Tulundusühistu Kaarli hagi VS vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.08.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VS apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1170 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tulundusühistu Kaarli (registrikood 10270232), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi Tubin Kostja: VS (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2016 otsus osas, milles lahendati VS tasaarvestuse vastuväide, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata tühistatud osas tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Jätta ülejäänud osas Harju Maakohtu 31.08.2016 otsus muutmata, täiendades seda selgitustega, et tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega ning, et see otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.
Võtta tsiviilasja materjalide juurde VS poolt 30.09.2016 esitatud tõendid.
5.Keelduda Tulundusühistu Kaarli poolt 06.12.2016 esitatud tõendite vastuvõtmisest.
6.Harju Maakohtu 31.08.2016 otsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Hagi rahuldada tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega ja välja mõista VS-lt kahju summas 1 170 eurot (üks tuhat ükssada seitsekümmend eurot)
Tulundusühistu Kaarli kasuks. See otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.03.2016 esitas Tulundusühistu Kaarli (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus VS-lt (kostja) välja mõista kahju hüvitise summas 1170 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning LS (kostja isa) 04.01.2008 põllumajandusliku maa rendilepingu, millega LS andis hagejale rendile Oidu kinnistust haritavat maad 42 hektarit. Rendilepingu järgselt tasaarvestati rendi suurus 15 aasta jooksul rentniku poolt rendileandjale antud laenuga (maa ostuhind, riigilõiv, erastamiskulud omavalitsusele) nimetatud kinnistu ostmiseks. 27.01.2015 saatis kostja LS õigusjärglasena hagejale teavituse, millega ütles üles 04.01.2008 LS ning hageja vahel sõlmitud põllumajandusliku maa rendilepingu alates 31.03.2015. Kostja palus hagejal edastada nõude seoses tasumata laenujäägiga, millest on maha arvatud rendiga tasaarveldatud summa alates 04.01.2008 kuni 31.03.2015. Pooled pidasid uue lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi, kuid kostja katkestas lepingueelsed läbirääkimised pahaukselt ning sõlmis kinnistu müügilepingu hoopis kolmanda isikuga. Hageja nõudis läbirääkimiste pidamisega seotud õigusabikulude hüvitamist. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja pidas hagejaga läbirääkimisi heas usus ja tegeliku sooviga sõlmida hagejaga leping(ud). Samuti märkis kostja, et nõue on lõppenud tasaarvestusega. Hageja jätkas kinnistu kasutamist ja majandamist kostjale tasu maksmata ka pärast rendilepingu ülesütlemist kuni kinnistu valduse üleandmiseni kostja poolt uuele omanikule (01.09.2015). Kostja on esitanud hagejale 10.11.2015 nõude kinnistu kasutamise eest tasu maksmiseks summas 1225 eurot. Nõude sisuks on kahju hüvitamine saamata renditulude ehk kasutuseeliste väärtuses. Esitatud nõude puhul on kostja võtnud aluseks madalaima rendihinna, mida hageja oli nõus tasuma, st 70 eurot/ha aastas ja 5,83 eurot/ha kalendrikuus. Hageja on rikkunud kostja valdust perioodil 01.04.2015 kuni 01.09.2015. Kostja tasaarvestas tema poolt esitatud
hüvitise nõude hageja nõudega kostja vastu ning luges sellega mõlema poole nõuded teineteise vastu kattuvas ulatuses, s.o 1170 eurot, lõppenuks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 31.08.2016 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1170 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1700 eurot (sh riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1500 eurot) ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ja kostja isa LS vahel sõlmiti 04.01.2008 rendileping, millega LS andis hagejale rendile Oidu kinnistust 42 hektarit asukohaga Undi küla, Vara vald, Tartumaa kasutamiseks põllumajandusliku maana tähtajaga 15 aastat. Rendileping on üles öeldud alates 31.03.2016 kostja poolt, kes on LS õigusjärglane. Pooled pidasid läbirääkimisi uue rendilepingu sõlmimiseks alates 08.04.2015 kuni 29.07.2015, millal kostja teatas, et on lepingu sõlminud kolmanda isikuga. VÕS § 14 lg 3 kohaselt ei või isik pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Poolte ekirjavahetusest nähtub, et pooled olid leppinud kokku rendilepingu olulistes tingimustes, kuid ei olnud veel lepingut nõuetekohaselt vormistanud. Kostja lõpetas läbirääkimised seetõttu, et hageja ei saanud pakkuda kohest notariaega ning ei olnud võimeline koheselt ostusummat notari deposiiti tasuma. Hageja on pakkunud 28.07.2015, et hageja saab ostusumma tasuda kõige varem 5.ndal augustil. Samas on kostja juba 29.07 (s.o päev hiljem) sõlminud kolmanda isikuga kinnistu müügilepingu. Kohus leidis, et läbirääkimiste katkestamise oluliseks põhjuseks ei saa olla asjaolu, et hageja ei olnud suuteline koheselt nõutud summat tasuma, vaid oli selleks võimeline ligikaudu nädal hiljem. Notariaalse tõestamise aja määrab pooltele aga notar vastavalt oma vabadele aegadele ning hageja pädevuses ei saanud olla lepingute allkirjastamise määramine mingiks kindlaks kuupäevaks. Seega on kostja katkestanud läbirääkimised ilma mõjuva põhjuseta pärast seda, kui hagejas oli tekitatud usaldus, et leping sõlmitakse. Sellises situatsioonis oli kostja poolt läbirääkimiste katkestamine ja lepingu sõlmimine kolmanda isikuga pahauskne. Maakohus leidis, et VÕS § 14 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel tuleb kostjal hagejale hüvitada lepingueelsete läbirääkimistega seonduvad õigusabikulud summas 1170 eurot.
6.Maakohus märkis, et kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, milles tugineb VÕS § 1037 lg 1 alusel valduse rikkumisele hageja poolt perioodil 01.04.2015-01.09.2015 ning nimetatud perioodil hageja poolt saadud kasutuseelistele. 13.06.2016 kirjas selgitas kohus kostjale asjaolude väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist ning selgitas, et kostjal lasub kohustus tõendada kasutuseelise väärtus. Kostja aga kohtu määratud tähtajaks asjaolusid välja ei toonud ning tõendeid kasutuseelise väärtuse kohta ei esitanud. Seetõttu jättis kohus kostja tasaarvestuse avalduse rahuldamata ning ei pidanud vajalikuks muid poolte poolt väljatoodud asjaolusid seoses tasaarvestusega eraldi hinnata. Samuti märkis kohus, et jätab TsMS § 331 lg 1 alusel kostja poolt 17.08.2016 esitatud seisukoha tähelepanuta.
7.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1500 eurot (ilma käibemaksuta).
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.30.09.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 31.08.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Apellatsioonkaebuse kohaselt käsitles maakohus poolte vastuväiteid ja tõendeid erapoolikult ning jättis ebaõigesti kostja esitatud tõendeid tähelepanuta. Kostja esitas ühe vastuväitena tasaarvestusavalduse. Maakohus on vaidlustatud otsuses märkinud, et kostja ei ole tähtaegselt kohtu 13.06.2016 kirjale vastanud. Kostja selgitas, et kohtu 13.06.2016 kiri jõudis temani meiliaadressilt [email protected] ning nimetatud kirjas oli märgitud kohtu kontaktandmeteks Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja; E-post – [email protected]. Kostja edastas eelnimetatud aadressile nõutud selgitused tähtaegselt, s.o 29.07.2016. Mitteprofessionaalse isikuna eeldas kostja enda vastuse jõudmist tsiviilasja materjalideni ning ei lisanud kirja adressaadiks mõnda muud kohtu e-postiaadressi ega kontrollinud, kas kohus edastab talle seisukohtade kättesaamise kohta kinnituse. Kostja kontrollis üksnes seda, kas antud kiri on jõudnud adressaadini (st kas edastamise kohta ei ole tulnud süsteemiadministraatori poolt veateadet) ning uskus selliselt, et tema e-kiri on leidnud tee tsiviilasja materjalideni. Õigusteadmiste puudumise tõttu ei teadnudki kostja oma dokumenti esitada spetsiaalsele menetluspostiaadressile. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra“ § 36 lg 9, sätestab, et kui e-posti teel esitatakse menetlusdokument otse kohtunikule või muule kohtuteenistujale, tagab vastav isik dokumendi registreerimise kohtute infosüsteemis, edastades selle sama paragrahvi lõikes 1 märgitud aadressil ning teavitades saatjat elektroonilise vastuvõtukinnitusega. Kostja leiab, et tema seisukohad jõudsid kohtule õigeaegselt ning neid arvestamata jättes on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme. Kuivõrd tema poolt edastatud seisukohtade ja tõendite osas ei ole kohus oma seisukohti väljendanud ja tõendeid hinnanud, ei saa ringkonnakohus esitatud seisukohti ja tõendeid esmakordselt hinnata, mistõttu tuleb otsus tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
10.Ka olukorras, milles kostja ei oleks seisukohti ja tõendeid esitanud, pidanuks kohus võtma seisukoha kasutuseeliste väärtuse kohta, kuna kohtul olid olemas kostja seisukohad kasutuseeliste hindamise kohta. Seejuures määras kostja kasutuseeliste väärtuse hageja enda poolt pakutud kasutuseeliste väärtuse (s.o rendihinna) järgi. Ka nimetatud asjaolude kohta ei ole kohus seisukohta võtnud ning on selliselt rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme. Lisaks ei oleks kohus tohtinud otsuses märkida, et jätab tasaarvestusavalduse rahuldamata. Olukorras, milles kohus leidis, et kostja ei ole oma vastuväiteid piisavalt tõendanud, saanuks kohus jätta need TsMS 3401 lg 3 järgi tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles lahendati kostja tasaarvestuse vastuväide, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, täiendades seda selgitustega, et tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega ning, et see otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.
13.Haginõude põhjendatuse osas ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus on jätnud tema tasaarvestuse vastuväite põhjendamatult rahuldamata. Samuti heidab kostja maakohtule ette, et maakohus ei ole menetlenud tema poolt 29.07.2016 maakohtule esitatud seisukohti ja tõendeid.
14.Kostja tugines maakohtus asjaolule, et hageja kasutas ajavahemikul 01.04.2015 – 01.09.2015 kinnistut ilma selle eest tasumata, mistõttu on hageja saanud kasutuseelisest 1225 eurot. Kostja tasaarvestas oma nõude hageja nõudega.
15.Harju Maakohus saatis pooltele 13.06.2016 kirja, milles selgitas, et kostjal lasub kasutuseelise väärtuse tõendamise kohustus ning andis kostjale asjaolude ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 29.07.2016. Kohtuotsuses märkis maakohus, et kostja ei toonud määratud tähtajaks välja asjaolusid ning ei esitanud tõendeid kasutuseelise väärtuse kohta. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et ta saatis täiendavad seisukohad koos tõenditega 29.07.2016 kohtuistungi sekretär EM e-posti aadressile. Selle tõendamiseks on kostja 30.09.2016 esitanud ringkonnakohtule maakohtu 13.06.2016 teate vastuvõtmist vajava dokumendi kohta, kohtuistungi sekretäri e-posti aadressile saadetud kostja 29.07.2016 ekirja väljatrüki, kostja 29.07.2016 täiendavad seisukohad ja selle lisad (hageja esindaja ekiri, Statistikaameti andmete väljatrükk ja Maalehe artikli väljatrükk). Kolleegium märgib, et kuna kostja eelmärgitud väite osas seisukoha võtmine eeldab tõendite hindamist, siis võtab kolleegium eelnimetatud tõendid asja materjalide juurde.
16.TsMS § 336 lg 2 sätestab, et elektrooniline dokument loetakse kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Justiitsministri 28.12.2005 määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra § 5 lg 1 kohaselt tuleb e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel http://www.just.ee. Sama korra § 7 lg 1 sätestab, et e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti. Kostja ei saatnud menetlusdokumente eelnimetatud korra § 5 lg-s 1 viidatud e-posti aadressile, vaid kohtuistungi sekretäri aadressile. Kostja väide, et ta ei teadnud õiget menetlusposti aadressi, on väär, kuna kostja oli eelnevalt (16.03.2016) menetlusdokumente sinna saatnud. Justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 57 kehtestatud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 36 lg 9 sätestab küll, et kui e-posti teel esitatakse menetlusdokument otse kohtunikule või muule kohtuteenistujale, tagab vastav isik dokumendi registreerimise kohtute infosüsteemis, edastades selle käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud aadressil ning teavitades saatjat elektroonilise vastuvõtukinnitusega. Kostja ei ole aga tõendanud, et tema kiri kohtuistungi sekretäri e-posti aadressile jõudis. Riigikohus on 10.12.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08 (p 9) selgitanud, et elektrooniliselt saadetud apellatsioonkaebuse kohtusse jõudmist ei tõenda üksnes e-kirja väljatrükk. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda ka e-kirja väljatrükk kohtuistungi sekretäri e-posti aadressile menetlusdokumentide saatmise kohta seda, et e-kiri sellele aadressile jõudis.
17.Samas ei selgu maakohtu otsusest, miks maakohus ei arvestanud tasaarvestust puudutavaid väiteid ja tõendeid, mis esitati enne 29.07.2016. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kostja põhjendas, et hageja kasutas ajavahemikul 01.04.2015 – 01.09.2015
kinnistut ilma selle eest tasumata. Kasutuseelise väärtuse määramisel tugines kostja poolte vahelistele läbirääkimistele ning väitis, et esmase pakkumise kohaselt oli hageja nõus kinnistu rentimise eest maksma 70 eurot/ha aastas. Poolte vahelisest e-kirjavahetusest ja hageja poolt koostatud lepingu projektidest nähtub, et hageja oli nõus maksma ka kõrgemat hinda. Maakohus ei ole kostja poolt esile toodud asjaolusid ja tõendeid hinnanud ega selgitanud, miks neid ei saa kasutuseelise väärtuse ja tasaarvestuse põhjendatuse üle otsustamisel arvestada.
18.Kuna maakohus ei ole tasaarvestuse avaldust puudutavaid kostja väiteid ja tõendeid, samuti tasaarvestusele esitatud hageja vastuväiteid, sisuliselt hinnanud, siis tuleb tsiviilasi saata osas, milles lahendati kostja tasaarvestuse vastuväide, maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik teha TsMS § 450 lg 1 ja 2 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus. TsMS § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Vastavalt TsMS § 450 lg-le 2, kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). TsMS § 450 lg 4 kohaselt, kui kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda.
19.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 450 lg 3 järgi on tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus, kuid sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab hageja hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju, kui edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata ja kohus tühistab seetõttu ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda.
20.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 ja lg 5 järgi maakohtu otsustada.
21.06.12.2016 esitas hageja koos vastusega apellatsioonkaebusele kostja 16.03.2016 ja 17.08.2016 maakohtule esitatud seisukohad koos lisadega. Hageja soovib nendega tõendada, et kostja teadis maakohtu õiget menetlusposti aadressi. Kolleegium märgib, et esitatud dokumendid on juba tsiviilasja toimikus (t lk 77-92 ja lk 149-155) (kostja 17.08.2016 seisukoha osas on maakohus otsuses märkinud, et jätab selle TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta). Kuna toimikus olevatest dokumentidest nähtub, millisele aadressile on need saadetud, siis puudub vajadus nende täiendavaks esitamiseks. Seetõttu kohus keeldub nende vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1). Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid esitajale tagastada (Riigikohtu 05.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12 p 29).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.