OSAÜHING BEST IDEA hagi KCF Valdus OÜ (likvideerimisel) vastu täiteasjas nr 034/2019/1050 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OSAÜHING BEST IDEA (isikukood 10955220), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani Kostja KCF Valdus registrikood 11901315), vandeadvokaat Helmeri Indela
Asja läbivaatamise viis
OÜ (likvideerimisel; lepinguline esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OSAÜHING BEST IDEA hagi KCF Valdus OÜ (likvideerimisel) vastu täiteasjas nr 034/2019/1050 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Tühistada otsuse jõustumisel Harju Maakohtu 15.05.2020 määrus, millega kohus peatas hagi tagamise korras Tallinna kohtutäitur K. F.i menetluses olevas täiteasjas nr 034/2019/1050 toimuva täitemenetluse kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
3.Jätta menetluskulud OSAÜHING BEST IDEA kanda. Välja mõista OSAÜHINGULT BEST IDEA KCF Valdus OÜ (likvideerimisel) kasuks menetluskulud 6931,20 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb OSAÜHINGUL BEST IDEA tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (14.09.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.OSAÜHING BEST IDEA (hageja) esitas 05.09.2019 hagi (täpsustatud 14.05.2020) KCF Valdus OÜ (likvideerimisel; kostja) vastu, kus palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 034/2019/1050. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Täpsustatud hagi kohaselt kuulub hagejale kinnisasi aadressil Järvevana tee 3a, Tallinn (edaspidi kinnisasi), mida koormab kostjale kuuluv hüpoteek 16 500 000 krooni. Hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 05.06.2008 hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel. Hüpoteek tagas Marfin Pank Eesti AS-i (hilisem ärinimi Versobank AS; edaspidi pank) nõudeid tolleaegse kinnistu omaniku AS Kalev Real Estate Company (hilisem ärinimi AS REC Varad; äriregistrist kustutatud 20.04.2016; edaspidi REC Varad) vastu, mis tulenesid panga ja REC Varad vahel 06.04.2009 sõlmitud laenulepingust. Pank loovutas 2012. a lepingutega AS-ile Rubla (pankrotis; edaspidi Rubla) laenulepingust tulenevad nõuded REC Varad vastu, samuti nõudeid tagava hüpoteegi. Kostja sai enampakkumise tulemusena kinnisasja omanikuks REC Varad suhtes toimunud täitemenetluses 18.07.2013. Rubla taotles täitemenetluses 06.04.2009 laenulepingust tuleneva hüvitise saamist vastavalt hüpoteegi järjekohale, kokku 1 034 263,29 eurot. Kinnisasja võõrandamise tulemusena täitemenetluses oleks Rublale kui hüpoteegipidajale laekunud 224 796,21 eurot. Hageja ja Rubla sõlmisid 31.07.2013 kokkuleppe, mille järgi kinnisasjale seatud hüpoteeki ei kustutata kinnistusraamatust; alates kokkuleppe sõlmimisest on hüpoteegiga tagatud Rubla nõuded hageja vastu, mis tulenevad sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest ja muudatustest; hageja ei pea tasuma Rublale kinnisasja enampakkumise aktis nimetatud summat 224 796,21 eurot. Rubla on loovutanud kostjale 14.11.2017 lepinguga 06.04.2009 laenulepingust tulenevad nõuded ja neid tagava kinnisasjale seatud hüpoteegi. Rubla on loovutanud kostjale 30.07.2019 lepinguga 31.07.2013 kokkuleppest tuleneva nõude hageja vastu summas 224 796,21 eurot. Lepingu järgi on eelmises lauses märgitud nõue tagatud hüpoteegiga. Kostja esitas 05.08.2019 kohtutäiturile täiteasjas nr 034/2019/1050 avalduse hüpoteegi realiseerimiseks. Avalduse järgi on kostjal nõue kokku 1 054 542,20 eurot. Hageja väitel ei selgu avaldusest, millised nõuded kostja on esitanud täitmiseks. Hageja leidis, et kostja poolt täiturile esitatud täitmisavalduse ja täituri täitmisteate kohaselt on kostja esitanud täitmiseks vaid laenulepingust tulenevad nõuded. Kostja ei ole esitanud täitmiseks Rubla nõuet summas 224 796,21 eurot. Hageja leidis, et 06.04.2009 laenulepingust tulenev nõue on aegunud. Hageja oli seisukohal, et kostjal ei ole 31.07.2013 kokkuleppe alusel tema vastu nõuet 224 796,21 eurot. Märgitud nõue
tuleneb kinnisasja enampakkumise aktist ja Rubla ei ole aktist tulenevat nõuet kostjale loovutanud. Seetõttu ei ole kostjal võimalik nõuda selle täitmist endale. Kokkuleppest ei tulene nõudeid, mida saaks loovutada. Lisaks tõi hageja välja, et 31.07.2013 kokkuleppega loobus Rubla nõudest 224 796,21 eurot hageja vastu ja sellega pooltevaheline võlasuhe antud osas lõppes. Rubla kinnitas nõudest loobumist tsiviilasjas nr 2-17-1430. Rubla ei saanud loovutada kostjale nõuet, millest ta oli loobunud. Lisaks märkis hageja, et 31.07.2013 kokkuleppe järgi tagab kinnisasja koormav hüpoteek võlaõiguslikust lepingust tulenevaid nõudeid. Käsitletav Rubla nõue tuleneb aga enampakkumise aktist, millele hüpoteek ei laiene. Hageja oli seisukohal, et Rubla ja kostja vahel 14.11.2017 ja 30.07.2019 sõlmitud lepingud on vastuolus heade kommetega ja seega tühised. Tehingud on vastuolus heade kommetega, kui need on tehtud seotud isikute vahel. Praegusel juhul on Rubla ja kostja seotud isikud, sest neid kontrollib Q.. Märgitud lepingute eesmärgiks oli vältida hageja tasaarvestuse vastuväite esitamist Rubla vastu. Hagejal on enam kui 14 miljoni euro ulatuses nõudeid Rubla vastu ja nõuded on tunnustatud Rubla pankrotimenetluses. Kui viimane oleks ise esitanud täitemenetluses täidetavaid nõudeid hageja vastu, oleks hageja Rubla nõuded tasaarvestanud enda nõuetega viimase vastu. Rubla soovi vältida nõude tasaarvestamist hageja poolt kinnitab kaudselt ka see, et kostja ei ole tasunud 14.11.2017 ja 30.07.2019 lepingutega loovutatud nõuete eest, vaid tasumine toimus nõuete tasaarvestuse teel. Käsitletavate lepingute eesmärgiks oli suunata täitemenetluses saadav tulem kostjasse, mida kontrollib Q.. Rubla on pankrotis ja käsitletavate lepingute eesmärgiks oli viia võimalik vara Rublast välja. Kui kõnealused nõuded omavad väärtust, siis saaksid Rubla võlausaldajad (sh hageja) rahuldada pankrotimenetluses oma nõudeid selle vara arvelt. Nõuete loovutamise tõttu ei ole võlausaldajatel võimalik Rubla pankrotimenetluses oma nõudeid rahuldada. Hageja leidis, et kinnisasja müük täitemenetluses ning kostja nõuete rahuldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja seadusliku esindaja M. V.i ja kostjaga seotud Q. vahel olid väga head ja usalduslikud suhted. M. V. on mitmel korral aidanud Q.t raskes olukorras. Ühel hetkel otsustas Q., et kohustuste täitmise asemel on paslikum aastaid kohtus endise sõbra ja abipakkujaga vaielda ning kohustuste täitmisest vabaneda. Lisaks käitusid Rubla ja kostja vastuoluliselt. Rubla ega kostja ei ole palunud hagejal täita laenulepingust tulenevaid nõudeid. Rubla ei ole tsiviilasjas nr 217-1430 maininud, et tal on hüpoteegiga tagatud nõue hageja vastu. Hageja väitis, et Rubla esitas 31.07.2013 kokkuleppe sõlmimisel valeandmeid, kinnitades, et hüpoteegiga tagatud nõudeid ei ole. Seeläbi viis Rubla hageja eksimusse. Kui hageja oleks teadnud, et kokkuleppe järgi ei ole tegemist tühja hüpoteegiga, vaid täitmisele saab anda enam kui 1 miljoni euro suuruse nõude, oleks hageja tasunud Rublale kinnisasja enampakkumise aktist tuleneva nõude ja hüpoteek oleks kustutatud. Nõuete loovutamise eesmärgiks oli takistada hageja õiguste teostamine ning vältida Rubla kohustuste täitmist.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on ebaõige hageja seisukoht, et kostja on esitanud täitmiseks ainult 06.04.2009 laenulepingust tulenevad nõuded. Tegelikkuses on kostja palunud täituril pöörata sissenõue nii märgitud nõuetele, kui ka hageja ja Rubla 31.07.2013 kokkuleppest tulenevale nõudele, mille järgi kohustus hageja maksma 224 796,21 eurot kinnisasja enampakkumise akti alusel. Kostja leidis, et laenulepingust tulenevad nõuded ei ole aegunud. Kostja väitis, et tal on õigus nõuda hagejalt 224 796,21 euro tasumist 31.07.2013 kokkuleppe alusel. Pooled leppisid kokkuleppes kokku üksnes selles, et hageja ei pea kinnisasja enampakkumise akti alusel Rublale 224 796,21 eurot koheselt tasuma ning et kinnisasjale seatud hüpoteek jääb nõuet tagama. Rubla ei ole kokkuleppega nõudest loobunud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 09.01.2018 otsuses
tsiviilasjas nr 2-17-1430 tuvastanud, et Rublal on käsitletav nõue hageja vastu ja nõuet tagab hüpoteek. Ringkonnakohtu seisukoht on hagejale ja kostjale siduv. Seoses hageja väitega, et Rubla ja kostja vahel 14.11.2017 ja 30.07.2019 sõlmitud lepingud on tühised, tõi kostja välja, et hageja ei saa lepingute tühisusele tugineda, sest ta ei ole tehingupool. Kostja leidis, et märgitud lepingud ei ole vastuolus heade kommetega ja ei ole tühised. Hageja ei ole tõendanud, et tehingud on vastuolus heade kommetega. Nõude ja hüpoteegi loovutamise lepingud on neutraalsed käsutustehingud, mis ei saa olla vastuolus heade kommetega ja seega ka tühised. Alusetu on hageja väide, et kostja on Q. kontrolli all. Isegi juhul, kui Rubla ja kostja oleksid seotud isikud, ei tee see nõuete loovutamise tehinguid heade kommetega vastuolus olevateks. Tehingute tegemine seotud isikute vahel on lubatud. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole loovutatud nõuete eest tasunud. Nõuete loovutamisel tasaarvestasid Rubla ja kostja vastastikused kohustused. Seega toimus nõuete loovutamine vastusoorituse vastu. Asjaolu, et hagejal on nõudeid Rubla vastu, ei takista viimasel oma vara käsutamast, sh nõudeid loovutamast. Alusetu on hageja väide, et nõuete loovutamine kahjustas pankrotimenetluses Rubla võlausaldajate huve. Kuna Rubla loovutas nõuded vastusoorituse vastu, ei kahjustanud see võlausaldajate huve. Hageja on kolmandast isikust pantija ja tal ei ole vahet, kes tema vastu nõude esitab ja kes on hüpoteegipidajaks. Hageja on igal ajal kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele. Paljasõnalised on hageja väited, et nõuete loovutamise tõttu ei saanud ta teostada tasaarvestust Rubla suhtes. Täitemenetluse läbiviimine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Meelevaldsed ja asjassepuutumatud on hageja väited M. V.i ja Q. suhete kohta. Asjasse ei puutu hageja väited, et Rubla ja kostja ei ole varem nõudnud hagejalt nõuete täitmist. Hageja on ostnud hüpoteegiga koormatud kinnisasja ja ta oli teadlik kohustusest alluda kohesele sundtäitmisele. Pole oluline, kas hageja teadis tagatava nõude olemasolust või selle suurusest. Kostja on omandanud nõuded vastusoorituse vastu, mistõttu on alusetu rääkida nõuete loovutamise pahausksest eesmärgist. Vaatamata hageja väitele, et Rubla eksitas teda 31.07.2013 kokkuleppe sõlmimisel, ei ole hageja tehingut tühistanud. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 05.06.2008 sõlmisid pank ja REC Varad hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seadsid kinnisasjale panga kasuks hüpoteegi 16 500 000 krooni. Lepingute järgi tagab hüpoteek kõik hüpoteegipidaja nõuded REC Varad vastu, mis tulenevad panga ja REC Varad vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kinnisasja igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks panditud kinnisasja arvel (I kd, tl 15–19); - 06.04.2009 sõlmisid pank ja REC Varad laenulepingu, mille alusel võimaldas pank laenu 30 047 631 krooni. Laenulepingust tulenevad nõuded olid tagatud kinnisasjale 05.06.2008 lepingute alusel seatud hüpoteegiga (I kd, tl 10–14); - 25.07.2012 lepinguga loovutas pank Rublale 06.04.2009 laenulepingust tulenevad nõuded REC Varad vastu. Pank loovutas Rublale põhinõude 497 661,49 eurot ja intressinõude (I kd, tl 19 pöördel–21);
- 06.09.2012 hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu ning asjaõiguslepinguga loovutas pank Rublale kinnisasjale seatud hüpoteegi, mis tagas 06.04.2009 laenulepingust tulenevaid panga nõudeid REC Varad vastu (I kd, tl 21 pöördel – 24); - hageja omandas juulis 2013 REC Varad täitemenetluse raames toimunud enampakkumisel vaidlusaluse kinnisasja. Hageja kanti kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna 02.09.2013 (II kd, tl 133-134); - REC Varad kustutati äriregistrist 20.04.2016 (I kd, tl 126-127); - 31.07.2013 sõlmisid hageja ja Rubla kokkuleppe, kus leppisid muuhulgas kokku järgmises (I kd, tl 29 pöördel–32): - alates kokkuleppe sõlmimisest on lisaks olemasolevatele nõuetele kinnisasjale seatud hüpoteegiga tagatud ka hüpoteegipidaja kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest ja muudatustest (kokkuleppe p 3.2); - hüpoteegiga on tagatud samuti käesoleva leping p-s 3.2 nimetatud nõuete sissenõudmisest, hüpoteegi sissekandmisest ning omanikule tagasiloovutamisest tulenevad kulutused, notaritasu ja kinnistamislõiv ning käesolevast lepingust tulenevad hüpoteegipidaja nõuded (kokkuleppe p 3.3); - omanik ei pea tasuma hüpoteegipidajale 18.07.2013 enampakkumise aktis nimetatud tasu 224 796,21 eurot ning kinnisasjale seatud hüpoteeki kinnistusraamatust ei kustutata ja hüpoteek jääb kinnistusraamatusse püsima (kokkulepe p 3.4); - hüpoteegipidaja avaldab, et peale käesoleva kokkuleppe sõlmimist ei oma ta peale käesoleva kokkuleppe p-s 3.4 nimetatud nõude omaniku suhtes mistahes täiendavaid varalisi või mittevaralisi nõudeid ega pretensioone ning kõik sellised võimalikud nõuded ja pretensioonid omaniku suhtes loetakse käesoleva lepingu allkirjastamisega tagasivõtmatult lõppenuks (kokkuleppe p 3.5); - 14.11.2017 nõude loovutamise lepingu, kinnistut koormava hüpoteegi loovutamise lepingu ja asjaõiguslepinguga loovutas Rubla kostjale 06.04.2009 laenulepingust tulenevad nõuded REC Varad vastu. Rubla loovutas kostjale põhinõude 497 661,49 eurot, sissenõutavaks muutunud intressinõude 38 940,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 497 661,49 eurot. Lisaks loovutas Rubla kostjale kinnisasja koormava hüpoteegi, mis tagab laenulepingust tulenevaid nõudeid (I kd, tl 37 pöördel–41); - 30.07.2019 lepinguga loovutas Rubla kostjale nõude 224 796,21 eurot, mis tuleneb Rubla ja hageja 31.07.2013 kokkuleppest (I kd, tl 33–35); - 05.08.2019 esitas kostja kohtutäiturile avalduse, milles palus algatada täitemenetlus ja pöörata sissenõue 1 054 542,20 eurot enda kasuks hüpoteegiga koormatud hageja kinnisasjale. Avalduse järgi palus kostja täita 06.04.2009 laenulepingust tulenevaid nõudeid summas kokku 1 034 263,29 eurot ja 31.07.2013 kokkuleppest tulenevat nõuet 224 796,21 eurot (I kd, tl 6-7, tl 58–60); - 06.04.2009 laenulepingust tulenevad nõuded REC Varad vastu on 497 661,49 euro ulatuses panditud OÜ Militello kasuks. Samast laenulepingust tulenevaid nõudeid tagav ja kinnisasja koormav hüpoteek on panditud OÜ Militello kasuks. Pandipidaja on andnud 11.07.2019 kostjale nõusoleku täitemenetluse alustamiseks (I kd, tl 42, tl 106).
5.Hageja esitas hagi, kus palus tunnistada kostja avalduse alusel alustatud sundtäitmine lubamatuks. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg d 1 ja 11. Esimene viidatud säte näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on
rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lg 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
6.Esmalt käsitleb kohus seda, millised nõuded on kostja esitanud täiturile täitmiseks (A), seejärel võtab seisukoha, kas hagejal on kohustus tasuda 31.07.2013 kokkuleppe järgi 224 796,21 eurot (B). Edasi hindab kohus täitmiseks esitatud nõuete aegumist (C), võtab seisukoha selle kohta, kas 14.11.2017 ja 30.07.2019 lepingud on tühised (D) ning kas täitemenetluse läbiviimine on vastuolus hea usu põhimõttega (E). Lõpetuseks jaotab kohus menetluskulud ja otsustab nende rahalise kindlaksmääramise (F). A
7.Hageja esitas väite, et ebaselgeks jääb, millised nõuded on kostja esitanud täiturile täitmiseks. Hageja leidis, et kostja on palunud täituril pöörata sissenõue ainult 06.04.2009 laenulepingust tulenevatele nõuetele ja et kostja ei ole palunud sisse nõuda 31.07.2013 kokkuleppest tulenevat nõuet.
8.Kohtule esitatud 05.08.2019 täitmisteatest nähtub, et täitedokumendiks on Tallinna notar T. T. 14.11.2017 notariaalsed dokumendid nr 2233 ja nõude suuruseks vabatahtlikul täitmisel on 1 054 686,20 eurot (koos täitekuludega) ja pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist on 1 060 686,20 eurot (I kd, tl 8). Täitmisteates viidatud notariaalsete dokumentide puhul on tegemist Rubla ja kostja vahel 14.11.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu, kinnistut koormava hüpoteegi loovutamise lepingu ja asjaõiguslepinguga. Märgitud lepingute alusel loovutas Rubla kostjale 06.04.2009 laenulepingust tuleneva põhinõude 497 661,49 eurot, sissenõutavaks muutunud intressinõude 38 940,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 497 661,49 eurot REC Varad vastu. Käsitletavate lepingutega loovutas Rubla kostjale ka kinnisasjale seatud hüpoteegi, mis tagab märgitud nõudeid.
9.Kohtule esitatud 05.08.2019 täitmiseavaldusest nähtub, et kostja palus täituril pöörata sissenõue kinnisasjale, et rahuldada hüpoteegiga tagatud järgmised nõuded: 1) 06.04.2009 laenulepingust tulenev põhinõue 497 661,49 eurot, intressinõue 38 940,31 eurot ja viivisenõue 497 661,49 eurot, kokku 1 034 263,29 eurot; 2) Rubla ja hageja 31.07.2013 kokkuleppest tulenev nõue 224 796,21 eurot (I kd, tl 6-7, tl 58–60). Kuigi täitmisavalduses viidatakse ainult ühele täitedokumendile, st 14.11.2017 lepingutele, tuleneb kostja täitmiseavaldusest, et ta on esitanud täiturile täitmiseks ka 31.07.2013 kokkuleppest tuleneva nõude. Kohtutäitur on alustanud täitemenetluse mõlema täitedokumendi alusel. Kohtu hinnangul kinnitab seda täitmisteate järgi tasumisele kuuluv summa 1 054 686,20 eurot (koos täitekuludega; I kd, tl 8). Kui liita täitmisavalduses välja toodud laenulepingu nõuetele summas 1 034 263,29 eurot 31.07.2013 kokkuleppest tuleneva nõude 224 796,21 eurot, saab 1 279 482,41 eurot. Samas võib kostja pöörata asjaõigusseaduse (AÕS) § 327 ja 346 lg 1 alusel sissenõude hüpoteegiga tagatud nõudele hüpoteegi summa ulatuses, mis moodustab kinnistusraamatu kande järgi 16 500 000 Eesti krooni või 1 054 542,20 eurot (I kd, tl 73; II kd, tl 133-134). Seega pööras täitur kostja avalduse alusel sissenõude laenulepingutest tulenevatele nõuetele 1 034 263,29 eurot ja hüpoteegiga 20 278,91 euro (hüpoteegisumma 1 054 542,20 eurot – nõuded laenulepingu alusel 1 034 263,29 eurot) ulatuses tagatud 31.07.2013 kokkuleppest tulenevale nõudele. Kui märgitud summadele liita kohtutäituri 05.08.2019 tasu väljamõistmise otsuses välja toodud täitemenetluse alustamise tasu 144 eurot (koos käibemaksuga; I kd, tl 9), saab 1 054 686,20 eurot (1 034 263,29 eurot + 20 278,91 euro + 144 eurot), nagu on välja toodud 05.08.2019 täitmisteates (I kd, tl 8).
10.Seoses käsitletava küsimusega juhib kohus tähelepanu 17.02.2021 kohtuistungi protokollile, millest nähtuvalt kinnitas hageja esindaja, et täitemenetluses täidetakse kahte nõuet (II kd, tl 111– 115). Seega pidi hagejale olema arusaadav, et täitemenetluses täidetakse 06.04.2009 laenulepingust tulenevaid nõudeid ja 31.07.2013 kokkuleppest tulenevat nõuet.
11.Kohus leiab, et hageja väide, mille järgi jääb talle ebaselgeks, millised nõuded on kostja tema vastu esitanud, on seotud täitemenetluse formaalsete puudustega. Sellisel juhul on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS § 217 alusel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16). Hageja etteheited formaalsete puuduste kohta täitemenetluse algatamisel ei puuduta täitmisele võetud nõude täidetavust, olemasolu ja kehtivust TMS § 221 lg-te 1 ja 11 tähenduses, vaid kohtutäituri tegevust täitemenetluse alustamisel. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja ei ole esitanud kaebust täituri otsuse või tegevuse peale TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kümnepäevase tähtaja jooksul alates päevast, kui hageja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Seega on hageja kaotanud TMS § 217 lg 6 alusel õiguse tugineda täitemenetluse formaalsetele puudustele. B
12.Hageja väitis, et tal puudub kohustus tasuda 31.07.2013 kokkuleppe alusel 224 796,21 eurot. Hageja seisukohtadest nähtub, et kui ta omandas juulis 2013 REC Varad täitemenetluse raames toimunud enampakkumisel vaidlusaluse kinnisasja, pidi ta enampakkumise akti järgi tasuma Rublale kui hüpoteegipidajast sissenõudjale 224 796,21 eurot. Hageja leidis, et 31.07.2013 kokkuleppega leppisid Rubla ja hageja kokku selles, et nende vaheline võlasuhe märgitud summa tasumiseks lõpeb, sest Rubla loobub käsitletavast nõudest. Lisaks märkis hageja, et kinnisasjale seatud hüpoteek ei taga 31.07.2013 kokkuleppest tulenevat nõuet.
13.Kohus möönab, et Rubla seisukohad tsiviilasjas nr 2-17-1430 selle kohta, kas tal on 31.07.2013 kokkuleppe alusel õigus nõuda hagejalt 224 796,21 eurot ja kas kinnisasjale seatud hüpoteek tagab märgitud nõuet, on olnud ebajärjekindlad. Maakohtus toimunud menetluses oli Rubla seisukohal, et 31.07.2013 kokkuleppega loobus ta õigusest nõuda hagejalt enampakkumise aktis välja toodud 224 796,21 euro tasumist ja et hüpoteegi säilimise kokkuleppe sõlmimisel oli Rubla ja hageja tahe suunatud sellele, et tagada hüpoteegiga tulevikus tekkivad nõuded. See nähtub Rubla 27.02.2017 menetlusdokumendist tsiviilasjas nr 2-17-1430 (I kd, tl 135–137) ja Rubla lepingulise esindaja samas tsiviilasjas 10.05.2017 toimunud istungil antud selgitusest (I kd, tl 142-143). Menetluses ringkonnakohtus asus Rubla aga seisukohale, et ta ei ole 31.07.2013 kokkuleppega loobunud õigusest nõuda hagejalt 224 796,21 eurot, et Rublal on endiselt vastav nõue olemas ja et poolte kokkuleppel tagab seda nõuet kinnisasjale seatud hüpoteek. Märgitud asjaolud nähtuvad Rubla 26.10.2017 seisukohast tsiviilasjas nr 2-17-1430 (II kd, tl 31–33).
14.Vaatamata eelmises punktis märgitule leiab kohus, et Rubla ei ole 31.07.2013 kokkuleppega loobunud õigusest nõuda hagejalt 224 796,21 eurot, et Rublal oli vastav nõue olemas ja et seda nõuet tagab kinnisasjale seatud hüpoteek. Märgitud asjaolusid tõendab jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1430. Ringkonnakohus tuvastas, et 31.07.2013 kokkuleppe p-st 3.4 ei saa järeldada Rubla loobumist nõudest hageja vastu summas 224 796,21 eurot ja selles osas võlasuhte lõppemist. Ringkonnakohus tõi välja, et viidatud kokkuleppe punktis on pooled leppinud kokku, et hageja „ei pea tasuma“ Rublale enampakkumise aktis märgitud summat ning hüpoteek jääb püsima. Arvestades asjaolu, et leping sõlmiti täitemenetluses toimunud enampakkumise raames, sai lepingupooltega sarnane mõistlik isik
mõista ringkonnakohtu hinnangul kokkulepet selliselt, et enampakkumise akti alusel ei tule maksta kohtutäiturile aktis märgitud summat, kuid kokkuleppe sõnastusest ega lepingu üldisest eesmärgist ei saa järeldada seda, et kostja loobus nõudest ja võlasuhe lõppes. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad hüpoteegiga tagatud nõude alles jäämist kokkuleppe p-d 3.2 ja 3.5 koosmõjus p-ga 3.4, milles pooled on leppinud kokku, et hüpoteek jääb tagama olemasolevaid nõudeid ning kostja on kinnitanud, et muid nõudeid peale p-s 3.4 nimetatud nõude (s.o enampakkumise aktis märgitud nõude) tal hageja vastu ei ole või need loetakse lõppenuks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et hageja ja Rubla leppisid kokku küll selles, et kostja ei nõua hagejalt täitemenetluse raames 224 796,21 euro tasumist, kuid Rubla ei loobunud oma nõudest ning tema nõuet jäi endiselt tagama kinnisasjale seatud hüpoteek. Ringkonnakohus tuvastas, et Rublal on endiselt hageja vastu hüpoteegiga tagatud nõue (I kd, tl 96–101).
15.Ringkonnakohtu tuvastatust erinevale seisukohale asumiseks ei anna alust hageja poolt esitatud A. V. 19.07.2013 e-kiri. A. V. nõustas hagejat ja Rublat REC Varad täitemenetluses ja muuhulgas 31.07.2013 kokkuleppega seoses. A. V. tõi 19.07.2013 e-kirjas välja, et kinnisasja puhul tuleb hagejal tasuda teise järjekoha hüpoteegipidajale (Rubla) 224 796,21 eurot. Selle osas teeme notariaalse kokkuleppe, mille kohaselt jääb teise järjekoha hüpoteek Rubla kasuks kinnistut edasi koormama ning sellega loetakse tasumise kohustus täidetuks (TMS § 159; I kd, tl 130-131). Kohtu hinnangul tuleb märgitud kirja vaadelda koosmõjus muude A. V. kirjadega. A. V. saatis hageja ja Rubla esindajatele 08.08.2013 e-kirja, kus märkis, et Rublale tasumisele kuuluva summa vastu jääb kinnistut hüpoteek Rubla kasuks edasi koormama, seega ei tule 224 796,21 eurot ka täituri arvele kanda (I kd, tl 96–101). Viidatud A. V. e-kirjadest nähtub, et hagejal oli kohustus tasuda Rublale enampakkumise tulemusena 224 796,21 eurot ja vastav kohustus oli hagejale teada. 31.07.2013 kokkuleppe p-s 3.4 leppisid pooled kokku, et hageja ei pea tasuma Rublale enampakkumise aktis nimetatud tasu 224 796,21 eurot. Sellist järeldust – hageja ei pea Rublale raha maksma – kinnitavad ka eelviidatud A. V. e-kirjad. Kui pooled leppisid kokku, et hageja ei pea raha maksma, kinnitasid nad paratamatult vastava kohustuse olemasolu. Kokkuleppe p-s 3.5 avaldas Rubla, et pärast käesoleva kokkuleppe sõlmimist ei oma ta peale käesoleva kokkuleppe ps 3.4 nimetatud nõude hageja suhtes mistahes täiendavaid varalisi või mittevaralisi nõudeid ega pretensioone. Kui hinnata eelviidatud A. V. e-kirju ja 31.07.2013 kokkuleppe p-e 3.2, 3.2.1, 3.3, 3.4 ja 3.5 kogumis, saab asuda seisukohale, et Rubla ei ole loobunud nõudest 224 796,21 eurot hageja vastu, mis tal oli enampakkumise akti järgi. Mainitud e-kirjadest ja kokkuleppe punktidest nähtub ka see, et pooled ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 207 lg 1 alusel võlasuhte lõpetamises kokku leppinud. A. V. kirjades ja kokkuleppe mainitud punktidest järeldub üksnes see, et kokkuleppe järgi ei pidanud hageja Rublale enampakkumise aktis märgitud summat tasuma ja kinnisasjale seatud hüpoteek jääb püsima.
16.Kohus leiab, et jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1430 on käesoleva vaidluse pooltele siduv. Otsuse siduvus hageja jaoks tuleneb TsMS § 457 lg-st 1. Kuna Rubla on loovutanud õiguse nõuda hagejalt 224 796,21 euro tasumist kostjale, on kohtuotsus siduv kostja jaoks TsMS § 460 lg 1 alusel, sest ta on Rubla eriõigusjärglane. Kohtu hinnangul ei tule TsMS § 457 lg-t 1 tõlgendada kitsendavalt selliselt, et pooltele on siduv üksnes otsuse resolutsioon. Kohus leiab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik menetluse eseme kui terviku osas. Märgitud seisukoht on leidnud kinnitust Riigikohtu praktikas (vt Riigikohtu 16.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11056, p-d 20 ja 23.2). Hageja poolt tsiviilasjas nr 2-17-1430 esitatud hagi ja praeguses vaidluses esitatud hagide esemed (TsMS § 363 lg 1 p 1) on erinevad. Kui viidatud tsiviilasjas esitas hageja sooritushagi, paludes kohustada Rublat andma tahteavalduse kinnisasja koormava hüpoteegi kustutamiseks, siis käesolevas vaidluses esitas hageja menetlusliku kujundushagi, paludes tunnistada sundtäitmine
lubamatuks. Vaatamata erinevatele hagi esemetele, tugineb hageja mõlemas hagis samadele faktilistele asjaoludele – lühidalt kokku võttes puudub Rublal nõue hageja vastu summas 224 796,21 eurot – ehk mõlema hagi alus (TsMS § 363 lg 1 p 2) on sama. Märgitud asjaolu nähtub Harju Maakohtu 12.06.2017 otsusest tsiviilasjas nr 2-17-1430 (I kd, tl 42 pöördel–45) ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2018 otsusest samas tsiviilasjas (I kd, tl 96–101). Hoolimata sellest, et tsiviilasjas nr 2-17-1430 ja praeguses vaidluses esitatud hagide esemed erinevad, on mõlema menetluse ese sama. See järeldub sellest, et mõlemas vaidluses eitab hageja nõude olemasolu ja mõlemas vaidluses tuleb kohtul hinnata, kas Rublal on/oli 224 796,21 euro suurune nõue hageja vastu. Seejuures on ringkonnakohus hinnanud tsiviilasjas nr 2-17-1430 hageja materiaalõiguslikke väiteid nõude olemasolu kohta. Samadele väidetele tugineb hageja ka praeguses asjas. Kohus leiab, et ringkonnakohtu jõustunud otsuse õigusjõud laieneb tolles vaidluses tuvastatud asjaoludele nõude olemasolu ja selle hüpoteegiga tagamise kohta ning tolles vaidluses esitatud materiaalõiguslikele väidetele. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ja õigusrahu vajadusega kord vaieldud küsimustes. Seetõttu on kohus seisukohal, et jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1430 on käesoleva vaidluse pooltele siduv.
17.Hageja väitis, et kinnisasjale seatud hüpoteek ei taga tema kohustust tasuda Rublale 224 796,21 eurot. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal oli täitemenetluse tulemusena kohustus tasuda Rublale 224 796,21 eurot ja et 31.07.2013 kokkuleppes ei ole Rubla sellest nõudest loobunud. 31.07.2013 kokkuleppe p-s 3.1 leppisid Rubla ja hageja kokku, et kinnisasjale seatud hüpoteeki ei kustutata ja see jääb kinnistusraamatusse püsima. Kokkuleppe p-s 3.2 leppisid pooled kokku, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest on lisaks olemasolevatele nõuetele hüpoteegiga tagatud ka alljärgnevad Rubla nõuded /.../. Kokkuleppe p-i 3.3 järgi on hüpoteegiga tagatud /.../ käesolevast lepingust tulenevad Rubla nõuded. Kohtu hinnangul nähtub kokkuleppe sisust, et see reguleerib eelkõige pooltevahelisi suhteid seoses hageja kohustusega tasuda Rublale 224 796,21 eurot. Seega tuleb kokkuleppe p-i 3.2 („lisaks olemasolevatele nõuetele“) ja p-i 3.3 („käesolevast lepingust tulenevad Rubla nõuded“) tõlgendada selliselt, et pooled soovisid tagada Rubla nõude hageja vastu 224 796,21 euro tasumiseks kinnisasjale seatud hüpoteegiga. Kohus leiab, et kokkuleppe p-des 3.2 ja 3.3 sõlmisid pooled tagatiskokkuleppe, millega sidusid kinnisasjale seatud hüpoteegi Rubla nõudega 224 796,21 eurot hageja vastu. Kohus on seisukohal, et kinnisasjale seatud hüpoteek tagab Rubla käsitletavat nõuet hageja vastu.
18.Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 09.01.2018 otsuses tsiviilasjas 2-17-1430, et Rubla nõue hageja vastu summas 224 796,21 eurot on tagatud kinnisasjale seatud hüpoteegiga. Ringkonnakohtu seisukoht on käesoleva vaidluse pooltele siduv.
19.Hageja väitis, et Rubla õigus nõuda hagejalt 224 796,21 euro tasumist tekkis enampakkumise akti alusel. Hageja hinnangul ei ole võimalik, et sama nõue oleks tekkinud ka 31.07.2013 kokkuleppe alusel. Hageja leidis, et Rubla ei ole enampakkumise aktis välja toodud nõuet kostjale 30.07.2019 lepinguga loovutanud. Märgitud lepingu p-i 1.1 järgi loovutab Rubla kostjale nõudeõiguse hageja vastu summas 224 796,21 eurot. Lepingu p-i 1.2 kohaselt on nimetatud nõude aluseks 31.07.2013 sõlmitud kokkulepe, milline on koostatud ja tõestatud Tallinna notar R. T.i asendaja K. P.i poolt ja millest tulenevat nõudeõigust on tunnustatud jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-1430. Nõue on tagatud hüpoteegiga kinnisasjale, hüpoteek on panditud Militello OÜ kasuks, vastav pandimärge nähtub kinnistusraamatust (I kd, tl 33–35).
19.1.Kohus leiab, et enampakkumise akt ega 31.07.2013 kokkulepe ei tekitanud Rublale õigust nõuda hagejalt 224 796,21 eurot. Rubla vastav nõudeõigus tuleneb sellest, et hageja ostis
REC Varad täitemenetluses toimunud enampakkumisel vaidlusaluse kinnisasja, mille tulemusena tekkis tal kohustus maksta sissenõudjast hüpoteegipidajale Rublale 224 796,21 eurot. Rubla õigus nõuda hagejalt raha maksmist tekkis täitemenetluse tulemusena. 31.07.2013 kokkuleppe p-s 3.4 leppisid pooled küll kokku selles, et hageja ei pea 224 796,21 eurot Rublale tasuma, kuid sama punkt sisaldab ka hageja kinnitust kohustuse kohta maksta Rublale seda raha. Võimalik ei ole sõlmida kokkulepet kohustuse mittetäitmise kohta olukorras, kus vastavat kohustust ei olegi olemas. Kohtu hinnangul sisaldab 31.07.2013 kokkuleppe p 3.4 hageja deklaratiivset võlatunnistust selle kohta, et tal on kohustus maksta Rublale täitemenetluse tulemusena 224 796,21 eurot. Kokkuleppest nähtub, et pooltele oli teada hageja kohustus tasuda täitemenetluse tulemusena Rublale 224 796,21 eurot ning kokkuleppe sisuks oli reguleerida selle kohustuse täitmist selliselt, et hageja ei pidanud seda rahasummat koheselt maksma. Kokkuleppe p-s 3.5 kinnitas Rubla, et pärast kokkuleppe sõlmimist ei oma ta peale kokkuleppe p-s 3.4 nimetatud nõude Rubla suhtes mistahes täiendavaid varalisi või mittevaralisi nõudeid ega pretensioone. Kui tõlgendada märgitud punkti koos teiste punktidega, siis nähtub sellest Rubla kinnitus selle kohta, et tal on nõue hageja vastu. Käsitletavast dokumendist ei tulene poolte tahe tekitada lisaks hageja olemasolevale nõudele, mis tekkis täitemenetluses selle tagajärjel, et hageja omandas enampakkumisel vaidlusaluse kinnisasja, veel üks kohustus.
19.2.Tõlgendades VÕS § 29 lg-te 4–7 alusel 30.07.2019 nõude loovutamise lepingut koosmõjus 31.07.2013 kokkuleppega, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et Rubla ja kostja tahe 30.07.2019 lepingu sõlmimisel oli anda kostjale üle Rubla nõue hageja vastu summas 224 796,21 eurot, mis tal tekkis REC Varad täitemenetluse tulemusena ja mille olemasolu kinnitas hageja 31.07.2013 kokkuleppe p-s 3.4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Rubla on loovutanud 30.07.2019 lepinguga kostjale nõude hageja vastu 224 796,21 euro tasumiseks. C
20.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kuigi Rubla liitus REC Varad vastu alustatud täitemenetlusega, esitades täitmiseks 06.04.2009 laenulepingust tulenevad nõuded (I kd, tl 25–29), ei ole täitemenetluses tema nõuete rahuldamiseks raha laekunud. Kohus tuvastab, et REC Varad täitemenetluses ei rahuldatud täielikult ega osaliselt laenulepingust tulenevaid nõudeid. Hageja leiab, et laenulepingust tulenevad nõuded on aegunud. Hageja avaldas 17.02.2021 istungil, et ta ei tugine 31.07.2013 kokkuleppest tulenevale nõude aegumisele (II kd, tl 111–115).
20.1.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et pank ja REC Varad seadsid 05.06.2008 lepingutega kinnisasjale panga kasuks hüpoteegi 16 500 000 krooni. Lepingute järgi tagab hüpoteek kõik hüpoteegipidaja nõuded REC Varad vastu, mis tulenevad panga ja REC Varad vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kinnisasja igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks panditud kinnisasja arvelt (I kd, tl 15–19). 06.04.2009 sõlmisid pank ja REC Varad laenulepingu, mille alusel võimaldas pank laenu. Laenulepingu järgi on sellest tulenevad nõuded tagatud kinnisasjale 05.06.2008 lepingute alusel seatud hüpoteegiga (I kd, tl 10–14). Eeltoodust nähtub, et kinnisasjale seatud hüpoteek tagab laenulepingust tulenevaid nõudeid ning igakordne kinnisasja omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.
20.2.Dokument, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele on hinnatav täitedokumendina TMS § 2 lg 1 p 19 tähenduses. Viidatud säte hõlmab ka tagatiskokkulepet (Riigikohtu 05.03.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10, p 10). Hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes tähendab sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses,
milles nõue on hüpoteegiga tagatud (Riigikohtu 22.02.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-153 10, p 13; 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-13, p 11).
otsus
20.3.Täitedokumendist tuleneva nõude aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157. Märgitud sätte lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Sama sätte lg 2 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.
20.4.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et alguses loovutas pank Rublale laenulepingust tulenevad nõuded REC Varad vastu ja neid tagava kinnisasjale seatud hüpoteegi koos kokkuleppega, mille järgi on kinnisasja igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Seejärel loovutas Rubla nõuded koos tagatisega kostjale. Laenulepingu p-i 5.2 järgi oli laenu tagastamise tähtaeg 04.01.2010 (I kd, tl 10–14). Alates 05.01.2010 muutus laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks ja samast kuupäevast alates hakkas kulgema laenulepingust tuleneva nõude aegumisetähtaeg. Alates 05.01.2010 hakkas TsÜS § 157 lg 2 alusel kulgema ka hüpoteegi kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppest tuleneva nõude kümneaastane aegumistähtaeg. Viimati märgitud täitedokumendist tulenev nõue oleks seega aegunud 04.01.2020. Kohtule esitatud kostja 05.08.2019 täitmisavaldusest nähtub, et kostja palus alustada täitemenetlust kohese sundtäitmise kokkuleppele tuginedes, mis tagab laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kostja palus pöörata sissenõude märgitud kokkuleppe alusel laenulepingust tulenevatele nõuetele hüpoteegiga tagatud ulatuses. Kostja esitas täiturile kohese sundtäitmise kokkuleppe täitmiseks TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kostja kohese sundtäitmise kokkuleppest tulenev nõue ei ole aegunud. Kuna kostja nõue ei ole aegunud, puudub vajadus käsitleda poolte väiteid nõude aegumise katkemise ja peatamise kohta.
21.Hageja palus TsÜS § 138 ning VÕS § 6 lg-te 1 ja 2 alusel jätta TsÜS § 157 lg 1 kohaldamata. Kohtu hinnangul puuduvad praeguses vaidluses sellised asjaolud, mis annaksid alust mitte kohaldada TsÜS § 157. D
22.Hageja leidis, et nii 14.11.2017 nõude loovutamise leping, kui ka 30.07.2019 nõude loovutamise leping on vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 alusel ja seega tühised.
23.Kostja leidis, et hageja kui käsitletavate lepingute pooleks mitteolev isik ei saa tugineda nende tühisusele. Kohus ei nõustu kostja väitega ja asub seisukohale, et hagejal on õigus tugineda tehingute tühisusele. Kohtupraktika järgi saab isik, kes ei ole käsutustehingu pooleks, tugineda selle tühisusele juhul, kui tal on selleks õigustatud huvi. Käsutustehingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda sellise tehingu tühisusele, mis mõjutab tema õigusi (Riigikohtu 06.11.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 17). Kohus leiab, et hageja on põhistanud, et tal on õigustatud huvi tugineda 14.11.2017 lepingu ja 30.07.2019 lepingu tühisusele. Hageja hinnangul olid tehingud tehtud seotud isikute vahel eesmärgiga takistada hagejal oma nõude tasaarvestamist Rubla vastu viimase nõudega enda vastu. Hageja väitel oli tehingute eesmärgiks viia Rublast vara välja Q. kontrolli all olevasse äriühingusse KCF Valdus OÜ (kostja). Hageja tõi välja ka selle, et lepingud olid tehtud
eesmärgiga viia Rublast vara välja selleks, et raskendada võlausaldajate (sh hageja) nõuete rahuldamist Rubla pankrotimenetluses. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu 10.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11; 16.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Kuigi üldjuhul on omandi üleandmise kohta sõlmitud asjaõigusleping õiguslikult neutraalne ega saa olla vastuolus heade kommetega, võib see erandina siiski nii olla, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (Riigikohtu 23.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26; 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 30-31). Hageja väidete järgi oli tehingute eesmärgiks takistada hageja nõude tasaarvestuse realiseerimist ja Rubla pankrotimenetluses hageja nõuete rahuldamist. Lisaks oli hageja väitel tehingute eesmärgiks viia Rublast vara välja Q. kontrolli all olevasse äriühingusse KCF Valdus OÜ. Kui hageja väited tehingute eesmärkide kohta vastavad tõele, saab tehinguid ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Hageja väidete tõele vastavuse korral oli nõuete käsutamise eesmärgiks kahjustada hageja huve. Sellisel juhul võivad tehingud, sh käsutustehingud, olla vastuolus heade kommetega.
24.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et Rubla ja kostja ei ole lähikondsed pankrotiseaduse (PankrS) § 117 tähenduses. Märgitud asjaolu ei välista aga seda, et nad ei või olla omavahel seotud ja et nad ei saanud heade kommetega vastuolus olevaid tehinguid teha. Hageja väitel on Rubla ja kostja seotud Q.ga. Kohtu hinnangul ei pea juriidiliste isikute seotuse jaatamiseks olema Q. mõlema äriühingu osanik/aktsionär, juhatuse või nõukogu liige. Hageja ja kostja võivad olla seotud ka siis, kui mõlemad juriidilised isikud alluvad Q. korraldustele, kusjuures ei pea Q. korraldusi isiklikult täide viima, vaid seda saab tema initsiatiivil ka kolmas isik teha.
24.1.Kohtule esitatud Rubla äriregistri väljavõttest nähtub, et alates asutamisest 27.06.1996 kuni 28.08.2019 oli Rubla asukohaks Pärnu mnt 139e, Tallinn. Q. oli äriühingu juhatuse liikmeks perioodil 08.05.2007–28.11.2014 ning alates 28.11.2014 kuni 20.12.2019, kui kohus kuulutas välja Rubla pankroti, oli ta äriühingu juhatuse liikmest likvideerijaks (I kd, tl 122–127, tl 148). Eeltoodust nähtub, et 14.11.2017 ja 30.07.2019 nõude loovutamise lepingute sõlmimisel oli Rubla seotud Q.ga.
24.2.Hageja esitas 13.04.2010 ajalehe artikli, kus tuuakse välja Q. selgitus, et ta loob kostja selleks, et valitseda teiste endaga seotud firmade vara (II kd, tl 135-136). Äriregistri andmete kohaselt on kostja asukoha aadressiks Pärnu mnt 139e/1, Tallinn. Q. oli kostja juhatuse liikmeks alates 01.03.2010 kuni 01.06.2011. Alates 01.06.2011 on äriühingu likvideerijaks A. V. (I kd, tl 128-129). Kohtu hinnangul saab A. V.t pidada Q. nõustajaks ja viimase korralduste täitjaks. Seda kinnitavad kohtu hinnangul A. V. juulis–augustis 2013 Q.le ja hageja seaduslikule esindaja M. V.ile saadetud e-kirjad seoses REC Varad täitemenetluses kinnisasja omandamisega hageja poolt. A. V. tutvustab 17.07.2013 e-kirjas järgmisel päeval toimuma pidanud enampakkumist REC Varad täitemenetluses. Kirjast nähtub, et Q. ja M. V. olid talle eelnevalt andnud juhiseid seoses vara ostmisega enampakkumisel ja A. V. küsib üle, kas ta sai juhistest õigesti aru. Lisaks ta teeb kirja adressaatidele ettepaneku anda juhiste osas parandusi/muudatusi, kui neid on (I kd, tl 130). 18.07.2013 ja 08.08.2013 e-kirjades annab A. V. Q.le ja M. V.ile teada enampakkumise tulemustest ja sellest, et hageja omandas vaidlusaluse kinnisasja. Lisaks annab A. V. juhiseid järgmiste sammude kohta (nt kohtutäituri tasu maksmine), mis on vajalikud kinnisasja hageja nimele registreerimiseks. Sealhulgas nõustas A. V. e-kirjades Q.t ja M. V.it 31.07.2013 kokkuleppega seoses (I kd, tl 130 pöördel–133). Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohtu hinnangul usutav, et Q. teostas kontrolli kostja üle M. V.i kaudu, keda saab pidada Q. nõustajaks ja viimase korralduste täitjaks. Asjaolu, et Q. ei olnud kostja juhatuse liikmeks 14.11.2017 ja
30.07.2019 lepingute sõlmimise ajal ei välista seda, et ta võis kostjat kontrollida. Praegusel juhul tegi Q. seda A. V. kaudu.
24.3.14.11.2017 ja 30.07.2019 nõude loovutamise lepingute sõlmimisel esindas kostjat A. V.. Seega olid märgitud tehingud tehtud Q.ga seotud ja tema kontrolli all olevate äriühingutega. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Q. oli seotud Rublaga, olles viimase juhatuse liige või likvideerijast juhatuse liige. Kontrolli kostja üle teostas Q. A. V. kaudu.
25.Kohus leiab, et vaidlusaluste tehingute tegemine äriühingute vahel, kes on seotud Q.ga, ei anna alust pidada neid automaatselt tühiseks. Tehingute tegemine lähikondsete vahel on tavapärane (Riigikohtu 18.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-16-7090, p 14). Tavapäraseks saab pidada ka tehingute tegemist erinevate juriidiliste isikute vahel, kes on omavahel seotud ühe füüsilise isiku kaudu.
26.Hageja väitel oli 14.11.2017 ja 30.07.2019 tehingute eesmärgiks viia Rublast vara välja KCF Valdus OÜ-sse, mis on Q. kontrolli all. Hageja sõnul oli see tehtud selleks, et takistada teda tasaarvestamast oma nõudeid Rubla vastu viimase nõuetega enda vastu. Lisaks oli tehingute eesmärgiks soov välistada võlausaldajate (sh hageja) nõuete rahuldamine Rubla pankrotimenetluses.
27.Hageja väitel on tal nõue summas ca 15 miljonit eurot Rubla ja Q. vastu. Nõue tulenevat tsiviilasjas nr 2-15-13527 tehtud otsusest. Kostja vaidlustas hageja väite. Kuigi hageja ei ole esitanud viidatud tsiviilasjas tehtud otsust, tõendab tema väidet – hagejal on nõue Rubla vastu – Rubla võlausaldajate 03.11.2020 üldkoosoleku protokoll, mille järgi tunnustati Rubla pankrotimenetluses hageja nõuet 15 611 813,58 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena (II kd, tl 104–107). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tal on nõue Q. vastu. Kohtu hinnangul on tõendamata hageja väide, et 14.11.2017 ja 30.07.2019 tehingute eesmärgiks oli takistada hagejat tasaarvestamast oma nõudeid Rubla vastu viimase nõuetega enda vastu. Hageja ei ole oma väite kinnitamiseks mitte ühtegi tõendit esitanud, millest saaks järeldada tema väidetud eesmärki. Hageja ei ole tõendanud, millal tal tekkis nõue Rubla vastu summas ca 15 miljonit eurot, et oleks võimalik panna nõude tekkimise aeg ajateljele kontrollimaks, kas käsitletavad tehingud võisid olla seotud hageja nõude tekkimisega. Asjaolu, et Rubla loovutas oma nõuded hageja vastu ei näita, et viimane tegutses tahtega kahjustada hageja huve. Rublal oli õigus oma vara käsutada enda äranägemise järgi. Tõendamata on ka see, et hagejal oli soov oma nõue Rubla vastu viimase nõudega enda vastu tasaarvestada. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks enne käesoleva vaidluse algust kaalunud Rubla nõuete tasaarvestust.
28.Kohtu hinnangul on tõendamata hageja väide, et tehingute eesmärgiks oli viia Rublast vara välja KCF Valdus OÜ-sse muuhulgas selleks, et välistada võlausaldajate nõuete rahuldamist Rubla pankrotimenetluses. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma väite kinnitamiseks. Kostja on tõendanud, et tasumine 14.11.2017 ja 30.07.2019 lepingutega kostjale loovutatud nõuete eest toimus tasaarvestuse teel, kus kostja tasaarvestas Rubla tasu maksmise nõude enda vastu oma nõudega viimase vastu (II kd, tl 40–44, tl 51–103). Seega ei ole Rubla loovutanud käsitletavaid nõudeid kostjale tasuta, vaid vastusoorituse vastu. Kohtu hinnangul ei saa väita, et nõuete loovutamine 14.11.2017 ja 30.07.2019 lepingute alusel on kahjustanud Rubla võlausaldajate huve. Kui Rubla ei oleks kostjale nõudeid loovutanud ning Rubla ja kostja ei oleks nõudeid vastastikku tasaarvestanud, oleks kostja esitanud Rubla pankrotimenetluses nõuded ulatuses, mis lõppesid tasaarvestuse tulemusena. Seega ei ole nõuete loovutamine ja nõuete eest tasumine tasaarvestuse teel mõjutanud võlausaldajate olukorda Rubla pankrotimenetluses. Kostja nõue Rubla vastu tunnustati viimase pankrotimenetluses 03.11.2020 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul, kus osales ka hageja. Hageja ega Rubla pankrotihaldur ei ole vaidlustanud kostja nõuet, mis tugines
eelnevalt käsitletud tasaarvestustele 14.11.2017 ja 30.07.2019 lepingutega kostjale loovutatud nõuete eest. Märgitud asjaolu kinnitab, et puudub alus kahelda selles, et kostja on loovutatud nõuete eest Rublale tasunud.
29.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud neid asjaolusid, millega ta seostab 14.11.2017 ja 30.07.2019 lepingute vastuolu heade kommetega. Tõendamata on, et vaidlusalused tehingud on vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 alusel. E
30.Hageja leidis, et sundtäitmise läbiviimine on vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel. Hageja väitel on sundtäimine vastuolus hea usu põhimõttega, sest Rubla ja kostja on käitunud vastuoluliselt; Rubla ja kostja on viivitanud hüpoteegiga tagatud nõuete realiseerimisel; Rubla ei ole väitnud, et tal on hüpoteegiga tagatud nõuded; Rubla ja kostja on omavahel seotud; hageja juhatuse liikme M. V.i ja Q. vahel olid head suhted ja M. V. oli valmis Q.t raskes olukorras aitama.
31.Hageja kui kinnisasjaomanikust pantija saab tugineda väitele, et sundtäitmise läbiviimine on vastuolus hea usu põhimõttega ja taotleda märgitud põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kohtupraktika järgi kohalduvad TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 6 ka hüpoteegipidaja ja pantija vahelisele võlasuhtele ning sellest tulenevate hüpoteegipidaja õiguste teostamisele. Asjaolu, et hüpoteegi realiseerimiseks sundtäitmise algatamine oli vastuolus hea usu põhimõttega, saab olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi (Riigikohtu 12.12.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9391, p 16.2). Kohus leiab, et hageja väited ei anna alust asuda seisukohale, et sundtäitmise läbiviimine on vastuolus hea usu põhimõttega. Tõendamata on, et Rubla või kostja oleks käitunud vastuoluliselt hüpoteegiga tagatud nõuete realiseerimisel. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et Rubla või kostja oleksid avaldanud, et nad ei nõua 06.04.2009 laenulepingust või 31.07.2013 kokkuleppest tulenevate nõuete rahuldamist kinnisasjale seatud hüpoteegi arvel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Rubla ei ole loobunud 31.07.2013 kokkuleppest tulenevast nõudest. Kohtule esitatud andmetest nähtub ka see, et ei Rubla ega kostja ei ole viivitanud laenulepingust ja kokkuleppest tulenevate nõuete rahuldamisega. Kostja on pööranud kinnisasjale sissenõude rahaliste kohustuste täitmiseks aegumistähtaja jooksul. Nõude rahuldamine aegumistähtaja jooksul ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega. Asjaolu, et Rubla ja kostja on omavahel seotud Q. kaudu ei tee sundtäitmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Ka see, et M. V.i ja Q. suhted olid varem head, ei anna alust väita, et sundtäimine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale pidi kinnisasja omandamisel olema teada, et see on koormatud hüpoteegiga ja et Rubla kui hüpoteegipidaja võib nõuda hüpoteegi realiseerimist sellega tagatud nõuete rahuldamiseks.
32.Hageja väitis, et 31.07.2013 kokkuleppe sõlmimisel viis Rubla ta eksimusse, esitades valeandmeid selle kohta, et hüpoteegiga tagatud nõudeid ei ole. Vaatamata märgitud väitele ei ole hageja kohtule esitatud andmetest nähtuvalt tühistanud kokkulepet eksimuse või pettuse tõttu. Seetõttu ei anna hageja väide alust pidada sundtäitmine lubamatuks heade kommetega vastuolus olemise tõttu.
33.Kohus on seisukohal, et sundtäitmise läbiviimine ei ole vastuolus heade kommetega.
34.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
35.Kohus rahuldas 15.05.2020 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks (II kd, tl 15-17). Hagi tagamise korras peatas kohus Tallinna kohtutäitur K. F.i menetluses olevas täiteasjas
nr 034/2019/1050 toimuva täitemenetluse kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus määrab TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada otsuse jõustumisel 15.05.2020 määrus, millega kohus kohaldas hagi tagamise abinõu. F
36.Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
37.Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes. Kohus selgitab, et kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, ei käsitle kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hageja menetluskulusid.
38.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja 30.07.2021. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku summas 8094 eurot (sh käibemaks), mille moodustavad kostja kulutused lepingulisele esindajale. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja lepinguline esindaja teinud käesolevas tsiviilasjas menetlustoiminguid kokku 71 tunni ulatuses. Kostjale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 114 eurot (sh käibemaks).
39.Hageja ei ole kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
40.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
40.1.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
40.2.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 95 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades on kostja esindaja tasumäär lepingulise esindaja tasuna mõistlik ja põhjendatud.
40.3.Kostjale on õigusabi teenust osutatud kokku 71 tunni ulatuses. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatuks ei saa pidada kostja lepingulise esindaja poolt 03.07.2019, 05.07.2019, 18.09.2019, 20.01.2020 ja 31.03.2020 tehtud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega. Kohus selgitab, et menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peavad menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud olema tsiviilasja materjalide pinnalt kontrollitavad. Eelnevalt väljatoodud kuupäevadel kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingud ei nähtu käesoleva tsiviilasja toimikust, mistõttu kohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega, milliste tegemise kulu kuuluks käesolevas tsiviilasjas vastaspoolelt väljamõistmisele. Kohus lisab, et eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul käesoleva tsiviilasja menetluskulude kindlaksmääramisel pidada põhjendatuks kostja
lepingulise esindaja menetlustoiminguid, mis seonduvad täitmisavalduse koostamisega, kohtutäiturile täiteasjas küsimuste esitamisega, 15.01.2020 kaebusega tutvumisega ja kliendi kaebuse koostamisega või kohtutäiturile 01.04.2020 vastuse koostamisega 19.03.2020 kaebusele. Ülejäänud kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on kohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud menetluskulude nimekirjas välja toodud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja 30.07.2021 menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 60,8 tundi.
40.4.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Äriregistri andmetel ei ole kostja käibemaksukohustuslane ning kohus peab põhjendatuks kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnihinda (114 eurot käibemaksuga), määrab kohus seega kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud põhjendatud ja vajalike menetlustoimingute rahaliseks suuruseks kokku 6931,20 eurot (60,8 tundi x 114 eurot).
41.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6931,20 eurot ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja.
42.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2022 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.09.2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti ja täiendati maakohtu otsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.