Diagonal Holdings OÜ hagi Xxx xxxvastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
17 203,61 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Diagonal Holdings OÜ (registrikood 12837660; asukoht Mustamäe tee 6b, 10621 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Daniil Savitski (Advokaadibüroo Laus&Partnerid, e-post [email protected]); Kostja: Xxx xxx(isikukood xxx xxx; elukoht Xxx xxx; e-post xxx xxx); Kostja lepinguline esindaja: Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus; e-post [email protected]);
Asja läbivaatamine
26.04.2018.a istung hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski ja kostja lepingulise esindaja Jüri Asari osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Diagonal Holdings OÜ hagi Xxx xxxvastu võlgnevuse saamiseks.
2.Välja mõista Xxx xxxDiagonal Holdings OÜ kasuks 15 044,70 eurot, millest põhinõue on 11 797,30 eurot, intressinõue 2 108,96 eurot ja 11.07.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1 138,44 eurot.
3.Välja mõista Xxx xxxDiagonal Holdings OÜ kasuks viivis 0,05% tasumata põhivõlalt päevas alates 12.07.2017.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Xxx xxxviivise vähendamise taotlus, intressi vähendamise taotlus ning kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud Xxx xxxkanda.
6.Rahuldada Diagonal kindlaksmääramiseks.
Holdings
OÜ
avaldus
menetluskulude
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xxx
2-17-10591 xxxvälja Diagonal Holdings OÜ kasuks menetluskulud summas 1 918 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt on pooled 09.11.2015.a sõlminud laenulepingu, mille kohaselt hageja andis ja kostja võttis vastu laenu summas 11 797,30 eurot eesmärgiga tasuda olemasolevad ja sundtäitmisele pööratud kohustused. Laenulepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et laenusuhte intressiks on 20% aastas ja kokkuleppe kohaselt kohustus kostja laenu tagastama mitte hiljem kui 01.11.2016.a. Vastavalt laenulepingu punktile 1.3. toimus laenu väljastamine otsemaksetega sundtäitmist läbiviivate kohtutäiturite arvelduskontodele. Nii tasus hageja 10.11.2015.a kohtutäitur Elin Vilippus ametialasele arveldusarvele SEB Pank EE501010010150122012, selgitusega „täiteasi nr 022/2014/2614“ 7 384,93 eurot ja kohtutäitur Priit Petter ametialasele arveldusarvele nr. EE092200221016553715, selgitusega „täiteasi nr. 023/2013/1445“ 4 412,37 eurot. Nimetatud väljamaksetega täitis hageja oma laenu väljastamise kohustuse.
2.Vastavalt laenulepingu punktile 1.5. kohustus kostja tasuma intressi 20% aastas laenusummalt selliselt, et intressi tasutakse igakuiselt hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Vastavalt laenulepingu punktile 1.7. lepiti kokku, et kui kostja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta hageja nõudmisel viivist 0,05% viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest. Kostja ei ole hagejale tasunud ühtegi intressimakset. 31.08.2016.a saatis hageja kostjale nõudekirja, milles palus kostjal kõrvaldada intresside tasumise rikkumine ning tasuda hiljemalt 15.09.2016.a hagejale jooksev intressivõlg summas 1 817,48 eurot. Ühtlasi hoiatas hageja, et kohustuse rikkumise kõrvaldamata jätmise korral, jätab hageja endale õiguse öelda laenuleping üles. Vaatamata saadetud hoiatusele kostja rikkumist ei kõrvaldanud. Laenulepingu punkt 5.4. sätestab hageja õiguse lepingu üles öelda kostja olulise rikkumise esinemisel ning laenulepingu punktid 5.5. ja 5.6. sätestavad lepingu ülesütlemise protseduuri, mille kohaselt tuleb lepingu ülesütlemisel anda kostja täiendav 14 päevane tähtaeg ja lepingu ülesütlemisel õigus nõuda kõikide summade tasumist 90 päeva jooksul alates lepingu ülesütlemisest. 30.09.2016.a saatis hageja kostjale, peale esmast ebaõnnestunud nõuet rikkumine kõrvaldada, laenulepingu ülesütlemise avalduse, milles märkis, et ütleb alates 01.10.2016.a kostjaga sõlmitud laenulepingu üles ning vastavalt lepingu punktile 5.6. kohustas kostjat tasuma kõik võlgnetavad summad mitte hiljem kui 30.12.2016.a.
3.Hagejal tekkis kostja vastu nõue alates 31.12.2016. a. Viivisemääraks on pooled leppinud kokku 0,05% päevas. 11.07.2017.a seisuga on kostja viivitanud oma kohustuse täitmisega
2-17-10591 193 päeva. Järelikult on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 1 138,44 eurot.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 11 797,30 eurot, intressi 2 108,96 eurot ja hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivise 1 138,44 eurot; alates 12.07.2017.a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni viivis 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjale kuulus OÜ Beaute Esthetigue 1/2 osa (nimiväärtusega 1 250 eurot) ning tema oli ka mainitud osaühingu ainsaks juhatuse liikmeks. Ülejäänud 1/2 osa (samuti nimiväärtusega 1 250 eurot) kuulus hagejale. Seega osaühing sai langetada otsuseis ainult mõlema osaniku konsensuse alusel. OÜ Beaute Esthetigue osale oli 10.03.2015.a seatud keelumärge täiteasjas nr 022/2014/2614 kohtutäituri Elin Vilippuse poolt. Kuna hageja soovis OÜ Beaute Esthetigue tegevuse täielikult oma kontrolli saada, oli tal vaja omandada 1/2 suurema osa, kuid keelumärke olemasolul notariaalset osa müügilepingut sõlmida ei olnud võimalik. Kohtutäituri nõude täitmiseks laenas hageja kostjale raha ning nõudis selle eest OÜ Beaute Esthetigue osa võõrandamist sellises ulatuses, et temale hakkaks kuuluma rohkem kui 50% osast. Pooled leppisid kokku, et kui osa võõrandatakse hagejale, ei kuulu laen tagastamisele.
6.Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu 09.11.2015.a ja peale keelumärke mahavõtmist 26.11.2015.a sõlmiti 03.12.2015.a OÜ Beaute Esthetigue osa jagamise ja jagamise tulemusel tekkiva osa müügileping. Lepingu tulemusena kuulus hagejale OÜ Beaute Esthetigue osa nimiväärtusega 1 275 eurot ja kostjale 1 225 eurot. Seega hageja saavutas soovitud tulemuse - kontrolli OÜ Beaute Esthetigue tegevuse üle. Vastavalt varasematele kokkulepetele ei pidanud kostja enam laenu tagastama.
7.Hageja asutas 30.12.2015.a Decus International OÜ, mille osast 100% kuulus Diagonal Holdings OÜ-le. Hageja valis uue firma juhatuse liikmeks kostja ja lubas üle anda temale osaluse selles. Enamusosanikuna otsustas hageja kogu OÜ Beaute Esthetigue vara üle anda Decus International OÜ, mida kostja, olles mõlema firma juhatuse liige, ka tegi. OÜ-le Beaute Esthetigue kuulus vara raamatupidamislikus (bilansilises) väärtuses 79 085 eurot. Hageja lubatud Decus International OÜ osa kostjale üle ei andnud, vaid lihtsalt kutsus ta 25.07.2016.a juhatusest tagasi. Praegusel ajal on kogu OÜ Beaute Esthetigue vara Decus International OÜ valduses, kelle juhatuse liikmeteks ja osanikuks on Xxx xxx. Hageja juhatuse liikmeks ja osanikuks on samuti Xxx xxx. Kostjale kuuluv OÜ Beaute Esthetigue on varatu ja peatanud oma tegevuse. Kostja arvates hageja on toiminud sõnamurdlikult ja hea usu põhimõtte vastaselt sisuliselt hõivates kostja osaühingule kuulunud vara ja jättes täitmata oma lubadused.
8.Kostja on esitanud kohtule taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kostja palub: hagi rahuldamise korral ajatada otsuse täitmine selliselt, et kostja tasub hagejale võlgnevuse kuumaksetega, mis ei ületaks 500 eurot kuus; jätta välja mõistmata kostjalt intress summas 2 108,96 eurot ja viivis 1 138,44 eurot; jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja põhjendab taotlust alljärgnevalt. Kostja laps on sündinud 16.08.2012.a, seega hetkel seitsme aastane. Kostja abielu lapse isaga on lahutatud 31.08.2017.a. Sellest ajast poeg on kostja kasvatamisel ja ülalpidamisel. Kostja sissetulekud on väga tagasihoidlikud ja ta tuleb jooksva majandamise ja lapse ülalpidamisega toime ainult lähisugulaste abiga. Hageja, tegutsedes sõnamurdlikult ja hea usu põhimõtte vastaselt, on
2-17-10591 tekitanud kostja ettevõtmistele olulist kahju ning sisuliselt hõivanud kostja osaühingu Beaute Esthetigu ja sellele kuulunud vara.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: 09.11.2015.a on pooled sõlminud laenulepingu nr 6-15 (tl 5-6), millega hageja andis ja kostja võttis vastu laenu summas 11 797,30 eurot (vt p 1.1) eesmärgiga tasuda olemasolevad ja sundtäitmisele pööratud kohustused (vt p 1.3). Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja laenu tagastama mitte hiljem kui 01.11.2016.a (vt p 1.4). Lepingu p-ist 3.1 tuleneb, et kostja kohustub hagejale müüma 1% temale kuuluvast Beaute Esthetigue OÜ osalusest, tagamaks hageja kontrolli nimetatud ettevõtte üle; hageja tasus 10.11.2015.a kohtutäitur Elin Vilippus ametialasele arveldusarvele EE501010010150122012 selgitusega „täiteasi nr 022/2014/2614“ 7 384,93 eurot (tl 7) ja kohtutäitur Priit Petter ametialasele arveldusarvele EE092200221016553715 selgitusega „täiteasi nr. 023/2013/1445“ 4 412,37 eurot (tl 8); laenulepingu kohaselt oli intressimäär 20% aastas ja seda tuli tasuda igakuiselt hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks (vt p 1.5); 03.12.2015.a on pooled sõlminud osa jagamise ja jagamise tulemusel tekkiva osa müügilepingu (tl 29-31), millega kostja võõrandas Beaute Esthetigue OÜ 25-eurose nimiväärtusega osa hagejale ning mille tulemusel kuulus hagejale OÜ Beaute Esthetigue osa nimiväärtusega 1 275 eurot ja kostjale 1 225 eurot; 31.08.2016.a saatis hageja kostjale nõudekirja (tl 9), milles palus tasuda hiljemalt 15.09.2016.a jooksev intressivõlg summas 1 817,48 eurot; 30.09.2016.a saatis hageja kostjale avalduse (tl 14), milles märkis, et ütleb alates 01.10.2016.a kostjaga sõlmitud laenulepingu üles ning kohustab kostjat tasuma kõik võlgnetavad summad hiljemalt 30.12.2016.a.
11.Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta ja ei tunnista enda vastu suunatud nõudeid. Alljärgnevalt käsitleb kohus hageja põhinõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 11 797,30 eurot, mis seisneb laenusummas. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Nagu ülalt nähtub, puudub poolte vahel vaidlus, et hageja on kostjale andnud laenu kokku 11 797,30 eurot (7 384,93 + 4 412,37). Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 01.11.2016.a. Puudub vaidlus, et kostja laenu tähtaegselt ei tagastanud ning 30.09.2016.a avaldusega ütles hageja 01.10.2016.a kostjaga sõlmitud laenulepingu üles ning kohustas kostjat tasuma kõik võlgnetavad summad hiljemalt 30.12.2016.a. Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole.
2-17-10591
12.Tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust, et laenulepingust tulenevad rahalised kohustused on muutunud sissenõutavaks. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja laenu ettenähtud tähtajaks tagastanud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
13.Kostja märgib, et tal puudub kohustus laenusumma tasumiseks, kuivõrd poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt ei pea kostja Beaute Esthetigue OÜ 25-eurose nimiväärtusega osa hagejale võõrandamise korral laenu tagastama. Kuivõrd kostja ei olnud oma vastuväidet tõendanud, andis kohus 28.11.2017.a nõudekirjaga kostjale täiendava võimaluse väite tõendamiseks. Kohus selgitas tõendamiseset ning tunnistajate ülekuulamise taotlusega seonduvat. Kostja ei ole vaatamata kohtupoolsetele selgitustele oma põhivastuväidet tõendanud. Seega on kostja väide alusetu ning kohus jätab selle tähelepanuta. Samuti jätab kohus tähelepanuta OÜ Beaute Esthetigue vara Decus International OÜ-le üleminekut puudutavad väited, kuivõrd nimetatud äriühingute vahelised suhted ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad.
14.Kohus on ülal leidnud, et poolte vahel oli leping, kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kohustus on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on õigus kohustuse täitmist nõuda. Kohus rahuldab põhinõude kogu ulatuses, s.o summas 11 797,30 eurot.
15.Järgnevalt kontrollib kohus hageja intressinõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista intressivõlgnevuse 2 108,96 eurot perioodi 10.11.2015.a – 01.10.2016.a eest. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p 1.5 kohaselt oli intressimäär 20% aastas kogu hageja kasutuses olevalt laenusummalt ja seda tuli tasuda igakuiselt hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks alates 09.11.2015.a. Puudub vaidlus, et kostja ei ole tasunud ei põhivõlgnevust ega ka jooksvat intressi, mistõttu on hageja nõude aluseks olevad arvutused korrektsed. Hageja nõuab õigesti intressi perioodi eest, mil laenuleping kehtis. Laenulepingu lõppemise järgselt ning lähtuvalt lepingu p-ist 5.6 muutus intressinõue terves ulatuses sissenõutavaks alates 31.12.2016.a. Lähtudes eeltoodust ning hageja viivisearvestusest (tl 10), mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressivõlgnevuse summas 2 108,96 eurot.
16.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset viivist määras 0,05% päevas alates 31.12.2016.a kuni 11.07.2017.a summas 1 138,44 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Puudub vaidlus, et põhivõlgnevus muutus sissenõutavaks alates 31.12.2016.a ning seda ei ole tänaseni täidetud. Tuginedes eeltoodule ning hageja esitatud viivisearvestusele (tl 11), mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11.07.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 138,44 eurot.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise alates 12.07.2017.a kuni põhivõlgnevuse
2-17-10591 kohase täitmiseni määras 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab hageja sellekohase viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise määras 0,05% tasumata põhivõlalt päevas alates 12.07.2017.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
18.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15 044,70 eurot, millest põhinõue on 11 797,30 eurot, intressinõue on 2 108,96 eurot ja 11.07.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 1 138,44 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 12.07.2017.a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni määras 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt.
19.TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palub: hagi rahuldamise korral ajatada otsuse täitmine selliselt, et kostja tasub hagejale võlgnevuse kuumaksetega, mis ei ületaks 500 eurot kuus; jätta välja mõistmata kostjalt intressid summas 2 108,96 eurot ja viivis 1 138,44 eurot; jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja vaidleb taotlusele vastu ning selgitab, et menetluskulude jaotust, intressi ja viivist puudutav taotlus ei kuulu TsMS § 445 lg 1 kohaldamisalasse ning võlgnevuse tasumise ajatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja on laenu tagasimaksmist oodanud juba aastaid.
20.Kohus nõustub siinkohal hagejaga ning viitab samuti, et menetluskulude jaotust, intressi ja viivist puudutav taotlus ei kuulu TsMS § 445 lg 1 kohaldamisalasse. Menetluskulude jaotus sõltub haginõude rahuldamise ulatusest ning seda käsitleb kohus allpool. Intressi ja viivise välja mõistmata jätmise taotlus käsitleb kohus kui intressi- ja viivisevõlgnevuse vähendamise taotlust, kusjuures võlgnevuse vähendamist taotletakse nulli euroni. Intressi vähendamise taotluse jätab kohus rahuldamata, kuivõrd intressi vähendamist seadus ei võimalda. Ka Riigikohus on 16.06.2008.a lahendi nr 3-2-1-54-08 p-is 12 väljendanud seisukohta, et erinevalt viivisest, ei näe seadus ette intressi vähendamist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi ei vähenda kohus viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (vt nt Riigikohtu 4. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-11, p 17). Kostja on esile toonud, et tema abielu on lahutatud ning ta ainuisikuliselt kasvatab ja peab üleval alaealist last, suutes seda teha üksnes kolmandate isikute rahalisel toel. Seega on kostja esile toonud, et tema majanduslik seisund peaks tingima viivise vähendamise. Kohus leiab, et kostja poolt esile toodud asjaolud viivise vähendamiseks alust ei anna. Kohtule ei ole veenvad kostja väited tema maksevõime kohta. Ainuüksi kostja perekonnaseis ja alaealise lapse kasvatamine ei anna alust viivise vähendamiseks. Kostja on Äriregistri andmete kohaselt mitme äriühingu juhatuse liige ning osanik. Kohus osundab, et osaühingu juhatuse liige ja osanik määrab oma palgasuuruse ise ning palk ei pruugi olla tänapäeval ainuke sissetuleku allikas. Kostja
2-17-10591 majandusliku seisukorraga paralleelselt peab kohus lisaks hindama ka kostja poolset kohustuse täitmise ulatust ja hageja õigustatud huve. Ei saa olla vaidlust, et kostja ei ole laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teinud ühtegi makset, kusjuures hageja on seda kostjalt korduvalt nõudnud. Laenuleping on sõlmitud ca 2,5 aastat tagasi ning hagejal on kogu laenusumma ning intressid saamata. Arvestades asjaolusid, et kostja on laenulepingust tulenevad kohustused jätnud pikema aja jooksul täielikult täitmata ning et hageja on pidanud sellist tegevusetust taluma, samuti hageja õigustatud huvi laenulepingust tulenevate kohustuste kiiremale täitmisele kostja poolt, leiab kohus, et kostja viivise vähendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
21.Kostja taotleb hagi rahuldamisel tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 sätestatud normi eesmärk on võimaldada pooltel enne otsuse tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse täitmise viisi. Kohtu hinnangul ei saa kohus otsuse täitmist kindlaks määrata kostja taotluses toodud asjaoludel (väidetavalt rahaliste vahendite puudumine) ja tingimustel. Kostja taotlus maksegraafiku osas lükkab otsuse täitmise tähtaja edasi aastatepikkuseks tähtajaks. Hagejal on õigus saada õiguslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõude osas täitedokument ning sellisel viisil otsuse täitmise viisi kindlaks määramine riivab oluliselt hageja õigusi ja huve. Selline kokkulepe oleks kohtu hinnangul võimalik üksnes hageja nõusolekul. Käesoleval juhul hageja sellist nõusolekut andnud ei ole. Seega jätab kohus taotluse rahuldamata.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus selgitab, et on käesoleval juhul rahuldanud hagi täielikult. Seega käesoleval juhul leiab kohus, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
24.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
25.Hageja esindaja esitas 06.06.2018.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 174 lg 10 ja § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 700 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 1 218 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 10,15h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on kokku 1 918 eurot. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
2-17-10591
26.Kostja märgib, et väidetavalt kulutas hageja hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumisele 0,3 tundi (20 min). Antud ajakulu on ilmselt liialdatud. Hagivastuse analüüs võttis aega 1,5 tundi. Vastuse maht oli 2 lk (kui mitte arvestada pealdist ja menetluslike küsimusi). Kulutada sellega tutvumiseks niivõrd pika aja on ilmselt ebamõistlik. Kohtu põhjendused
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
29.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 700 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 10.07.2017.a hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
30.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: esialgne kohtumine kliendiga ja asjaoludega tutvumine 1,25h; hagiavalduse koostamine 3h; tutvumine 14.08.17.a menetlusse võtmise määrusega 0,3h; hagiavaldusele esitatud vastuse analüüs 1,5h; tutvumine kostja 11.12.2017.a vastusega kohtunõudele 0,5h; hageja 19.12.2017.a seisukoha koostamine 1h; ettevalmistus ja osalemine 26.04.2018.a istungil 2,25h; tutvumine kostja 04.06.18.a taotlusega 0,35h. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega.
2-17-10591
31.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 10,15h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (120 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 1 218 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 1 918 eurot (lepingulise esindaja kulu 1 218 eurot + kohtukulud 700 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 1 918 eurot.
32.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.