DAGOsan OÜ hagi XX vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.02.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DAGOsan OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9805,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): DAGOsan OÜ (registrikood 10117097), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Martin Kirsipuu Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru
Kohtuistungi toimumise aeg
01.06.2018.a
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja MV, hageja tehinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu, kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 16.02.2018.a otsus tühistada.
2.Teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 8371,20 eurot ja viivis perioodi eest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 2801,70 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 21.06.2018.a võlgu olevalt põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-15-11261 5.2.Välja mõista XX-lt DAGOsan OÜ kasuks põhivõlg 8371,20 eurot ja viivis perioodi eest kuni 20.06.2018.a 2801,70 eurot ja viivis alates 21.06.2018.a VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras võlgu olevalt põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. 5.3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, XX kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.28.07.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista müügilepingust tulenev rahaline kohustus 8371,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 760,10 eurot ja edasiulatuv viivis hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 2013.a detsembris sõlmitud kokkuleppe alusel kostjale täitepinnast ja kruusa (materjal). Hageja vedas materjali 02.12.2013.a – 20.12.2013.a kostjale kuuluvale YYY kinnistule, AAA külas, Käina vallas, Hiiumaal ja andis selle kostjale 20.12.2013.a seal üle. Materjali oli vaja kinnistule sissesõidutee rajamiseks/ehitamiseks, et tekitada sissesõidutee kinnistule pääsemiseks, mis omakorda võimaldaks tarnida kinnistule täiendavat ehitusmaterjali. Sellel hetkel oli kostjal plaanis renoveerida kinnistul asuvaid hooneid ja ehitisi. Arve materjali ja veo eest summas 8371,20 eurot esitas hageja kostjale 10.04.2014.a, tasumise tähtajaga 23.04.2014.a. Arve väljastati kostjale neli kuud hiljem kostja palvel. Kostja tõi põhjuseks rahalised raskused 2013.a detsembri lõpus ning ta vajas aega kuni rahavoogude tekkimiseni. Lisaks vajas kostja täiendavat aega ka selleks, et mõelda, millise äriühingu nimele arve väljastada. Seetõttu on arve saaja äriühing G KB. Hageja jaoks ei olnud oluline, kes on arve saaja või kes arve maksab, vaid see, et arve oleks tasutud. Hageja ise ostis täitepinnase ning tellis selle veo OÜ-lt Kemehh, kes esitas hagejale 27.12.2013.a arve summas 1096,20 eurot. Arve teenuse lahtrist nähtub, et materjali veeti AAA külla 04.12.2013.a ja 05.12.2013.a. Kruusa ja killustiku ostis hageja Hiiu Teed OÜ-lt, kes esitas müügi ja veo eest 30.12.2013.a arve nr 5430 summas 4533 eurot. Kostja nimel pidas hagejaga läbirääkimisi kostja sugulane YY, kes esindas kostjat ja kes kinnitas 03.12.2013.a e-kirjas hagejale täitepinnase tellimust AAA külas. Samuti tegi ta Käina Vallavalitsusele kostja eest päringu YYY kinnistuga seoses. Kostja ei ole hageja korduvatele nõuetele vaatamata arvet tasunud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on YYY kinnistu omanik ja Rootsis registreeritud äriühingu G KB esindusõiguslik isik. G KB esindusõigus kuulub selle täisosanikule G OÜ Soome filiaalile, kelle allkirjaõiguslik isik on kostja. Pärast kinnistu omandamist sõlmis kostja G KB suulise ehitusteenuste osutamise lepingu, mille sisu on YYY kinnistuga seotud erinevate ehitustööde osutamine G KB poolt. Selle suhte raames on
2(9)
Tsiviilasi nr 2-15-11261 G KB esitanud kostjale 2013.a ja 2014.a arveid. G KB tellis mõned ehitustööd alltöövõtjalt ja sõlmis selleks hagejaga erinevaid suulisi lepinguid ehitusteenuste osutamiseks YYY kinnistul. Suulise kokkuleppe kohaselt pidi hageja ehitama alltöövõtu korras YYY kinnistule sissesõidutee vastavalt G KB juhistele. Kostjal ei ole lepingulist suhet hagejaga. Algusest peale selgitati hagejale, et töid tellib G KB ning kui kokkulepe tööde teostamiseks sõlmitakse, siis tehakse seda hageja ja G KB vahel. Kostja palus YY-l edastada hagejale info, et tellija on G KB, kes seda ka tegi. Hageja käitumine viitab samuti sellele, et hageja pidas lepingupartneriks G KB-d. 10.04.2014.a müügiarve on väljastatud äriühingule G KB ja mitte kostjale. Vaidlusaluse täitepinnase tarne oli hõlmatud vee, kanalisatsiooni ja teede ehitusega. Hageja pidi pinnase ja kruusa laotama laiali vastavalt tehtud joonisele. Hageja pidi rajama kinnisasjale seal sõidukite liiklemiseks vajalikud teed. Sellele viitab ka see, et hageja koostas tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Hageja tõi objektile kruusa mitmel erineval korral. Tasandus- ja teetööd tehti spetsiaalse seadmega. Hageja ei saanud kokkulepitud tööülesandega hakkama, mistõttu ei ole tööde tegemise eest tasu sissenõutav. Edasine menetluse käik
3.Harju Maakohus rahuldas 09.06.2016.a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 8371,20 eurot, viivise 760,10 eurot ja viivise alates 29.07.2015.a seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 7611,10 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.10.2016.a otsusega Harju Maakohtu 09.06.2016.a otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule.
Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 16.02.2018.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt leidis kohus, et kokkuleppe tööde teostamiseks saavutasid hageja ja kostja. Hagejat ei ole tööde alustamisel ega ka hiljem teavitatud, et ta astub lepingulisesse suhtesse G KB-ga või sellest, et kostja esindaks nimetatud äriühingut. Kostja kinnitas, et kokkusaamisel ei räägitud, et töövõtja on G ning hiljem sellist teavitust samuti ei toimunud. Kohus leidis, et hageja sõlmis kostjaga suulise lepingu erinevate ehitustööde teostamiseks. Kohus nõustus, et materjalide hankimine võib erikokkuleppe puudumisel olla hõlmatud töövõtulepinguga. Pooled olid algselt kokku leppinud ka selle, et töövõtu raames teostatakse tee- ja pinnasetöid. Kohus leidis, et kostja andis juhise ja sõlmis ka kokkuleppe täitepinnase veoks ja sellega seonduvaks tööks, kuid see ei tähenda seda, et kostja sõlmis hagejaga eraldiseisva müügilepingu, mis väljub poolte vahelisest üldisest töövõtusuhtest. Hageja poolt kohale toodud ja osaliselt ka laiali laotatud kruusaga tehti kokkulepitud tee- ja pinnasetöid, seega teostas hageja töid, mitte ei müünud kruusa. Ekskavaatoriga täitepinnase laialivedu ja kruusatee rajamine on käsitatavad töövõtuna, mitte müügitehinguna. Osade kaupa materjali toomine viitab, et hageja tõi materjali objektile, teostas sellega vajalikud tööd ning vajadusel tõi materjali juurde. Kostja huvi oli vee, kanalisatsiooni- ja teede ehitus. Seega oli poolte vahel kokkulepe vee, kanalisatsiooni ja teede ehituseks, hõlmates vaidlusaluse täitepinnase tarnet. Kuna hageja esitas müügilepingust tuleneva nõude, väljendades, et töövõtulepingust tulenevat nõuet ta ei esita ning kohus ei ole tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, jättis kohus hagi rahuldamata.
Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse või alternatiivselt jäetakse
3(9)
Tsiviilasi nr 2-15-11261 menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus kvalifitseeris valesti pooltevahelise õigussuhte seoses arvega nr 43. Maakohus on ütluste hindamisel ajanud segamini tee ehituse (algne juurdepääs kinnistule) ja hilisema täitepinnase toomise ning selle kinnistule laiali ajamise. Pooled sõlmisid eraldi müügilepingu, mille objekt oli täitepinnase tarnimine. Tee-ehitus ei olnud seotud arvega 43. Väiksemate teede rajamiseks toodi eraldi kruusa. See osa materjalist, mille osas nõue on, viidi sinna selleks, et tekkis vajadus betooniautode pääsemiseks objektile ning seda ei olnud eelmistes kokkulepetes, sest kostjal ei olnud plaani neid maju ehitada, kuid vanad palkmajad osutusid vanaks ja mädanenuks. Seda kinnitas ka kostja seaduslik esindaja. Seega muutus olukord, kui hageja oli oma töödega jõudnud lõppjärku. Kuna uute majade ehitamine vajas uut vundamenti, oli selleks vaja betoonautode juurdepääsu kinnistule. Eraldi tellitud täitepinnast ei kasutatud otseselt juurdepääsutee rajamiseks. Juurdepääsutee rajas hageja juba algselt selleks, et saaks teostada sanitaartehnilisi ja muid töid, mida tehti eraldi killustikuga. Juurdepääsutee oli rajatud esimesena (lühike tee jupp). YY saatis hagejale e-kirja, milles küsis hagejalt, kas tal on võimalik tuua kostja kinnistule täitepinnast ja see laiali ajada. Täitepinnast kasutasid vähemalt osaliselt teised objektil olevad töötajad oma tööde jaoks. Täitepinnase vajadus tekkis pärast algsete tööde teostamises kokkuleppimist. Täitepinnase laialiajamises aitasid hageja töötajad objektil olevaid töötajaid, seega aitaks täitepinnase laialivedamisel ja tasandamisel hageja hoopis kostja poolt palgatud töötajaid, kellel oli täitepinnast eraldi vaja. Hageja oli nõus kostjaga kompromissi saavutamiseks loobuma töövõtulepingu alusel tekkinud tasu nõuetest, kui kostja tasub täitepinnase eest. Pooled leppisid selles ka kokku. Kostja saatis 2015.a aasta veebruaris hageja seaduslikule esindajale sõnumeid, paludes, et hageja seaduslik esindaja edastaks talle oma isikliku kontonumbri. Kostja lubas tasuda arve nr 43. Hageja edastas kostjale äriühingu arveldusarve numbri, kuna arve esitas äriühing. Seega on kostja kinnitanud võlgnevuse olemasolu. Müügilepingu hind oli oluliselt suurem, kui täitepinnase tasandamise maksumus. Kostja on vande all kinnitanud, et poole vahel oli eraldi kokkulepe, mille kohaselt materjalide osas esitatakse eraldi arve. Materjalide osas eraldi arve esitamine oli pooltevaheline praktika. Asjaolu, et pooled on eelnevalt teatud tööde teostamise osas sõlminud töövõtulepingu ei viita sellele, et kõik järgnevad pooltevahelised kokkulepped on samuti töövõtulepingud või selle lisad. Hageja ei pidanud pinnase laialiajamist eraldi tööks. Kõik poolte vahel eelnevalt kooskõlastatud tööd tuleb kõrvale jätta. Täitepinnase kohale tarnimine on eraldi müügilepingu osa. Kostja ei ole kruusa ostmist kokkuvõttes vaidlustanud. Maakohus ei selgitanud, et kohus võib asja lahendada töövõtulepingu regulatsiooni alusel ega andnud võimalust selles osas esitada alternatiivset nõuet. Kostja seadusliku esindaja ütlused ei ole usaldusväärsed ning nendega ei tohiks arvestada, kuivõrd ta on esitanud valeväiteid eesmärgiga eksitada kohut ning vastuolulisi asjaolusid. Isegi kui hagi jäetakse rahuldamata, tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna hageja kanda menetluskulude jätmine on äärmiselt ebaõiglane.
Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 8371,20 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates nõude sissenõutavaks
4(9)
Tsiviilasi nr 2-15-11261 muutumisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni (24.04.2014.a- 20.06.2018.a) summas 2801,70 eurot ja viivis kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega osas, milles maakohus leidis, et hageja ei ole toonud kohtu ette hagi rahuldamist võimaldavaid asjaolusid.
8.Hageja esitas kostja suhtes raha maksmisele suunatud hagi, milles tugines sellele, et hageja ja kostja vahel tekkis müügileping, mille alusel tarnis hageja kostjale täitepinnast ning kostjal on hagejale selle eest tasumata. Sellistel asjaoludel võiks kuuluda hagi põhivõla nõude osas rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 koosmõjus § 208 lg 1 alusel. Selle eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta sõlmis kostjaga müügilepingu, et müügilepingust tulenevalt lasub kostjal kohustus tasuda hagejale 8371,20 eurot ostuhinda ja et ostuhinna tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks.
9.Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga viidatud materjalide osas müügilepingu. Kostja vaidles sellele vastu, väites, et müügileping sõlmiti hoopis Rootsi äriühinguga. Seega tuleb tuvastada kas ja kelle vahel leping sõlmiti. Hageja tugines sellele, et leping sõlmiti sel viisil, et kostja sugulane YY saatis hageja seaduslikule esindajale e- kirja (t I kd lk 13), milles kirjutas järgmist: „Tere, manuses pilt AAA küla kompleksist, juhul kui Hiiumaal peaks kuskil täitepinnast olema, siis võib seda sinna ümber majade vedada vastavalt plaanile ja pärast ära tasandada. Tervitades / Best Regards, YY“. Hageja tugines ka sellele, et algselt said hageja seaduslik esindaja, kostja ja kostja sugulane YY vaidlusalusel kinnisasjal kokku, kus räägiti kinnisasjal tööde tegemisest ja lepiti kokku, et edaspidi suhtlevad otse hageja seaduslik esindaja ja kostja sugulane YY. Viidatud e- kirjale oli lisatud foto käsitsi joonistatud plaanist, millel on tähistatud hooned ja ümber hoonete paiknevad mõnemeetrised alad (vt t I kd lk 105). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel tuleb asuda seisukohale, et leping materjali tarnimiseks sõlmiti kostjaga ja mitte Rootsi äriühinguga. Kinnisasi kuulus e- kirja saatmise ja täitematerjali tarnimise ajal kostjale. E- kirjas, mille kostja sugulane YY saatis, ei viidatud, et leping soovitakse sõlmida mitte kinnisasja omanikuga vaid mingi äriühinguga. Mingi äriühinguga lepingu sõlmimise soovile ei viidanud mitte miski. Samas oli e- kirja pinnalt selge, et YY ei soovinud täitepinnast tellida endale, vaid ta üksnes vahendas lepingu sõlmimist. Iseenesest on loogiline ja tavaline see, et lepingu kinnisasja suhtes tööde tegemiseks tellib kinnisasja omanik. Kuigi YY osas ei ole esitatud volikirja, millest nähtuks kostja esindamise õigus, ei ole kostja väitnud, et YY ei võinud kinnisasja osas tellimusi esitada. Kostja ei vaidlusta ka seda, et kinnisasjale oli täitematerjali tarvis ja et see telliti. Kostja väidab pelgalt, et materjali tellimisel aset leidnud konkreetsete asjaolude tõttu tuleb lugeda leping sõlmituks mitte kostjaga vaid Rootsi äriühinguga. YY oli kostja nimel ka varasemalt kohalikus omavalitsuses konkreetsele kinnisasjale ehitamisega seoses asju ajanud (vt t I kd lk 88). Nii hageja seaduslik esindaja kui ka kostja kinnitasid maakohtus vande all ütlusi andes, et algselt said objektil kokku hageja seaduslik esindaja, YY ja kostja, kes arutasid kinnisasjal tehtavaid töid. Nii hageja seaduslik esindaja, kostja kui ka tunnistaja YY avaldasid kohtule, et YY vahendas hageja seaduslikule esindajale kostja poolt väljendatud soove, tellimusi ja juhiseid. Selles osas on poolte ütlused ja tunnistaja ütlused kattuvad. Nendest asjaoludest sai hageja järeldada, et olukorras, kus YY konkreetse kinnisasjaga seoses millegi tellimist vahendas, tegi ta seda kostja eest ja nimel ning selles kontekstis, kui ei õnnestu tõendada, et YY-l oli kostja esindamiseks tehingust tulenev esindusõigus, tuleb YY esindusõigust järeldada TsÜS § 118 lg-st 2, sest kostja teadis, et YY ajab kostja asju ja tellib kostja eest ja nimel vaidlusaluse kinnisasjaga seoses töid ja materjale ning kostja talus seda.
5(9)
Tsiviilasi nr 2-15-11261
10.Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ta väidetavalt ütles kohe alguses, kui hageja ja kostja kostjale kuuluval kinnisasjal kokku said, et kõik lepingud seoses kinnisasjaga sõlmitakse Rootsi äriühinguga. Ringkonnakohus leiab, et seda väidet ei saa tõendatuks lugeda. Esiteks on tegemist üldsõnalise ja konkretiseerimata kujul esitatud väitega. Teiseks ei saa seda lugeda tõendatuks. Seda, et hageja ja mingi Rootsi äriühingu vahel oleks lepingulisi suhteid olnud, ei tõenda mitte ükski dokumentaalne tõend. Käesolevas menetluses ei ole esitatud mitte ühtegi kirjalikku lepingut hageja ja Rootsi äriühingu vahel ega ka mitte ühtegi akti, mille oleks allkirjastanud Rootsi äriühing. Samuti ei ole esitatud mitte ühtegi tellimust, mis oleks esitatud Rootsi äriühingu poolt. Teatavasti on äriühingud allutatud raamatupidamise kohustusele. Sellest tulenevalt oleks äriühing lepinguid sõlmides või tellimusi esitades need kirjalikult dokumenteerinud. Oluline on ka see, et kostja on oma vande all antud ütlustes väitnud, et kostja tellis kõik vaidlusalusel kinnisasjal toimunud tööd Rootsi äriühingult ja see, mida Rootsi äriühing alltöövõtu korras kolmandatelt isikutelt, sh hagejalt tellis, ei puudutanud teda. Samas nähtub nii hageja, kostja kui ka tunnistaja YY poolt antud ütlustest, et juhiseid tööde tegemiseks ja materjalide tellimiseks andis kostja ja neid vahendas YY. Kostja andis juhiseid ka kirjalikult, sest kostja koostas plaani (t I kd lk 105), millelt nähtub kuhu ta soovis, et täitepinnast veetaks. Seda, et selle plaani koostas kostja, kinnitas kohtus antud ütlustes ka kostja ise. Olukorras, kus kinnisasja omanik tellib kõik tööd äriühingult, peaks alltöövõtjatele juhiseid andma vastav äriühing. Konkreetsel juhul see nii ei olnud. Oluline on ka see, et kostja väide, et ta kohe alguses andis hagejale teada, et kõik tellimused ja varalised suhted toimuvad läbi Rootsi äriühingu, ei ole tõendatud. Hageja seda faktiväidet omaks ei võtnud ja vaidles sellele vastu. Hageja seadusliku esindaja poolt vande all antud ütlustest nähtub, et kostja sellist informatsiooni hagejale ei andnud. Kostja enda poolt kohtus vande all antud ütlustes on selle asjaolu kohta järgmised laused: „Minu positsioon on, et ma ei ole kunagi Y-le öelnud, et ma nõustun ostma midagi Dagosanilt. Alati on see G ́i põhine olnud, kellele on ka arved esitatud.“ (vt t II kd lk 161 pöördel). Sellest ütlusest nähtub, mida väidetavalt kostja oma sugulasele ütles või arvas teada andvat. Sellest ütlusest ei nähtu, et kostja oleks hagejale midagi seoses Rootsi äriühinguga avaldanud. Samas nähtub samadest ütlustest, et hageja seaduslik esindaja ja kostja kohtusid isiklikult vaidlusalusel kinnisasjal ja arutasid seal tööde tegemist. Seega, isegi kui eeldada kostja vande all antud ütluste õigsust, ei saaks nende ütluste alusel järeldada, et hageja seadusliku esindajani pidi jõudma mingi informatsioon selle kohta, et vaidlusaluse kinnisasja suhtes sõlmitavad lepingud peaksid saama sõlmitud mitte kostjaga vaid kellegi muuga. Olukorras, kus kinnisasja omanik kohtub äriühingu esindajaga kinnisasjal ja räägib tööde tellimisest ja tööde tegemisest ja olukorras, kus jutuajamisel ei viidata mingile äriühingule, kes peaks hakkama töid tellima ja olukorras, kus kohtumise juures viibib kinnisasja omaniku Eestis elav sugulane, kes asub hiljem kinnisasja omanikult laekuvat informatsiooni, suhtlust ja tellimusi edastama, saab hagejaga sarnane mõistlik isik järeldada, et lepingud sõlmitakse kostjaga ja et kostja teab, et tema sugulane tegutseb tema nimel ja kostja talub enda sugulase käitumist (TsÜS § 118 lg 2), mistõttu tuleb lugeda, et kostja sugulase, YY poolt antud tahteavaldused tuleb omistada kostjale ning lugeda, et täitepinnase tellimise leping sõlmiti hageja ja kostja vahel.
11.Järeldust, et vaidlusalune leping sõlmiti hageja ja Rootsi äriühingu vahel, ei saa teha ka sellel alusel, et arve vaidlusaluse täitepinnase eest vormistas hageja Rootsi äriühingu nimele. Hageja andis arve vormistamise osas eluliselt usutava selgituse. Hageja selgituse kohaselt koostas ta arve Rootsi äriühingu nimele seetõttu, et kostja väitis, et täitepinnase eest tasub Rootsi äriühing. Seda, kelle vahel leping sõlmitakse, tuleb hinnata lepingu sõlmimise protsessi raames antud tahteavalduste alusel. Vastavaid tahteavaldusi käsitles ringkonnakohus eespool ja need viitavad sellele, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel. Olukorras, kus leping sõlmitakse hageja ja kostja vahel, ei ole välistatud see, et lepingust tuleneva kohustuse, mis lasub kostjal,
6(9)
Tsiviilasi nr 2-15-11261 täidab kostja eest kolmas isik. See ei muuda aga lepingu olemust. Käesoleval juhul ei esine lepinguga seotud asjaolude hindamiseks mitte üksnes hageja poolt Rootsi äriühingule koostatud arve, vaid kohtule on esitatud ka e- kiri, millega kostja esindajana tegutsenud kostja sugulane täitepinnase tarne hagejalt tellis, samuti esinevad dokumendid, mis näitavad hageja käitumist peale lepingu sõlmimist (hageja pöördus inkassofirma poole, kes nõudis ostuhinna tasumist kostjalt ja mitte Rootsi äriühingult, hageja pöördus nõudmistega kostja poole ja mitte Rootsi äriühingu poole). Nendel põhjustel tuleb asuda seisukohale, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel.
12.Kostja väitis, et eraldi täitepinnase tellimise lepingut ei sõlmitud, vaid sõlmiti üks töövõtuleping, millega telliti hagejalt teede ehitus, torude ja reoveemahuti paigaldus jms. Kostja väitis, et täitepinnas tarniti viidatud töövõtulepingu raames. Hageja seda faktiväidet omaks ei võtnud ja vaidles sellele vastu. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest tuleb järeldada, et vaidlusalust täitepinnast ei tellitud mingi muu töövõtulepingu raames, vaid täitepinnas telliti eraldi lepingu alusel. Olukorras, kus tellija tellib töövõtjalt mingi konkreetse resultaadi, tuleb töövõtjal hankida resultaadi saavutamiseks vajalikud materjalid. Töövõtulepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku üksnes saavutatava resultaadi ning tellijal ei ole täiendavalt vaja määrata, millist materjali, kuhu ja kui palju tuleb tarnida. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune täitepinnas telliti kostja sugulase poolt saadetud e- kirja (t I kd lk 13) alusel. Sellest e- kirjast nähtuvalt kirjutas kostja sugulane hageja seaduslikule esindajale, et juhul, kui Hiiumaal peaks kuskil täitepinnast olema, siis võib seda vaidlusalusele kinnisasjale ümber majade vedada ja pärast tasandada. Juhul, kui pooled oleksid sõlminud mingi kokkulepitud resultaadi saavutamisele suunatud lepingu, oleks töövõtja pidanud kokkulepitud resultaadi saavutama igal juhul, sõltumata sellest, kas Hiiumaal kusagil täitepinnast leidub või mitte. Juhul kui pooled oleksid sõlminud töövõtulepingu, ei oleks tellija saanud ega pidanud täiendavalt e- kirja saatma ja teatama, et mida täiendavalt võiks teha. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vaidlusalust täitepinnast ei tellitud mingi muu töövõtulepingu raames ja täitepinnast ei tarnitud muu töövõtulepingu täitmisena.
13.Kostja väitis hagile vastu vaieldes veel ka seda, et konkreetse täitepinnase tellimise puhul ei ole tegemist mitte müügilepinguga, vaid töövõtulepinguga ning hageja ei ole saavutanud kokkulepitud eesmärki, mille tõttu ei lasu kostjal ka tasu maksmise kohustust. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja vahel täitepinnase tarnimiseks sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida müügilepinguna. Müügilepinguga kohustub müüja andma üle asja (VÕS § 208). Müügilepingu raames võivad pooled kokku leppida ka selle, millises konkreetses kohas tuleb müüjal asja üleandmise kohustus täita. Täitepinnas võib olla asi müügilepingu eseme tähenduses. Töövõtulepinguga lepivad aga lepingupooled kokku selles, et töövõtja võlgneb tellijale konkreetselt kokkulepitud resultaadi saavutamise, mis tuleb töövõtjal saavutada teenuse osutamise teel (VÕS § 635). Vaidlusaluse täitepinnase tarnimine initsieeriti kostja sugulase poolt hageja seaduslikule esindajale saadetud e- kirjaga (t I kd lk 13). E- kirjast nähtuvalt avaldab kostja sugulane, et e- kirja manuses on pilt AAA küla kompleksist ning et juhul, kui Hiiumaal peaks kuskil täitepinnast olema, siis võib seda sinna ümber majade vedada vastavalt plaanile ja pärast ära tasandada. Sellest e- kirjast nähtub, et e- kirjaga ei soovitud tellida mingit konkreetset resultaati, mille osas saaks järeldada, et resultaat on valmis ja lõpetatud või veel valmis ei ole. E- kirjast nähtub, et juhul, kui kuskil Hiiumaal täitepinnast on, siis võib seda vaidlusalusele kinnisasjale vedada ja selle laiali ajada. Sellest järeldub, et hagejalt telliti kostja kinnisasjale sellises koguses täitepinnast nagu õnnestub Hiiumaalt leida. E- kirjast ei saa kuidagi järeldada, et tellija võtab endale täitepinnase eest maksmise kohustuse üksnes siis, kui kostja kinnisasjale on veetud täitepinnast mingis konkreetses koguses või juhul, kui mingid konkreetsed teed on valmis ehitatud ja vastavad mingitele kindlatele nõuetele. E- kirjast
7(9)
Tsiviilasi nr 2-15-11261 ei nähtu, et hagejalt oleks tellitud konkreetsete teede valmisehitamine. Hagejalt telliti kostja kinnisasjale täitepinnast, eeldusel, et seda Hiiumaal leidub.
14.Kuigi viidatud e- kirjas paluti hagejal tellitud täitepinnas kinnisasjal vastavalt plaanile ka laiali ajada, ei saa sellest järeldada, et hagejalt oleks tellitud konkreetne resultaat või et ekirja saatja soov oleks olnud kokku leppida selles, et tasu maksmise kohustus tekib üksnes siis, kui saavutatakse mingi konkreetne resultaat. E- kirjast saab järeldada, et hagejalt telliti nii palju täitepinnast kui Hiiumaal leidub ja kogu täitepinnas, mis õnnestub kostja kinnisasjale vedada, paluti kinnisasjal ka laiali ajada. Seega, juhul, kui hagejal oleks õnnestunud tarnida poole vähem täitepinnast, oleks see laiali aetud ka väiksemas ulatuses. Töövõtulepingu puhul lepitakse aga kokku mingis konkreetses resultaadis, mille saavutamist on võimalik kontrollida. Konkreetsel juhul see aga niimoodi ei olnud. Konkreetse resultaadi saavutamise kokkuleppimise soovi ei saa järeldada ka e- kirjale lisatud plaanilt. Plaani puhul ei ole tegemist projekti ega ehitusjoonisega. Plaan on käsitsi joonistatud ja selle joonistamisel ei ole kasutatud isegi joonlauda. Plaanil olevad jooned on umbmäärased ja need on toodud selliselt nagu vabakäeliselt, kiiruga visandamisel umbkaudselt joonte tõmbamisel tähistused, jäävad. Plaanil ei ole mitte ühtegi kõrgusmärki ja plaanilt ei nähtu, kui kõrge peaks tee olema ja millise kõrguseni peaks tee väidetaval ehitamisel kasutama ühte materjali ja alates millisest kõrgusest teist materjali. Olukorras, kus üks isik tellib teise isiku käest võimaluse korral täpsustamata koguses materjali ja materjali laialiajamist, ei saa rääkida kokkulepitud resultaadi saavutamisest. Konkreetsel juhul soovis kostja, et hageja annaks kostjale üle vallasasjade (täitepinnase koormate) omandiõiguse ja annaks üle täitepinnase koormate valduse kostja kinnisasjal selliselt, et kohale toodud pinnas aetakse ka laiali. Sellise sisuga kokkulepet tuleb pidada müügilepinguks, sest pooled leppisid kokku selles, et hageja annab kostjale üle vallasasjad ja et hageja peab oma müügilepingust tuleneva kohustuse täitma kostja kinnisasjal selliselt, et vallasasjad pannakse kostja kinnisasjal maha kostja poolt näidatud kohtades ja kostja poolt näidatud viisil (asetatakse käsitsi joonistatud plaanil näidatud kohtadesse selliselt, et aetakse laiali).
15.Eespool toodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel tekkis müügileping. Kostja tehinguline esindaja kinnitas 01.06.2018.a kohtuistungil, et kostja ei vaidle selle üle, et hageja tarnis täitepinnast arvel näidatud koguses. Kostja ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid ka tarnitud materjali hindade, koguste vm arvega seonduva osas. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagejal tekkis kostja suhtes ostuhinna tasumise kohustus summas 8371, 20 eurot.
16.Vastav kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt alates sellest, kui hageja esitas ostuhinna tasumise arve. Kostja ei ole arvet tasunud, mille tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumist. Iseenesest oleks ostuhinna tasumise nõue muutunud sissenõutavaks alates sellest, kui hageja kostjale kokku lepitud müügilepingu eseme tarnis, kuid hageja nõuab kostjalt viivise tasumist oluliselt hilisemast ajast (24.04.2014.a). Hageja palus viivise välja mõista seaduses sätestatud määras, alates viidatud kuupäevast. Ringkonnakohus saab viivise summaarselt välja mõista kuni käesoleva kohtuotsuse kuulutamiseni ning kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast protsendina. Viidatud perioodi osas on viivis seadusjärgses määras 2801,70 eurot.
17.Kuna hagi rahuldatakse täielikult tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast
8(9)
Tsiviilasi nr 2-15-11261 lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.