lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-142607/7

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 06.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-142607/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1137
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Nord Collect OÜ11897588(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Kohtujurist

Jaanika Juurik

Määruse tegemise aeg ja koht

06. mai 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-24-142607

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagi W.Z vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588, asukoht XXX, 10115), lepinguline esindaja Igor Vavilov (e-post: XXX) Kostja: W.Z (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX-i, 72004, XXX)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise lahendamine, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Nord Collect OÜ hagi W.Z vastu menetlusse võtmisest.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik ja kohtu seisukoht
1.Nord Collect OÜ esitas 22.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2332,51 euro saamiseks. Kohus tegi 25.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 17.01.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus 23.01.2025 kohustas hagejat esitama oma nõue (hagi) W.Z-i vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.05.02.2025 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi W.Z-i vastu. Kohus 09.04.2025 jättis hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
3.Kohus selgitas, et hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks olev leping tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS
22.peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue 1

ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403 4 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Samuti selgitas kohus enda kohustust kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest ning, et sel põhjusel on oluline, et hagiavalduses oleks välja toodud ka kõik asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada lepingu kehtivust.

4.Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud nõude ümberarvestuse, mille järgi kõik võlgniku poolt tasutud summad on arvestatud põhisumma katteks. Kostja on teinud tagasimakseid nii esialgsele võlausaldajale kui ka hagejale. Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ümberarvestuse tegemine võib endaga kaasa tuua olukorra, kus kostja, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt, ei olnud esialgse võlausaldaja poolt lepingu ülesütlemise ajal osamaksete tasumisega viivituses ehk lepingu ülesütlemine ei pruugi olla kehtiv.
5.Kohus kohustas hagejat täpsustama, kas ümberarvestuse tegemise põhjuseks on hageja hinnang, et esialgne võlausaldaja ei ole kostjaga tarbijakrediidileping sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Juhul, kui hageja on asunud eeltoodud seisukohale, tuleb hagejal selgitada, kas kostjal oli ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmisel lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda. Hagejal tuleb välja tuua kuidas pidi kostja saadud laenu tagastama (osamaksete arv ja nende tegemise sagedus, mis kuupäevaks (või muu sündmus) pidi kostja laenu krediidiandjale tagastama) ning ära näidata millise osamakseni on ümberarvestuse kohaselt kostja maksegraafikut järginud ning mis ajast alates on ta jäänud ümberarvestuse kohaselt osamaksetega tasumisel viivitusse. Kui hageja on kostja tehtud tagasimaksed ümber arvestanud mõnel muul põhjusel, tuleb see põhjus esile tuua.
6.Kohus selgitas nii tarbijakrediidilepingu ülesütlemise aluseid, kui juhtis tähelepanu võimalusele, et lepingu ülesütlemise avaldust on võimalik esitada ka kohtumenetluses ning ka sellele, et võimatu ei ole, et käesolevaks on laenu tagastamise tähtaeg möödunud. Viimane aga hagiavaldusest ei nähtu, kuna välja ei ole toodud mis tähtajaks pidi kostja krediidiandjale laenu tagastama.
7.Ka juhtis kohus hageja tähelepanu võimalikule vastuolule hagiavalduses. Hageja märgib hagi lk 2 kõige ülemises lõigus, et ei nõua kostjalt intressi ega viivist ning hagiavalduse faktilistes asjaoludes võimalikku viivisenõuet ei käsitle. Hagiavalduse õigusliku aluse osas on hageja toonud välja VÕS § 113 lg 1 teksti. Hagi riigilõivu käsitsevas osas on hageja toonud viite TsMS § 367-le ja arvutanud välja ühe aasta viivise määraga 11.15%. Hagiavalduse p 7 (Hageja taotlus) taotleb hageja Nord Collect OÜ kostjalt välja mõista alates 06.02.2025.a, kuni põhinõude summa 1333,86 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitas, et TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, mis omakorda peavad olema seotud hagi esemega. Juhul, kui hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja viivise vastavalt hagiavalduse p 7 (Hageja taotlus) toodule tuleb hagejal selgelt välja tuua enda viivisenõude aluseks olevad faktilised asjaolud.
8.Maakohtu 09.04.2025 määrus on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 17.04.2025, kohtu määratud tähtajaks (02.05.2025) hageja hagis esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud.
9.Hagiavaldus on jätkuvalt puudustega faktiliste asjaolude osas ning sellest tulenevalt ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
10.Kohus on hagejale selgitanud, et hagil on selle menetlusse võtmist takistavad puudused, kuna hagiavalduses ei ole välja toodud kõiki nõude rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Täpsemalt ei ole hageja välja toonud faktilisi asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik hinnata, kas kostjal oli ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmisel lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda. Hagis ei ole 2

esitatud lepingu ülesütlemise avaldust ega ka välja toodud faktilisi asjaolusid, mille pinnal t saaks kohus asuda seisukohale, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel kostjale väljastatud laenu tagastamise tähtpäev on saabunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esile toonud faktilisi asjaolusid, millele tuginedes oleks kohtul võimalik hinnata, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ehk esitatud asjaolud on puudulikud.

11.Maakohus on 09.04.2025 määruses toonud välja hagi menetlusse võtmist takistavad puudused ja selgitanud, kuidas on võimalik välja toodud puudused kõrvaldada määrates hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole kohtu selgitustest hoolimata hagis esinevaid puuduseid kõrvaldanud.
12.Hagi aluseks olevad asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt sisalduma hagis. Neid ei saa tuletada hagile lisatud tõenditest. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt peab hagiavaldus sisaldama nende asjaolude kirjeldust, mis on hageja arvates vajalikud tema nõude usutavaks muutmiseks. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hagi menetlusse võtmiseks on vaja, et hagi alus oleks konkreetne ja võimaldaks hageja nõuet üheselt identifitseerida ehk teistest samalaadsetest nõuetest eristada. Kui esitatud asjaolud on liiga pealiskaudsed või puudulikud, jätab kohus hagi § 371 lg 2 p-i 1 alusel menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (TsMS II komm, § 363, 3.2.1.3. alapunkt b). Kohus seega keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.
13.TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud
14.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtule teadaolevalt asjas menetluskulud puuduvad, seega jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja