Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

ostuarved olid läbi kantud ostuarvetena, arvevabriku arved olid hiljem lisatud ja läbi kantud finantskannetena, mida tavapäraselt ostuarvete puhul ei kasutata. Põhjus – ostuarveid ei saa numeratsiooni lihtsalt vahele kirjutada;

2)

kõik kõnealused lisatud arved olid makstud sularahas, kuid kassa väljavõttel ei olnud neid kajastatud;

3)

kõikide arved esitanud ettevõtete puhul on nende andmeid vaadates selge, et tegemist ei ole aktiivselt tegutsevate ettevõtetega vaid kas likvideerimiseks ära müüdud või seisma jäänud ettevõtetega;

4)

käibemaksukohuslus on tänaseks kõigil ettevõtetel lõppenud;

5)

viimased aastaaruanded kõigil neil ettevõtetel jäävad aastate taha.

Audiitori aruande kohaselt on ettevõtlusega ilmselgelt mitteseotud kulud AS Decora arved summas 3437,70 eurot (ilma käibemaksuta 2863,08 eurot) ja MP Inkasso OÜ arved summas 6000 eurot (ilma käibemaksuta 5000 eurot). Arvestades ettevõtte majandustegevuse iseloomu, ei ole arved ilmselgelt ettevõtlusega seotud või on ebaproportsionaalselt suured ja majanduslikult põhjendamatud. OÜ MP Inkasso on omanikuga seotud ettevõte, mistõttu võib olla tegemist teeseldud tehinguga, mille eesmärk oli ettevõttest raha välja viimine. Pankrotihaldur selgitab, et Rainer Muraku ja tema elukaaslase töökohaks on XXX, mis selgitab näilike arvete esitamise võimalust. Hageja nõuab käesoleva hagiga kostjalt kui Tervisenäks OÜ juhatuse liikmelt Rainer Murak võltsitud arvete ja ettevõtlusega mitteseotud kulude tasumisega tekitatud kahju hüvitamist ÄS § 187 lg 2 alusel. Hageja hinnangul rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega Tervisenäks OÜ-le tekitatud kahju suuruseks saab praegusel hetkel lugeda 57 389,38 eurot. Pankrotihaldur vähendab kahju suuruse summani 7880,02 eurot, arvestades summa hulka pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ning pankroti- ja käesoleva tsiviilasja menetluskulud. Kostja vastus

sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt Riigikohtu 19. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-17, p 13.1 ja selles viidatud lahendid). Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides (Samas, p 13.3 ja selles viidatud lahendid). Kohus nõustub hagejaga, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning hagejal on õigus nõuda kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul on asjas esitatud audiitori aruande (tl 27-28) ning sellele lisatud arvete ja äriregistri väljavõtetega tõendatud, et OÜ Tervisenäks juhatuse liige on perioodil 2012 kuni 2016 võltsinud ostuarveid summas 40 071,66 eurot ning teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid summas 9437,70 eurot. TsMS § 272 lg 1 kohaselt dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Seega on ka audiitori aruanne kui eriteadmistega isiku arvamus tsiviilkohtumenetluses lubatav tõend. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis audiitori järeldused ümber lükkaks. Ostuarvete võltsimisega ning ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemisega on ettevõttest raha välja viidud ning ettevõtte vara on vähenenud 49 509,36 euro (40 071,66 eurot + 9437,70 eurot) võrra. Kostja ei ole võltsitud ostuarveid kasutades ning ettevõtlusega mitteseotud kulusid tehes käitunud ettevõtte huvides. Korralik ettevõtja sarnasel viisil ei käituks. Hageja on hagiavalduses arvestanud tekitatud kahju hulka mh pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ning pankrotimenetluse ja käesoleva tsiviilasja menetluskulud. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Kohtu arvates saab kahjuks pidada kogu võltsitud arvete ning ettevõtlusega mitte seotud arvete alusel välja makstud raha, samuti pankrotimenetluse kulusid. Pankrotimenetluses on tähtaegselt esitatud nõuetena tunnustatud LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i nõue summas 2565,17 eurot, mille aluseks on menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-61634, ning AS-i Tasku Keskus nõue summas 1259,05 eurot, mille aluseks on tasumata arve ja maksekäsu kiirmenetluse määrus tsiviilasjas 2-16-109166. Kohus leiab, et pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ei ole kuidagi seotud juhatuse liikme kohustuste rikkumistega, sõltumata OÜ Tervisenäks pankrotist oleks tulnud need võlausaldajate nõuded täita. Käesoleva tsiviilasja menetluskulude osas märgib kohus, et kohus saab need hagi rahuldamise korral kostjalt menetluskuluna, mitte osana kahjust välja mõista. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui kostja ei oleks ostuarveid võltsinud ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid teinud, ei oleks ettevõtte vara 49 509,36 euro ulatuses vähenenud. Arvestades pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuete suurust, ei oleks sellisel juhul pankrotiolukorda tekkinud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega, kostja vastutab juhatuse liikme kohustuste rikkumise eest. Arvestades hageja nõuet mõistab kohus kostjalt välja kahju summas 7880,02 eurot.

suuruse. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 475 eurot. TsMS § 124 lg 1 alusel on käesoleva hagi hind 7880,02 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 475 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 475 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.