Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Avalduse asjaolud XX (avaldaja, võlgnik) esitas 24.07.2017 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 05.07.2017 otsuse täiteasjades nr 025/2013/3493 ja 025/2017/672. Võlgnik palus liita kaebuse tsiviilasjas nr 2-17-8387 praeguse kaebusega ühte menetlusse ja kohustada kohtutäiturit lahendama uuesti avaldaja 05.06.2017 kaebused. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur sissenõudja Placet Group OÜ (puudutatud isik I) avalduse alusel täitemenetluse nr 025/2013/3493 avaldajalt võla sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-6754. Sissenõudja Abi Kapital Grupp OÜ (puudutatud isik II) avalduse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse nr 025/2017/672 avaldaja suhtes. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-111820. Kohtutäitur koostas 22.05.2017 täiteasjades nr 025/2013/3493 ja nr 025/2017/672 aktid: teabenõue (võlgniku sissetulekute kohta teabe andmise nõue, akt 1), täitetoimingust (vara arestimisest) teatamine (akt 2) ning täitekulu väljamõistmise otsus (akt 3). Avaldaja esitas 05.06.2017 täiteasjades kaebuse kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale. Kohtutäitur jättis 05.07.2017 otsusega rahuldamata avaldaja taotluse tühistada teabenõue (võlgniku sissetulekute kohta), millega ei ole võlgnikule jäetud arestimisel vabaks pangakontol nr EE751010052027180006 mittearestitavad sissetulekuid ja võlgniku kohustatakse esitama mittearestitavate vahendite osas taotlust kohtutäituri kontole laekunud summade tagastamiseks, samuti jättis kohtutäitur rahuldamata aktide 2 ja 3 tühistamise taotluse. Kohtutäitur leidis otsuses, et vaidlustatud akt 1 on õiguspärane. Mittearestitavaid sissetulekuid ei või arestida, kuid teabenõudega soovib kohtutäitur saada objektiivset ülevaadet võlgniku kõikidest tegelikest sissetulekutest. Teabenõude koostamisel juhindus kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 toodud sissetulekute näidisloetelust, TMS §-s 135 sätestatust (varjatud sissetulek) jt menetlusnormidest. Menetlusalases praktikas on ilmnenud olukordi, kus võlgnik töötab nt töölepinguta ja/või laseb väljamaksed töötasu eest kanda kolmanda(te) isiku(te) konto(de)le või ajab oma igapäevaseid arveldamistoiminguid kolmanda isiku kontot kasutades või töötab välisriigis ja arveldab välisriigi krediidiasutuse kaudu, omades samas piisavalt vara, kuid ei maksa sellele vaatamata oma võlakohustusi. Kohtutäitur ei näe võlgnike kontole laekunud maksete selgitusi, mistõttu ei ole kohtutäituril võimalik tuvastada laekumise tunnuste järgi selle arestitavust või mittearestitavust. Võlgnikule on tagatud AS-is SEB Pank mittearestitav palga alammäär kalendrikuu kohta kummaski täitetoimikus, millest on võlgnik teadlik (kohtutäituri 21.04.2017 vastus võlgniku taotlusele). Täiteasjas nr 025/2017/672 ei ole kohtutäitur arestinud võlgniku kinnisasja teistkordselt. TMS § 149 lg-st 1 ja kinnistusraamatu andmetest lähtudes saatis kohtutäitur võlgniku kinnisasjale käsutamise keelumärke seadnud kohtutäituritele (Mati Roodesele 17.02.2017 ning Elin Vilippusele 21.04.2017) avaldused sundtäitmisega ühinemiseks.

Aktiga 3 mõistis kohtutäitur võlgnikult välja otseste täitekuludena 3,89 eurot (sõidukulu 22.05.2017 kell 14.50 - võlgniku elu/asukoha külastus vara arestimise eesmärgil, asukoha tuvastamise ja võlgnikuga kontakti saamise eesmärgil - 2,15 eurot; akti koostamise/väljastamise (posti)kulu – 1,09 eurot), kulusummale lisandub käibemaks. Otsus põhineb seadusega sätestatud alusel kohtutäituri sõiduki kasutamisele ning postikulu vastab objektiivsele kulule. Seega puudub alus nimetatud akti tühistamiseks. Kohtutäitur on reaalselt käinud võlgniku kinnisvara asukohas eesmärgiga tuvastada võimalikku vara olemasolu, mida arestida, ning samas luua võlgniku enesega vahetu kontakt. Kuna võlgnikule on edastatud menetlusdokumendid e-postiga, kuid võlgnik ei ole pidanud vajalikuks nende kättesaamist kinnitada, siis postitas kohtutäitur võlgnikule menetlusdokumendid ka tavaposti teel, et lugeda need võlgnikule edastatuks TMS § 10 lg 5 sätestatut arvestades. Täitekulu otsus on koostatud tegelikul kulul põhinevalt. Puudutatud isikute seisukohad Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäituri väitel on 05.07.2017 otsus õiguspärane. Võlgnikule on kummaski täitetoimikus jäetud konto arestimisel palga alammääras kalendrikuu kohta mittearestitav sissetulek AS-is SEB Pank. Kohtutäitur ei ole võlgniku kaebuses toodud nõude (mittearestitava sissetuleku tagamine palga alammääras kalendrikuus) täitmisest keeldunud enne kohtusse pöördumist, mis nähtub ka otsuses esitatust. Kohtutäitur ei ole nõudnud võlgnikult kummaski täitetoimikus lisatasu, seega ei ole vajadust lahendada vaidlust ebaõige lisatasu määramise üle. Kohtusse pöördumine on tingitud võlgniku hooletusest oma e-posti lugemisel ja/või võlgniku mitteõigustatud huvist. Puudutatud isikute I ja II arvamuse kohaselt ei ole avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks põhjendatud. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis 29.01.2018 määrusega kaebuse rahuldamata ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Kohus jättis rahuldamata taotluse tsiviilasjade nr 2-17-11251 ja 2-17-8387 liitmiseks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole õige võlgniku arvamus, et kohtutäituri 22.05.2017 teabenõue on rajatud sellisele õiguslikule alusele, millest tulenevalt tagastatakse kohtutäituri kontole laekunud arestimisele mittekuuluvad summad läbi kohtutäituri ametialase konto ainult võlgniku igakordsel taotlusel. Teabenõudest nähtuvalt on kohtutäitur kohustanud võlgnikku esitama teavet võlgniku sissetulekute ja väljaminekute suuruse, tegelike elatusallikate ja väljaminekute eest maksja nime jne kohta, samuti esitama vara, sh kohustuste, nimekirja. Võlgnik leidis, et temal ei ole kohustust saata kohtutäiturile andmeid oma sissetulekute kohta. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist (TMS § 26 lg 1). TMS 60 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja. Vara nimekirjast peab lisaks olemasolevale varale muu hulgas nähtuma

vara, mille võlgnik on viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist tasu eest võõrandanud oma lähikondsele pankrotiseaduse § 117 tähenduses ning vara, mida võlgnik on viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist kinkinud. Võlgnikult sissetulekute ja väljaminekute kohta teabe nõudmisel on kohtutäitur tegutsenud õiguspäraselt. Kohtutäitur peabki omama täielikku teavet võlgniku varalise seisu kohta ning teabe andmiseks kohustatud isik on eeskätt võlgnik ise (ning ka teised isikud kohtutäituri päringul). Kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse alusel (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08). Teabe nõudmisest ei ole võimalik teha järeldust, et kohtutäitur soovib hakata tagastama kontole laekunud mittearestitavaid sissetulekuid vaid võlgniku igakordsel taotlusel. Selline kaebaja järeldus on meelevaldne. Kohtutäituri kinnitusel on võlgniku konto vabastatud palga alammäära ulatuses. Võlgnikule on vastav teave kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt edastatud juba 21.04.2017. Teabe edastamine nähtub ka tsiviilasjas nr 2-17-8387 kohtutäituri 26.07.2017 vastuse lisana esitatud tõendist, ning kohtutäiturite infosüsteemi väljavõttest, seega puudub võlgnikul ka sisuline õiguskaitsevajadus. Võlgnik vaidlustas 22.05.2017 täitetoimingust vara arestimisest teatamise põhjusel, et võlgnikule kuuluv kinnisvara on juba arestitud ning kohtutäituril puudub õigus kinnisasja ja selle päraldiste topeltarestimiseks. Samuti ei saa arestida võlgnikule kuuluvat vallasvara tulenevalt TMS §-st 66. Kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt ei olegi võlgniku kinnisvara neis täiteasjades arestitud ning kohtutäitur on esitanud avaldused teiste sundtäitmistega ühinemiseks. Puudub alus eeldada, et kõik võlgnikule kuuluvad asjad on TMS § 66 järgi mittearestitavad ning et võlgnikule arestitavaid asju üldse ei kuulu. Kuna kohtutäituri kohustus on viia täitemenetlus läbi võimalikult kiirelt, on igati õigustatud tuvastada, millises ulatuses on võlgnikul vallasvara, mida saab arestida. Võlgnik vaidlustas 22.05.2017 täitekulu väljamõistmise otsuse põhjendusega, et kohtutäitur ei ole võlgnikku eelnevalt teavitanud 22.05.2017 planeeritud toimingust. Kuna kohtutäitur ei ole võlgnikku täitetoimingust teavitanud, ei ole tal ka õigust lisatasule. Kuna võlgnik on teatanud oma meiliaadressi, ei ole põhjendatud otsuse posti teel saatmise kulu. Kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt ei olnud tegemist kohtutäituri lisatasuga vaid 22.05.2017 kantud täitekuluga TMS § 37 ja § 38 alusel. Sõidukulu (8,6 km x 0,25 eurot/km= 2,15 eurot) seondub võlgniku elu/asukoha külastusega vara arestimise, asukoha tuvastamise ja võlgnikuga kontakti saamise eesmärgil. Postikulu on 22.05.2017 otsuse väljastamise kulu, sh postikulu, paber ja ümbrik kokku 1,09 eurot. Koos käibemaksuga 0,65 eurot on kulu kokku 3,89 eurot. Kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt oli 22.05.2017 sõidukulu kantud seoses sellega, et kohtutäitur käis reaalselt võlgniku kinnisvara asukohas, eesmärgiga tuvastada võlgniku vara olemasolu, mida arestida ja luua võlgniku enesega vahetu kontakt. Võlgniku kaebus ei ole ka selles osas põhjendatud. Sõidukulude hüvitamise aluseks on TMS § 37 lg 1 p 5 ning dokumentide edastamise kulu alus § 37 lg 1 p 2. Tegemist ei ole seega lisatasuga, nagu võlgnik on viidanud, vaid põhjendatud kuludega põhjendatud ulatuses. Võlgnik leidis, et temale ei ole teada, kas kohtutäitur tagab talle AS-is SEB Pank mittearestitava palga alammäära kalendrikuu kohta (täiteasi nr 025/2017/672). Samas on

tsiviilasjas nr 2-17-8387 esitatud tõendi kohaselt teavitatud võlgnikku 21.04.2017 e-kirja teel aadressil XXX, et võlgnikule on konto arestimisel jäetud täiteasjas nr 025/2017/672 AS-is SEB Pank mittearestitavaks sissetulekuks 1 palga alammäär kalendrikuu kohta. Nimetatud dokument on võlgnikule kätte toimetatud, kuid sihtserver ei saatnud vastuvõtuteadet. Kui uskuda võlgniku väidetut, siis ei olnud jõudnud 21.04.2017 teave võlgnikuni e-posti teel 3 kuu jooksul. Seega võlgniku nimetatud meiliaadressil saadetavad dokumendid ei pruugi alati jõuda võlgnikuni ning võlgniku kohane teavitamine ei ole sellisel viisil tagatud. Seega oli põhjendatud võlgnikule täitemenetluse dokumentide edastamine täiendavalt posti teel. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab menetluskulud avaldaja. Ükski menetlusosaline ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ning menetluskulu kandmine ei nähtu ka tsiviilasja toimikust, mistõttu ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning uue määrusega avalduse rahuldada. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti TMS § 37 lg 1 p 5 ja p 2 koostoimes kaebuse faktiliste asjaoludega. Kohtutäitur saab nõuda lisatasu üksnes juhul, kui ta on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu. Kohtutäitur ei teavitanud avaldajat 22.05.2017 kell 14.50 võlgniku elukoha külastusest ette. Täitekulu väljamõistmise otsuse aluseks ei saa olla üllatusvisiit. Maakohtu seisukoht, et avaldaja tugines kaebuses asjaolule, et tal ei ole kohustust saata kohtutäiturile andmeid oma sissetulekute kohta, on meelevaldne. Avaldaja tõi välja asjaolu, et on kõik nõutud andmed oma sissetulekute kohta esitanud. Mittearestitavad sissetulekud ei pea eelnevalt laekuma kohtutäituri ametialasele kontole, mille tagastamiseks tuleb avaldajal iga kord esitada kohtutäiturile selle tagastamiseks taotlus koos nõutud dokumentidega. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Sissenõudja palus jätta maakohtu määruse muutmata. Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, mistõttu tuleb jätta määruskaebus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 üle. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Avaldaja leidis, et ta on enda sissetulekute kohta kohtutäiturile juba kõik andmed esitanud, mille tõttu tuleb kohtutäituri teabenõue tühistada. Kolleegium selle väitega ei nõustu.

TMS § 26 lg 1 järgi on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluses vajalikku suulist ja kirjalikku teavet. Kohtutäitur oli kohustatud tegema kindlaks kõik võlgniku sissetulekud, et otsustada selle üle, kas võlgniku arvele laekuv raha on tema ainuke sissetulek ning kas laekunud summale sissenõude pööramine ning kinnipidamiste tegemine võib kahjustada võlgniku toimetulekut. Kohtutäituril on kohustus koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8) ning kohtutäitur ei ole võlgniku õigusi temalt sissetulekute kohat teavet nõudes rikkunud. TMS §-de 130–136 põhieesmärgiks on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes võlgniku enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. (Riigikohtu 7. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-07, p 13). Kohtutäitur soovis praegusel juhul üksnes vältida võlgniku mittearestitavate sissetulekute arestimist ning vaidlust ei ole selles, et võlgnikule on tagatud AS-is SEB Pank mittearestitav palga alammäär kalendrikuu kohta mõlemas täiteasjas. Avaldaja arvates ei ole kohtutäituril õigus saada lisatasu 22.05.2017 toimingu eest ning maakohus jättis arvestamata asjaolu, et kohtutäitur võlgnikku täitetoimingust (võlgniku elukoha külastus) ette ei teavitanud, mille tõttu ei viibinud võlgnik kohal. Kolleegium märgib, et avaldaja on ekslikult seisukohal, et täitemenetluses on täitekulud kohtutäituri lisatasuks kohtutäituri seaduse mõttes (kohtutäituri seaduse 3. jaotise järgi). Täitekuludeks on TMS § 37 lg 1 järgi kohtutäituri tasu ning täitemenetluseks vajalikud kulutused, mille kohtutäitur ja sissenõudja või kolmas isik on teinud pärast täitemenetluse alustamist, sh täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud (TMS § 37 lg 1 p 5). Kohtutäituri väidet, mille kohaselt oli väljasõit võlgniku elukohta võlgniku vara olemasolu tuvastamiseks põhjendatud ning sellega seotud kulud vajalikud täitekulud, ei ole avaldaja vaidlustanud. Täitemenetluse seadustiku kohaselt ei ole taolisest tegevusest täitemenetluses kohtutäitur kohustatud võlgnikku ette teavitama, mistõttu ei olnud ka oluline võlgniku kohal viibimine. Kolleegium nõustub, et kohtutäituri 22.05.2017 täitekulu väljamõistmise otsus oli praegusel juhul täitemenetluse läbiviimisel vajalik ning täitekulu 3,89 eurot vastab reaalsele kulule, mille peab TMS § 38 järgi kandma võlgnik. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kohtutäituril ja sissenõudjal ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.