2.Mõista kostjalt XXX ́ilt hageja XXX kasuks välja kahjuhüvitis 2 339.75 eurot (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa eurot ja 75 senti). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista kostjalt XXX ́ilt hageja XXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot.
Edasikaebamise kord
2-17-4791 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad
1.Hagiavalduse kohaselt volitas hageja XXX organiseerima remonditöid aadressil Tallinn, XXX. XXX sõlmis tööde tegemiseks suulise lepingu kostjaga, mille alusel kohustus kostja töövõtjana valmistama hageja tellimusel punastest tellistest ahju korterelamus aadressil XXX, Tallinn. Pooled leppisid tööde maksumuseks kokku 1 387 eurot. Tööd tuli teostada ajavahemikul 10.08.2016 - 22.08.2016. Kokkulepitud tööd lõpetati kahe nädala jooksul. Tehtud ehitustööde eest tasuti sularahas. Töö oli vastuvõetud. Enne küteperioodi saabumist, ehk augustis puudus hagejal mõistlik põhjus tuvastada olulised puudused tehtud töös. Kütteperioodi saabumisel (oktoobris) märkas hageja, et ahju kütmisel ilmneb "ahjutelliste loksumine" ehk ahjutellised liikusid edasi-tagasi. Oktoobris võttis hageja ühendust teenuse osutajaga tehtud töö kvaliteedi kontrollimise eesmärgiga. Kostja käis ahju üle vaatamas kokku 3 korda, 2 korda oktoobris ja üks kord novembris. Peale ahju vaatlust ütles kostja, et hageja on valesti ahju kütnud ja see ei ole tema viga. Hageja esindaja tellis korstnapühkimise akti 5.12.16, mille uuringu käigus avastati pottsepa koolituse läbinud kostja ehitatud ahjul järgmised vead: ahju väliskesta ja lõõristiku seinete vahel ei ole jäetud paisumisvuuke, mille tulemusena on tekkinud ahju välisseina praod; ahju välisseina ladumisel on kasutatud „ lahjat” segu (savi kogus segus on väiksem kui vaja), mille tõttu on tellised kohati seinas lahtised; esimene tõusulõõr, kus on küttekolde kõige suurem kuumus, on jäetud pooles ulatuses tulekindlate tellistega vooderdamata, mille tõttu välisseina temperatuur ületab normidega ette nähtud (80 kraadi C) temperatuuri. Antud küttekolde kasutamine on elu- ja tuleohtlik. Korstnapühkija-meister XXX on selgitanud, et XXX on küll läbinud pottsepa koolituse, kuid ta ei ole sooritanud pottsepa kutseeksamit ja tal puudub õigus ehitada küttekoldeid. 22.12.2016 alustas Päästeameti Põhja päästekeskus hageja taotluse alusel haldusmenetlust lähtudes haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 1. Päästeameti Põhja päästekeskus viis 28.12.2016 läbi paikvaatluse Tallinnas XXX, mille käigus tuvastati järgmised asjaolud: XXX, Tallinn paikneb mansardikorrusega puidust korterelamu. Elamu esimesel korrusel on punastest tellistest ahi. Ahju vuukidel on praod, välisvoodril on lahtiseid telliseid. Korstnapühkija XXX 05.12 väljastatud aktist nähtub, et kütteseadme kasutamine võib olla ohtlik. Vastavalt tuleohutuse seaduse § 8 lg 4 kohaselt, kasutada võib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi. Seega ei ole kütteseadme kasutamisel tagatud ohutus. Põhja päästekeskus tegi hagejale järgmise ettekirjutuse: XXX Tallinn asuva ehitise tuleohutusülevaatuse käigus tuvastatud tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks. Seega, kostja eiras paigaldamisel ohutusnõudeid ja paigaldamisjuhendit ega paigaldanud keskküttekatelt vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõttes. Detsembris võttis hageja esindaja korduvalt ühendust kostjaga nii e-posti kui ka telefoni teel. Hageja nõudis mõistliku aja jooksul uue töö tegemisega seotud kulude kandmist. Kostja ei olnud hageja nõuetega nõus ja pakkus, et parandab töö ise. Hageja sellega ei nõustunud. Seega on kostja tekitanud hagejale kahju kokku 2 339.75 eurot, millest ehitusmaterjalide maksumus moodustab 952.75 eurot ja 1 387 eurot moodustab kostjale ebakvaliteetse töö eest makstud tasu.
2-17-4791 Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise summas 2 339.75 eurot. II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt omab hageja lepingulisi suhteid XXX mitte kostjaga. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli kostjaga sõlmitud suuline leping. Hageja on tuginenud hagiavalduses ka korstnapühkimise 05.12.2016 aktile, mille uuringu käigus avastati ahjul vead, millised on väidetavalt kostja ehitatud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kuidagi tõendanud kostja seost antud töödega ning korstnapühkimise akt on XXX poolt vormistatud hageja sõnadele tuginedes. Seega ei olnud ka korstnapühkija-meister XXX teadlik ahju ehitajast. Hageja on tuginenud Põhja päästekeskuse ettekirjutusele, millega on antud hagejale ettekirjutus XXX, Tallinn asuva ehitise tuleohutusülevaatuse käigus tuvastatud tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks aega kuni 10.10.2017. Antud dokumendil ei ole mingit seost kostjaga. Lisaks ei seosta hageja poolt väljatoodud kirjavahetus kostjat kuidagi Vesivärava tn 18 asuva ahjuga. Hageja on esitanud Põhja päästekeskuse vastuse päringule, mille kohaselt on väärteomenetluse käigus läbi viidud ülekuulamisel XXX öelnud, et ehitas 2016. a augustis teenustööna aju aadressil XXX. Päästeameti poolt väljastatud dokumendis püüdvad väärteomenetluse number, samuti pole esitatud ühtki tõendavat dokumenti kostja ülekuulamise läbiviimiseks. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et tegemist on hageja päringus märgitud sõnadele tugineva vastusega, milline ei kajasta reaalset asjade kulgu. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele..
2-17-4791
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ning tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise ebakvaliteetselt teostatud tööde (ahju ehitamine) eest summas 2 339.75 eurot. Kostja hagi ei tunnista, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja teostas hagejale töid. Hageja on tõendanud, et tal oli lepinguline suhe XXXga, mitte kostjaga.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et Tallinnas XXX majja ehitatud ahi on ehitatud ebakvaliteetselt, kütteseade ei vasta tuleohutusnõuetele ja antud küttekolde kasutamine on elu- ja tuleohtlik. Nimetatud asjaolu on tõendatud korstnapühkija-meister XXX korstnapühkimise aktiga (tl 6-7) ja Päästeameti 02.01.2017 ettekirjutusega (tl 9-10).
7.Hageja väidete kohaselt volitas ta XXX remonditööde organiseerimiseks ja XXX hageja esindajana sõlmis tööde teostamiseks suulise lepingu kostjaga. Kohtule esitatud volikirjast (tl 55) nähtuvalt on hageja ja XXX volitanud 01.08.2016 XXX korraldama ahju parandamise ja sellest tulenevate nüanssidega seotud tööd. Seega on hageja andnud XXXle volituse ahju parandamise ja sellega seonduvate tööde organiseerimiseks, mitte nimetatud tööde teostamiseks, nagu on väitnud kostja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Seega tuleb XXX poolt tehtud tehingud lugeda teostatuks hageja ja XXX ́i nimel. Järgnevalt käsitleb kohus poolte väiteid selle kohta, kas hageja on tõendanud, et kostja ehitas ahju aadressil Tallinn, XXX või mitte.
8.Hageja on kohtule esitanud korstnapühkija-meister XXX 05.12.2016 korstnapühkimise akti (tl 6-7), millest nähtuvalt avastati aadressil XXX, Tallinn XXX ́i poolt ehitatud ahjul vead. Samast aktist nähtuvalt on XXX küll läbinud pottsepa koolituse, kuid ta ei ole sooritanud pottsepa kutseeksamit ja tal puudub õigus ehitada küttekoldeid. Kostja leiab, et antud tõend ei kinnita kostja seost antud töödega, kuna korstnapühkimise akt on XXX poolt vormistatud hageja sõnadele tuginedes. Hageja on kohtule esitanud väljavõtte XXX ja kostja vahelisest elektronkirjavahetusest (tl 56 – 59). XXX 07.01.2017 e-kirjast nähtuvalt on XXX kostjat teavitanud ettekirjutusest, et on vaja ehitada uus ahi või vastasel korral tuleb maksta trahvi. Samas e-kirjas on XXX märkinud: „Me tahame heaga Teiega kokku leppida, et Te tagastaksite meile raha oma töö ja materjalide eest, sest teine pottsepp ei taha teha taaskasutatud materjalist, sest siis ei saa ta anda meile oma tööle garantiid. Meie palkame teise pottsepa, sest Teil ei ole ahjutegemise luba (tuletõrjeinspektori sõnul).“ Kohus märgib, et kuigi viidatud kirjavahetuses ei ole otsesõnu märgitud, et tegemist on Tallinnas, XXX ehitatud ahju ehitamist käsitleva vestlusega, saab nimetatud kirjavahetust hinnata kogumis hageja poolt kohtule esitatud 05.12.2016 korstnapühkimise aktiga ja Päästeameti 02.01.2017 ettekirjutusega, milles käsitletakse aadressil XXX, Tallinn asuva ahju puuduseid. Kohtu hinnangul on XXX 07.01.2017 e-kirjas viidatud XXX 05.12.2016 korstnapühkimise aktile, kuivõrd antud aktis on märgitud, et kostjal puudub õigus ehitada küttekoldeid. Samuti on nimetatud e-kirjas viidatud Päästeameti 02.01.2017 ettekirjutusele, millega anti hagejale ja XXX ́ile tähtaeg kuni 10.10.2017 XXX kütteseadme (ahju) tuleohutusnõuetele vastavuse tagamiseks ja hoiatati neid, et juhul, kui nad ettekirjutust tähtajaks ei täida, siis rakendatakse nende suhtes sunniraha 200 eurot.
2-17-4791 15.01.2017 vastuskirjas XXX on kostja märkinud, et ta on valmis tulema ja parandama enda kulul kõik selle ahju puudused kõikide pottseppade, korstnapühkijate ja tuletõrjujate soovituste kohaselt. Kohtu hinnangul on kostja nimetatud e-kirjas sisuliselt möönnud tuleohutusnõuetele mittevastava ahju ehitamist. Kostja ei ole kohtule esitatud vastustes kordagi väitnud, et ta oleks XXXga rohkem koostööd teinud, mistõttu pole kohtul alust arvata, et kohtule esitatud elektronkirjavahetus käsitletakse Tallinnas XXX asuva ahjuga seotud probleeme, mitte mõne teise objektiga seotud probleeme. Hageja on kohtule esitanud Päästeameti 29.08.2017 vastuse päringule (tl 53-54), millest nähtuvalt on XXX 06.01.2017 Päästeameti Põhja päästekeskuse poolt väärteomenetluse käigus läbi viidud ülekuulamisel öelnud, et ehitas 2016. a augustikuus teenustööna ahju aadressil XXX, Tallinn. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna Päästeameti poolt väljastatud dokumendis puuduvad väärteomenetluse number ja pole esitatud ühtki kostja allkirjaga dokumenti kostja ülekuulamise läbiviimiseks, siis on tegemist üksnes hageja päringus märgitud sõnadele tugineva vastusega, mis ei kajasta asjade tegelikku kulgu. Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 5 lg 8 kolmanda lause kohaselt selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo vaneminspektori XXX poolt allkirjastatud vastuse (tl 53-54) näol on tegemist ametliku vastusega järelepärimisele ja kohtul puudub igasugune alus arvata, et Päästeamet väljastab isikutele dokumente informatsiooniga, mis ei vasta tegelikult tõele. Asjaolu, et nimetatud vastuses puudub viide väärteomenetluse numbrile, ei muuda antud tõendi sisu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hinnates hageja poolt esitatud tõendeid kogumis, on tuvastatud, et kostja on hageja esindaja XXXga suuliselt sõlmitud lepingu alusel teenustööna ehitanud tuleohutusnõuetele mittevastava ahju aadressil Tallinn, XXX.
9.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on ehitanud hagejale tuleohutusnõuetele mittevastava ahju ja hageja on seega kandnud kahju, siis on hagejal tulenevalt VÕS § 115 lg 1 õigus nõuda kahju hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt on kostja tekitanud hagejale kahju 2 339.75 euro ulatuses, mis seisneb ehitusmaterjalide maksumuses 952.75 eurot ja kostjale ebakvaliteetselt teostatud tööde eest makstud tasus 1 387 eurot. Kostja ei ole kahju suuruse osas vastuväiteid esitanud.
10.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 2 339.75 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2-17-4791 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.Kohus rahuldab hagi ja jätab kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja nõuab TsMS § 138 lg 1 alusel hagiavalduselt tasutud riigilõivu 250 euro hüvitamist. Hageja tasus riigilõivu summas 250 eurot (tl 32), mis vastab RLS lisas 1 ette nähtud määrale hagi esitamise ajal. Seega on riigilõivu kulu põhjendatud. Kohus määrab eeltoodu põhjal kindlaks, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu riigilõivuna on 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 250 eurot. Kostja kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.