lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-11406/30

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-11406/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1946
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Töövõtuleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2024-09-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 80Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 51 lg 1Protokolli koostamineTsMS § 53 lg 4Protokollile vastuväidete esitamine ja protokolli parandamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-11406/19Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.02.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ARHITEKTUURIBÜROO U SÕBER OÜ11044242(Kostja)SadkoGrupp OÜ11530422(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-17-11406

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ele Liiv ja Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.06.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11406

Tsiviilasi

SadkoGrupp OÜ hagi ARHITEKTUURIBÜROO U SÕBER OÜ vastu töövõtulepingu täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.02.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SadkoGrupp OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2800 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellant) SadkoGrupp OÜ (registrikood 11530422), lepingulised esindajad Aire Põder ja Indrek Põder Kostja (vastustaja) ARHITEKTUURIBÜROO U SÕBER OÜ (registrikood 11044242), esindajad juhatuse liige US ja lepinguline esindaja Jevgenia Pahhutši

Istungi toimumise aeg

13.06.2018

Istungil osalenud isikud

Apellandi esindaja Aire Põder ning vastustaja esindajad US ja Jevgenia Pahhutši

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 19.02.2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
VÕS § 108 lg 2Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 29Lepingu tõlgendamine
VÕS § 76 lg 4Kohustuse täitmine
3.
Jätta rahuldamata hageja 19.06.2018 taotlus ringkonnakohtu 13.06.2018 istungi protokolli parandamiseks.

1(7)

Tsiviilasi nr: 2-17-11406

4.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja, SadkoGrupp OÜ kanda.
5.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.SadkoGrupp OÜ (hageja) esitas 27.07.2017 Harju Maakohtule hagi ARHITEKTUURIBÜROO U SÕBER OÜ (kostja) vastu töövõtulepingu täitmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille aluseks oli kostja 22.03.2014 hinnapakkumine. Lepingu alusel pidi kostja koostama sisearhitektuurse projekti (edaspidi projekt) objektile "paarismaja Moskva 2". Pooled ei leppinud kokku tööde teostamise tähtaega. Hageja kohustus tasuma tehtud tööde eest kokku 6600 eurot, millest hageja tasus 1800 eurot ettemaksuna. Kostja andis 27.04.2015 hagejale üle valminud projekti, mille kohta pooled allkirjastasid akti. Pooled allkirjastasid 07.05.2015 akti nr 2, mille kohaselt pakub kostja hagejale soodsamate hindadega materjalide asendused ning hageja tasub teise osamakse 4800 eurot. 13.10.2015 toimus poolte vahel kohtumine, mille käigus soovis kostja hagejale anda üle projekti lisa. Hageja seda ei allkirjastanud, kuna lõplikult valminud projekt on üle andmata. 30.06.2017 esitas hageja kostjale avalduse teostatud tööde üleandmiseks. 11.07.2017 teatas kostja, et on tööd üle andnud juba 27.04.2015, mistõttu puudub alus akti teistkordseks allkirjastamiseks ja tööde üleandmiseks.
3.Kostja ei ole hagejale siiani üle andnud projekti objektile "paarismaja Moskva 2", mistõttu palub hageja selle välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2(7)

Tsiviilasi nr: 2-17-11406 Kostja vastuväited

4.Kostja hagi ei tunnista. Nõue on rahuldatud tsiviilasja nr 2-15-127613 raames, mil kohus tuvastas, et kostja on hagejale projekti 27.04.2015 aktiga üle andnud. Pooled allkirjastasid 07.05.2015 lisaakti, milles leppisid kokku, et kostja pakub hagejale soodsamate hindadega materjalide asendused. Need alternatiivsed pakkumised on kostja edastanud hagejale e-posti teel. 13.10.2015 poolte kohtumisel hageja keeldus täiendavalt allkirjastamast ja lisa vastu võtmast. Hagejal on n-ö alternatiivsed pakkumised kätte saanud vähemalt tsiviilasja nr 2-15-127613 menetluse raames. Tegemist ei ole lisatöödega. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 19.02.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohtus ei vaielnud pooled järgmiste asjaolude üle:  pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille aluseks oli kostja 22.03.2014 hinnapakkumine (tl 5);  hageja on tasunud tehtud tööde eest kokkulepitud summa 6600 eurot;  27.04.2015 andis kostja hagejale üle valminud projekti ning pooled allkirjastasid akti (tl 6);  07.05.2015 allkirjastasid pooled akti nr 2, mille kohaselt pakub kostja hagejale soodsamate hindadega materjalide asendused (tl 8, tl 25);  13.10.2015 toimus poolte vahel kohtumine, mille käigus soovis kostja hagejale anda üle projekti lisa, hageja lisa ei allkirjastanud;  hiljemalt tsiviilasja nr 2-15-127613 hagiavalduse tervisteksti lisa 8 kättesaamisel sai hageja kätte soodsamate hindadega materjalide asendused (vt tl 77 pöördel).
7.Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas hagejal on käes valminud projekt koos hilisemate lisadega (soodsamate hindadega materjalide asendused) või hageja ei ole kätte saanud lepingujärgset projekti.
8.Maakohtu hinnangul ei olnud hageja tõendanud, et koos 27.04.2015 üle antud projektiga, mille hageja ka allkirjastas, ning hiljemalt tsiviilasja nr 2-15-127613 hagiavalduse tervisteksti lisa 8 kättesaamisel, oleks kostjal jätkuvalt hagejale töö üle andmata. Hageja ei olnud tõendanud, et 07.05.2015 allkirjastatud aktis 2 oleksid pooled kokku leppinud selles, et kostja koostab sarnase dokumentatsiooni 27.04.2015 üle antud projektiga, vaid pooled leppisid kokku, et kostja parandab ja täiendab projekti (tl 8 , tl 25). Seda kostja tegigi. Tuginedes eeltoodule leidis kohus, et hageja hagi kostja vastu töövõtulepingu täitmiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud.

3(7)

Tsiviilasi nr: 2-17-11406 Apellatsioonkaebus

9.Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks arutamiseks või alternatiivselt, teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
10.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on kostja parandatud ja täiendatud projekti hagejale üle andnud. Poolte poolt 07.05.2015 allkirjastatud aktis 2 on punktis 2a konkreetselt kirjas, et kostja on kohustatud 26.05.2015 parandama ja täiendama arhitektuurset projekti akti punktides 1 ja 2 märgitud osas, samuti tooma välja kaupade maaletoojad mõistlikuma/soodsama hinnaklassiga. Kostja ei ole akti 2 kohaselt 26.05.2015 ega kuni praeguse ajani arhitektuurset projekti paranduste ja täiendustega üle andnud, samuti ei ole kostja kohtule tõendina esitanud parandustega arhitektuurset projekti.
11.Hageja on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-15-127613 hagiavalduse tervikteksti lisas 8 olev dokument ei ole parandatud ja täiendatud projekt. Ka kostja ise on enda lisa 8 nimetanud "Kostja märkustega väljavõtted projekti lisast". Nimetatu viitab üheselt, et tegemist on dokumendiga, millele on lisatud teise poole märkused ning sellist dokumenti ei saa lugeda lõplikult täiendatud ja parandatud projektiks.
12.Kohus on jätnud andmata hinnangu poolte vahel sõlmitud 07.05.2015 aktile nr 2, mille üle käis ka kohtuistungil poolte vahel sisuline vaidlus. Kohus oleks pidanud andma hinnangu objektiivsetele asjaoludele, sh võlasuhte olemusele, tehingu eesmärgile, vastava tegevus- ja kuseala tavadele ja praktikale. Lepingu tõlgendamisel tuleb esmajärjekorras kindlaks teha poolte tegelik tahe.
13.Hageja leiab, et maakohus rikkus põhjendamiskohustust TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 mõttes, jättes välja toomata, miks ta ei nõustunud hageja esitatud väidete ega neid kinnitavate tõenditega. Kohus ei ole hinnanud sisuliselt hageja esitatud selgitusi ega tõendeid. Kohus ei ole enda otsuses kajastanud 31.01.2018 toimunud kohtuistungit ning antud istungil poolte väljatoodud tõendeid ja seisukohti. Samuti ei ole kohus otsuses analüüsinud hageja poolt kohtuistungil esitatud faktilisi väiteid.
14.Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust ning otsusest ei nähtu, millele tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus on teinud tõenditest ja faktilistest väidetest ebaõiged järeldused ning jätnud tähelepanuta kohased Riigikohtu lahendid. Vastustaja seisukoht
15.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

4(7)

Tsiviilasi nr: 2-17-11406 Ringkonnakohtu seisukoht

16.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
17.Maakohtu otsuse järelduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel on sõlmitud suulises vormis leping sisearhitektuurse projekti koostamiseks, mille aluseks oli kostja 22.03.2014 hinnapakkumine. Hageja on tasunud tehtud tööde eest kokkulepitud summa 6600 eurot. 27.04.2015 andis kostja hagejale üle valminud projekti ning pooled allkirjastasid selle kohta akti. Hiljem, 07.05.2015 pooled allkirjastasid akti nr 2, mille kohaselt pakub kostja hagejale soodsamate hindadega materjalide asendused, 13.10.2015 toimus poolte vahel kohtumine, mille käigus soovis kostja hagejale anda üle projekti lisa, kuid hageja lisa ei allkirjastanud. Samuti puudub maakohtu otsuse kohaselt pooltel vaidlus, et hiljemalt tsiviilasja nr 2-15-127613 hagiavalduse tervisteksti lisa 8 kättesaamisel sai hageja kätte soodsamate hindadega materjalide asendused. Ringkonnakohtu puuduvad kahtlused ülalmärgitud faktiliste asjaolude tõendamise menetluse ja maakohtu 31.01.2018 istungi protokolli (tl-d 77–78) õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks ning võtab need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerinud õigesti töövõtulepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Apellatsioonkaebuses hageja küll heidab maakohtule mh ette materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, kuid kaebuse põhjendustest ei selgu, millist materiaalõiguse normi on maakohus hageja arvates ebaõigesti kohaldanud või millise normi ekslikult kohaldamata jätnud.
19.Hageja nõue on tellija lepingu täitmise nõue (VÕS § 108 lg 2, § 636 lg 1). Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja on projekti ja selle hilisemate lisade (soodsamate hindadega materjalide asendused; tl-d 97–105) hagejale üleandmisega lepingujärgsed kohustused kohaselt täitnud. Maakohus on vastanud sellele jaatavalt ning ringkonnakohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
20.Kolleegium märgib, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis VÕS § 76 lg 4 järgi eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Nagu eelnevalt märgitud, puudub pooltel vaidlus, et 27.04.2015 andis kostja hagejale üle valminud projekti ning pooled

5(7)

Tsiviilasi nr: 2-17-11406 allkirjastasid selle kohta akti (vt ka tl 6). Sellest aktist ei nähtu hageja märkusi tööde kvaliteedi vms osas. 07.05.2015 allkirjastatud aktis nr 2 sisalduvaid kokkuleppeid VÕS § 29 järgi tõlgendades ei saa nendest järeldada kostja kohustust anda kogu muudatustega projekt uuesti täies mahus hagejale üle. Sellise kohustuse olemasolule ei ole hageja ka ise töövõtja tasunuõude üle toimunud vaidluses (tsiviilasjas nr 2-15-127613) tuginenud (tl-d 43–48 ja 49–53).

21.Apellatsioonkaebuses väidetud menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ringkonnakohus asja materjalide põhjal samuti ei tuvastanud. Kaebuses on hageja viidanud erinevatele TsMS-i sätetele ja nendega seonduvale kohtupraktikale, kuid jätnud enda väited käesoleva menetluse asjaoludega valdavalt seostamata. Apellatsioonkaebusest järelduvalt ei nõustu hageja maakohtu poolt 07.05.2015 aktist (tl 8, tõlge tl 25) kui tõendist tehtud järeldustega. See iseenesest aga ei anna alust ringkonnakohtule otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ning ei ole menetlusõiguse norme (sh tõendite hindamisel) oluliselt rikkunud.
22.Hageja esindaja on ringkonnakonnakohtu 13.06.2018 istungil leidnud, et hageja nõuet võiks käsitleda AÕS § 80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Ringkonnakohus märgib, et vindikatsiooninõude rahuldamise eeldusena tuleb mh tuvastada, et kostja valdab hagejale kuuluvat asja, praegusel juhul vaidlusalust projekti. Tsiviilasja materjalide põhjal sellised asjaolud kolleegiumi hinnangul tuvastatavad ei ole.
23.Hageja on esitanud 19.06.2018 taotluse 13.06.2018 toimunud ringkonnakohtu istungi protokolli parandamiseks. Hageja palub protokolli kolmanda lehekülje kolmandas lõigus kajastatud kostja esindaja sõnavõttu täiendada ja kanda järgmised laused: "Seda kausta (uut projekti) ei ole. Seda kausta ei ole tehtud." Taotluse kohaselt on nimetatud täiendused ning kostja esindaja avaldused hageja jaoks olulise tähtsusega tõendamiseseme seisukohalt. Kostja vaidleb 20.06.2018 esitatud seisukohas protokolli parandamise taotlusele vastu.
24.Kolleegium leiab, et taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul kajastab protokoll istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (TsMS § 51 lg 1). Kolleegium märgib, et TsMS § 51 lg 1 p 8 järgi märgitakse poole vastuväidete põhisisu protokolli ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Vastavalt TsMS § 53 lg 4 teisele lausele lisatakse vastuväited, millega kohus ei nõustu, protokollile. Menetluskulude jaotus
25.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

6(7)

Tsiviilasi nr: 2-17-11406

26.Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja