Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTS-i majandustegevusega ning mõistis Eesti Meremeeste Sõltumatult Ametiühingult TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i kasuks välja varalise kahju 1 200 eurot.

Samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i nõude kohustada kostjat ümber lükkama väide „juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi“. Samuti tühistada maakohtu otsus osas, mille kohus jättis menetluskulud 15% ulatuses hageja ja 85% ulatuses kostja kanda.

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et väljaande Postimees Tallinn City 14.09.2015 uudises „Fotod: transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt õigusi“ avaldatu, et juuli lõpus kukkus üks raksekonteiner laeva trümmi, on vale.“

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et uudisteportaali Baltic News Service 11.09.2015 uudises pealkirjaga „EMSA korraldab Transiidikeskuse ees piketi“ avaldatu, et Transiidikeskuse AS-is ei arvestata töötervishoiu ja tööohutuse seadusega, töökaitsevolinikud puuduvad kõigis vahetustes ning neile ei anta põhitööst vaba aega nädalas kahe tunni ulatuses ning neile ei maksta selle eest, on vale.“ b. avaldatud lõigus „Kogu Transiidikeskuses töötab umbes 90 inimest ja nendest 62 protsenti on ametiühingute liikmed“ TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i kohta käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avaldus 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ainult järgmises sõnastuses ja mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või fotodeta:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et uudisteportaali Baltic News Service 11.09.2015 uudises pealkirjaga „EMSA korraldab Transiidikeskuse ees piketi“ avaldatu, et Transiidikeskuse AS-is töötab umbes 90 inimest ja nendest 62 protsenti on ametiühingute liikmed, on vale.“ 3) Kohustada Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut esitama väljaandele rus.err.ee omal kulul avalduse 14.09.2015 uudises „Докеры Transiidikeskus вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“ („Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste parandamist“) a. avaldatud lõigus „Norras, näiteks, on norm – 21 konteineri laadimine ühes vahetuses, aga meil Muuga sadamas dokkerid laadivad ümber kuni 35 konteinerit“ TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i kohta käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avaldus 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ainult järgmises sõnastuses ja mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või fotodeta:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et väljaande rus.err.ee 14. septembri 2015 uudises „Докеры Transiidikeskus вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“ („Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste parandamist“) avaldatu, et Muuga sadamas laadivad dokkerid ühes vahetuses ümber kuni 35 konteinerit, on vale.“ b. avaldatud lõigus „normaalsete töötingimuse puudumine viib traagiliste juhtumiteni. Hiljuti on kraanajuhi süül laevatrümmis inimene muljuda saanud“ TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i kohta käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avaldus 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ainult järgmises sõnastuses ja mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või fotodeta:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et väljaande rus.err.ee 14. septembri 2015 uudises „Докеры Transiidikeskus вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“ („Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste parandamist“) avaldatu, et kraanajuhi süül sai laevatrümmis inimene muljuda, on vale.“ 4) Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut omal kulul esitama TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i kohta käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avaldus

a. väljaandele Postimees Tallinn City 14.09.2015 uudises „Fotod: transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt õigusi“ avaldatud lõikudes „meelt avaldati selle vastu, et meil on Eestis üks ettevõte, kes ei tunnista meie riigi õiguskorda. Selleks on Transiidikeskuse AS ja tema juhtkond [...] Ettevõttes toimub kolme seaduse eiramine. Need on töötajate usaldusisikute seadus, ametiühingu seadus ja töötervishoiu seadus“; „möödud sügisest on 20 inimest koondatud, ent töö intensiivsus pole muutunud, see on teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“; b. väljaandele rus.err.ee 14.09.2015 uudises „Докеры Transiidikeskus вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“ („Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste parandamist“) avaldatud lõikudes „inimesi ei ole piisavalt, Transiidikeskuse juhtkond on koondanud 20 inimest“ ning „normaalsete töötingimuse puudumine viib traagiliste juhtumiteni“; c. 17.09.2015 kirja nr 1-51 adressaatidele Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu 17.09.2015 kirjas nr 1-51 avaldatud lõikudes „vaatamata üle aasta kestnud kohtuskäimisele oma töötajatega, keda selles kaasuses esindas EMSA“, „sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond ja suure tõenäosusega ka viimase 1,5 aasta tõsised tööõnnetused, sh ühe töötaja hukkumine tööõnnetuses“ ning „seetõttu, et ettevõte jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud töötajate esindaja vallandamise teele, võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS klientide kaubavood Euroopa sadamatesse“. 5) Jätta rahuldamata TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i nõue kohustada Eesti Meremeeste Sõltumatul Ametiühingul mis tahes viisil avaldamast ebaõigeid faktiväiteid seoses

TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTS-i majandustegevusega. 6) Jätta rahuldamata TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i nõue mõista Eesti Meremeeste Sõltumatult Ametiühingult TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-i kasuks välja varalise kahju hüvitis 1 200 eurot. 7) Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda osades. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

ümberlükkamiseks avaldus viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest. Samuti palus ta viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest kohustada kostjat edastama kõikidele 17.09.2015 kirja nr 1-51 adressaatidele hageja kohta käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avaldus. Veel palus hageja kohustada kostjat hoiduma hagejale kahju tekitavast käitumisest tulevikus, keelates kostjal mis tahes viisil avaldamast ebaõigeid või kontrollimata faktiväiteid hageja majandustegevuse kohta ning mõista kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju hüvitis 1 200 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja avaldas 11.09.2015 väljaandes Baltic News Service (BNS) avaldatud artiklis „EMSA korraldab Transiidikeskuse ees piketi“ järgmised ebaõiged faktiväited: 1) „ei arvestata seal ka Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, näiteks sellise seadusega nagu töötervishoiu ja tööohutuse seadus“ – hageja tegevus oli õigusaktidega kooskõlas; 2) „puuduvad töökaitsevolinikud ja neile ei anta põhitööst vaba aega 2 tunni ulatuses nädalas ja ei tasustata seda aega“ – töökaitsevolinikud olid hageja ettevõttes valitud ning neile anti tasustatud vaba aega; 3) „kogu transiidikeskuses töötab umbes 90 inimest ja nendest 62 protsenti on ametiühingute liikmed“ – hageja ettevõttes oli 30.09.2015 seisuga 221 töötajat ja 11 töövõtulepinguga tööd tegevat isikut, kokku 232 inimest ning ametiühingute liikmeid ei olnud 62%; 4) „vahepeal käisime kohut“ – hageja ja kostja ei ole kohtus käinud. Hagejal oli vaidlus töötajatega, keda esindas kohtus advokaat Siiri Schneider. Kostja töötajaid menetluses ei esindanud. Töötajate menetluskulude kandmist ei saa pidada nende esindamiseks. Veel avaldas kostja 14.09.2015 väljaandes Postimees Tallinn City uudises „Fotod: transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt õigusi“ järgmised ebaõiged faktiväited: 1) „Transiidikeskuse AS ja selle juhtkond ei tunnista meie riigi õiguskorda“ – hageja täitis kehtivaid seadusi; 2) „möödunud sügisest on 20 inimest koondatud, ent töö intensiivsus pole muutunud, see on teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“ – kuna hageja võttis töölepingu alusel tööle 5 uut inimest ja töövõtulepinguga 11 uut inimest ning hageja kaubamaht tonnides 2015. aasta 8 kuu jooksul vähenes võrreldes eelmise aastaga 9,3% ning konteinerite maht vähenes 21,5% võrra, siis ei suurenenud koondamiste tõttu töö intensiivsus ja töökeskkond ei muutunud ohtlikumaks; 3) „juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi“ – seda ei juhtunud. 14.09.2015 avaldas kostja uudiste portaalis rus.err.ee uudises „Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste parandamist“ (Докеры Transiidikeskus вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда) järgmised ebaõiged faktiväited: 1) „Norras näiteks on norm – 21 konteineri laadimine ühes vahetuses, aga meil Muuga sadamas dokkerid laadivad ümber kuni 35 konteinerit“ – hageja kehtestas laadimisnormid laeva töötlemise 1 STS kraana kohta, mille kohaselt oli norm 20 tõstet tunnis; 2) „inimesi ei ole piisavalt, Transiidikeskuse juhtkond on koondanud 20 inimest“ – inimesi oli piisavalt; 3) „normaalsete töötingimuse puudumine viib traagiliste juhtumiteni. Hiljuti on kraanajuhi süül laevatrümmis saanud inimene muljuda“ – sellist juhtumit ei toimunud. Kostja saatis 17.09.2015 hageja klientidele kirja, mis sisaldas järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: 1) „vaatamata üle aasta kestnud kohtuskäimisele oma töötajatega, keda selles kaasuses esindas EMSA“ – hagejal ei olnud vaidlusi oma töötajatega, keda esindas kostja;

2) „sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond ja suure tõenäosusega ka viimase 1,5 aasta tõsised tööõnnetused, sh ühe töötaja hukkumine tööõnnetuses“ – töökeskkond ei olnud ohtlik ja tõsiseid tööõnnetusi töökeskkonna tõttu ei toimunud; 3) „seetõttu, et ettevõte jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud töötajate esindaja vallandamise teele, võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS klientide kaubavood Euroopa sadamatesse“ – hageja töömaht ei vähenenud ja klientide kaubavood ei sattunud ohtu. Kuivõrd kõik ülal kirjeldatud väited olid valed, oli hagejal kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 1047 õigus nõuda nende ümberlükkamist. Seda enam, et ebaõiged avaldatud andmed olid hagejale majanduslikult kahjulikud ja rikkusid hageja mainet. Seda tõendas mh asjaolu, et nende avaldamise tõttu saatis hageja äripartner 14.09.2015 kirja, kus küsis, kas hageja suudab laevu tavapäraselt teenindada. Lisaks tekkis hagejal otsene varaline kahju, sest ta oli sunnitud kasutama enda õiguste kaitsmiseks professionaalset õigusabi ja tasus osutatud teenuste eest advokaadibüroole Tark Grunte Sutkiene 1 200 eurot. Arve hõlmas hageja kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid kuni hagiavalduse koostamiseni, sh õiguslikku analüüsi ja hagejale juriidiliste juhiste andmist, mitmeid nõupidamisi ning kostjate vastu kohtuvälise nõude koostamist ja edastamist. Selleks, et kostja hoiduks hageja õiguste kahjustamisest tulevikus ning ei avaldaks hagejale majanduslikult kahjulikke ja muid ebaõigeid faktiväiteid, tuli kohustada kostjat hoiduma hagejale jätkuvast kahju tekitamisest, keelates mis tahes viisil avaldamast ebaõigeid või kontrollimata andmeid, väiteid ja hinnanguid tulevikus hageja klientidele ja meediale seoses hageja majandustegevusega ilma hageja eelneva nõusolekuta. Nimelt tegeleb kostja süstemaatiliselt hageja suhtes majanduslikult kahjulike valeväidete esitamisega, pöördudes valeväidete ja au teotavate seisukohtadega otse hageja koostööpartnerite poole. Kostja vastuväited

sest üks töötajatest põhjustas 14.12.2012 alkoholijoobes olles avarii. Kostja pöördus töötajate esindajana Töövaidluskomisjoni poole, kes avaldused rahuldas ja mõistis igale töötajale hagejalt välja 270 eurot. Hageja vaidlustas lahendi maakohtus, kus kõik töötajad loeti hagejateks. Töötajate eest esitas kohtusse dokumente vandeadvokaat S. Schneider, kes kooskõlastas eelnevalt kõik dokumendid kostjaga. Maakohus rahuldas hagid. Hageja apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Töötajate menetluskulud tasus kostja; 4) „Transiidikeskuse AS ja selle juhtkond ei tunnista meie riigi õiguskorda“ – tegelikult ütles kostja järgmiselt: „Meelt avaldati selle vastu, et meil on Eestis üks ettevõte, kes ei tunnista meie riigi õiguskorda. Selleks on Transiidikeskuse AS ja tema juhtkond. Ettevõttes toimub kolme seaduse eiramine. Need on töötajate usaldusisikute seadus, ametiühingu seadus ja töötervishoiu seadus.“ Väide oli tõene. Eelnev nähtus mh Tööinspektsiooni 22.01.2016 kirjast, kus viimane avaldas, et tuvastas hageja juures kontrolle tehes aastatel 2010-2015 ühe töösuhtealase rikkumise ning 16 töötervishoiu- ja tööohutusealast rikkumist; 5) „Norras näiteks on norm – 21 konteineri laadimine ühes vahetuses, aga meil Muuga sadamas dokkerid laadivad ümber kuni 35 konteinerit“ – kostja ei avaldanud meediaväljaandele selliseid andmeid. Uudiste portaal rus.err.ee moonutas kostja väidet. Pealegi ei olnud praeguses asjas tähtsust sellel, kui suur oli minimaalne laadimisnorm laeva kohta; 6) normaalsete töötingimuse puudumine viib traagiliste juhtumiteni. Hiljuti on kraanajuhi süül laevatrümmis saanud inimene muljuda“ – kostja ei avaldanud meediaväljaandele selliseid andmeid. Uudiste portaal rus.err.ee moonutas kostja väidet. Tegelikult ütles kostja, et peaaegu oleks inimene laeva trümmis muljuda saanud. Samas on hageja juures traagilisi õnnetusi juhtunud. Eelnevale lisaks ei olnud kõik hageja väljatoodud väited faktiväited, vaid mitmed neist olid väärtushinnangud. Hinnangute ümberlükkamist nõuda ei saa. Pealegi oli väärtushinnangute avaldamiseks olemas mõistlik õigustus. Nimelt avaldati väärtushinnangud ametiühingu eesmärgi täitmise raames. Nii olid väärtushinnangud järgmised hageja väljatoodud väited: 1) „ei arvestata seal ka Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, näiteks sellise seadusega nagu töötervishoiu ja tööohutuse seadus“; 2) „Transiidikeskuse AS ja selle juhtkond ei tunnista meie riigi õiguskorda“; 3) „möödunud sügisest on 20 inimest koondatud, ent töö intensiivsus pole muutunud, see on teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“ – 20 inimese koondamine oli faktiväide, kuid ülejäänud väited olid väärtushinnangud; 4) „inimesi ei ole piisavalt“; 5) „normaalsete töötingimuste puudumine viib traagiliste juhtumiteni“; 6) „sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond ja suure tõenäosusega ka viimase 1,5 aasta tõsised tööõnnetused, sh ühe töötaja hukkumine tööõnnetuses“; 7) „seetõttu, et ettevõte jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud töötajate esindaja vallandamise teele, võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS klientide kaubavood Euroopa sadamatesse“. Kõik meediaväljaannetele ja hageja lepingupartneritele edastatud faktiväited olid tõesed. Isegi kui leida, et hageja vaidlustatud väited olid ebaõiged faktiväited, ei saanud hageja nõuda kostjalt meediaväljaannetes andmete ümberlükkamist. Riigikohus ütles 21.12.2005 otsuses asjas nr 32-1-95-05, et kui ebaõigete andmete ümberlükkamist nõutakse isikult, kes edastas andmed meediaväljaandele, ei pea see isik lükkama andmed ümber meediaväljaandes, vaid meediaväljaande ees. Pealegi jäi hagist ebaselgeks, kas hageja palus andmete ümberlükkamist või parandamist.

Hageja hoidumis- ja keelamisnõue tuli jätta rahuldamata. Vastasel juhul toimuks ametiühingu vaigistamine ja ühingu tegevusvabaduse põhjendamatu piiramine. Pealegi põhines hageja nõue üksnes oletustel, reaalse ebaõigete andmete esitamise ohu olemasolu hageja ei tõendanud. Samuti tuli rahuldamata jätta hageja kahjunõue. Esiteks ei avaldanud hageja ebaõigeid andmeid. Teiseks ei olnud kahju tekkimise põhjuslik seos kostja väidetava rikkumisega selgelt tuvastatav. Kolmandaks on juriidilise isiku poolt andmete ümberlükkamise nõudmisel varalise kahju hüvitamise nõue välistatud, kui avaldatud andmeid ei ole juriidilisele isikule kahjulikud. Neljandaks oli nõue põhjendamatult suur. Maakohtu otsus

BNS-le lause muul viisil, kui see avaldati. Üksnes XX ütlused ei teinud usutavaks seda, mida ta tegelikult mõtles ja avaldada soovis. Alati on võimalik jätta väited avaldamata ja hinnata, mida avaldada ja missuguses sõnastuses. Nende väidete puhul, mille osas tuleb olla täpne, on võimalik enne meediale avalduste tegemist avaldused läbi mõelda või esitada avaldused kirjalikult. Eriti täpne peab olema selliste avalduste tegemisel, millega võidakse kahjustada teise isiku õigusi. Eelneva tõttu tuli avaldatud valeväide ümber lükata. Viimane artiklis „EMSA korraldab Transiidikeskuse ees piketi“ avaldatud ja hageja vaidlustatud väide „vahepeal käisime kohut, sest transiidikeskus rakendas kollektiivset karistamist ehk üks mees brigaadist tegi avarii ja selle tulemusel võeti kõigil 11 mehel aastapreemia ära" oli samuti faktiväide. Mõistlik inimene võis artikli põhjal arvata, et kostja ja hageja vahel on kohtuvaidlus ehk kohtumenetluses olid menetlusosalisteks kostja ja hageja. Menetluses esitatud tõenditest ei nähtunud, et seisuga 11.09.2015 oli hageja ja kostja vahel kohtuvaidlus. Tõenditest tulenes, et kostja oli Töövaidluskomisjoni esitatud avalduses ja volikirjades märgitud töötajate esindajaks, kuid see ei tähendanud, et hageja ja kostja vahel oli kohtuvaidlus. Samuti ei teinud menetluskulude tasumine töötajate eest kulude tasujast menetlusosalist. Internetiväljaandes Postimees Tallinn City 14.09.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Fotod: transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt õigusi“ väitis kostja, et hageja ja selle juhtkond eirab Eestis kehtivaid seadusi, s.o töötajate usaldusisiku seadust (TUIS), ametiühingute seadust (AÜS) ja TTOS-i. Tegu oli kaudse faktiväitega. Kohtule esitatud tõenditest nähtus, et hageja rikkus seisuga 14.09.2015 Eestis kehtivaid seadusi, s.o TUIS-i, AÜS-i ja TTOS-i. See oli tuvastatav Tööinspektsiooni kirjadest, ettekirjutustest ja protokollidest, väärteoasjades tehtud otsustest, tunnistaja SM ütlustest jne. Pelgalt rikkumiste hilisem kõrvaldamine ei muutnud rikkumisi olematuks. Samas artiklis avaldatud lauseosa „ent töö intensiivsus pole muutunud, see on teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“ ei sisaldanud faktiväidet, vaid tegu oli väärtushinnanguga. Kas töö on töötaja jaoks sama intensiivne, on määratletav üksnes subjektiivselt selle põhjal, mida töötaja tunneb. Samuti oli üksnes põhjendatav see, kas miski tegi töökeskkonna ohtlikumaks. Väärtushinnangu ümberlükkamist hageja nõuda ei saanud. Viimane samas artiklis avaldatud vaidlustatud väide, et juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi, oli faktiväide. Praegusel juhul ei olnud paslik analüüsida sõna „raskekonteiner“ tähendust Wikipedia või õigekeelsussõnaraamatu alusel. Samuti ei olnud oluline teha vahet sõnadel „trümmi“ või „trümmis“. Mõistlik inimene sai vaidlusalusest väitest aru sedasi, et laeva trümmis juhtus intsident mingi raske esemega ja see väide oli tõendatud. 14.09.2015 uudiste portaalis rus.err.ee avaldatud artiklis pealkirjaga „Докеры Transiidikeskus вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“ avaldati väide, et Muuga sadamas laadivad dokkerid ühes vahetuses ümber kuni 35 konteinerit. Kostja väide, et ta ei andnud väljaandele selliseid andmeid, ei olnud tõendatud. Samal ajal ei tuginenud kostja sellele, et ta arvas andmete avaldamise hetkel, et vaidlusalune väide oli tõene. Seega avaldas kostja vale faktiväite. Järgmise viidatud artiklis avaldatud väite „inimesi ei ole piisavalt“ osas leidis kohus, et selles ei avaldatud faktiväiteid. Tegu oli väärtushinnanguga. Väärtushinnangu ümberlükkamist hageja nõuda ei saanud. Järgmine vaidlusalune väide „normaalsete töötingimuste puudumine viib traagiliste juhtumiteni. Hiljuti on kraanajuhi süül laevatrümmis inimene muljuda saanud“ sisaldas väärtushinnangut ja faktiväidet. Väärtushinnang oli tõdemus, et normaalsete töötingimuste

puudumine viib traagiliste juhtumiteni. Väärtushinnangu ümberlükkamist hageja nõuda ei saanud. Väide, et hiljuti sai kraanajuhi süül laevatrümmis inimene muljuda, oli faktiväide. Kostja oli seisukohal, et tema seda ajakirjanikule ei öelnud. Eelnev ei olnud aga tõendatud. Seda enam, et kostja ei võtnud pärast valetsitaadi avaldamist väljaandega ühendust. Menetluses ei leidnud tõendamist, et avaldatud väide oli tõene. Kostja poolt hageja klientidele 17.09.2015 saadetud kirjas nr 1-51 avaldati kaks vale faktiväidet. Üks vaidlustatud liitväide koosnes väärtushinnangust ja õigest faktiväitest. Nii oli ebaõige väide, et kostja esindas töötajate ebavõrdse kohtlemise tõttu tekkinud vaidluses kohtus töötajaid. Esitatud tõenditest nähtus, et töötajaid esindas vandeadvokaat S. Schneider. Samuti esines ebaõige faktiväide kirjas avaldatud fraasis „töötajate esindaja vallandamise tõttu võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS-i klientide kaubavood Euroopa sadamatesse“. Kirja konteksti silmas pidades oli tegu kaudse faktiväitega, sest kostja lõi põhjusliku seose ühe isiku vallandamise ning hageja klientide kaubavoogude ohtu sattumise vahel. Kostja väite õigsust ei tõendanud. Fraasi „sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond ja ühe töötaja hukkumine tööõnnetuses“ esimene pool oli väärtushinnang. Selle ümberlükkamist nõuda ei saanud. Väide, et üks töötaja hukkus tööõnnetuses, oli faktiväide, selle tõelevastavust sai kontrollida. Tööinspektsiooni 17.10.2016 kirjaga oli tõendatud, et hageja asutuses toimus 05.06.2014 surmaga lõppenud tööõnnetus. Seega oli faktiväide tõene. Eelnevale lisaks esitas hageja nõude VÕS § 1055 alusel, mille lg 1 järgi, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid. Sellega sekkuti hageja majandustegevusse seda kahjustades. Majanduslikult kahjulikuks asjaoluks on mis tahes ettevõtja või tema ettevõtte kohta käiv faktiväide, mis kutsub tavapäraselt esile vastava isiku usaldusväärsuse languse olemasolevate või potentsiaalsete äripartnerite või klientide hulgas. Oht nende taasesitamiseks oli reaalne. Seega tuli rahuldada hageja nõue ja kohustada kostjat hoiduma hagejale kahju tekitavast käitumisest tulevikus, keelates kostjal mis tahes viisil avaldamast ebaõigeid faktiväiteid seoses hageja majandustegevusega. Hageja palus lisaks keelata ka kontrollimata väidete esitamise, kuid sõna „kontrollimata“ oli liiga ebamäärane. Hageja varalise kahju nõudega seonduvalt märkis kohus, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult nõuda ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Hageja kahjunõue oli põhjendatud ja tõendatud. Hagejale osutati kostja avaldatud ebaõigete väidete tõttu enne kohtumenetlust õigusabi, mille kohta esitas advokaadibüroo 1 200 euro suuruse arve. Kui kostjaga õigusvaidlust ei oleks tekkinud, ei oleks hageja ka neid kulusid pidanud kandma. Tasumisele kuuluv summa ei olnud ülemäärane. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-te 1 ja 4 alusel 15 % ulatuses hageja ning 85% ulatuses kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebus

Kõik internetiväljaandes Postimees Tallinn City 14.09.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Fotod: transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt õigusi“ avaldatud vaidlusalused väited olid ebaõiged faktiväited, mis tuli ümber lükata. Väide, et hageja ja selle juhtkond ei tunnusta Eesti riigi õiguskorda ja ettevõte eirab TUIS-i, AÜS-i ja TTOS-i, oli ebaõige. Mõned töötervishoiuja tööohutusalased rikkumised ettevõttes ei tähendanud, et hageja ei tunnista Eesti riigi õiguskorda või eirab seadusi. Sõna „eirama“ tähendab ignoreerima, tahtlikult tähelepanuta jätma. Sellise suurusega ettevõttes, nagu on hagejal, võib esineda töötervishoiu- ja tööohutusalaseid pisirikkumisi, millele Tööinspektsioon saab tähelepanu juhtida. Pealegi on kõik rikkumised kõrvaldatud. Kohus jättis analüüsimata väite, et hageja ei tunnusta Eesti õiguskorda. Väide, et töö intensiivsus ei ole muutunud ja alates 2014. aasta sügisest muutus töökeskkond ohtlikumaks, oli ebaõige faktiväide. Kohtu seisukoht, et tegu oli väärtushinnanguga, oli üllatuslik. Nimelt avaldas kohus 20.01.2017, et vaidlusaluse väite näol on tegu pigem faktiväitega. Töö intensiivsus on objektiivne näitaja, mitte kellegi subjektiivne hinnang. Seda kinnitas ka hageja tootmisdirektor. Viimane selgitas täiendavalt, et töötaja töötab nii nagu jõuab. Kedagi ei saa sundida tehnika abil töötama kiiremini, kui tema oskused võimaldavad, seetõttu ongi tehnoloogilistes kaartides normid paika pandud reaalse töö põhjal, kasutades selleks pikaajalist monitooringut. Samuti oli ebaõige väide, et juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi. Sõnale „raskekonteiner“ ei saanud anda mis tahes eseme tähendust. See on veomahuti. Andes sellele sõnale õige tähenduse, pidi kohus jõudma järeldusele, et faktiväide oli vale. Ka ei kukkunud juuli lõpus ühtegi raskekonteinerit laeva trümmi. Tunnistajale teadaolevalt kukkus laevatrümmis (mitte laevatrümmi) hoopis puitalus, mille peale oli kinnitatud mingisugune mootor, mis oli kilesse pakendatud. Pealegi ei näinud tunnistaja ise sündmust pealt. 14.09.2015 uudisteportaalis rus.err.ee avaldatud uudises pealkirjaga „Докеры Transiidikeskus вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“ avaldatud väide, et inimesi ei ole piisavalt, oli ebaõige faktiväide. Kohtu järeldus, et tegu oli väärtushinnanguga, oli üllatuslik. Tunnistaja TU kinnitas, et 2015. aastal langes konteinerite kaubakäive pea 20%, mistõttu oli töötajaid isegi rohkem kui oli vaja. Samuti oli ebaõige faktiväide, et normaalsete töötingimuste puudumine hageja ettevõttes viib traagiliste juhtumiteni. Selle väärtushinnanguks kvalifitseerimine oli üllatuslik, sest 20.01.2017 arvas kohus, et tegu on faktiväitega. Seda, kas töötingimused on ohtlikud, on võimalik kontrollida. Kostja poolt hageja klientidele 17.09.2015 saadetud kirjas nr 1-51 avaldatud väide, et sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks oli ohtlik töökeskkond ja ühe töötaja hukkumine tööõnnetuses, oli ebaõige faktiväide. Kohtu seisukoht osas, milles kohus leidis, et väite esimene pool oli väärtushinnang, oli üllatuslik, sest 20.01.2017 arvas kohus, et tegu on pigem faktiväitega. Kostja andis kirjas mõista, et töötaja hukkumine ja ohtlik töökeskkond oli ainult sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks ja seesuguse kategoorilise põhjusliku seose edastamine oli faktiväide. Väide oli ebaõige, sest hageja ja töötajate vahel oli kehtiv kollektiivleping. Menetluskulud tuli tervikuna jätta kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebus

85% ulatuses kostja kanda. Kostja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei avaldanud kõigi hageja esiletoodud väidetavate faktiväidete osas esialgset õiguslikku seisukohta selle kohta, kas väited olid kohtu hinnangul hageja mainet kahjustavad, hagejale majanduslikult kahjulikud või mitte. Sellest sõltus aga tõendamiskoormuse jaotus. Nimelt, kui tegu on mainet kahjustavate andmetega, siis tuleb kostjal tõendada andmete õigusust. Kui andmed mainet ei kahjusta, on hagejal kohustus tõendada väidete ebaõigsust. Eelnevale lisaks rikkus kohus menetlusõigust, kui lubas hagejal hagi eset muuta. Maakohus leidis ebaõigesti, et tegu ei olnud eseme muutmisega. Tegu oli ilmselgelt hagi muutmisega, sest esialgu nõudis hageja faktiväidete ümberlükkamist ja parandamist samas väljaandes, hiljem palus hageja kohustada kostjat esitama meediaväljaandele avaldus ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Ka muutis hageja hoidumisnõude sõnastust. Kostja ega maakohus selleks nõusolekut ei andnud. Kohus tuvastas ebaõigesti, et 11.09.2015 väljaandes Baltic News Service (BNS) avaldatud artiklis „EMSA korraldab Transiidikeskuse ees piketi“ esines väide, et hageja ei arvesta TTOSiga, töökaitsevolinikud puuduvad kõikides vahetustes, neile ei anta põhitööst vaba aega nädalas kahe tunni ulatuses ning neile ei maksta selle eest, oli faktiväide ja kostja peab selle ümber lükkama. Tegu oli väärtushinnanguga. Seda, kas õigusaktidega arvestatakse või mitte, saab määratleda üksnes hinnangu andmisega. Õigusrikkumistele viitavad väljendid kujutavad endast üldjuhul väärtushinnanguid. Pealegi oli väide tõene, sest hageja asutusse ei olnud 2015. a septembrikuu esimese poole seisuga nõuetekohaselt valitud töökaitsevolinikke kõikidesse vahetustesse. Kuivõrd neid ei olnud valitud, ei saanud neile anda ka vaba aega ja seda tasustada. Esinesid ka muud TTOS-i rikkumised. Seonduvalt samas artiklis avaldatud väitega, et hageja asutuses töötab umbes 90 inimest ja nendest 62% on ametiühingute liikmed, leidis kohus ebaõigesti, et selle väite edastas meediale kostja esindaja. Kostja esindaja ise ütles, et seda väidet ka ajakirjanikule ei öelnud. Maakohus ei põhjendanud, miks ei saanud sellega lahendi tegemisel arvestada. Maakohtu järeldust ei tugevdanud asjaolu, et hageja pöördus kostja esindaja poole, et see vead artiklis kõrvaldaks. Kostja esindaja ei palunud meediaväljaandel ebaõigeid väiteid kõrvaldada, sest eksimusi ei põhjustanud tema. Tsitaatide ebaõige avaldamise eest peaks vastutama meediaväljaanne. Kuivõrd vale faktiväite avaldas meediaväljaanne, ei vastutanud selle eest kostja. Samuti leidis kohus valesti, et väide „kostja käis hagejaga kohut“, oli vale faktiväide. Fraas „käisime kohut“ ei tähendanud, et kostja oli kohtumenetluse osaline. Kostja kaitses ametiühinguna oma liikmete õigusi igakülgselt, sh seisis nende õiguste eest kohtumenetluses, kui maksis töötajate menetluskulude eest ja konsulteeris tihedalt töötajate advokaadiga. Pealegi andsid töötajad kostjale enne Töövaidluskomisjoni avalduse esitamist õiguse neid vaidluses esindada ja ei võtnud seda kohtumenetluseks tagasi. Seonduvalt 14.09.2015 uudiste portaalis rus.err.ee avaldatud uudises „Докеры Transiidikeskus вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“ avaldatud faktiväitega, et Muuga sadamas laadivad dokkerid ühes vahetuses ümber kuni 35 konteinerit, märkis kostja järgmist. Kostja juhatuse esimees ei öelnud seda meediaväljaandele. Ta ütles, et dokkerid on töödelnud ühes tunnis 35 või rohkem konteinerit. Ka ei öelnud ta seda, et kraanajuhi süül sai laevatrümmis inimene muljuda. Maakohtul ei olnud põhjust järeldada, et kostja esindaja ütlused ei ole selles osas usaldusväärsed. Siinkohal hindas kohus valesti kostja juhatuse liikme istungil antud ütlusi. Tema antud ütlustest ei saanud järeldada, et ta ei pöördunud uudiste portaali poole ebaõigete andmete parandamiseks. Pealegi pöördus hageja

andmete parandamiseks isiklikult kostja juhatuse liikme poole, mitte kostja poole, mistõttu ei saanud nõudele vastamist või vastamata jätmist praeguses menetluses arvestada. Kostja poolt hageja klientidele 17.09.2015 saadetud kirjas nr 1-51 avaldatud väide, et töötajate vaidluses hagejaga esindas töötajaid kohtus kostja, oli tõene. Kohus leidis ebaõigesti, ei tegu oli vale faktiväitega. Artiklis ei väidetud, et kostja oli menetlusosaline. Ta oli töötajate esindaja, kes kaitses töötajaid diskrimineerimise eest. Samuti rikkus kohus õigusnorme, kui leidis, et kirjas avaldatud väide, et töötajate esindaja vallandamise tõttu võivad sattuda ohtu hageja klientide kaubavood Euroopa sadamatesse, ei olnud väärtushinnang. Fraas „võivad sattuda ohtu“ on ilmne väärtushinnangule omane konstruktsioon. Eelnevale lisaks rahuldas maakohus ebaõigesti hageja nõude keelata kostjal mis tahes viisil avaldamast ebaõigeid faktiväiteid seoses hageja majandustegevusega. Esiteks muutis hageja nõuet lubamatult. Teiseks rahuldas kohus hageja nõude taotletud viisist erinevalt, kuigi hagi eset saab käsutada ainult hageja. Eelnevast sõltumata tulnuks nõue ikkagi jätta rahuldamata. Praegusel juhul ei olnud tegu olukorraga, kus kahju õigusvastane tekitamine oli kestev või sellega ähvardati. Pealegi on kostja ametiühing ja töötajate huvide kaitsmiseks tuleb ametiühingul sõna võtta. Eelnevale lisaks ei olnud kostja avaldatud andmed hagejale majanduslikult kahjulikud. Varalise kahju nõue tuli jätta tervikuna rahuldamata. Nõudekiri, mille koostamiseks hagejal raha kulus, esitati ainuisikuliselt kostja juhatuse liikmele, mitte kostjale. Pealegi nimetati seal hulga rohkem rikkumisi, kui hiljem kohtumenetluses esitati. Lisaks ei olnud andmed, mida kostja avaldas, hagejale majanduslikult kahjulikud. Viimaks märkis kostja, et maakohus jättis ebaõigest menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda. Hagi rahuldamise ulatus oli oluliselt väiksem kui 85%. Vastused kaebustele

Ka jäid samaks väited, mida hageja vaidlustas. Siinkohal oli ka oluline, et hageja tegutses hagi täpsustades kohtu juhiste järgi. Tõendamiskoormise jaotuse osas nõustub kohus kostjaga, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma omal kulul ümber lükata või parandada. Väidete puhul, mis hageja mainet ei kahjusta, lasub hagejal endal kostja avaldatud väidete ebaõigsuse tõendamise koormus. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kohus oleks tõendamiskoormise eelnevast erinevalt jaganud. Kohus on algusest peale olnud veendumusel, et vaidlusalused väited olid hageja mainet kahjustavad ja tõi selle taas välja otsuses. Seega oli kostjal kohustus tõendada ebaõigete faktiväidete tõelevastavust. Ka ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kui hagejat kajastatakse meedias kui õiguskorra suhtes hoolimatut ja töötajaid ning nende esindajaid mitteaustavat ühingut, kelle juures toimub traagilisi tööõnnetusi, kahjustavad need väited hageja mainet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega järgmistes vaidlusalustes artiklites ja kirjas avaldatud väidete osas: 1) „ei arvestata seal ka Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, näiteks sellise seadusega nagu töötervishoiu ja tööohutuse seadus. See puudutab siis töökaitsevolinike olemasolu kõigis vahetustes ja nendele põhitööst vaba aja andmist nädalas kahe tunni ulatuses ning selle eest maksmises“; 2) „kogu transiidikeskuses töötab umbes 90 inimest ja nendest 62 protsenti on ametiühingute liikmed“; 3) „meil on Eestis üks ettevõte, kes ei tunnista meie riigi õiguskorda. Selleks on Transiidikeskuse AS ja tema juhtkond. Ettevõttes toimub kolme seaduse eiramine. Need on töötajate usaldusisikute seadus, ametiühingu seadus ja töötervishoiu seadus“; 4) „möödunud sügisest on 20 inimest koondatud, ent töö intensiivsus pole muutunud, see on teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“; 5) „Norras näiteks on norm 21 konteineri laadimine ühes vahetuses, aga meil Muuga sadamas dokkerid laadivad ümber kuni 35 konteinerit“; 6) „inimesi ei ole piisavalt“; 7) „normaalsete töötingimuste puudumine viib traagiliste juhtumiteni. Hiljuti on kraanajuhi süül laevatrümmis inimene muljuda saanud“; 8) „sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond ja suure tõenäosusega ka viimase 1,5 aasta töised tööõnnetused, sh ühe töötaja hukkumine tööõnnetuses“. Maakohus tuvastas õigesti, et mitmed ülal kirjeldatud väited sisaldasid väärtushinnanguid, n.o „töö intensiivsus pole muutunud“, „teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“, „inimesi ei ole piisavalt“, „normaalsete töötingimuste puudumine viib traagiliste juhtumiteni“, „sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond“. Maakohtu põhjendused selles osas on jälgitavad ja põhjalikud ning ringkonnakohus nõustub nendega. Tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist. Sõnade „intensiivsus“, „piisav“ ja „normaalne“ tõesust või väärust ei saa kohtumenetluses tõendada. Küll aga saab nende kohasust põhjendada (Riigikohtu 11.02.2004 otsus asjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Eelnev on omane väärtushinnangutele. Pealegi on tegu suhtelisust väljendavate sõnadega ja avaldaja valis sõnad lähtudes oma subjektiivsest tõlgendusest, mis kogumis muudab ka väidete sisu subjektiivseks. Kirjeldatud sõnadele on iseenesest võimalik kokkuleppeliselt numbriline sisu anda, kuid sellisel juhul on number saadud väikese kildkonna

liikmete kokkuleppe tulemusena ja tähistab nende hinnangulist keskmikku, s.t hinnang on põhjendatav, mitte jah-ei skaalal tõendatav. Seonduvalt hageja väitega, et maakohtu otsus oli üllatuslik osas, milles kohus leidis, et mõned vaidlusalused väited olid väärtushinnangud, märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja tugines menetluse algusest peale sellele, et kõik hageja vaidlustatud väited ei ole faktiväited, vaid mitmed neist on väärtushinnangud. Seega ei saanud hagejal tekkida illusiooni, et selles poolte vahel vaidlus puudub. Hagejas ei saanud segadust külvata ka maakohtu 20.01.2017 kiri, kus kohus menetluse juhtimise raames andis esialgse hinnangu väidetele. Nagu eelnevalt öeldud, oli tegu kohtu esialgse hinnanguga, kusjuures kohtu kindla siseveendumuse puudumist kirja kirjutamisel ilmestas sõna „pigem“ kasutamine väidete kvalifitseerimisel. Kohtu lõplik hinnang väidetele pidi selguma hiljemalt kohtuotsuses, kus kohtul tuli võtta seisukoht hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise osas. Pealegi on ka pärast kõnealust kirja kostja vaielnud vastu väidete faktiväideteks või pigem faktiväideteks kvalifitseerimisele. Kohtu tuvastatud faktiväidetega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlustatud fraase, mille järgi ei arvesta hageja Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega ning hageja ja selle juhtkond ei tunnista riigi õiguskorda, ei saanud vaadata eraldi kirjeldatud mõtetele järgnevast lauseosast, kus eelneva selgitamiseks toodi välja, et hageja rikub TTOS-is, AÜS-is ja TUIS-is sätestatud reegleid. Asjaolu, kas seaduses sätestatud õigusnormi rikutakse või mitte, on faktiküsimus. Vastupidist seisukohta ei saanud tuletada ka kostja viidatud Riigikohtu 13.04.2007 lahendist nr 3-2-1-5-07, kus mh selgitati, et mitmed juriidilised terminid võivad ühes kontekstis olla käsitletavad väärtushinnangutena ja teises faktiväidetena. Seda eelkõige põhjusel, et kostja heitis avaldatud artiklites ette konkreetsete õigusaktide normide rikkumisi, mitte ei loonud hagejast kuvandit lähtudes oma subjektiivsest õiguse tõlgendusest. Õigusnormi on rikutud, kui selles sätestatud kohustust ei täideta või sellest kirjeldatud keeldu eiratakse. Kusjuures õigusnormi rikkumiseks saab pidada ka pisirikkumisi, mis on hiljem kõrvaldatud. Seega saab ka olukorras, kus rikkuja on suur ettevõte, kuid rikkumine ise väike ja kõrvaldatav, öelda, et õigusnormi rikuti ja seaduses sätestatut eirati. Vastuseks kostja etteheitele, et kohus omistas ebaõigesti kostja juhatuse liikme antud tunnistustest sõltumata temale sõnu, mida ta meediaväljaannetele ei avaldanud, märgib ringkonnakohus järgmist. Praeguseid asjaolusid (sh avalduste arvu, kus esines ebaõigeid faktiväiteid), menetluses esitatud tõendeid ja tunnistajate ütlusi silmas pidades jõudis maakohus õigele järeldusele, et tõendatud oli kostja juhatuse liikme poolt meediaväljaannetele ebaõigete andmete avaldamine. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kuna kostja tegevuse eesmärk on mh abistada hageja töötajaid suhtluses tööandjaga ja nende õigusi igakülgselt kaitsta võimalike kuritarvituste vastu ning nende töötingimusi parendada, ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd keerulises ja kriitilises olukorras jättis kostja reageerimata avaldatud ebaõigetele andmetele, kui ta teadis nende ebaõigsusest. Nimelt võis teadvalt reageerimata jätmine kostja positsiooni läbirääkimistel hagejaga oluliselt kahjustada, mis ei ole kooskõlas kostja põhikirjalise eesmärgiga. Järgnevalt nimetab ringkonnakohus väited, mille puhul leiab ringkonnakohus, et maakohus rikkus nende kvalifitseerimisel või tõesuse/vääruse hindamisel materiaalõiguse norme. Need on järgmised: 1) „vahepeal käisime kohut“; 2) „juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi“; 3) „vaatamata üle aasta kestnud kohtuskäimisele oma töötajatega, keda selles kaasuses esindas

EMSA“;

4) „seetõttu, et ettevõte jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud töötajate esindaja vallandamise teele, võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS klientide kaubavood Euroopa sadamatesse“. Maakohus leidis, et esimene neist oli ebaõige faktiväide, teine õige faktiväide ning kolmas ja neljas ebaõiged faktiväited. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuses maakohtu otsusega teise väite kvalifitseerimisel, leides, et väide oli vale ning kostja oli veendumusel, et erinevalt maakohtu põhjendustest, olid esimene ja kolmas väide õiged faktiväited ning neljas väärtushinnang. Ringkonnakohus on seisukohal, et esimene ja kolmas väide on õiged faktiväited, teine on ebaõige faktiväide ja neljas väärtushinnang. Oma seisukohti põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. Meediaväljaandele Postimees Tallinn City antud intervjuus ja hageja lepingupartneritele saadetud kirjas avaldas kostja, et käis hagejaga kohut/esindas kohtus käinud töötajaid. Vaidlusalustes avaldustes ei öelnud kostja, et oli kohtumenetluse osaline, mistõttu oli maakohtul tarbetu hinnata, kas kostja tegelikult oli menetlusosaline või mitte. Seda, kas kostja käis hagejaga kohut või esindas kohtus töötajaid, tuli hinnata mõistliku inimese positsioonist lähtudes. See tähendab, et väite tõelevastavuse väljaselgitamisel ei saanud lähtuda TsMS §-s 217 sätestatust, kus on loetletud tingimused, missugustele nõuetele peab vastama sobiv lepinguline esindaja ning muudest sätetest, mis määratlevad lepingulise esindaja õigused ja kohustused. Menetlusosalised olid ühel nõul selles, et hagejal oli Töövaidluskomisjonis ja hiljem kohtus vaidlus teatud töötajatele preemia maksmata jätmise tõttu. Samuti kinnitasid nii dokumentaalsed tõendid kui ka tunnistajate ütlused, et Töövaidluskomisjonis esindas kostja koos advokaat S. Schneideriga töötajaid ja kujundas hiljem advokaat S. Schneideri varjus kohtus töötajate positsiooni ning tasus nende menetluskulud. Eelnev tegevus oli kooskõlas ka kostja põhikirjaga. Seda kogumis silmas pidades oli ilmne, et kostjal oli suur roll hageja ja töötajate vahelise vaidluse lahendamisel ja just seda rolli kostja meediaväljaandes ning kirjas hageja partneritele rõhutas. Seega on kohus seisukohal, et kuigi kostja ei esindanud töötajaid tsiviilkohtumenetluse mõttes, sai tema tegevust tavainimese arusaamast lähtudes pidada esinduseks, mistõttu olid väited „vahepeal käisime kohut“ ja „vaatamata üle aasta kestnud kohtuskäimisele oma töötajatega, keda selles kaasuses esindas EMSA“ tõesed faktiväited. Nende ümberlükkamist nõuda ei saanud, mistõttu rahuldas kirjeldatud väidete osas kohus ebaõigesti hageja nõude. Meediaväljaandele Postimees Tallinn City antud intervjuus avaldas kostja, et „juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi“. Maakohus oli seisukohal, et mõistliku inimese positsioonist lähtudes, sai väitest teha järelduse, et laeva trümmis juhtus mingi intsident raske esemega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus alahindas keskmist mõistlikku inimest. Esiteks ei ole sõna „raskekonteiner“ sisu tavatu ja keskmisele inimesele raskesti hoomatav. Teiseks on oluline erinevus fraaside „kukkus trümmi“ ja „kukkus trümmis“ vahel. Esimesel juhul kukkus raskekonteiner eelduslikult oluliselt kõrgemalt ja kontrollimatult ning teisel juhul oli kukkumise kõrgus sõltuv trümmi enda suurusest, s.t kukkus tõenäoliselt madalamalt ja vähem kahjustusi tekitavalt. Kui kõrvutada tavainimese arusaam vaidlusalusest fraasist tegelikult juhtunuga, siis on ilmne, et raskekonteineri kontrollimatut trümmi kukkumist ei toimunud. Tunnistaja SM selgitas, et 2015. aasta juuli lõpus laadisid töölised koos uue kraanajuhiga koormat laeva trümmi. Uus kraanajuht lasi laadungit alla ja kaks trümmis olevat inimest hoidsid laadungit kätega. Dokkerid hõikasid kraanajuhile, et too tegutseks aeglasemalt, kraanajuht sai seevastu aru, et ta tegutseb liiga aeglaselt. Kommunikatsioonihäire tõttu riivas konteiner puidust alust, mis kukkus koos sellel asuva mootoriga maha (III kd lk 125). Kui kostja

ütles meediaväljaandele, et „juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi“, avaldas kostja vale faktiväite, mis tuli kostjal ümber lükata. Hageja lepingupartneritele saadetud kirjas esitatud väites „seetõttu, et ettevõte jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud töötajate esindaja vallandamise teele, võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS klientide kaubavood Euroopa sadamatesse“ loodud võimalik põhjuslik seose hageja ebakonstruktiivse tegevuse ja Euroopa sadamatesse saabuva kaubavoo vahel, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul käsitletav faktiväitena. Nimelt lõi kostja seose ebaleval viisil, kasutades sõna „võivad“. Tegu on väite esitaja subjektiivse arvamusega teost, tagajärjest ja nendevahelisest põhjuslikust seosest, mille ilmsele tõele vastavusele kostja ei pretendeerinud. Küll aga oli põhjuslikku seost võimalik põhjendada. Seega oli tegu väärtushinnanguga, mida ei saanud ümber lükata. Eelnevast tulenevalt avaldas kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, n.o: (1) hageja rikub töökaitsevolinikke puudutavas küsimuses TTOS-is sätestatut; (2) hageja juures töötab umbes 90 inimest ja nendest 62 protsenti on ametiühingute liikmed; (3) Muuga sadamas laadivad dokkerid vahetuses ümber kuni 35 konteinerit; (4) hiljuti sai laeva trümmis inimene muljuda; (5) juuli lõpus kukkus raskekonteiner laeva trümmi. Ülejäänud vaidlustatud väited olid väärtushinnangud või õiged faktiväited. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja VÕS § 1055 alusel esitatud nõude osas. Maakohus leidis, et hageja nõue tuleb rahuldada, kuid seda veidi modifitseeritud viisil. Sõltumata sellest, kas kohus sai rahuldamisele kuuluvat hageja nõuet ise muuta, on ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul ei olnud täidetud VÕS §-s 1055 sätestatud nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused. VÕS § 1055 lg 1 järgi, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Oluline on siinkohal tähele panna, et vastavalt VÕS § 1055 lg-le 2 ei ole lg-s 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimeste vahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Hageja oli veendumusel, et kostjast lähtuv oht hagejale õigusvastase kahju tekkimiseks oli akuutne, mistõttu tuli rahuldada VÕS § 1055 alusel esitatud hageja nõue kohustada kostjat hoiduma ebaõigete andmete avaldamisest. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et kostja on varem sekkunud hageja majandustegevusse tema kohta ebaõigeid andmeid avaldades (sh ka hageja lepingupartneritele) ja ebaõiged andmed olid oma olemuselt hagejale majanduslikult kahjulikud. See tähendab, et andmete avaldamine oli õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 mõttes. Samuti märkis maakohus õigesti, et VÕS § 1055 lg 1 alusel nõude rahuldamiseks ei ole vaja tuvastada, et kostja on õigusvastase teo toime pannud, vaid piisav on, kui kostja tegevus on loonud õigusvastase teo toimepanemise ohu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole oht, et kostja avaldab hageja majandustegevuse kohta taas kahjustavaid ebaõigeid andmeid nii vahetu, et kostjal tuleks kohtu kaudu keelata ebaõigete andmete avaldamine hageja majandustegevuse kohta. Pelgalt asjaolu, et kostja on varem hageja kohta keerulises situatsioonis meeleavalduse käigus ebaõigeid andmeid avaldanud ja pidas ka hiljem hageja lepingupartneriga kirjavahetust, kus viitas ametiühingu raskustele hagejaga suhtlemisel, ei saanud teha järeldust, et esineb reaalne oht hagejale kahju õigusvastaseks tekitamiseks ebaõigete väidete avaldamise näol. Pealegi ei saanud nõude lahendamisel tähtsusetuks pidada asjaolu, et nõue esitati ametiühingu

vastu, kes tegutses töötajate kui töösuhtes nõrgemal positsioonil olevate isikute huvides, kaitstes neid võimaliku hageja omavoli ja seadusest tulenevate reeglite rikkumiste eest. Varalise kahjunõude osas märgib ringkonnakohus, et iseenesest leidis maakohus õigesti, et esinesid deliktilise vastutuse kohaldamise eeldused, n.o rikkumine, kahju, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning puudusid õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Samas jättis kohus arvestamata sellega, et vaid osad vaidlustatud väidetest kujutasid ennast rikkumist, kuigi kostja esindajale esitatud nõudekiri kajastas hulga enam väidetavaid rikkumisi ja lahendamata kostja palve vähendada kahjuhüvitist. Vastavalt VÕS § 139 lg-le 1, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Menetluses leidis tõendamist, et töötajate töö korraldamisel ja nendele tingimuste loomisel rikkus hageja mitmel juhul seadusest tulenevaid nõudeid ja just nende rikkumiste tõttu avaldas kostja hageja kohta väiteid ja väärtushinnanguid, millest mõned olid paraku ebaõiged. Eelneva tõttu tuli kahjuhüvitist vähendada nullini. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.