Dagosan OÜ hagi KJEK vastu müügilepingust tuleneva võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9 742,40 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KJEK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Dagosan OÜ (registrikood 10117097, asukoht Sõnajala 11, 92412 Kärdla), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Martin Kirsipuu (e-post XXX) Kostja KJEK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Lembit Tedder (e-post XXX)
Istungi toimumise aeg
06.10.2016
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.06.2016 otsus täielikult ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale maakohtule.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-11261 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.28.07.2015 esitas Dagosan OÜ Pärnu Maakohtule hagiavalduse KJEK vastu müügilepingust tuleneva rahalise kohustuse summas 8371,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 760,10 eurot tasumiseks. Ühtlasi palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
2.18.12.2015 määrusega andis Pärnu Maakohus tsiviilasja kohtualluvusel menetlemiseks Harju Maakohtule.
3.Hagi kohaselt müüs hageja detsembris 2013 sõlmitud kokkuleppe alusel kostjale täitepinnast ja kruusa (materjal). Hageja vedas materjali 02.12.2013 – 20.12.2013 kostjale kuuluvale Normani kinnistule, Aadma külas, Käina vallas, Hiiumaal (Normani kinnistu) ja andis selle kostjale 20.12.2013 seal ka üle. Materjali oli vaja kinnistule sissesõidutee rajamiseks/ehitamiseks, et oleks võimalik tarnida kinnistule täiendavat ehitusmaterjali. Kostjal oli plaanis renoveerida kinnistul asuvad hooned ja ehitised. Hageja teostas ka sissesõidutee ehitustööd, kuid antud nõue on üksnes müüdud materjali ja veoteenuse eest. Hageja ei ole sellega seoses loobunud töövõtulepingust tulenevate nõuete esitamisest tulevikus.
4.Arve materjali eest summas 8371,20 eurot esitas hageja kostjale 10.04.2014, tasumise tähtajaga 23.04.2014. Arve väljastati kostjale 4 kuud hiljem kostja palvel. Kostja tõi põhjuseks rahalised raskused 2013 detsembri lõpus ning ta vajas aega kuni rahavoogude tekkimiseni. Lisaks vajas kostja täiendavat aega ka selleks, et mõelda, millise äriühingu nimele arve väljastada. Seetõttu on arve saajaks äriühing Gherhardix KB. Hageja jaoks ei olnud oluline, kes on arvel saajaks või kes arve maksab. Hageja ise ostis täitepinnase ning tellis selle veo omakorda OÜ-lt Kemehh, kes esitas hagejale 27.12.2013 tasumiseks arve nr 271 summas 1096,20 eurot. Arve teenuse lahtrist nähtub, et materjali veeti Aadma külla 04.12.2013 ja 05.12.2013. Kruusa ja killustiku ostis hageja Hiiu Teed OÜ-lt, kes esitas müügi ja veo eest 30.12.2013 arve nr 5430 summas 4533 eurot.
5.Kostja nimel suhtles hagejaga kostja vend RK, kellega on hagejal varasemalt olnud head kokkupuuted, mistõttu hageja kostjat ka usaldas. RK kinnitas 03.12.2013 e-kirjas hagejale täitepinnase tellimust Aadma külas. Samuti tegi kostja eest päringu kõnesoleva kinnistuga seoses Käina Vallavalitsusele RK.
6.Kostja ei ole hageja korduvatele nõuetele vaatamata arvet tasunud. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 24.04.2014 ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Perioodi 24.04.2014 kuni 28.07.2015 eest on viivis 760,10 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras.
Kostja seisukohad
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on Normani kinnistu omanik ja Rootsis registreeritud äriühingu Gherhardix KB esindusõiguslik isik. Gherhardix KB esindusõigus kuulub selle täisosanikule Gherhardix Credit OÜ Soome filiaalile. Selle filiaali allkirjaõiguslikuks isikuks on kostja. Pärast kinnistu omandamist sõlmis kostja
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-11261 Gherhardix KB suulise ehitusteenuste osutamise lepingu, mille sisuks on Normani kinnistuga seotud erinevate ehitustööde osutamine Gherhardix KB poolt. Selle lepingulise suhte raames on Gherhardix KB esitanud kostjale 2013. ja 2014. aastal arveid. Gherhardix KB tellis mõned ehitustööd alltöövõtjalt ja sõlmis selleks hagejaga erinevaid suulisi lepinguid ehitusteenuste osutamiseks Normani kinnistul. Suulise kokkuleppe kohaselt pidi hageja ehitama alltöövõtu korras Normani kinnistule sissesõidutee vastavalt Gherhardix KB juhistele. Hageja ei saanud kokkulepitud tööülesandega hakkama ja alustas sissesõidutee ehitamist eirates Gherhardix KB suulisi ja kirjalikke juhiseid, sh sissesõidutee planeeritud asukoha osas, samuti eirates ehitusnõudeid. Täiendavalt tekitas hageja Gherhardix KB-le olulist varalist kahju, sest tema tegevuse tulemusel rikuti kogu Normani kinnistu pinna- ja murukate. Gherhardix KB pidi seetõttu tegelema taastamistöödega. Vaidlusalused tööd ei vasta kokkuleppele ja ehitusnõuetele, hageja on tekitanud Gherhardix KB-le varalist kahju ja Gherhardix KB-l on olemas seetõttu hageja vastu vastunõue, Gherhardix KB-l on olemas muudest kokkulepetest tulenevad vastunõuded, mis on seotud hageja poolt tööde mittenõuetekohase teostamise ja kahju tekitamisega.
8.Kostjal ei ole lepingulist suhet hagejaga. 10.04.2014 müügiarve on väljastatud äriühingu Gherhardix KB ja mitte kostjale. RK e-kirjadest ei tulene, et kostja ja OÜ Dagosan vahel oleks olemas lepinguline suhe. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Antud asjas ei ole hageja kunagi väljastanud kostja nimele arvet. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis KJEK-lt välja Dagosan OÜ kasuks põhivõla 8371,20 eurot, viivise summas 760,10 eurot ja alates 29.07.2015 viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, kuid mitte rohkem 7611,10 eurot. Menetluskulud jäid KJEK kanda. KJEK-lt mõisteti Dagosan OÜ kasuks menetluskuluna 1765,50 eurot, millest riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 1215,50 eurot.
10.Otsuse põhjenduste kohaselt peab kohus vaidluse lahendamiseks tuvastama, kas hageja sõlmis lepingu materjali müügiks ja selle veoks kostja kinnistule kostjaga ning kas tasu maksmise kohustus on tekkinud kostjal. Kostja sõnul oli kinnistul tööde teostamisel peatöövõtjaks Gherhardix KB, kes võttis ehitusele alltöövõtjaid. Kostja esitas kohtule Gherhardix KB kinnituse, et on kostjaga 01.10.2013 suuliselt sõlminud tähtajatu töövõtulepingu puhkemaja, külalistemaja, sauna ja garaaži püstitamiseks ning pinnase/tee ja kanalisatsioonitööde tegemiseks. Gherhardix KB kinnitus ja tema poolt 2013 ja 2014 esitatud arved ei tõenda käesoleva vaidluse asjaolusid. Nimetatu ei tõenda, et poolte vahel ei oleks sõlmitud müügilepingut. Hageja esitas kohtuväliselt pretensioonid kostjale, RK-le kui ka Gherhardix KB-le.
11.Hageja on teinud kohtuväliselt kõik võimaliku võla kättesaamiseks, saates kirja kõikidele kostjaga seotud isikutele. Hageja on kohtule usutavaks muutnud asjaolu, et kostjaga suhtlemine oli raskendatud. RK andis hagejale arve vormistamiseks Ghehardix KB rekvisiidid. Ainuüksi asjaolu, et hageja on esitanud arve kostja äriühingule ei muuda müügilepingu pooli. Kostja ei ole tõendanud, et talle müüdud kruus oleks puudustega. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi konkreetset nõuet hageja nõudega tasaarvestamiseks. Kostjal oli arve tasumise tähtaeg 23.04.2014. Kuna kostja vastutust välistavaid asjaolusid ei esine, siis tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg ja viivise seadusjärgses määras.
12.Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivisenõude. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Seega mõistab kohus välja kostjalt
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-11261 hageja kasuks viivise alates 29.07.2015 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 7611,10 eurot. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale osutatud õigusabikulud on mõistlikud, esindaja tunnihind on keskmisest madalam. Apellatsioonkaebus
13.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse, teha asjas uus otsus, millega hagi jäetakse rahuldamata ja menetluskulud jäetakse hageja kanda. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
14.Apellant on seisukohal, et maakohus hindas ebaõigesti esitatud tõendeid. Sisuliselt kõik asja materjalide juures olevad dokumentaalsed tõendid ja tunnistaja ütlused kinnitavad kostja seisukohta, et hageja ja Gherhardix KB vahel sõlmiti töövõtuleping ning kostjaga ei ole hageja vaidlusalust lepingut sõlminud.
15.Harju Maakohus on kohtuotsuses ekslikult märkinud, et kostja ei ole esitanud nõudeid. Millest tulenevat peaks kohus hindama, kas poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kostja on kogu aeg väitnud, et hagejal oli töövõtuleping sõlmitud Gherhardix KB-ga, ning selle väite on hageja 28.07.2015 hagi p-s 1.1 omaks võtnud.
16.Samuti on maakohus üllatuslikult jätnud tähelepanuta selle, et tellija poolt on hagejale üle antud 3 000 eurot. Seega saaks põhivõlgnevuse suuruseks pidada vaid 5 371,20 eurot. Lisaks jääb kostjale arusaamatuks, millest tingituna muutus Harju Maakohtu hinnangul arve sissenõutavaks 24.04.2014, kuna arve ei ole adresseeritud kostjale. Seetõttu on valesti arvestatud ka viivisenõue. Vastused apellatsioonkaebusele
17.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et maaotsus tuleb täielikult tühistada ja tsiviilasi tuleb saata samale kohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
19.Hageja esitas hagis kostja vastu müügilepingust tuleneva müügisumma tasumise nõude. Samas tõi hageja hagis faktiliste asjaoludena esile, et 2013.a detsembris sõlmitud pooltevahelise kokkuleppe alusel teostas hageja kostjale kuuluval kinnistul sissesõidu ehitustöid kuni tee valmimiseni, mille raames müüs tee tegemiseks materjali, st täitepinnast ja kruusa. Hagi kohaselt teostas hageja ka sissesõidutee ehitustööd, kuid nõude esitab üksnes müüdud materjali ja veoteenuse eest. Samas märkis hageja, et ei ole hagi esitamisega loobunud töövõtulepingust tulenevate nõuete esitamisest tulevikus. Kostja esitas hagile vastuseks väited, et müügilepingut temaga ei ole sõlmitud, töövõtulepingu hagis nimetatud tööde jt tööde tegemiseks sõlmis hageja Gherhardix KB-ga.
20.Seega on hageja faktiliste asjaoludena hagis esile toonud, et ta sõlmis kostjaga nii müügilepingu, väites, et ta müüs kostjale täitepinnast ja kruusa, kui ka töövõtulepingu, väites, et ta rajas müüdud materjaliga kostjale kuuluvale kinnistule sissesõidutee. Kostja eitas müügilepingu sõlmimist.
21.18.01.2016 määruses selgitas maakohus, et annab käesoleva tsiviilasja raames hinnangu küsimusele, kas hageja on kostjale kruusa müünud ja tarninud ning kas kostja on hagejale selle eest tasunud. 30.03.2016 märtsil toimunud istungil selgitas maakohus pooletele, et käesolevas menetluses tuleb kohtul tuvastada, kas poolte vahel sõlmiti müügileping või mitte, kohus ei tuvasta, kas pooled või Gherhardix KB võisid sõlmida mingi muu, nt töövõtulepingu.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-11261
22.Ringkonnakohtu arvates selgitas maakohus õigesti pooltele, et vaidluse lahendamiseks on vaja tuvastada, kas poolte vahel sõlmiti hagis väidetud müügileping. Kuna kostja väitis, et hageja sõlmis töövõtulepingu, st hageja poolt väidetavalt kostja kinnistule tarnitud materjal toodi töövõtulepingu raames, tuli selleks, et tuvastada, kas poolte vahel on sõlmitud hagis väidetud müügileping, kvalifitseerida poolte väidetud lepinguline suhe. Seetõttu on ebaõige eelmenetluses ja otsuses väljendatud maakohtu seisukoht, et ta ei pea hindama seda, kas hageja võis sõlmida töövõtulepingu.
23.Maakohtu otsusest võib järeldada, et maakohtu arvates sõlmiti poolte vahel müügileping, kuna hageja esitas müügilepingust tuleneva nõude ning materjali vedu kostja kinnistule leidis tõendamist. Seega eeldas maakohus, et hageja sõlmis müügilepingu. Argumentatsioon selle kohta, miks maakohtu arvates sõlmiti poolte vahel müügileping, mitte töövõtuleping nagu väitis kostja (lisaks sellele, et ta ei ole lepingu pool), otsuses puudub.
24.Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga vastavalt TsMS § 436 lg-le 7, § 438 lg 1 esimesele lausele. Selleks, et kohus saaks õigussuhte kvalifitseerida, tuleb välja selgitada faktilised asjaolud. Hagis näiteks mõne hagi alusena olulise asjaolu märkimata jätmise korral tuleb kohtul hagejale hagi menetlusse võtmisel või eelmenetluses selgitada hagi puudust ning anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi võimaluse hagi muutmiseks või täiendamiseks.
25.Ringkonnakohus osutab, et kuigi hagi p-st 1.1 võib aru saada nii, et hageja arvates sõlmiti kostjaga nii müügileping kui ka töövõtuleping, siis hagi p-st 1.2 nähtuvalt oli lepingu sisuks “Aadama küla kompleksi juurde täitepinnase vedu vastavalt plaanile ja pärast tasandamine”, mis võib viidata vaid töövõtutüüpi lepingu sõlmimisele. Hageja ei ole hagis esile toonud, kas 2 erinevat lepingut – müügileping ja töövõtuleping sõlmiti kostjaga samal või erineval ajal. Põhimõtteliselt võib olla võimalik, et hageja sõlmis müügilepingu ning töövõtulepingu eraldi lepingutena, kuid olukorras, kus kostja väidab vaid töövõtulepingu olemasolu, tulnuks hagejal kahe erineva lepingu sõlmimise asjaolud esile tuua, st kelle vahel, millal ja missugustel tingimustel erinevad lepingud sõlmiti. Umbmääraste väidete alusel ei ole kohtul võimalik töövõtulepingut ja müügilepingut eristada, sest ka töövõtulepingu raames võib olla sõlmitud kokkulepe, et materjali kokkulepitud töö tegemiseks hangib töövõtja.
26.VÕS § 208 lg 2 sätestab tõlgendamisreeglid, mis võimaldavad kvalifitseerida lepingulise suhte kas töövõtulepinguks või müügilepinguks. Käesolevas asjas ei ole maakohus nõuetekohaselt lepingulist suhet kvalifitseerinud. Kuna faktilised asjaolud olid kvalifitseerimiseks välja selgitamata, oli seda keeruline ka teha.
27.Käesolevas asjast nähtuvalt lahendas maakohus vaidluse lähtudes hageja õiguslikust hinnangust pooltevahelisele õigusuhtele, käsitlemata võimalust, et sõlmitud võis olla töövõtuleping. See võis kaasa tuua kohtuotsuse vale lõppjärelduse. Töövõtulepingu korral puudub tellijal kohustus maksta vaid materjali eest, kui töö on üle andmata. Töövõtulepingust tuleneva vaidluse lahendamisel tuleb välja selgitada, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti ning tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
28.Käesolevas asjas on hageja esitanud müügilepingust tuleneva nõude, väljendades, et töövõtulepingust tulenevat nõuet ta ei esita. Kui hageja jääb selle juurde ja poolte vahel müügilepingu sõlmimine jääb tõendamata, jääb hagi rahuldamata.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-11261
29.Kuivõrd maakohus jättis poolte väited nendevahelise võimaliku õigussuhte kohta sisuliselt analüüsimata, leiab ringkonnakohus, et ta ei saa hageja nõude osas ise lõpplahendit teha. Käesoleval juhul on ringkonnakohus sellises menetluslikus olukorras, kus ringkonnakohtul tuleks viia läbi uuesti eelmenetlus ning esitatud ja esitatavaid väiteid ja tõendeid arvestades teha esimesena nõude osas sisuline lahend. See ei ole kooskõlas TsMS §-ga 12, mille järgi ringkonnakohus vaatab läbi maakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Kaebeõiguse realiseerimiseks peab menetlusosalisel olema võimalus tugineda konkreetsetele alama astme kohtu lahendis sisalduvatele rikkumistele, mis tuleks kõrvaldada.
30.Lähtuvalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.