Harju Maakohus
Kohtunik
Enely Sepp
Määruse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtujurist
Marge Sillamaa
Tsiviilasja number
2-17-11251
Tsiviilasi
N.S-i kaebus kohtutäitur G.X-i 05.07.2017 otsusele täiteasjades nr 025/2013/3493 ja 025/2017/672
Menetlustoiming
Kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: N.S (täitemenetluses võlgnik, isikukood XXX, elukoht XXX, 10616 Tallinn, e-post XXX) Puudutatud isik I: kohtutäitur G.X (e-post: XXX) Puudutatud isik II: Abi Kapital Grupp OÜ (täitemenetluses sissenõudja, registrikood 11308362, epost: XXX) Puudutatud isik III: Placet Group OÜ (täitemenetluses sissenõudja, registrikood 11198910, e-post: XXX)
Jätta N.S-i taotlus tsiviilasjade nr 2-17-11251 ja 2-17-8387 liitmiseks ühte menetlusse rahuldamata. Jätta N.S-i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Jätta menetluskulud N.S-i kanda. Kuna tsiviilasja materjalide järgi ei saanud ühelgi menetlusosalisel tekkida hüvitatavaid menetluskulusid, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Resolutsiooni punkti 1 osas ei ole kohtumäärus kaevatav.
kaebus menetlusabi taotlust, milles avaldaja palus ennast vabastada riigilõivu tasumisest. Kohus rahuldas 18.08.2017 määrusega menetlusabi taotluse ja vabastas avaldaja riigilõivu 15 euro tasumisest avalduse esitamisel.
2 (7)
tagastamist, vastavuses TMS § 133 lg 1. Võlgnikul on omakorda TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalused. Käesolevas täitetoimikus ei ole ühtegi laekumist. Võlgnikule on tagatud AS-is SEB Pank mittearestitav palga alammäär kalendrikuu kohta kummaski täitetoimikus. Seega on võlgnikule tagatud TMS § 132 lg 1 suuruses mittearestitav sissetulek. Mittearestitava sissetuleku olemasolu võimaldamisest AS-is SEB Pank on võlgnikule ka varasemalt teavitatud (kohtutäituri 21.04.2017 vastus võlgniku taotlusele). Võlgnik vaidlustas ka täitetoimingust (vara arestimisest) teatamise. Kohtutäitur määras, et arestimistoimingu läbiviimine toimub võlgniku elukohta Välja tn 38, Tallinnas. Täiteasjas 025/2017/672 ei ole kohtutäitur arestinud võlgniku kinnisasja teistkordselt. TMS § 149 lg 1 kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Nimetatust ja kinnistusraamatu andmetest lähtudes lähtudes ongi kohtutäitur edastanud võlgniku kinnisasjale (aadress: Välja tn 38, Tallinn, kinnistu reg.osa nr 493701) käsutamise keelumärke seadnud kohtutäituritele (Tallinna kohtutäiturile N.S Roodesele 17.02.2017 ning Elin Vilippusele 21.04.2017) avaldused sundtäitmisega ühinemiseks. Toodut arvestades on võlgniku kaebuses ainetu tugineda võlgniku kinnisasja topeltarestimisele, mida ei ole seega kohtutäitur G.X poolt läbi viidud. Seega on ainetu võlgniku kaebuse väide mitme tema kinnisasja kohta arestimisakti koostamisest käesolevates täitetoimikutes. Vallasvara arestimise õiguslikuks aluseks on TMS § 52 jj. TMS § 66 üksnes sätestab välistused võlgniku asjade kohta, millised on mittearestitavad. Seega ei välista TMS § 66 täielikult võlgniku vallasvara arestimist vaid sätestab üksnes erisused vara liigiti, millised ei kuulu täitemenetluses arestimisele ega müümisele. Seega ei riku Akt-2 kuidagi võlgniku seadusega sätestatud õigusi ning selle tühitsamiseks puudub alus. 22.05.2017 otsusega (akt 3) mõistis kohtutäitur võlgnikult välja otseste täitekuludena 3,89 eurot (sh käibemaks 0,65 eurot), viitega Sõidukulu: 22.05.2017 kell 14:50 võlgniku elu/asukoha külastus vara arestimise eesmärgil, asukoha tuvastamise ja võlgnikuga kontakti saamise eesmärgil, summas 2,15 eurot. Samuti sisaldub viidatud aktis nimetatud akti koostamise/väljastamise (posti)kulu (võlgnik postikulu; paberi; ümbrik) summas 1.09 eurot. Kuna kohtutäitur on käibemaksukohuslane, lisandub kulusummale käibemaks. Otsus põhineb seadusega sätestatud alusel kohtutäituri sõiduki kasutamisele (Kohtutäiturimäärustiku § 63 lg 3 - Sõiduki kasutamise korral on õigus nõuda sõidukulusid arvestusega kuni 0,25 eurot kilomeeter) ning postikulu vastab objektiivsele kulule. Seega puudub alus nimetatud akti tühistamiseks. Kohtutäitur on reaalselt käinud võlgniku kinnisvara asukohas, eesmärgiga tuvastada võimalikku vara olemasolu, mida arestida ning samas luua võlgniku enesega vahetu kontakt. Seega on täitekulud reaalselt kantud. Kuna võlgnikule on edastatud menetlusdokumendid küll ka e-postiga, kuid võlgnik ei ole pidanud vajalikuks nende kättesaamist kinnitada, siis postitaski kohtutäitur võlgnikule menetlusdokumendid ka tavaposti teel, lugemaks need võlgnikule edastatuks TMS § 10 lg 5 sätestatut arvestades. Täitekulu otsus on koostatud tegelikul kulususel. 22.05.2017 otsus ei ole kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsusega (KTS § 43 jj), nagu leiab võlgnik ekslikult oma kaebuses.
3 (7)
4 (7)
TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist (TMS § 26 lg 1). TMS 60 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja. Vara nimekirjast peab lisaks olemasolevale varale muu hulgas nähtuma vara, mille võlgnik on viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist tasu eest võõrandanud oma lähikondsele pankrotiseaduse § 117 tähenduses ning vara, mida võlgnik on viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist kinkinud. Kohus leiab, et võlgnikult sissetulekute ja väljaminekute kohta teabe nõudmisel on kohtutäitur tegutsenud õiguspäraselt. Kohtutäitur peabki omama täielikku teavet võlgniku varalise seisu kohta ning teabe andmiseks kohustatud isik on eeskätt võlgnik ise (ning ka teised isikud kohtutäituri päringul). Kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse alusel (vt Riigikohtu 04.03.2008 kohtumääruse kohtuasjas nr 3-2-1-3-08). Kohtu hinnangul ei ole võimalik teha teabe nõudmisest järeldust, et kohtutäitur soovib hakata tagastama tema kontole laekunud mittearestitavaid sissetulekuid vaid võlgniku igakordsel taotlusel. Selline järeldus on kohtu hinnangul meelevaldne. Kohtutäituri kinnitusel on võlgniku konto vabastatud palga alammäära ulatuses. Võlgnikule on vastav teave kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt edastatud juba 21.04.2017. Teabe edastamine nähtub ka tsiviilasjas nr 2-17-8387 kohtutäituri 26.07.2017 vastuse lisana esitatud tõendist (tl 57), ning kohtutäiturite infosüsteemi väljavõttest (tl 47), seega puudub võlgnikul ka sisuline õiguskaitsevajadus.
5 (7)
Kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt ei olnud tegemist kohtutäituri lisatasuga vaid 22.05.2017 kantud täitekuluga TMS § 37 ja § 38 alusel. Sõidukulu (8,6 km * 0,25 eurot/km= 2,15 eurot) seondub võlgniku elu/asukoha külastusega vara arestimise, asukoha tuvastamise ja võlgnikuga kontakti saamise eesmärgil. Postikulu on 22.05.2017 otsuse väljastamise kulu, sh postikulu, paber ja ümbrik kokku 1,09 eurot. Lisandub käibemaks 0,65 eurot, kokku 3,89 eurot. Kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt oli 22.05.2017 sõidukulu kantud seoses sellega, et kohtutäitur käis reaalselt võlgniku kinnisvara asukohas, eesmärgiga tuvastada võlgniku vara olemasolu, mida arestida ja luua võlgniku enesega vahetu kontakt. Kohus leiab, et võlgniku kaebus ei ole ka selles osas põhjendatud. Sõidukulude hüvitamise aluseks on TMS § 37 lg 1 p 5 ning dokumentide edastamise kulu alus § 37 lg 1 p 2. Tegemist ei ole seega lisatasuga, nagu võlgnik on viidanud, vaid põhjendatud kuludega põhjendatud ulatuses. Seonduvalt võlgniku väidetega, mille kohaselt puudus vajadus edastada talle otsust posti teel, leiab kohus järgmist. Võlgnik on ette heitnud veel 24.07.2017 kaebuses, et temale ei ole teada, kas kohtutäitur tagab talle AS-is SEB Pank mittearestitava palga alammäära kalendrikuu kohta (täiteasi nr 025/2017/672). Samas on tsiviilasjas nr 2-17-8387 esitatud tõendi (tl 57) kohaselt teavitatud võlgnikku 21.04.2017 e-kirja teel aadressil XXX, et võlgnikule on konto arestimisel jäetud täiteasjas nr 025/2017/672 AS-is SEB Pank mittearestitavaks sissetulekuks 1 palga alammäär kalendrikuu kohta. Nimetatud dokument on võlgnikule kätte toimetatud, kuid sihtserver ei saatnud vastuvõtuteadet (tl 58). Kui uskuda võlgniku väidetut, siis ei olnud jõudnud 21.04.2017 teave võlgnikuni e-posti teel seega ka 3 kuu jooksul. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgniku meiliaadressil XXX saadetavad dokumendid ei pruugi alati jõuda võlgnikuni ning võlgniku kohane teavitamine ei ole sellisel viisil tagatud. Seega oli põhjendatud võlgnikule täitemenetluse dokumentide edastamine täiendavalt ka posti teel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6 (7)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.