OSAÜHINGU BEST IDEA hagi aktsiaseltsi Rubla (likvideerimisel) vastu hüpoteegi kustutamiseks vajaliku tahteavalduse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. mai 2018. a määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAÜHINGU BEST IDEA määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja (vastustaja) OSAÜHING BEST IDEA (registrikood 10955220, asukoht Toompuiestee 37, Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Marko Pikani Kostja (apellant) aktsiaselts Rubla (likvideerimisel, registrikood 10046724, asukoht Pärnu mnt 139e, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. mai 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-1430 osas, millega maakohus mõistis OSAÜHINGULT BEST IDEA aktsiaseltsi Rubla (likvideerimisel) kasuks välja hüvitise 6295 eurot 60 senti ületavas osas ning seda ületavas osas hüvitise tasumisega viivitamise eest seadusjärgse viivise.
2.1.Mõista OSAÜHINGULT BEST IDEA aktsiaseltsi Rubla (likvideerimisel) kasuks välja menetluskulude hüvitis 6295 eurot 60 senti.
2.2.Menetluskulude hüvitiselt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
3.Rahuldada OSAÜHINGU BEST IDEA määruskaebus osaliselt.
2-17-1430
Kohtu selgitused: Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülal märgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OSAÜHING BEST IDEA (hageja) esitas 27. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule aktsiaseltsi Rubla (likvideerimisel) (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma nõusoleku hagejale kuuluvale kinnisasjale kinnistusraamatu neljandasse jakku teisele järjekohale kostja kasuks kantud hüpoteegi kustutamiseks ning asendada kostja nõusolek kohtulahendiga. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat andma nõusoleku nimetatud kinnisasjale kantud hüpoteegi kandmiseks hageja nimele ning asendada kostja nõusolek kohtulahendiga. Maakohus rahuldas hagi 12. juuni 2017. a otsusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
9.jaanuari 2018. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 2. aprilli 2018. a määrusega. Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jäid hageja kanda.
2.Kostja esitas 26. aprillil 2018 maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7549 eurot 60 senti, sh 4149 eurot 60 senti (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks ja 3400 eurot riigilõivu katteks.
3.Hageja ei esitanud kostja menetluskulude kohta vastuväiteid. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 7. mai 2018. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 7321 eurot 60 senti ning alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 4, § 177 lg-le 2, § 138 lg-le 1 ja 2, § 144 p-le 1, § 175 lg-le 1 ning §-le 218.
4.1.Kostja tasus apellatsiooniastmes riigilõivu 3400 eurot ning selles osas on taotlus põhjendatud.
2-17-1430
4.2.Arvestades asjas esitatud dokumentide mahtu (koos esitatud lisadega), sisu (nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme) ning toimingute vajalikkust, on kostja taotlus hüvitada esindajakulu 4149 eurot 60 senti üksnes osaliselt põhjendatud. Toimingud 1–4: 21. veebruaril 2017 kohtuvaidlusega seonduvate asjaolude analüüsimiseks ja kliendi nõustamiseks kulunud 2,3 tundi, 27. veebruaril 2017 hagi vastuse redigeerimiseks ja kohtule edastamiseks kulunud 1,3 tundi, 9. mail 2017 Harju Maakohtu 10. mai 2017 kohtuistungiks kliendi esinduse ettevalmistamiseks kulunud 1,3 tundi ning 10. mail 2017 kliendi esindamiseks Harju Maakohtu 10.05.2017 kohtuistungil kulunud 0,4 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Toiming 5: 12. mail 2017 kostja täiendava menetluskulude nimekirja koostamiseks ning hageja menetluskuludele vastuväidete koostamiseks kulunud 0,8 tundi ei ole kohtupraktika kohaselt põhjendatud ega vajalik ajakulu (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13). Toimingud 6–7: 12. juulil 2017 apellatsioonkaebuse koostamiseks ning dokumendi lõplikuks redigeerimiseks kulunud 7,8 tundi ja 8. augustil 2017 apellatsioonkaebuse vastusega tutvumiseks ja analüüsimiseks kulunud 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Toiming 8: 2. oktoobril 2017 Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2017 kohtuistungiks valmistumiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg (2,2 tundi) on põhjendatud ja vajalik 1,7 tunni ulatuses, sest kohtupraktika järgi ei ole menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg põhjendatud ega vajalik (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13). Toimingud 9–18: Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2017. a kohtuistungil osalemine 1,2 tundi, 5. oktoobril 2017 kohtuistungi protokolliga tutvumine 0,1 tundi, 26. oktoobril 2017 õigusliku olukorra analüüsimine ja seisukohtade koostamine 3,5 tundi, 27. oktoobril 2017 hageja 26. oktoobri 2017 menetlusdokumendiga tutvumine ja analüüs ning telefoniarutelu kliendiga 0,5 tundi, 13. novembril 2017 Tallinna Ringkonnakohtule kliendi 13. novembri 2017 menetlusdokumendi koostamine ja dokumendi lõplik redigeerimine 4,5 tundi,
12.detsembril 2017 ringkonnakohtule seisukohtade koostamine 4,5 tundi, 19. detsembril 2017 kliendiga kohtumine ja kohtuasja arutamine 1,5 tundi, ringkonnakohtu 20. detsembri 2017 kohtuistungiks valmistumine 1,5 tundi ja selle osalemine 1,3 tundi, 9. jaanuaril 2018 ringkonnakohtu otsusega tutvumine ja selle analüüs ning kliendile e-kirja teel vastamine 0,5 tundi on nimetatud mahus põhjendatud ja vajalikud toimingud. Toiming 19: 12. veebruaril 2018 hageja kassatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs 0,7 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik, sest Riigikohus ei võtnud 2. aprilli 2018. a määrusega hageja kassatsioonkaebust menetlusse ega küsinud sellele kostja seisukohta. Õigusabi osutati tunnihinnaga 114 eurot (koos käibemaksuga), mis ei olnud ülemäära kõrge. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seetõttu lisandub hagejale hüvitamisele kuuluvale lepingulise esindaja tasule käibemaks.
4.3.Kokku on kostja esindaja toimingud põhjendatud 34,4 tunni ulatuses tunnihinnaga 114 eurot (koos käibemaksuga), s.o 3921 eurot 60 senti.
2-17-1430 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja esindajakulud 2872 eurot 20 senti ületavas osas, ning teha uue määruse, millega mõista kostjalt esindajakulude katteks välja maksimaalselt 2872 eurot 20 senti. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole toimingutele nr 2, nr 6, nr 11, nr 13, nr 14 ja 15 kulunud aeg 9,6 tunni ulatuses põhjendatud. Toiming nr 2: 27. veebruaril 2017 hagi vastuse redigeerimine ja kohtule edastamine (1,3 tundi) on kaetud 21. veebruari 2017 toiminguga ning kostja vastus on napilt 1–2 lehekülge. Toiming nr 6: 12. juulil 2017 apellatsioonkaebuse koostamiseks ning dokumendi lõplikuks redigeerimiseks (7,8 tundi) võis maakohtu otsuse lühidust ja konkreetsust ning apellatsioonkaebuse mahtu arvestades kuluda maksimaalselt 5 tundi. Toiming nr 11: 26. oktoobril 2017 õigusliku olukorra analüüsiks ja seisukohtade koostamiseks (3,5 tundi) võis seisukohtade sisu ja mahtu arvestades kuluda 2 tundi. Toimingud nr 13–14: 13. novembril 2017 menetlusdokumendi koostamise ja redigeerimise ning 12. detsembril 2017 seisukohtade koostamisele (2×4,5 tundi) võis nende sisu ja mahtu arvestades kuluda maksimaalselt 2×1,5 tundi. Toiming nr 15: 19. detsembril 2017 kliendiga kohtumise ja kohtuasja arutamise ajakulu (1,5 tundi) ei ole eluliselt usutav ning kohtuasja mahtu ja sisu arvestades võis selleks kuluda maksimaalselt 0,5 tundi.
6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, sest hageja ei esitanud menetluskuludele vastuväidet, maakohus ei ole väljunud kaalumispiiridest ning hageja enda esindaja ajakulu on olnud kostja esindaja ajakulust kordi suurem.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 6295 eurot 60 senti ületavas osas ja kohustas hagejat tasuma seda ületavas osas kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusjärgset viivist. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega maakohus luges vajalikuks ja põhjendatuks kuluks kostja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu (3400 eurot). Hageja ei nõustu aga osaliselt maakohtu määrusega kostja
2-17-1430 kasuks välja mõistetud esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkusega, sh esindaja toimingutele kulunud ajaga (toimingud nr 2, nr 6, nr 12, nr 14, nr 15 ja nr 16).
9.Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et hageja esindaja kulud on määruskaebusega vaidlustatud ulatuses täielikult põhjendatud ja vajalikud. Esmalt märgib kolleegium, et kohus määrab esindajakulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg 5 ja 7), mistõttu ei ole määravaks see, kas kostja esitab vastuväite hageja menetluskulude suurusele või mitte (Riigikohtu 8. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Eelnevat arvestades peab kohus igal juhul kontrollima esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust. Seejuures ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamisel olla aluseks ka üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Kuigi TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Praeguses asjas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul piisavalt kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning on märkinud üksnes üldsõnaliselt, et määruskaebuses vaidlustatud esindajakulud on olnud põhjendatud ja vajalikud, mistõttu hindab ringkonnakohus vaidlustatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust vaidlustatud ulatuses uuesti.
10.Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuse väide, et toimingule nr 2 kulunud aeg on põhjendamatu ja kaetud nimekirjas sisalduva eelmise toiminguga. Menetluskulude nimekirja (koondnimekiri I kd, tl 189–190) järgi kulus kostja esindajal enne hagivastuse esitamist kliendiga suhtlemiseks, vastuse koostamiseks ja esitamiseks kokku 3,6 tundi. Arvestades asjaolu, et nimekirja kohaselt pidid toimingud nr 1 ja nr 2 hõlmama mh ka hagiga tutvumist ning kostja õigusliku positsiooni kujundamist kohtumenetluses, samuti seda, et kostja lisas kolme-leheküljelisele vastusele ka tõendid, ei ole nimetatud ajakulu kolleegiumi hinnangul ülemäärane ega ülepaisutatud.
11.Kolleegium ei nõustu ka määruskaebuse etteheitega, et toimingule nr 6 kulunud aeg ei olnud kogu ulatuses põhjendatud, arvestades maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse sisu ning mahtu. Kuna apellatsioonkaebuse koostamine eeldab mh maakohtu otsusega tutvumist ja selle analüüsi, võis ka kogenud esindajal kuluda kõigiks apellatsioonkaebuse esitamiseks vajalikeks toiminguteks kokku 7,8 tundi, arvestades mh apellatsioonkaebuse mahtu (põhjendused viiel leheküljel) ja sisu.
12.Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul alust kahelda toimingule nr 11 kulunud ajas. Ringkonnakohus uuendas pärast kohtuistungit 12. oktoobri 2017. a määrusega kohtuasja arutamise, vältimaks pooltele üllatusliku lahendi tegemist, ja andis pooltele võimaluse esitada hiljemalt 26. oktoobril 2017 seisukoha õigusnormide tõlgendamise kohta. Arvestades ringkonnakohtu määruse sisu (ilmnenud uus õiguslik küsimus) ja põhjenduste mahtu
2-17-1430 (ca 1 lk), samuti kostja vastuse sisu ja mahtu (ca 2 lk), võis esindajal kuluda nii ringkonnakohtu määruse analüüsile kui ka vastuse koostamisele kokku 3,5 tundi.
13.Kolleegiumi hinnangul ei saa aga pidada põhjendatuks ja vajalikuks toiminguid nr 13 ja 14. Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja õiguslikus küsimuses seisukoha esitamiseks hiljemalt 26. oktoobril 2017. Kuigi kostja esindaja koostas pärast seda veel 13. novembril 2017 menetlusdokumendi ja esitas selle koos uute tõenditega ringkonnakohtule ning vastas
12.detsembril 2017 hageja seisukohale tõendite lubatavuse kohta, ei olnud need toimingud vajalikud, sest ringkonnakohus ei palunud kostjal neid seisukohti esitada ning jättis hilinenult esitatud tõendid 20. detsembri 2017. a kohtuistungil ka asja materjali juurde võtmata. Seda arvestades ei saa lugeda põhjendatuks ja vajalikuks nende menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega 2×4,5 tundi tunnihinnaga 114 eurot ning maakohus mõistis ekslikult hagejalt kostja kasuks nende hüvitamiseks välja 1026 eurot (9 tundi × 114 eurot).
14.Toimingule nr 15 kulunud aega saab kolleegiumi hinnangul pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus möönab, et kliendiga enne kohtuistungit kohtuasja arutamiseks kulunud aeg (1,5 tundi) on ebatavaliselt pikk. Praegusel juhul tuleb aga arvestada seda, et ringkonnakohus oli 12. oktoobril 2017 kohtuasja arutamise uuendanud uue õigusliku küsimuse tõttu, mistõttu võis esindajal kuluda uue õigusliku olukorra ja kostja positsiooni kliendiga arutamisele ka mõnevõrra rohkem aega.
15.Eeltoodut arvestades on kostja esindaja põhjendatud ja vajalike toimingute ajakulu asja menetluses kokku 25,4 tundi, mitte 34,4 tundi, nagu leidis ekslikult maakohus. Sellest tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 2895 eurot 60 senti. Esindaja kulule lisandub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 3400 eurot ning kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 6295 eurot 60 senti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.