12.02.2016.a e-kirjaga. Kostja ei ole hagejale nimetutud tööde eest tasunud ning võlgneb hagejale seega kokku 29 604.00 eurot (19 440.00 + 10 164.00). Hageja seisukohal, et ta on töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud nõuetekohaselt. Kostjal on kohustus tasuda hagejale kokkulepitud tasu. Hageja on 21.06.2016.a edastanud kostjale meeldetuletuse arvete tasumise vajaduse kohta. Samuti on hageja 09.12.2016.a esitanud kostjale nõudeavalduse arvete tasumiseks. Kostja on nõudeavalduse kätte saanud, kuid kostja ei ole hageja nõudeid vabatahtlikult rahuldanud. Hageja leiab ka, et kuna kokkulepitud tasu on kostja poolt maksmata, on hagejal kostja vastu viivisenõue. Töövõtulepingu p 9.5 kohaselt on viivisemääraks 0,05 % maksmata summalt päevas. Kuivõrd aga töövõtulepingu punktis 9.5 on piiratud viivise nõudmise õigus 10 % arve summast, on hagejal õigus nõuda kostjalt arve nr 39 tasumisega viivitamise eest viivist 1 944.00 eurot ja arve nr 41 tasumisega viivitamise eest viivist 1 016.40 eurot. Viivivisenõue on hagi esitamise seisuga kokku 2 960.40 eurot (1 944.00 + 1 016.40 = 2 960.40). Hageja palub seega põhivõlgnevuse kokku 29 604.00 eurot ja viivise kokku 2 960.40 eurot kostjalt välja mõista. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kohtule 31.05.2017.a esitatud vastuses palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel oli 30.07.2015.a sõlmitud töövõtuleping terminali raudtee estakaadi rekonstrueerimise töödeks. Samuti on õige hageja väide, et lepingu kehtivuse ajal sõlmiti lepingu lisad, millega telliti täiendavaid töid. Samuti on õige, et hageja on esitanud kostjale arved nr 39 ja

nr 41. Küll aga vaidleb kostja vastu asjaolule, et nimetatud arved on esitatud lepingute lisas kokkulepitud tööde eest. Nimetatud tööde eest on juba varasemalt arvete alusel kostja poolt tasutud. Kostja vaidleb vastu ka, et hageja on teostanud tööd nõuetekohaselt ja et kostja ei ole nimetatud tööde osas pretensioone esitanud. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping oli ajaliselt ja rahaliselt piiratud vastavalt hageja poolt esitatud eelarve-pakkumisele. Tööde teostamise tähtajaks oli 01.08.2015.a30.09.2015.a ning eelarveks 136 592.40 eurot. Töövõtulepingupunkti 9.8. kohaselt pidi tellija tegema viie pangapäeva jooksul esimese makse summas 15 000.00 eurot ilma käibemaksuta materjalide ettemaksuks. 05.08.2015.a esitaski hageja kostjale esimese arve, nr 211, summas 18 000.00 eurot (käibemaksuga, selgitusega leping nr. 30/07/15 ja tehtud tööde akt 211). Ühes arvega esitas hageja akti nr 211, mille kohaselt on tasutav summa aurutoru paigaldamise ja katte eest. 03.09.2015.a valmisid järgmised tööd, mille osas esitas hageja arve nr 266 summas 48 000.00 eurot (käibemaksuga) ja tehtud tööde akti nr 266, teostatud töödeks oli märgitud aurutoru paigaldamise ja katte eest. Samal päeval, s.o 03.09.2015.a, palus kostja esitada täiendavate tööde teostamiseks hinnapakkumise. Täiendavalt teostatud tööde sisuks oli täiendava 22 m toru paigaldus, 7 äravoolu, 1 üleminek, 6 vahelüli, 1 kraan ja 2 flanši paigaldus. Nimetatud päringule tuli vastuseks, et tööd on võimalik teostada 4 160.00 euro eest (lisandub käibemaks). 30.09.2015.a, s.o lepingujärgse tööde teostamise tähtpäeval, saatis hageja esindaja kostja juhatusele kirja, milles loetles projektis olevad väidetavad täpsustamata või ebatäpsed tehnilised tingimused ning teatas, et seoses sellega tuleb eelarvet suurendada 16 200.00 euro võrra (lisandub käibemaks). Lisaks sellele, palus hageja pikendada tööde teostamise tähtaega 3-4 nädala võrra. Nimetatud kirjaga oli kaasas lepingu lisa nr 1 lisatööde teostamiseks, mille aluseks on poolte 03.09.2015.a ja 30.09.2015.a kirjavahetus. 4-nädalane tähtaja pikendamine tähendas oma sisult, et tööd oleksid pidanud valmima 30.10.2015.a. 05.10.2015.a saatis kostja juhatuse liige hagejale pretensiooni, milles väljendas oma pahameelt, et hageja teavitas kostjat tööde valmimise tähtaja pikenemisest, tööde teostamise viimasel päeval ning kordas, et lisatööde kalkulatsioonid peavad olema konkreetsemad. 07.10.2015.a valmisid järgmised tööd, mille osas esitas hageja arve nr 301 summas 30 000.00 eurot (käibemaksuga) ja tehtud tööde akti nr 301, teostatud töödeks oli märgitud taaskord aurutoru ja selle katte paigaldamine. 13.10.2015.a kooskõlastasid pooled kõikide täiendavate tööde mahud, s.h need, mis olid märgitud 30.09.2015.a hageja poolses kirjas tööde pikendamise ja eelarve suurenemise osas, kui ka nende osas, mida kostja palus eraldi teostada oma 03.09.2015.a kirjas. Hageja saatis kostjale täiendatud töövõtulepingu lisa nr 1, mille kohaselt tuli teostada 3 täiendavat tööd, summas kokku 27 560.00 eurot (lisandub käibemaks). 14.10.2015.a saatis hageja kostjale detailse lisatööde eelarve, mille kohaselt tööde mahuks oli jätkuvalt 27 560.00 eurot (lisandub käibemaks). Alates oktoobri keskpaigast kuni detsembri lõpuni tekkis olukord, kus kostja poolt hageja teostatud tööde suhtes jooksvat kontrolli ei teostatud, kuna kostja opereeritavas terminalis toimus kauba riknemine ja praktiliselt kogu terminali töö jäi seisma tekkinud olukorra lahendamiseks. Lisaks sellele tekkis kostja juhatuse liikmel terviserike, mis viis ta haiglasse.

03.12.2015.a esitas hageja kostjale kokku 4 arvet, millest esimene oli arve nr 405 summas 40 592.40 eurot (käibemaksuga). Arvele oli lisatud tööde teostamise akt nr 405. Nimetatud akti kohaselt akteeriti lepingujärgsed järelejäänud tööd ning akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0.00 eurot. Selleks hetkeks oli seega tasutud täpselt 136 592.40 eurot (käibemaksuga) ehk lepingus kokkulepitud tasu. Mistõttu tasumata võisid jääda ainult lisatööd, millised olid kokku lepitud. Lisaks sellele esitati kostjale arve nr 406 summas 4 992.00 eurot (käibemaksuga). Arvele oli lisatud tööde teostamise akt nr 406. Nimetatud akti kohaselt akteeriti lepingujärgsed järelejäänud tööd ning akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0.00 eurot. Aktis on tehtud viide lepingu lisale nr 1. Samuti esitati arve nr 407 summas 19 440.00 eurot (käibemaksuga). Arvele oli lisatud tööde teostamise akt nr 407. Nimetatud akti kohaselt akteeriti lepingujärgsed järelejäänud tööd ning akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0.00 eurot. Aktis on tehtud viide lepingu lisale nr 1. Viimasena esitati kostjale arve nr 408 summas 10 200.00 eurot (käibemaksuga). Arvele oli lisatud tööde teostamise akt nr 408. Nimetatud akti kohaselt akteeriti lepingujärgsed järelejäänud tööd ning akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0.00 eurot. Aktis on tehtud viide lepingu lisale nr 3. Koos arvega on esitatud ka kooskõlastatud tööde tarbeks lepingu lisa 3. Veebruaris 2016.a helistas hageja esindaja kostjale ja andis teada, et ta ei soovi poolte vahelist suhet lõpetada halval toonil, mistõttu palus luba naasta territooriumile ja teha lõpuni kõik kokkulepitud tööd ja kõrvaldada puudused juba tehtud töödes. Loomulikult oli hagejale vastav luba antud, sest teostatud tööde osas oli kostjal mitmeid pretensioone. Tööde lõpetamisel, esitas hageja kostjale taaskord ridamisi arveid. Üks nendest arvetest oli esitatud 09.02.2016.a, s.o arve nr 40, summas 8 640.00 eurot (käibemaksuga) ühes aktiga nr 40, mille kohaselt oli teostatud töödeks „tuletõrje toru demonteerimine ja monteerimine“. Nimetatud akti kohaselt oli lepinguliste maksete jääk 0.00 eurot, tegemist oli täiendavalt tellitud tööga (töö nr 2 lepingu lisas nr 1). Eelneva arve tasumisega olid seega tehtud ja tasutud kõik tööd, millised olid kokkulepitud lepingu esialgses eelarves summas 136 592.40 eurot, lisas 1 kokkulepitud tööd (summas kokku 33 072.00 eurot), 03.09.2015.a e-kirjas kokkulepitud lisatööd summas 4 992.00 eurot, samuti olid tasutud kõik lepingu lisa 3 tööd (summas 10 200.00 eurot). Kostja on seega tasutud arveid kokku summas 184 856.40 eurot (sh käibemaks). Sealjuures on märkimisväärne, et tööde maht ületas rahaliselt esialgset eelarvet 48 264.00 euro võrra. Kuid sellega hageja arved ei piirdunud. 12.02.2016.a esitas hageja arve nr 53 summas 6 900.00 eurot koos käibemaksuga nende tööde eest, mida hageja töötajad tegid ajal, millal terminal oli seiskunud ja sisuliselt oli tegemist seisakuajaga. Vaatamata sellele, et põhimõtteliselt sellise arve esitamises ei oldud kokkulepitud, kostja nimetatud arvet aktsepteeris ja tasus. 09.02.2016.a olid esitatud ka vaidlused arved nr 39 ja 41. Arve nr 39 oli esitatud summas 16 200.00 eurot (ilma käibemaksuta) koos aktiga nr 39. Akti kohaselt oli tööd teostatud seoses lepingu lisas 1 kokkulepitud töödega ning nende sisuks oli torude isolatsiooni tööd. Nimetatud arve saamisel helistas kostja esindaja hagejale ja nõudis selgitust, miks hageja esitab kostjale arve juba varem teostatud ja tasutud tööde eest. Arve nr 39 on oma olemuselt identne arvega nr 407, milline esitati 03.12.2015.a kuupäevaga. Identsed on nii arves kajastatud tööd, kui ka arve suurus. Tuginedes eelnevale, keeldus kostja arvet tasumast, sest selle arve alusel hageja täiendavaid töid ei teostanud ega omanud faktilist ega õigusliku alust arve esitamiseks. Samuti esitas hageja 09.02.2016.a kostjale arve nr 41 summas 8 470.00 eurot (ilma käibemaksuta) ühes aktiga nr 41. Lisaks esitas hageja ka lepingu lisa 4, mis on poolte poolt allkirjastatud. Tööde sisuks on torude DN80, DN100 ja DN300 isolatsiooni tööd. Ka nimetatud arve osas ei saanud kostjale selgeks, mille eest on arve esitatud, kuivõrd summad ei ühtinudki ühegi varasema

kokkuleppega. Lepingu, arvete ja lisade uurimisel selgus, et hageja on tõstnud osad lepingulised tööd millegipärast eraldi lepingu lisasse 4, võtnud sellele kostja juhataja allkirja ja topelttööde teostamise asemel, lihtsalt esitas täiendava arve koos lepingu lisaga. Uurides lepingu tehnilist ülesannet on ilmne, et lepingu lisas 4 kajastatud tööd on samad, mis lepingu esialgses töövõtus. Sisuliselt kasutas hageja kostja juhatuse liikme tehnilist teadmatust ja terminalis valitsenud olukorda ära ning dubleeris lepingulisi töid lisasse 4 ning esitas selle eest arve tööde osas, millised olid tegelikult juba varem teostatud. Tuginedes eelnevale, keeldus kostja arvet tasumast, sest selle arvel alusel hageja täiendavaid töid ei teostanud ega omanud faktilist ega õigusliku alust arve esitamiseks. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt esitatud arvete nr 39 ja 41 tasumist. Nimetatud arvetel kajastatud tööd on teostatud ja tasutud varem esitatud arvete alusel. Põhinõude puudumisel, puudub hagejal ka viivisenõue. Lisaks märgib kostja, et hageja tööd ei olnud teostatud korrektselt ning esmased pretensioonid esitati hagejale seoses tööde hilinemisega 05.10.2015.a. Lisaks sellele saatis kostja hagejale 15.02.2016.a e-kirja pretensiooniga teostatud tööde osas. Pretensioon puudutas teostatud kütteelementi. Nimelt oli hageja teinud kütteelemendi kaablite paigalduse nii lohakalt, et tegemist oli lausa ohtliku veaga, mis oleks võinud põhjustada terminalis põlengu ja plahvatuse. Lisaks ohtlikult paigaldatud kaablitele olid probleemiks veel: hageja ei viinud lõpuni vajalikud joonised tööde teostamiseks; paigaldatud olid kraanid, millised ei olnud mõeldud kuuma auru edasijuhtimiseks ja neid ei saanud vastavas seadmes kasutada; kondensaadi ärajuhtimise toru oli paigaldatud valesti, mistõttu ei olnud võimalik seda kasutada ja kondensaati tuli ära juhtida ajutiselt otse maasse; aurutoru oli paigaldatud valesti ning selline paigaldus segas edaspidiseid töid seoses raudtee estakaadi parendustega; seadmed ei olnud kooskõlastatud vastavate ametkondadega ja üle ei ole antud täitevdokumentatsiooni. Kevadel 2016.a käis hageja esindaja kostja terminalis ja kohtus seal S A, koos tehti terminalil tehtud tööde ülevaatus ja S A viitas kõikidele puudustele, millised hageja töös esinesid. Kostja poolt oli selge signaal, et tööd tuleb lõpetada kuna nende eest on juba reaalselt tasutud. Kooskõlastamata dokumentatsioon ja tegemata tööd viisid olukorrani, kus terminali uuendused olid faktiliselt olemas, kuid kostja ei saanud neid kasutada. 09.12.2016.a saatis hageja lepinguline esindaja kostjale nõudeavalduse seoses tasumata arvetega. 12.12.2016.a palus kostja, vastuseks nõudeavaldusele, kogu ehitusega seotud kooskõlastatud dokumentatsiooni ja lisaks ka eelarved, millele sai omakorda vastuse, et kogu dokumentatsioon on kostjal justkui olemas. Kostja esindaja saatis 12.12.2016.a hageja lepingulisele esindajale e-kirja, milles teatas, et kogu raha on hagejale vastavalt lepingule tasutud ning lisaks sellele saadeti märkused tehnilise tööde nimekirjale märkides, millised tööd on jäetud teostamata, kuigi raha on nende eest saadud. Olles mõistnud, et antud olukord ei lahene tööde teostamisega, esitas kostja 15.12.2016.a hagejale pretensiooni. Pretensioonis kirjeldas kostja teostamata tööde mahtu, vaatamata lepingulise hinna tasumisele, ning hoiatas hagejat, et jätab endale õiguse pöörduda kohtu poole nii lepingu täitmise kui ka kahju hüvitamise nõudes. Eelpool nimetatud põhjendustel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte täiendavad seisukohad ja kohtuistungitel esitatud väited Kohtule 14.06.2017.a esitatud hageja seisukohast nähtub, et juhul, kui hageja ei oleks töid teostanud nõuetekohaselt, siis kostja ei oleks nimetatud töid vastu võtnud ja oleks esitanud töövõtulepingus sätestatud tähtaja jooksul pretensioone teostatud tööde osas. Kõik kostja poolt väljatoodud teised arved on kostja poolt tasutud ilma pretensioonideta. Kostja ei ole hageja vastu esitanud mistahes pretensioone ega nõudeid. Alles siis, kui hageja esitas kostjale 09.12.2016.a

nõudeavalduse rahaliste kohustuste täitmiseks seoses arvete nr 39 ja 41 tasumata jätmisega, hakkas kostja välja mõtlema põhjuseid, miks mitte arveid tasuda ning esitas 15.12.2016.a pretensiooni, mis on hageja hinnangul alusetu ja põhjendamatu. Veelgi enam, kostja tasus samaaegselt arvetega nr 39 ja 41, 12.02.2016.a esitatud arve nr 53 summas 6 900.00 eurot ilma pretensioonideta. Vaidlust ei ole selles, et kostja juhatuse liige on hagile lisatud töövõtulepingu lisad 1 ja 4 allkirjastanud ning nendes kokkulepitud täiendavad tööd tellinud. Kostja juhatuse liige ei oleks lisasid allkirjastanud, kui tegemist oleks olnud juba tehtud töödega. Hageja on tööd teostanud ning esitanud kostjale tööd vastuvõtmiseks. Töövõtulepingu p 13.4 sätestab, et „tööde üleandmise vormistamiseks esitab töövõtja tellijale allkirjastamiseks üleandmis-vastuvõtmisakti. Tellija on kohustatud viie kalendripäeva jooksul alates akti kättesaamisest tagastama selle allkirjastatult töövõtjale. Tööde vastuvõtmisest keeldumise korral peab tellija määratud aja jooksul esitama töövõtjale motiveeritud põhjenduse.“ Hageja edastas 12.02.2016.a e-kirjaga tööde üleandmisvastuvõtmisaktid kostjale allkirjastamiseks ning kostja on need kätte saanud. Vaidlust selle üle ei ole. Kostja töövõtulepingus kokkulepitud tähtaja jooksul hageja akte põhjendamatult ei allkirjastanud ega põhjendanud, miks ta akte ei allkirjasta. Kostja ei esitanud ka tehtud tööde osas pretensioone. Isegi juhul, kui kostjal oleks olnud hageja töö suhtes pretensioone (mida reaalselt ei olnud), siis kostja on minetanud mistahes õiguse esitada hagejale pretensioone teostatud tööde kohta ning tööd tuleb lugeda vastu võetuks (VÕS § 638, VÕS § 644 lg 1, lg 2 ja lg 3). Kostja on allkirjastanud tööde vastuvõtmise akti hageja alltöövõtjaga AS C 01.02.2016.a, ilma pretensioonideta, millega seoses esitas hageja kostjale arve nr 41 ja tööde teostamise akti nr 41. Kostja ei oleks AS-ilt C võtnud töid vastu ega nendega akti allkirjastanud, kui neid töid ei oleks tehtud. Hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud ning on kõik oma kohustused täitnud nõuetekohaselt. Kütteelemendi küsimuse lahendas hageja koheselt. Vastupidised kostja väited on tõendamata. 22.01.2018.a kohtuistungil selgitas kostja, et kõik töövõtulepingus kokkulepitud tööd on tasutud arve 211 (summas 18 000.00 eurot), arve nr 266 (summas 48 000.00 eurot), arve nr 30 (summas 30 000.00 eurot) ning arve nr 405 (summas 40 592.40 eurot) alusel. Kokku tasuti töövõtulepingust tulenevalt 136 592.40 eurot. Kostja vastuse lisas 11 on nimekiri kõikidest lisatöödest, mida pooled on e-maili teel kooskõlastasid ja mille tarbeks esitati koondtabel (I kd, tlk 75). Nimetatud koondtabel koosneb omakorda 3-st tööst. Tabeli alapunkti 1 tööd on kokku summas 4 160.00 eurot, alapunkti 2 tööd summas 7 200.00 eurot ning alapunkti 3 tööd summas 16 200.00 eurot. Hageja poolt esitatud töövõtulepingu lisa 1 tööd on samuti summas 16 200.00 eurot ning selles on kirjeldatud täpselt samad tööd, mis koondtabeli p-s 3. Koondtabeli p 1 märgitud tööde eest (summas 4 160.00 eurot) tasuti arvega 406 (I kd, tlk 77), p 2 märgitud tööde eest (summas 7 200.00 eurot) arvega 40 (I kd, tlk 83) ning p 3 märgitud tööde eest (summas 16 000.00 eurot) arvega 407 (I kd, tlk 79), kokku tasuti seega 33 072.00 eurot. Lisaks tasuti arve 408 summas 8 500.00 eurot. Kostja ei vaidle, et arvetes nr 39 ja 41 märgitud tööd on hageja poolt tehtud, kuid on seisukohal, et nende tööde eest tasuti juba varem. Kohtuistungitel selgitas hageja täiendavalt, et kõik tööd teostati vastavalt töövõtulepingule ja selle lisadele, kostja on tööd vastu võtnud, kuid jätnud alusetult tasumata arved nr 39 ja nr 41. Hageja selgitas ka, et hagi vastuse lisa 11 (I kd, tlk 75), millele viitas kostja, on poolte poolt kooskõlastamata ning allkirjastamata. Hageja ei ole nimetatud koondtabeli alusel kostjale arveid esitanud. Iga töö puhul sõlmisid pooled eraldi töövõtulepingu lisa (kõik lisad on ka poolte poolt allkirjastatud), mille alusel tegi hageja tööd ning esitas hiljem kostjale arve. Hagejal ei ole õigust allkirjastamata koondtabeli alusel kostjale arveid esitada ning hageja seda ka teinud ei ole. Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, kuulanud pooled ära istungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 30.07.2015.a töövõtulepingu terminali raudtee estakaadi rekonstrueerimise töödeks (I kd, tlk 7-15). Poolte vahel ei ole vaidlust ka, et kostja on kõik töövõtulepingus kokkulepitud tööd tasunud arve 211 (summas 18 000.00 eurot), arve nr 266 (summas 48 000.00 eurot), arve nr 301 (summas 30 000.00 eurot) ning arve nr 405 (summas 40 592.40 eurot) alusel (I kd, tlk 55-56, 67, 76). Kokku tasuti hagejale töövõtulepingust tulenevalt 136 592.40 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid töövõtulepingu lisad, mille alusel tehti täiendavaid töid. Ei ole vaidlust ka, et poolte vahel on sõlmitud töövõtulepingu lisad 1 ja 4, millest tulenevalt on pooled kokku leppinud lisatöödes summas vastavalt 16 200.00 eurot (käibemaksuta) ja 8 470.00 eurot (käibemaksuta) (I kd, tlk 17-18, 22-24) ning et hageja on nimetatud töid teostanud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hagejale töövõtulepingu lisadest 1 ja 4 tulenevalt esitatud arvete nr 39 ja 41 alusel tasuma ning kas tööd tehti nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Töövõtuleping on tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku

tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK TKo 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 21). Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-145-14, p 22, 3-2-1-80-08, p 32). Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud töövõtulepingu tasus, milline oli märgitud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus. Töövõtulepinguga ühes allkirjastasid pooled tehnilise spetsifikatsiooni, milles on muu hulgas lahti kirjutatud ka töövõtulepingus kokku lepitud tööde maht (I kd, tlk 15). Töövõtulepingu p 9.3 nähtub, et teostatud tööde eest tasumine toimub etappidena vastavalt tööde ajakavale töövõtja esitatud arvete ja teostatud tööde akti alusel, mis on allkirjastatud tellija vastutatavate esindajate poolt (I kd, tlk 13). Töövõtulepingust tulenev tasu on ka kostja poolt hagejale tasutud ning selles osas vaidlus puudub. Töövõtulepingu p 9.6 nähtub, et lisatööd, mida töövõtja teostab tellija kirjaliku taotluse alusel ja mille vajalikkuse tellija eelnevalt vormistab kahepoolse allkirjastatud lisaga, maksab tellija kinni (I kd, tlk 13). Pooled on kohtule teatanud, et töövõtulepingu lisad sõlmiti oktoobris-novembris 2015.a (I kd, tlk 157 pöördel). Hageja leiab, et töövõtja tasu muutus sissenõutavaks töövõtulepingu lisadest 1 ja 4 tööde teostamise aktide (I kd, tlk 20-21, 26-27) ja teostatud töö üleandmis-vastuvõtu akti (I kd, tlk 24) allkirjastamisel kooskõlas VÕS § 637 lg 4. Kostja ei ole hagejale teostatud tööde osas pretensioone esitanud. Hageja esitas kostjale 12.02.2016.a e-kirjaga arved nr 39 ja 41 (I kd, tlk 28). Meeldetuletus arvete tasumise kohta on kostjale edastatud 21.06.2016.a (I kd, tlk 29). Nõudeavaldus rahalise kohtuse täitmiseks on hageja poolt kostjale edastatud 09.12.2016.a (I kd, tlk 30-33). Kostja arveid ei tasunud. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab seda sellega, et vaidlusalustes arvetes märgitud tööde eest tasus kostja hagejale juba varasemalt. Kostja on seisukohal, et arve nr 39 on oma olemuselt identne arvega nr 407, milline esitati 03.12.2015.a kuupäevaga (identsed on nii arves kajastatud tööd, kui ka arve suurus) ning töövõtulepingu lisas 4 kajastatud tööd, mille alusel esitati arve nr 41, on samad, mis lepingu esialgses töövõtus. Kohus kostjaga ei nõustu. Toimiku materjalidest nähtub, et töövõtulepingu lisana 1 on poolte vahel kokkulepitud tööde (sh torujuhtme tehniline soojustamine ja küttekaabli paigaldus, isolatsioonimaterjalid, äärikud, küttekaablid, transport) tegemine summas 16 200.00 eurot (ilma käibemaksuta) (I kd, tlk 17-18). Hageja väljastas 09.02.2016.a tehtud tööde eest vastavalt töövõtulepingu lisas 1 kokkulepitule arve nr 39 summas 16 200.00 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 19 440.00 eurot (I kd, tlk 19). Arve lisana oli hageja poolt kostjale edastatud ka hagejapoolne 09.02.2016.a tööde teostamise akt nr 39 (I kd, tlk 20). Töövõtulepingu lisana 1 poolte poolt kokkulepitud ja teostatud tööd on kostjale üle antud, mida tõendavad kohtule esitatud tõendid ning tunnistaja L K poolt 05.12.2017.a istungil antud ütlused. L K on andnud tunnistajana ütlusi, et on töövõtulepingu lisana 1 kokkulepitud tööd isiklikult teostanud ja need said valmis. Kostja pretensioone teostatud töödele ei esitanud. L K tegi need tööd algusest lõpuni ise, sest enne ei olnud objektil isolatsiooni- ja elektrikaabelduse töid tehtud (I kd, tlk 158-159). Kostja on seisukohal, et arve nr 39 on oma olemuselt identne arvega nr 407, milline esitati 03.12.2015.a kuupäevaga (identsed on nii arves kajastatud tööd, kui ka arve suurus). Toimiku materjalidest nähtub aga, et arve nr 407 on esitatud töövõtulepingu lisa 2 alusel (I kd, tlk 79). Töövõtulepingu lisana 2 (mille alusel on kostjale

väljastatud arve nr 407) on poolte vahel kokkulepitud tööde (sh produktitoru DN 200 isoleerimine 50 mm kivivillamattidega ja katmine tsinkplekiga. Toru pikkuseks arvestatud 220 m, põlv 900 12 tk, sadul 2 tk, franši ja ventiilkate 3 tk; toru DN 80 isoleerimine 50 mm kivivillakoorikutega ja katmine tsinkplekiga. Toru pikkuseks arvestatud 15 meetrit, põlv 900 3 t jne) tegemine summas 16 200.00 eurot (ilma käibemaksuta). Toimiku materjalidest nähtub seega, et töövõtulepingu lisades 1 ja 2 märgitud tööd ei ole identsed, nagu väidab kostja, identsed on vaid nimetatud lisade alusel kostjale esitatud arvete (s.o nr 39 ja nr 407) suurused. Kostja on seisukohal ka, et töövõtulepingu lisas 4 kajastatud tööd, mille alusel esitati arve nr 41, on samad, mis lepingu esialgses töövõtus. Ka selle kostja seisukohaga kohus ei nõustu. Kohtu hinnangul on ka tunnistaja S A poolt selle kohta antud ütlused (I kd, tlk 160) ebausaldusväärselt, kuna toimiku materjalidest nähtub, et töövõtulepingu tehnilises spetsifikatsioonis (I kd, tlk 15) ja töövõtulepingu lisas 4 (I kd, tlk 22) kokku lepitud tööd on erinevad, erinevad on ka töö materjalid, kogused jne. Töövõtulepingu lisana 4 on hageja ja kostja vahel kokkulepitud erinevate tööde tegemine seoses kostja toruliinide isolatsioonitöödega summas 8 470.00 eurot (ilma käibemaksuta), tööd anti hageja alltöövõtja AS-i C poolt kostjale üle 01.02.2016.a teostatud tööde üleandmisvastuvõtu aktiga (I kd, tlk 24). Hageja väljastas 09.02.2016.a tehtud tööde eest vastavalt töövõtulepingu lisas 4 kokkulepitule arve nr 41 summas 8 470.00 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 10 164.00 eurot (I kd, tlk 25). Arve lisana oli hageja poolt kostjale edastatud ka hagejapoolne 09.02.2016.a tööde teostamise akt nr 41 (I kd, tlk 26-27). Arve nr 41 koos hageja tööde teostamise aktiga nr 41 edastati hageja poolt kostjale 12.02.2016.a e-kirjaga (I kd, tlk 28). Tunnistaja A P on andnud tunnistajana ütlusi, et on töövõtulepingu lisana 4 kokkulepitud tööd isiklikult teostanud ja need said valmis. Kostja pretensioone teostatud töödele ei esitanud. Lisaks sellele andis tunnistaja kõik tööd AS-i C 01.02.2016.a aktiga isiklikult kostja esindajale üle (I kd, tlk 24). Tunnistaja selgitas muu hulgas, et selle akti eesmärk on enesekindlustamine, kuna tunnistajal on olnud juhtumeid, et tema tellijad ei aktsepteeri töid, aga peatellija on tegelikult tööga rahul (I kd, tlk 188 pöördel). Toimiku materjalidest nähtub, et ka kõik teised kostja poolt tasutud arved, on esitatud poolte poolt allkirjastatud lisade alusel. Toimiku materjalidest nähtub ka, et hageja on esitanud kostjale lisatööde koondtabeli (I kd, tlk 75). Nimetatud koondtabel koosneb omakorda 3-st tööst. Tabeli alapunkti 1 tööd on kokku summas 4 160.00 eurot, alapunkti 2 tööd summas 7 200.00 eurot ning alapunkti 3 tööd summas 16 200.00 eurot. Kostja on seisukohal, et need arved, mida hageja esitab justkui tasumata arvete näol, ei ole tegelikult tasumata arved, vaid nad on poolte vahel tööde käigus kooskõlastatud erinevate tööde etapid, mis koondati ühte tabelisse ning kostja on nimetatud tööde eest tasunud. 22.01.2018.a kohtuistungil selgitas hageja, et nimetatud koondtabel on poolte poolt kooskõlastamata ning allkirjastamata. Hageja ei ole nimetatud tabeli alusel kostjale arveid esitanud. Iga töö puhul sõlmisid pooled eraldi töövõtulepingu lisa (kõik lisad on ka poolte poolt allkirjastatud), mille alusel tegi hageja tööd ning esitas hiljem kostjale arve. Hageja ei ole allkirjastamata koondtabeli alusel kostjale arveid esitanud. Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et hageja oleks arvete esitamisel hagi vastuse lisale 11, s.o 14.10.2015.a koondtabelile CM-14/10/15115, tuginenud. Riigikohus on oma 28.06.1998.a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele).

Kohtu hinnangul ei ole kostjal eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Ka asjaolu, et kostja opereeritavas terminalis toimus töövõtulepingust tulenevalt tööde teostamise ajal kauba riknemine ning praktiliselt kogu terminali töö jäi seisma tekkinud olukorra lahendamiseks ning kostja juhatuse liikmel tekkis terviserike, mis viis ta haiglasse, ei anna alust jätta tasumata tööde eest, mis on poolte poolt kokku lepitud ning hageja poolt teostatud. Kostja väited, et vaidlusalused arved on esitatud topelt juba teostatud tööde eest on kohtu hinnangul alusetud ning tõendamata. Kostja etteheited on muu hulgas suunatud ka sellele, et töövõtja ei ole töid teostanud nõuetekohaselt. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2). VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kui töö ei vasta lepingutingimustena, võib tellija esmase õiguskaitsevahendina VÕS § 646 lg 1 alusel nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kohus on seisukohal, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kohus selgitab, et VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Vastavalt töövõtulepingu p 13.5 on tellijal õigus esitada töövõtjale põhjendatud protest juba vastuvõetud töö või dokumentide osas 15 päeva jooksul pärast vigade avastamist või edastatud andmetega vastuolude tuvastamist (I kd, tlk 13 pöördel).

Kostja on seisukohal, et hageja tööd ei olnud teostatud korrektselt ning esmased pretensioonid esitati hagejale seoses tööde hilinemisega 05.10.2015.a (I kd, tlk 65-66). Lisaks sellele saatis kostja hagejale 15.02.2016.a e-kirja pretensiooniga teostatud tööde osas. Pretensioon puudutas teostatud kütteelementi (I kd, tlk 89-90). Kohtule tõenditena esitatud kostja 05.10.2015.a ja 15.02.2016.a ekirjadest nähtub, et kostja ei olnud hageja tööga rahul, kuid töövõtulepingu tingimusetele ja seaduse nõuetele vastavat pretensiooni kostja poolt hagejale siiski esitatud ei olnud. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtub, et nimetatud pretensioonid on üldsõnalised ning ei kirjelda töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või kostja VÕS § 644 lg 3 tulenevalt töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul oleks töös esinevatest puudustest tulnud teatada nõuetekohaselt ja selgel viisil. Kohus märgib ka, et kuivõrd lisaks töövõtulepingule sõlmisid pooled oktoobris-novembris 2015.a töövõtulepingu lisad, on kostja vähemalt kaudselt nõustunud, et tööd lükkuvad edasi, mistõttu on kostja etteheited, et töö ei olnud teostatud töövõtulepingus kokku lepitud ajal, alusetud. Toimiku materjalidest nähtub, et 09.12.2016.a saatis hageja lepinguline esindaja kostjale nõudeavalduse seoses tasumata arvetega. Kostja esitas hagejale 15.12.2016.a pretensiooni (I kd, tlk 96-97). Nimetatud pretensioonis kirjeldas kostja teostamata tööde mahtu, vaatamata lepingulise hinna tasumisele, ning hoiatas hagejat, et jätab endale õiguse pöörduda kohtu poole nii lepingu täitmise kui ka kahju hüvitamise nõudes. Kohtu hinnangul tuleb tööd lugeda siiski vastuvõetuks ja nõuetekohaselt tehtuks, kuivõrd kostja on asunud teostatud töid kasutama ning väidetavatest puudustest teatas hagejale alles 15.12.2016.a, s.o pärast hageja 09.12.2016.a nõudekirja saamist (I kd, tlk 96-97). Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist ning poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt 15 päeva jooksul pärast vigade avastamist või edastatud andmetega vastuolude tuvastamist. Pea aasta pärast tööde vastuvõtmist ei ole kohtu hinnangul mõistlik aeg tööde puudustest teatamisest, seda enam, et tööde vastuvõtmisel on olnud kostja mehhaanik ja tunnistaja S A, kes on ka 15.12.2016.a pretensiooni koostanud. Esitatud ei ole ka mingeid hagejast tulenevaid või kostjast sõltumatuid asjaolusid, millega võiks taolise tähtaja mõistlikkust põhjendada. Eeltoodut kokku võttes oleks kostja saanud välistada hageja kui töövõtja tasunõude tasumise puudustele tuginedes siis, kui ta oleks puudustest õigeaegselt teatanud, puudused oleksid välistanud töö vastuvõtmise tervikuna, hageja oleks puuduste eest vastutanud ning jätnud puudused kostja soovitud tähtaja jooksul parandamata ning kostjal oleks tekkinud hageja suhtes rahaline vastunõue puuduste kõrvaldamise kulu näol. Kohtu hinnangul on aga kostja minetanud õiguse tugineda puudustele töös või dokumentatsioonis ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega eelnevast tulenevalt õigus keelduda tasu maksmisest ning tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu lisade 1 ja 4 järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku summas 29 604.00 eurot. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas töövõtulepingu punktiga 9.5 on hageja esitanud ka viivisenõude. Töövõtulepingu p 9.5 kohaselt on viivisemääraks 0,05 % maksmata summalt päevas. Arvete maksetähtaeg vastavalt töövõtulepingu punktile 9.4 on

14 kalendripäeva alates arve esitamisest (I kd, tlk 13). Arvestades, et arved esitati kostjale 12.02.2016.a, siis on arvete maksetähtajaks 26.02.2016.a. Viivisearvestus arvele nr 39 on summas 3 946.32 eurot. Viivisearvestus arvele nr 41 summas on 2 063.29 eurot (I kd, tlk 35-36). Töövõtulepingu punktis 9.5 on piiratud viivise nõudmise õigus 10 % arve summast, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt arve nr 39 tasumisega viivitamise eest viivist 1 944.00 eurot ja arve nr 41 tasumisega viivitamise eest viivist 1 016.40 eurot. Viivivisenõue on seega kokku hagi esitamise seisuga 2 960.40 eurot (1 944.00 + 1 016.40). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud viivisemäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.