Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. september 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-3300
Tsiviilasi
Tulundusühistu Kaarli hagi VS vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.08.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VS apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1170 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tulundusühistu Kaarli (registrikood 10270232), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi Tubin Kostja: VS (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Tulundusühistu Kaarli kasuks. See otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
hüvitise nõude hageja nõudega kostja vastu ning luges sellega mõlema poole nõuded teineteise vastu kattuvas ulatuses, s.o 1170 eurot, lõppenuks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
kinnistut ilma selle eest tasumata. Kasutuseelise väärtuse määramisel tugines kostja poolte vahelistele läbirääkimistele ning väitis, et esmase pakkumise kohaselt oli hageja nõus kinnistu rentimise eest maksma 70 eurot/ha aastas. Poolte vahelisest e-kirjavahetusest ja hageja poolt koostatud lepingu projektidest nähtub, et hageja oli nõus maksma ka kõrgemat hinda. Maakohus ei ole kostja poolt esile toodud asjaolusid ja tõendeid hinnanud ega selgitanud, miks neid ei saa kasutuseelise väärtuse ja tasaarvestuse põhjendatuse üle otsustamisel arvestada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.