Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-3300/39
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.06.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1786

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Tulundusühistu Kaarli10270232(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Tiiu Hiiuväin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.juuni 2018, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-3300

Tsiviilasi

Tulundusühistu Kaarli hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks. Tasaarvestuse vastuväite lahendamine

Tsiviilasja hind

1170 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Tulundusühistu Kaarli (registrikood 10270232, asukoht Vara küla, Vara vald, 60426 Tartumaa) Hageja esindaja: (Advokaadibüroo [email protected])

vandeadvokaat Andi Tubin Pürn&Tubin, e-post

Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Eve (Advokaadibüroo Heringson GLO, [email protected])

Selberg e-post

Asja läbivaatamine

Avalikul kohtuistungil 17.05.2018

Istungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja Madis Avi ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi Tubin ning kostja XXX ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Selberg

Juures viibisid

Sekretär Dauri Kivipuur

Resolutsioon

1.Jätta rahuldamata XXX tasaarvestuse vastuväide, mille XXX esitas Tulundusühistu Kaarli hagis XXX vastu kahju hüvitamiseks.

2.Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja XXX kanda.

3.Määrata hageja Tulundusühistu Kaarli menetluskulude rahaliseks suuruseks 2517,05 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Varasem menetlus 31.08.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus TÜ Kaarli hagi ja mõistis kostjalt välja kahju summas 1170 eurot ja menetluskulud 1700 eurot hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.09.2017 otsusega Harju Maakohtu 31.08.2016 otsuse osas, millega lahendati XXX tasaarvestuse vastuväide, menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine. Maakohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kostja vastuväited ja tõendid sisuliselt hindamata. 27.11.2017 määrusega jättis Riigikohus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2017 otsus jõustus 27.11.2017. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja taotles kostjalt kahju hüvitise väljamõistmist 1170 euro suuruses. Hageja sõlmis kostja isa XXX 04.01.2008 põllumajandusliku maa rendilepingu, millega kostja isa XXX andis hagejale rendile Oidu kinnistust haritavat maad 42 ha. Rendilepingu järgselt tasaarvestati rendi suurus 15 aasta jooksul rentniku poolt rendileandjale antud laenuga (maa ostuhind, riigilõiv, erastamiskulud omavalitsusele) nimetatud kinnistu ostmiseks. 27.01.2015 saatis kostja XXX õigusjärglasena hagejale teate rendilepingu ülesütlemisest alates 31.03.2015 teate. Kostja palus hagejal edastada tasumata laenujäägi nõude, millest on maha arvestatud rendiga tasaarveldatud summa alates 04.01.2008 kuni 31.03.2015. Pooled pidasid läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, kuid kostja katkestas läbirääkimised pahauskselt ja sõlmis kinnistu müügilepingu kolmanda isikuga. Hageja nõudis läbirääkimiste pidamisega seotud õigusabikulude hüvitamist. Kostja müüs kinnistu enne 01.09.2015. Külviajal (sügis 2014) ei olnud hageja teadlik rendilepingu ülesütlemisest. Saagi koristas hageja kuna tema teostas külvi. Hagejal oli kostja isaga kokkulepe, et juhul, kui kostja isa tahab maad müüa, müüb ta selle hagejale. Kostja soovib tasaarvestust kuni 01.09.2015. Kostja võõrandas maa kolmandale isikule augustis 2015, seetõttu puudub kostjal õigus nõuda hüvitist vähemalt augustikuu 2015 eest juhul kui tasaarvestus toimuks. Hageja vaidleb tasaarvestusele vastu. Kostja vastuväited Kostja pidas hagejaga läbirääkimisi heas usus ja tegeliku sooviga sõlmida leping. Nõue on lõppenud tasaarvestusega. Hageja jätkas kinnistu kasutamist ja majandamist tasu maksmata ka pärast rendilepingu ülesütlemist kuni kinnistu valduse üleandmiseni uuele omanikule (01.09.2015). Rendilepingu hagejaga lõpetas kostja 31.03.2015 rendilepingu lõpetamise teate saatmisega. Millal kostja teate saatis, ta ei mäleta, teade on toimikus (I kd lk 10). Kostja tasus hagejale laenu jäägi, selle üle vaidlust ei ole. Sellega oleks vaidlus pidanud lõppema, aga hageja esitas kostjale 1170 euro maksmiseks arve. Kostja tegi vastuarve: 10.11.2015 esitas kostja hagejale nõude kinnistu kasutamise eest tasu maksmiseks 1225 eurot perioodi 01.04.201501.09.2015 eest. Nõude sisuks on kahju hüvitamine saamata renditulu ehk kasutuseelise väärtuses. Aluseks võttis kostja madalaima rendihinna, mida hageja oli nõus tasuma, st 70 eurot/ha aastas ja 5,83 eurot/ha kalendrikuus. Hageja rikkus kostja valdust perioodil 01.04.20152

01.09.2015. Kostja tasaarvestas tema poolt esitatud hüvitise nõude hageja nõudega kostja vastu ja luges sellega mõlema poole nõuded teineteise vastu kattuvas ulatuses (1170 €) lõppenuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab kostja tasaarvestuse vastuväite rahuldamata. Tulenevalt Ringkonnakohtu otsusest lahendab maakohus käesoleva otsusega kostja tasaarvestuse vastuväite arvestades Tallinna Ringkonnakohtu otsuse sellekohaseid seisukohti. Kostja esitas hageja 1170 euro suurusele nõudele tasaarvestuse vastuväite tuginedes VÕS § 1037 lg 1 alusel hageja poolsele valduse rikkumisele perioodil 01.04.2015-01.09.2015 ning sel perioodil hageja poolt saadud kasutuseelisele. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Tegemist on alusetu rikastumise nõudega, mille eeldusteks on: 1) üks isik on pannud toime teisele isikule kuuluva õiguse rikkumise vastava õiguse käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil; 2) see on toimunud õigustatud isiku nõusolekuta; 3) rikkuja on selle tulemusena rikastunud, st ta on toiminu tulemusena midagi omandanud ehk saanud (Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne lk 608). Käesoleval juhul seisneb hageja kui rikkuja poolt kostja kui õigustatud isiku suhtes väidetavalt toimepandud rikkumine renditasu mittemaksmises perioodi 01.04.2015-01.09.2015 eest summas 1225 eurot. Kostja ei vaidlusta, et hagejal oli saagi koristamise õigus, mida hageja ka tegi. Kuid hageja pani maha uue teravilja. Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2017 otsuse p–st 15 nähtuvalt võttis Ringkonnakohus asja juurde kostja poolt 29.07.2016 esitatud täiendavad seisukohad lisadega. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt võttis Ringkonnakohus asja juurde kostja poolt 30.09.2016 esitatud tõendid ja keeldus asja juurde võtmast hageja poolt 06.12.2016 esitatud tõendeid. 04.01.2008 XXX (rendileandja) ja kostja (rentnik) vahel sõlmitud rendilepingust (I kd lk 82) nähtuvalt andis rendileandja rentnikule rendile Oidu kinnistust haritavat maad 42 ha kasutamiseks põllumajandusliku maana 15 aastaks (lepingu p 1), lepingu p 7 kohaselt ei olnud õigus lepingut ühepoolselt üles öelda vegetatsiooniperioodil 01.04.-01.10 sõltumata maa omandiõiguse üleminemisest ning lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on rentnikul õigus jooksva aasta saagile. Muid käesoleva vaidluse seisukohalt olulisi asjaolusid leping ei kajasta. Poolte kirjavahetusest (I kd lk 87) selgub kostja soov maatükk osaliselt müüa ja asjaolu, et poolte vahel on vastuolud seoses nendevahelise lepinguga. Tõendatud on kostja poolt kohtuistungil esitatud väide rendilepingu lõpetamise teate saatmise kohta kostja poolt hagejale (I kd lk 10). Teade kannab 27.01.2015 kuupäeva. Hageja esindaja 08.04.2015 e-kirjast tulenevalt saab lugeda hageja rendilepingu lõpetamise teate kättesaanuks vähemalt 08.04.2015. Tõendid, mille alusel saaks hageja lugeda teate kättesaanuks varasemast, puuduvad. Kohus leiab, et tulenevalt rendilepingu p 7 esimesest lausest ei olnud lepingus kokkulepitu kohaselt kostjal õigust lepingut ühepoolselt lõpetada ilma hageja nõusolekuta vegetatsiooniperioodil 01.aprillist kuni 01.oktoobrini sõltumata maa omandiõiguse üleminekust. Rendilepingu lõpetamise teate hageja poolt kättesaamine langeb märgitud perioodi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks lepingu lõpetamise teate kättesaanud muul ajal (enne 08.04.2015).

Kostja 09.11.2015 kirjast hagejale (I kd lk 88-89) nähtub, et rendilepingu ülesütlemine kostja poolt jaanuaris 2015. Kirjas märgitu kohaselt lõppes rendileping 31.03.2015 ning asjaolu, et pärast seda pidasid pooled läbirääkimisi uue rendilepingu sõlmimiseks ja/või kinnistu (mõttelise osa) müügiks. Kirjast nähtub põhimõttelise kokkuleppe saavutamine nii lepingu sõlmimiseks kui kinnistu mõttelise osa müügiks, kuid läbirääkimised lõppesid, sest hageja ei suutnud kostjale edastada kinnitust notari aja kokkuleppimise ja rahaliste vahendite olemasolu kohta. Kiri sisaldab ka teavet selle kohta, et hageja jätkab maa omavolilist kasutamist; poolte läbirääkimistel hageja enda ebausaldusväärsena näitamise kohta; kostja müügilepingu sõlmise kohta ostjaga, kes suutis kostja tingimusi täita pea viivitamatult ja tingimuste täitmiseks ettekäändeid otsimata; ostjaga heas usus valduse üleandmise kokkulepete sõlmimise kohta, mille kohaselt ostja ei tee hagejale takistusi vilja koristamisel ja on nõus valduse hilisema üleandmisega. Kirja eelviimases lõigus kostja märgib rendilepingu lõppemist 31.03.2015 ning hageja poolt maa kasutamise jätkamist hoolimata rendilepingu lõppemisest jättes tasu kinnistu omanikele maksmata, maa kasutamise tasu nõudmist perioodil 01.04.2015-01.09.2015. Kirja viimases lõigus käsitleb kostja renditasu suurust. Keskmiseks renditasud on ca 70 eurot/ha aastas, renditasuks 5 kalendrikuu eest on kokku 1225 eurot, mille kostja palub tasuda oma pangakontole hiljemalt 20.novembriks 2015. Hageja 10.11.2015 kirjast kostjale (I kd lk 90-91) nähtub lepingueelsete läbirääkimiste katkestamine kostja poolt, millega seoses hageja selgitab kostjale VÕS sätteid ja Riigikohtu praktikat ning hagejal 1170 eurose usalduskahju tekkimist, hageja teeb kostjale ettepaneku kahju vabatahtlikuks tasumiseks hiljemalt 09.11.2015. Nimetatud kirjavahetus ei tõenda hageja poolt lepingu ülesütlemise teate kättesaamise aega, kirjavahetuses käsitletakse 04.aprillist 2015 hilisemat aega. 17.08.2016 kostja arvamuse (I kd lk 150-151) p-st 6 selgub, et kostja teavitas hagejat rendilepingu ülesütlemisest juba jaanuaris 2015, sellest hoolimata külvas hageja saagi saamise eesmärgil maha vilja (so pärast rendilepingu ülesütlemise teate saamist). Kirja p-st 5 järeldub, et kostja ei ole tasunõudest perioodi 01.04.2015-01.09.2015 eest loobunud. Hageja sellekohane väide on kostja arvates kontekstist väljarebitud. Ka 17.08.2016 kostja arvamuses esitatu ei tõenda hageja poolt lepingu ülesütlemise teate kättesaamise enne 08.04.2018. Hageja kirjast kostjale (I kd lk 152) nähtub rendilepingu ülesütlemine 26.01.2015 avaldusega alates 31.03.2015. Kirjas hageja selgitab kostjale ülesütlemise tagajärgi (VÕS § 195 lg 5) ning kohustust tagastada hagejale maa ostuks võetud laenukohustuse jääk 01.04.2015 seisuga 4298,37 eurot. Maksekorraldusest (I kd lk 154) nähtub, et kostja täitis hageja nõude ning tasus hagejale 4298,37 eurot 09.09.2015. Arvestades, et hageja vastas kostja lepingu lõpetamise teatele 08.04.2015, on eluliselt usutav, et ta sai teate kätte enne seda kuupäeva, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid lugeda tuvastatuks hageja poolt teate kättesaamise ajaks varasemat kuupäeva kui 08.04.2015. Kohus jätab kostja tasaarvestuse vastuväite rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Tsiviilasja hind on 1170 eurot. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusest määrab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse uuesti. Menetluskulud 31.08.2016 otsusega lahendati hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu ja kostjalt mõistis kohus hageja kasuks välja 1170 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud 1700 eurot (sh riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1500 eurot). Menetluskuludelt mõistis kohus kostjalt välja viivise hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.