Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16609
Tsiviilasi
XX hagi AS Ekspress Meedia vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Ilmar Straus Kostja/vastustaja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863), lepinguline esindaja Mari Männiko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 09.10.2017 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Kohtuotsuse resolutsioon, arvestades juba jõustunud osa, kehtib järgmises sõnastuses: 1) Võtta vastu hageja osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus hageja nõudes kohustada kostjat kõrvaldama digilehes aadressil http://digileht.epl.delfi.ee/, veebiväljaandes http://epl.delfi.ee/ ja portaalis http://www.delfi.ee ja kõigis selle alaportaalides 18.10.2016 avaldatud artikkel „Keskerakonna Tartu kontoris käinud varga otsingutel vaadatakse riigikogu liikme XX poole“ ning kohustada kostjat
esitama omal kulul teabeotsingusüsteemidele Google ja Yahhoo taotluse AS-i Ekspress Meedia poolt hallatavates võrguväljaannetes 18.10.2016 avaldatud artikli „Keskerakonna Tartu kontoris käinud varga otsingutel vaadatakse riigikogu liikme XX poole“ eemaldamiseks otsingusüsteemidest; 2) Rahuldada XX hagi AS Ekspress Meedia vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks; 3) Kohustada AS-i Ekspress Meedia avaldama omal kulul ajalehe „Eesti Päevaleht“ paberkandja versiooni teisel leheküljel ning elektrooniliste väljaannete versioonides, mis asuvad aadressidel http://digileht.epl.delfi.ee/ ja http://epl.delfi.ee/, väärate andmete avaldamisega samas kohas ja kirja suurusega järgmine andmeid ümberlükkav teade: „Oleme avaldanud 18.10.2016 artiklis „Keskerakonna Tartu kontoris käinud varga otsingutel vaadatakse riigikogu liikme XX poole“ XX kohta tegelikkusele mittevastava väite, et üks varguses osalenutest oli riigikogu liige XX. Tegemist on ebaõige väitega.“; 4) Menetluskulud maakohtus jäävad 1/3 osas hageja ja 2/3 osas kostja kanda; 5) Apellatsioonkaebus rahuldada; 6) Menetluskulud apellatsioonikohtus jäävad vastustaja kanda; 7) Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab peale käesoleva otsuse jõustumist kindlaks asja sisuliseks lahendanud maakohus TsMS §177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lõige 4).
Edasikaebe kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.03.11.2016 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja artikli eemaldamiseks. 06.03.2017 esitas hageja esimese nõude osas täpsustuse. 29.08.2017 istungil loobus hageja artikli eemaldamise nõudest. Eeltoodust tulenevalt jäi hageja nõudeks kohustada kostjat avaldama omal kulul ajalehe „Eesti Päevaleht“ paberkandja versiooni teisel leheküljel ning elektrooniliste väljaannete versioonides, mis asuvad aadressidel http://digileht.epl.delfi.ee/ ja http://epl.delfi.ee/, väärate andmete avaldamisega samas kohas ja kirja suurusega
ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: „Oleme avaldanud 18.10.2016 artiklis „Keskerakonna Tartu kontoris käinud varga otsingutel vaadatakse riigikogu liikme XX poole“ XX kohta tegelikkusele mittevastava väite: ”üks varguses osalenutest oli riigikogu liige XX.” Tegemist on ebaõige väitega.“ Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.18.10.2016 avaldati „Eesti Päevalehes“, „Eesti Päevalehe“ digilehes aadressil http://digileht.epl.delfi.ee/ ja uudisteportaali www.delfi.ee keskkonnas otselingina alamportaali http://epl.delfi.ee/ Eesti Päevalehe reporteri OE kirjutatud artikkel „Keskerakonna Tartu kontoris käinud varga otsingutel vaadatakse riigikogu liikme XX poole“. Lühike tasuta versioon uudisteportaalis http://epl.delfi.ee/ hõlmas endas pealkirja „Keskerakonna Tartu kontoris käinud varga otsingutel vaadatakse riigikogu liikme XX poole“ ja sissejuhatavat lõiku „Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX ...”.
3.Otsene ebaõige faktiväide on esitatud 18.10.2016 artikli sissejuhatavas lõigus, milles seostatakse hagejat otseselt vargusega järgmises sõnastuses: “Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX...” Selles lauses on 3 väidet: 1) mitu Keskerakonna poliitikut kinnitab, et; 2) üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX; 3) kes (XX) aga nimetab süüdistusi alusetuks. Ebaõige faktiväide selles lauses on – „Üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX.“ Kaudne ebaõige faktiväide on esitatud artikli pealkirjas „Keskerakonna Tartu kontoris käinud varga otsingutel vaadatakse riigikogu liikme XX poole“.
4.Hageja ei ole vargust toime pannud. Tegemist on vale faktiväitega, et hageja on käitunud õigusvastaselt ning on seotud vargusega. Kostja avaldatud valeväited on hageja head nime, au ja väärikust teotavad. Hagejal puudub avaldatud ebaõigete andmete talumiskohustus. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lause “Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX...” ei sisalda otseselt ega kaudselt faktiväidet, et hageja on varas. Lause sisaldab kahte faktiväidet: 1) keskerakondlased kinnitavad, et üks varguses osalenuid oli hageja; 2) XX nimetab keskerakondlaste süüdistusi alusetuks. Tegemist on liitlausega ja ühte lause osa ei saa kontekstist välja rebida. Oluline rõhuasetus on lause osal, et erakonnakaaslased hagejat kahtlustavad, mitte sellel, et hageja on varas. Lauset tuleb sisustada kogu artikli kontekstist lähtuvalt. Artikkel selgitab Keskerakonnas toimuvat diskussiooni ning erinevate osapoolte arvamusi ja kahtlusi seoses kaotsi läinud dokumentidega. Tegemist ei ole hageja süüdistamisega kostja poolt. Artiklis ei ole avaldatud seisukohta, et kostja peab keskerakondlaste kinnitusi õigeteks või valedeks.
6.Hageja riigikogu liikme ning avaliku elu tegelasena peab taluma avalikku diskussiooni, mis käsitleb Eesti ühe suurema partei sisesuhteid ning hageja rolli parteis. Avalikkusel on õigus teada sellest, et Keskerakonnas on (või oli artikli avaldamise ajal) hageja suhtes usaldamatus ning teda kahtlustati dokumentide salaja äraviimises. Esimese astme kohtu otsus
7.09.10.2017 otsusega võttis kohus vastu hageja osalise hagist loobumise ja lõpetas menetluse hageja nõudes kohustada kostjat eemaldama vaidlusalune artikkel. Kohus jättis rahuldamata hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 995.81 eurot, mille mõistis hagejalt koos viivisega kostjale välja.
8.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: 18.10.2016 avaldati „Eesti Päevalehes“, „Eesti Päevalehe“ digilehes aadressil http://digileht.epl.delfi.ee/ ja uudisteportaali www.delfi.ee keskkonnas otselingina alamportaali http://epl.delfi.ee/ Eesti Päevalehe reporteri OE artikkel „Keskerakonna Tartu kontoris käinud varga otsingutel vaadatakse riigikogu liikme XX poole“; artikkel sisaldab lauset “Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX ...“; lühike tasuta versioon uudisteportaalis http://epl.delfi.ee/ hõlmas endas pealkirja „Keskerakonna Tartu kontoris käinud varga otsingutel vaadatakse riigikogu liikme XX poole“ ja sissejuhatavat lõiku „Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX ...”
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas lauses “Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX...“ sisaldub faktiväide – „Üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX.“
10.Hageja nõuab kostjalt ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Kohus viitas VÕS § 1047 lõikele 1 ja märkis, et VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-16105, punkt 10; nr 3-2-1-5-07, punkt 26 ja nr 3-2-1-53-07, punkt 18). VÕS § 1047 lõike 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, punkt 12; nr 32-1-5-07, punkt 27; nr 3-2-1-145-07, punktid 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt, vaid see võib tuleneda ka lause või kogu artikli kontekstist. VÕS § 1047 lõike 4 eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine ja õigusvastasus ei ole selle nõude puhul oluline.
11.Kohus peab kõigepealt tuvastama, kas kostja on hageja väidetud faktiväite esitanud. Avaldatud faktiväited tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Samuti ei ole asjakohane see, kuidas sellest avaldatust sai aru hageja.
12.Kohus leidis, et hageja väidetud faktiväide ei sisaldu viidatud lauses. Lause “Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX ...“, koosneb kahest osast. Tegemist on põimlausega, mille osalaused (kõrvallause ja pealause) on alistuvusseoses, kusjuures kõrvallause täpsustab pealause mingit lauseliiget. Alistuvusseoses oleval lausel puudub eraldiseisvana iseseisev mõte. Antud juhul on lauseosa „Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab“ puhul tegemist pealausega ja lauseosa „et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX“ puhul tegemist kõrvallausega. Seega ei saa lauseosal „et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX“ olla iseseisvat tähendust ilma pealauseta ehk lauseta „Mitu Keskerakonna
juhtivat poliitikut kinnitab“. Seetõttu ei nõustunud kohus hageja väitega, et lause sisaldab kolme erinevat faktiväidet. Antud juhul pole võimalik eristada lauseosasid „Mitu Keskkerakonna poliitikut kinnitab,“ ja „Üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX“. Antud lauses on kohtu hinnangul tegemist faktiväitega – „mida keegi on kellegi kohta midagi väitnud“.
13.Kohus nõustus kostja väitega, et lauses sisaldub faktiväide mitte selle kohta, et kostja on nimetanud hagejat vargaks, vaid et keskerakondlased on viidanud talle kui võimalikule varguses osalenule. Artikli sissejuhatav lause näeb välja järgmine – „Kontorist läks märtsis kaduma dokumente ja umbes sada eurot sularaha. Piirkonna esimees AM esitas politseisse avalduse, kuid uurimist ei alustatud. Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX, kes aga nimetab süüdistusi alusetuteks.“ (t lk 9-10, 11-16). Kohus leidis, et artikli sissejuhatava lõigu kontekstist nähtub, et mitu keskerakonna juhtivat poliitikut on pidanud kahtlusaluseks hagejat. Seega on rõhuasetus sellel, kes (milline isik) on sellise väite esitanud. Ajakirjanik ei ole sissejuhatava lõigu sõnastusega üritanud väita, et ka tegelikkuses on hageja varguse toime pannud, vaid et sellisele tegevusele viitavad keskerakondlased. Antud lõigus on ajakirjanik keskendunud keskerakonna poliitikute vaheliste suhete kajastamisele, mitte hageja süüdistamisele. Sellele viitab antud lõigus lauseosa „Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX“, mille vastukaaluks on esitatud XX vastuväide „kes aga nimetab süüdistusi alusetuteks“.
14.Samuti ei leidnud kohus, et hageja väidetud järeldust saaks teha terve artikli kontekstist lähtudes. Artikli alguses on kirjutatud järgmist: „Hiljuti pälvis ajakirjanduses tähelepanu Keskerakonna Tallinna kontori lukuvahetuse stseen“; samuti on kirjutatud, et „Eesti Päevalehe andmeil polnudki lukuvahetuse eesmärk kisu ajada, vaid hoopis õppust võtta Tartu kontoris juhtunud intsidendist. Nimelt leidis märtsis, piirkonna juhtide valimise aegu Keskerakonna Tartu kontoris aset vahejuhtum, kus avastati, et kontoris oli käidud töövälisel ajal ning kadunud olid dokumendid, täpsemalt piirkondade protokollid, ja lukuga sahtlist sadakond eurot sularaha.“ (t lk 9-10, 11-16). Tunnistaja OE ütluste kohaselt sai lugu alguse ühest keskerakondlasest, kellega oli vestlus keskerakonna sisetülidest. Tunnistaja sõnul: „Dokumentide kadumine oli tol hetkel päevakajaline teema, kuna olid suured pinged erakonnas. Nende pingete üheks näiteks tõi allikas juhtumi Tartu kontorist, kus oli selline intsident juhtunud ja sellest intsidendist kuulis allikas vahetult AM käest.“ (t lk 68 pöördel-69 pöördel). Artiklis on seega kajastatud pingeid keskerakonnas, erakonnaliikmete vahelisi suhteid, vastastikust kahtlustamist ja konkreetselt ühte intsidenti seoses dokumentide kadumisega erakonna kontorist. Artikkel ei ole keskendunud hageja süüdistamisele varguses ega mõnes muus kuriteos.
15.Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et kostja üritab ennast vabandada sellega, et levitab teistelt isikutelt kuuldud väiteid. Tuleb eristada olukorda, kus kostja esitab faktiväite ja tugineb seejuures allikale, olukorrast, kus kostja esitatud faktiväide seisnebki allika poolt väidetus ehk faktiväiteks on kogumis see, mida keegi on väitnud. Kostja ei ole esitanud väidet hageja poolt kuriteo toimepanemise kohta, viidates anonüümsele allikale, vaid kostja väide seisneb selles, et keskerakondlased on sellise väite esitanud. Eeltoodust tulenevalt saaks hageja ümberlükkamist nõuda selle osas, et keskerakonna liikmed on midagi sellist väitnud. Ümberlükkamist ei saa nõuda väite osas, mida ei ole esitatud. Hageja soovitud viisil ümberlükkamise nõude
rahuldamisel jääks endiselt alles väide, et keskerakondlased on kinnitanud, et varguses osales XX.
16.Põhjusel, et hageja väidetud faktiväide hageja esitatud lauses ei sisaldu, ei ole võimalik hinnata, kas väidetud faktiväide on õige või mitte ning kas see on au teotav või mitte. Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks hinnata tunnistaja ütlusi osas, milles need käsitlevad kostja avaldatu õigsuse küsimust.
17.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja käitumises ei ole tuvastatud VÕS § 1047 lõike 1 alusel hageja isiklike õiguste rikkumist ja kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuses nimetamata tõendid jättis kohus arvesse võtmata kui asjasse puutumatud.
18.Hageja loobus artikli kõrvaldamise kohustamise nõudest. Kohus võttis loobumise TsMS § 429 lõike 1 alusel vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse loobumisega hõlmatud osas. Puuduvad TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.
19.Menetluskulud jäid TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. Kostja esitas menetluskuludena õigusabikulud 1056.25 eurot (koos käibemaksuga 1267.50 eurot). Hageja kuludele vastuväidet ei esitanud. Kohus tuvastas kostja volitatud esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 12h 46min ning pidas kostja esindaja tunnitasu suurust 65 eurot (käibemaksuta) põhjendatuks ja mõistlikuks. Kohus tuvastas kostja põhjendatud menetluskuluks kokku 995.81 eurot (käibemaksuga), mille mõistis hagejalt koos viivisega kostja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
20.02.11.2017 kaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tema hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
21.Otsuse põhjendused on vastuolulised. Ühelt poolt kohus väidab, et hageja viidatud faktiväide ei sisaldu kostja avaldatud lauses, teisalt aga möönab faktiväite olemasolu, kuid väidab, et rõhuasetus on hoopis sellel, kes väitis. Seega ei ole kohtu põhjendused järgitavad.
22.Antud asjas ei oma tähtsust, keda ajakirjandusväljaanne soovib rõhutada artiklis ebaõigete andmete allikana. Riigikohus on leidnud, et ebaõigete andmete avaldajaks VÕS § 1047 järgi on ka isik, kes andmete avaldamisel tugineb teise isiku poolt talle või kolmandale isikule avaldatud andmetele (lahend nr 3-2-1-17-05, punkt 26). Seega ei vabasta anonüümsete Keskerakonna allikate rõhutamine väite allikana kostjat kohustusest lükata ebaõige faktiväide ümber. Valede faktiväidete levitajal lasub vale faktiväite ümberlükkamise kohustus ka juhul, kui ta tugineb anonüümsele allikale. Seega on kohus valesti kohaldanud VÕS § 1047 lõiget 4.
23.Hageja ei nõustu, et ta saaks ümberlükkamist nõuda ainult osas, mille kohaselt anonüümsed Keskerakonna liikmed on midagi väitnud. Hagejal ei ole võimalik isegi teoreetilist tõestada, kas anonüümsed allikad on väitnud või ei ole väitnud. Ajakirjandusel puudub oma allikate avaldamise kohustus. Kohtuistungil keeldus tunnistajana ütlusi andnud artikli autor OE allikaid avaldamast. Kohtu seisukoht viiks ajakirjandusväljaannete poolt õiguste kuritarvitamisele ja jätaks kannatanud kaitseta.
24.Kohus leidis, et hageja ei saa nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist, kui ebaõige faktiväide sisaldub liitlauses, kus rõhk on sellel, kes väite esitas. Kohus leidis ebaõigesti, et hageja peab taotlema terve liitlause ümberlükkamist. Kannatanul on õigus nõuda ka liitlauses sisalduva ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Ebaõige faktiväite põimimine ühte lausesse anonüümse faktiväite allikaga ei vabasta kostjat ebaõige faktiväite ümberlükkamise kohustusest.
25.Otsusest jääb arusaamatuks, kuidas ei sisaldu faktiväide „üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX“ kostja avaldatud lauses “Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX, kes aga nimetab süüdistusi alusetuks”. Kui nimetatud faktiväide ei esine lauses otseselt, esineb see vähemalt kaudselt. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei sisaldu vaidlusalune faktiväide viidatud lauses isegi kaudselt. VÕS § 1047 lõike 4 kohaselt võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited ehk faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei pruugi nähtuda, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Tavapärasele lugejale on arusaadav, et kostja avaldatud lauses esineb vaidlusalune faktiväide.
26.Kostja ei ole tõendanud, et hageja käis vargil. Kohtuistungil uuritud tõenditest ei tulene midagi sellist, mis annaks alust süüdistada hagejat varguses. Istungil andis tunnistajana ütlusi artikli autor OE, kuid mitte miski tema ütlustes ei anna alust nimetada hagejat vargaks. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja 08.09.2017 kohtule esitatud seisukohtadega tunnistaja ütluste osas. Vastustaja seisukoht
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
28.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõigust, kui asus seisukohale, et hageja väidetud faktiväidet hageja viidatud lauses ei sisaldu. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Sellest tulenevalt jaotab ringkonnakohus uuesti maakohtumenetlusega seotud menetluskulud. Samuti jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetlusega seoses tekkinud menetluskulud. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva lahendi jõustumist. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kohus lõpetas menetluse hagist osalise loobumise alusel (TsMS § 456 lõige 1).
29.Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel maakohtu poolt tuvastatud ja apellatsioonimenetluses vaidlustamata elulistest asjaoludest, kuna puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lõike 1 punkt 1). Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et 18.10.2016 avaldati „Eesti Päevalehes“, „Eesti Päevalehe“ digilehes aadressil http://digileht.epl.delfi.ee/ ja uudisteportaali www.delfi.ee keskkonnas otselingina alamportaali http://epl.delfi.ee/ Eesti Päevalehe reporteri OE artikkel „Keskerakonna Tartu kontoris käinud varga otsingutel vaadatakse riigikogu liikme XX poole“; artikkel sisaldab lauset “Mitu
Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX ...“; lühike tasuta versioon uudisteportaalis http://epl.delfi.ee/ hõlmas pealkirja „Keskerakonna Tartu kontoris käinud varga otsingutel vaadatakse riigikogu liikme XX poole“ ja sissejuhatavat lõiku „Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX ...”
30.Kolleegium nõustub maakohtu poolt hageja nõudele antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Hageja nõuab kostjalt ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Seega tuleb kohaldamisele VÕS § 1047 lõige 4, mille kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või parandamise avaldamist avaldaja kulu, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, punkt 10; nr 3-2-1-5-07, punkt 26 ja nr 3-2-1-53-07, punkt 18). Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, punkt 12; nr 3-2-1-5-07, punkt 27; nr 3-2-1-14507, punktid 13, 17). VÕS § 1047 lõike 4 eelduseks on ebaõigete andmete avaldamine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-161-05 (punktis 13) selgitanud, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, laskma need oma kulul ümber lükata või parandada.
31.Kolleegium on seisukohal, et maakohus hindas asjaolusid ebaõigesti, kui asus seisukohale, et hagetavat faktiväidet „üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX“ ei sisaldu lauses “Mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab, et üks varguses osalenuid oli riigikogu liige XX, kes aga nimetab süüdistusi alusetuteks.“. Kolleegium nõustub maakohtuga ja pooltega, et hagetav väide on faktiväide VÕS § 1047 mõttes, mille õigsust on põhimõtteliselt võimalik kontrollida. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu käsitlusega, et konkreetsel põimlause osalausel ei ole iseseisvat tähendust, mistõttu ei sisaldu osalauses iseseisvat väidet. Kolleegium on seisukohal, et asja lahendamisel ei oma esmast tähendust mitte ajakirjaniku poolt kasutatud lausete grammatiline tõlgendamine, vaid see, mida sai ja pidi lugema mõistlik lugeja konkreetsest lausest välja, s.t mida avaldaja tegelikult üldsusele avaldas (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, punkt 11). Seega kuigi vaidlustatud lauses otseselt kajastuv üks faktiväidetest (et mitu Keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab) ei pruugi olla vale (hageja ei ole selle ümberlükkamist hagenud), tuleneb nendest väidetest lisaks faktiväide, et üks konkreetses varguses osalenutest oli XX (sarnast vaidlust käsitles Riigikohus lahendis nr 3-2-1-145-07). Tavapärase mõistliku lugeja jaoks on väide isiku, sh kindlasti ka Riigikogu liikme, osalemise kohta varguses Eesti ühiskonnas selle isiku mainet kahjustav, mistõttu tuli kostjal tõendada väite vastavust tegelikkusele, mida aga kostja ei suutnud. Seega on tegemist hageja isiklike õiguste rikkumisega tema mainet kahjustavate ebaõigete andmete avaldamise kaudu.
32.Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-1-17-05 punktis 27, et isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumine; VÕS § 1047 lõikes 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest; ebaõigete andmete avaldamine või osutuda VÕS § 1047 lõike 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks; samas puudub kolleegiumi arvates mõistlik õigustus jätta ebaõigete andmete avaldamise õiguspärasuse tuvastamisel need kehtima;
seetõttu ongi nende ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043); seega ei ole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lõige 1); samuti ei ole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lõige 3) ning asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei olnud kostja; kolleegium on seisukohal, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse panemine nende avaldajale on nii kannatanu efektiivse õiguste kaitse kui ka ajakirjandusvabaduse huvides; tõepärase info levitamise nõude tagamist ebaõigete andmete avaldajale nende ümberlükkamise kohustuse panemisega, ei ole põhimõtteliselt võimalik käsitada ajakirjandusvabaduse piiranguna.
33.Seega ei oma ka käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust kostja vastuväited selle kohta, et artikkel tervikuna ei olnud suunatud hageja süüdistamisele varguses, vaid keskerakondlaste omavaheliste suhete avamisele; et hageja on avaliku elu tegelane, kes on seadnud ennast erilise üldsuse tähelepanu alla; et väite varguses osalemisest esitasid mitu keskerakondlast, mitte ajakirjanik; et ajakirjanik kontrollis väite „mitu keskerakonna juhtivat poliitikut kinnitab“ õigsust erinevatest allikatest jmt. Valede faktiväidete avaldajaks avalikkusele VÕS § 1047 mõttes on ka isik, kes tugineb teise isiku poolt talle või kolmandale isikule avaldatule (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-05, punkt 26). Kuna need väited asjas tähtsust ei oma ei analüüsi kolleegium kostja tunnistaja OE ütlusi nimetatud asjaolude kohta.
34.Eeltoodust tulenevalt leidis tõendamist, et kostja rikkus 18.10.2016 artiklis „Keskerakonna Tartu kontoris käinud varga otsingutel vaadatakse riigikogu liikme XX poole“ hageja isiklikke õigusi tegelikkusele mittevastava faktiväite avaldamisega, mistõttu kuulub hagi avaldatud faktiväite ümberlükkamiseks hageja poolt taotletud viisil väidet ümberlükkava teate avaldamisega rahuldamisele.
35.Hagi rahuldamisel jäävad maakohtu menetlusega seoses tekkinud menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. Käesolevas asjas aga tuleb arvestada, et hageja loobus maakohtus osaliselt hagist, s.o nõudest artikli eemaldamiseks, kuid seda mitte põhjusel, et kostja tema selle nõude rahuldas (t lk 67). Seega tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada TsMS § 168 lõiget 4, mille kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kolleegium hindab menetluses enne hagist osalist loobumist esitatud menetlusdokumentide (t lk 1-58) alusel, et loobutud nõue artikli (selle põhjendused, vastuväited sellele) kõrvaldamiseks moodustas 1/3 pooltevahelise vaidluse sisust. Seega jäävad maakohtu menetlusega seoses tekkinud menetluskulud 1/3 osas hageja ja 2/3 osas kostja kanda.
36.Apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lõike 1 alusel vastustaja kanda.
37.Kuna maakohus ei määranud hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja sisuliselt lahendanud maakohus määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.