Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu hagi TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.04.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4760 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (registrikood 80122993), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Kostja: TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS (registrikood 10189553), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Allar Aru ja Tauno Tark
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 21.04.2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta AKTSIASELTSI kanda.
TRANSIIDIKESKUSE
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing esitas 01.07.2016 tsiviilasjas nr 2-15-14558 Harju Maakohtule vastuhagi TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI vastu. Harju Maakohus keeldus 21.07.2016 määrusega hagiavaldust tsiviilasjas nr 2-15-14558 vastuhagina menetlusse võtmast. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 16.09.2016 määrusega menetlusse tsiviilasjana nr 2-16-11177. Hagis ja selle täpsustuses palus Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (hageja) TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI (kostja): - esitama omal kulul uudisteportaalile Baltic News Service samas uudisteportaalis 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ lõigus „/.../ Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatava Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu /.../“ hageja kohta avaldatud ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks järgmises sõnastuses avalduse:
„AVALDUS
Käesolevaga avaldab kostja, et uudisteportaalis Baltic News Service 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ avaldatu, et hageja on Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatav, on ebaõige faktiväide.“; - esitama omal kulul meediaväljaandele Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ lõigus "/.../ oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing /.../" hageja kohta avaldatud ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks järgmises sõnastuses avalduse:
„AVALDUS
Käesolevaga avaldab kostja, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et hageja on oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud, on ebaõige faktiväide.“; - esitama omal kulul meediaväljaandele Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ lõigus „/.../ Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et /.../ Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada /.../“ hageja kohta avaldatud ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks järgmises sõnastuses avalduse:
„AVALDUS
-
-
Käesolevaga avaldab kostja, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et hageja on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada, on ebaõige faktiväide.“; esitama omal kulul meediaväljaandele Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ lõigus „/.../ Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et /.../ meie konkurentsivõimet vähendada./.../“ hageja kohta avaldatud ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks järgmises sõnastuses avalduse:
„AVALDUS
Käesolevaga avaldab kostja, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et hageja on teinud midagi selleks, et kostja konkurentsivõimet vähendada, on ebaõige faktiväide.“. Hageja palus kõikide avalduste osas märkida, et taotletud sõnastuses avaldus tuleb esitada viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastustes tekstide ei tohi see avaldus sisaldada muud teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja kahju hüvitise summas 1260 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on Uudisteagentuuri Baltic News Service (BNS) 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ kostja juhatuse esimehe EL ütlustena avaldatud hageja kohta ebaõige faktiväide, et hageja on rahastatav Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt. Meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja juhatuse esimehe EL ütlustena avaldatud hageja kohta ebaõige faktiväide, et hageja on finantseeritud tema Põhjala partnerite poolt. Samuti on selles artiklis avaldatud hageja kohta, et: „/.../ Hageja on näinud kõvasti vaeva, et /.../ Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja meie [kostja] konkurentsivõimet vähendada. /.../“. Hageja leiab, et väited, et hageja on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada ja kostja konkurentsivõimet vähendada, on ebaõiged faktiväited. Ebaõiged faktiväited on avaldatud kostja juhatuse esimehe EL poolt. Meediaväljaannete poolt nende andmete avaldamisel avaldatud artikli ja uudise teksti arvestades on üheselt mõistetav, et EL on avaldanud kõnesolevad ebaõiged faktiväited kostja seadusliku esindajana (juhatuse liikmena), mistõttu on tema poolt ebaõigete andmete avaldamine omistatav tema esindatud kostjale. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist mitte üksnes need faktiväited avaldanud uudisteagentuurilt BNS ja meediaväljaandelt Delfi Ärileht, vaid ka kostjalt või omal valikul üksnes kostjalt.
3.Hageja kui ametiühing teostab seadusest ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid, mida võib pidada tema majandus- ja kutsetegevuseks VÕS (sh VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1) tähenduses. Kostja poolne hageja majandus- ja kutsetegevusse sekkumine seisneb hageja kohta ebaõigete andmete avaldamises. Käesoleval juhul on kostja poolt avaldatud hageja kohta selgelt halvustavaid ja hageja mainet kahjustavaid andmeid. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatu kohaldub ka hageja, kui ametiühingu suhtes, mille organisatsiooniline ning eelarveline tegevus on suuresti analoogne ettevõtja tegevusele. Ametiühingu tegutsemisvõimelisuse ja jätkusuutlikkuse ning põhikirjast ja seadusest tulenevate ülesannete täitmise eelduseks on selleks vajalikus ulatuses liikmemaksude saamine, milleks
peab ametiühingu liikmeskond olema piisava suurusega. Selle eelduseks omakorda on ametiühingu hea maine nii avalikkuse kui ka ametiühingu liikmete ees. Kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed on avalikustatud internetis kättesaadavates meediaväljaannetes, millest tuleneb, et ebaõiged andmed on jõudnud suure ja määratlemata hulga inimesteni. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited on hagejale majanduslikult kahjulikud ning rikuvad hageja mainet, sest need tekitavad avalikkuses ja hageja liikmetes väära arusaama, nagu ei oleks hageja ametiühinguna sõltumatu, vaid on teiste organisatsioonide poolt finantseeritud (n.ö. kinni makstud), ja et hageja on tegutsenud selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada ning kostja konkurentsivõimet vähendada. Kostjal ei saanud olla põhjendatud huvi ebaõigete faktiväidete avalikustamise vastu.
4.Kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud kahju, sest hageja on olnud seetõttu sunnitud kasutama enda õiguste kaitsmiseks professionaalset õigusabi. Hagejal on tekkinud kohustus tasuda temale, seoses kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisega osutatud õigusteenuse eest, Advokaadibüroo ANTSMÄE & Partnerid OÜ-le 1260 eurot. Õigusteenus hõlmab hageja kohtueelset konsulteerimist kliendi õiguste ja nõuete osas ning selleks vajalikku õiguslikku analüüsi ja ka kohtueelse nõudekirja/hagihoiatuse koostamist. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja poolt esile toodud väidete puhul ei ole tegemist faktiväidetega ning kostjal ei lasu andmete (eba)õigsuse tõendamise koormis. Ka juhul, kui tegemist on osaliselt faktiväidetega, vastavad need tegelikkusele. Kostja on piisavalt kontrollinud ka andmete tegelikkusele vastavust. Hageja hinnangul on ebaõigeks faktiväiteks avaldatu, et hageja on Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatud. Ainuüksi hageja majandusaasta aruannetest nähtuvalt moodustavad tema tulud olulises osas muudest rahalistest vahenditest peale liikmemaksude. Tulenevalt 2015. aasta tulemiaruandest sai hageja kokku tulusid summas 452 620 eurot, millest vaid 313 987 eurot moodustasid liikmemaksud. Tulu sihtfinantseerimisest moodustas 138 343 eurot. Tulenevalt hageja põhikirja p-st 13.1 koosneb tema vara liikmemaksudest, annetustest ja eraldistest, põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas olevate ürituste korraldamisest, muudest seadusega lubatud laekumistest. Hageja ja Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooni (NTF) kirjastatud trükis on Norra poolt rahastatud ning Põhjamaade ametiühinguga koostöös ning ühises rahastuses loodud. Tulenevalt hageja põhikirja p-st 2.3.8 on tal oma eesmärkide saavutamiseks õigus välja anda ja levitada trükiseid, mida koostöös Norra transporditöötajate ametiühingu ja Norra valitsuse instrumentidega ka tehti. Avaldatu ei kahjusta ühelgi juhul ka hageja mainet ja sellest ei saa mitte ükski mõistlik inimene teha järeldust, nagu oleks soovinud kostja viidata sellele, et hageja on „kellegi poolt kinni makstud“ või et hageja pole „sõltumatu“. Hageja on ise erinevates vormides avalikkusele avaldanud ja kinnitanud (majandusaasta aruannetes, põhikirjas, avaldatud trükistes), et nende tulud moodustavad olulises osas muudest allikatest peale liikmemaksude, sh eraldistest, mis pärinevad Põhjamaade instrumentidest ja koostööst Põhjamaade ametiühingutega. Lisaks tuleb avaldatut hinnata kogu artikli kontekstis. Kostja on kirjeldanud oma konteinerkäivete mahtu ning teinud seda oma konkurentide olukorra valguses, mh Läänemere regioonis. Ka hageja koostööpartnerid tegutsevad Läänemere regioonis ning mõjutavad sealsete ettevõtjate igapäevast majandustegevust, mistõttu avaldatu suhtes oli kostjal ilmselge õigustatud huvi. Ka kostja poolt avaldatu, et hageja on Põhjamaiste partnerite poolt finantseeritud, vastab samadel põhjendustel tõele ega kahjusta hageja mainet.
6.Hageja hinnangul on ebaõigeks faktiväiteks avaldatu, et hageja on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada. Tegemist on hinnanguga, mida pole võimalik tõendada. Tegemist on üksnes subjektiivse arvamusega. Kostja ei ole ka esitanud nimetatud tsitaati, mistõttu selle ümberlükkamist pole võimalik taotleda. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist on faktiväitega, siis see vastab tõele. Samuti poleks tegemist au teotavate ega majanduslikult kahjulike väidetega. Eeldatavalt pole vaidlust selles, et hageja seisab enda väitel hea oma liikmete õiguste eest, muu hulgas nende töötasude ja -tingimuste parendamisel. Arvestades eelnevat pole võimalik väita, nagu hagejale mõjuks kuidagi au teotavalt või muul viisil kahjulikult väited selle kohta, et ta väidetavalt oma töötajate õigusi kaitseb.
7.Hageja hinnangul on ebaõigeks faktiväiteks avaldatu, et hageja on teinud midagi selleks, et kostja konkurentsivõimet vähendada. Tegemist on hinnanguga, mida pole võimalik tõendada. Lisaks, kostja pole konkreetselt öelnud, kuidas on konkurentsivõimet vähendatud. Lausekatkend viitab, et probleemiga pole tegeletud ja konkurentsivõime on seega vähenenud. Järelikult on väide üksnes subjektiivne hinnang ning kostjal puudub kohustus tõendada, et hageja on konkurentsivõimet vähendanud. Kuna kostja ei ole esitanud nimetatud tsitaati, ei ole ka selle ümberlükkamist võimalik sellisel kujul taotleda. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist on faktiväitega, vastab see tõele. Samuti poleks tegemist au teotavate ega majanduslikult kahjulike väidetega ja kostjal oli igal juhul õigustatud huvi meedias avaldatud seisukohta võtta. Ka kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, kuna ühelgi juhul poleks tegu õigusvastaste väidetega, sest need pole au teotavad ega majanduslikult kahjustavad. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 21.04.2017 otsusega hagiavalduse ning kohustas kostjat esitama omal kulul vastavalt uudisteportaalile Baltic News Service ja meediaväljaandele Delfi Ärileht järgmises sõnastuses avaldused:
AVALDUS
Käesolevaga avaldab kostja, et uudisteportaalis Baltic News Service 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ on kostja avaldanud järgmise ebaõige faktiväite: Hageja on Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatav.
AVALDUS
Käesolevaga avaldab kostja, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja avaldanud alljärgnevad ebaõiged faktiväited: (i) Hageja on oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud; (ii) Hageja on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja kostja konkurentsivõimet vähendada. Kohus märkis, et avaldused tuleb esitada viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses tekstide ei tohi avaldus sisaldada muud teksti, sh ühtki hinnangut, kommentaari ega fotot. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise summas 1260 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda.
9.Otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et 06.10.2015 Uudisteagentuuri BNS avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ on kostja juhatuse esimees EL ütlusena avaldatud järgmine lause: “Sellele vaatamata oleme langenud Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt
rahastatava Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingute juhi Jüri Lemberi isiklike rünnakute alla, kelle jaoks ükski võte Eesti transiidisektori mustamiseks ja konkurentsipoliitika halvendamiseks pole liiga alatu“. Samuti puudub vaidlus selles, et 08.03.2016 meediaväljaandes Delfi Ärileht avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja juhatuse esimehe EL ütlusena avaldatud järgmine lause: "Eesti stividoridele pole üllatuseks, et oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et vaatamata sügavale kriisile Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja meie konkurentsivõimet vähendada“. Hageja leiab, et eelnimetatud kostja poolt avaldatud laused sisaldavad järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: 1) hageja on rahastatav Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt; 2) hageja on finantseeritud Põhjala partnerite poolt; 3) hageja on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada; 4) hageja on teinud midagi selleks, et kostja konkurentsivõimet väheneda.
10.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. Riigikohtu praktika kohaselt saab meedias andmete avaldamise korral olla avaldajaks (st andmete avaldamise eest vastutavaks isikuks) ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik (RKTKo nr 3-2-1-95-05, p 25). Vaidlusalused laused on avaldatud meediaväljaannetele kostja juhatuse esimehe EEL poolt. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et EEL on avaldanud vaidlusalused laused kostja seadusliku esindajana, mistõttu tema poolt esitatud väited on omistatavad kostjale. VÕS § 1045 lg 1 p 6 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati isiku majandusvõi kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiku majandus või kutsetegevusse sekkumine isiku ja tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma.
11.Kohus asus seisukohale, et kostja poolt avaldatud väidete, et hageja on rahastatav Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt, ja et teda finantseerivad Põhjala partnerid, näol on tegemist faktiväidetega, sest nende väidete tõelevastavust saab kontrollida, kuid ei ole tõendatud, et tegemist on õigete faktiväidetega. Kostja väidete kohaselt on ta eelnimetatud väite avaldamisel tuginenud hageja majandusaasta aruannetele, põhikirjale ning hageja ja Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooni (NTF) kirjastatud trükisele. Hageja on selgitanud, et tema Põhjala partnerid (st partnerid Põhjamaades üldlevinud tähenduses ehk Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Islandil) olid eelnimetatud Põhjamaade transpordivaldkonna ametiühingud või selliste ametiühingute ühendused. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et selliselt mõistab seda ka mõistlik isik, et ametiühingu partneriks teise riigis on selles teises riigis tegutsev ametiühing või ametiühingute ühendus/liit/föderatsioon.
12.Hageja 2015. majandusaasta aruande osaks olevast tegevusaruandest nähtuvalt moodustavad hageja sissetuleku liikmemaksud ja Rahvusvahelise Transpordiametiühingute Föderatsiooni sihtotstarbelised eraldised. Hageja 2015. majandusaasta aruande osaks olevast tulemiaruandest nähtuvalt sai hageja kokku tulusid 452 620 eurot, millest 313 987 eurot moodustasid liikmemaksud ja sihtfinantseerimine 138 342 eurot. Kohtule esitatud ITF kodulehekülje väljavõttest nähtuvalt asub ITF peakontor Londonis ja esindused asuvad Ammanis, Brüsselis, Nairobis, New Delhis, Uoagadougous, Rio de Janeiros ja Tokyos. Seega ei ole ITF Põhjamaade ametiühing, Põhjamaade ametiühingute ühendus ega hageja Põhjala partner.
13.Kohtule esitatud venekeelse raamatu “Võti paremate töösuheteni” eessõnas on raamatut kirjeldatud alljärgnevalt: See raamat on EMSA ja Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooni (NTF) dokkerite sektsiooni koostöö tulemus. Projekti raames tahtsime jõuda konstruktiivse dialoogini tööalaste suhete küsimustes viie Eesti sadama eraettevõttega, kes suudaksid pakkuda sadamatöölistele usaldustunnet oma õiguste eest seismiseks, ja selles aitab meid Norway Grants u Innovation Norway projekti programmi “Korralik töö” kaasfinantseerimine. Kohtule esitatud Innovation Norway kodulehekülje väljavõttest ja Wikipedia artiklist nähtuvalt on Innovation Norway, mis vahendas Norway Grants programmiga seotud toetusi, Norra riigile kuuluv kompanii ja arengupank, mis vahendab Norra riigi raha erinevate toetusprogrammide jaoks. Kohus nõustus hagejaga, et Innovation Norway poolt taotlejale toetuse vahendamine ei muuda Innovation Norway’d taotleja (sh hageja) Norra partneriks. Tõendamist on leidnud, et antud juhul toetas Norra Kuningriik Innovation Norway vahendatud programmi kaudu konkreetset projekti, seoses millega tegid koostööd hageja ja tema Põhjala partneriks olev Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsioon. Seega on tegemist hoopis Norra riigi instrumendiga. Hageja on selgitanud, et antud projekti raames tuli temal kui ühel projektiosalisel ise teha kulusid omaosaluse näol, st ta oli ise üks projekti finantseerijatest, mis nähtub ka raamatu väljavõttest. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja koostöö Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooniga venekeelse raamatu väljaandmisel on olnud hageja tegevus hageja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning sellest ei ole võimalik järeldada, et hageja on finantseeritud hageja Põhjala partnerite poolt. Seega on kostja avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited: 1) hageja on rahastatav Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt; 2) hageja on finantseeritud Põhjala partnerite poolt.
14.Hageja leiab, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis avaldatud lauses "Eesti stividoridele pole üllatuseks, et oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et vaatamata sügavale kriisile Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja meie konkurentsivõimet vähendada“ on kostja avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited: hageja on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada ja hageja on teinud midagi selleks, et kostja konkurentsivõimet vähendada. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt RKTKo tsiviilasjades nr 3-2-1-161-05, p 12; nr 3-2-1-5-07, p 27; nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. Eelnimetatud väidete näol on tegemist kaudsete faktiväidetega, millest mõistlik inimene saab aru, et hageja on teinud midagi, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada ning kostja konkurentsivõimet vähendada. Kohtumenetluses on võimalik seda kontrollida. Nt Eesti Kaubandus-Tööstuskoda annab juba mitmeid aastaid välja Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabelit ja ka Eesti Pank koostab Eesti konkurentsivõime ülevaadet. Seega on võimalik ka ettevõtte konkurentsivõime vähenemist või suurenemist hinnata ja tegemist ei ole pelgalt kostja poolse väärtushinnanguga.
15.Kostja on esitanud nimetatud faktiväidete tõendamiseks kohtule hageja poolt 05.11.2016 koostatud kollektiivilepingu projekti, mille kohaselt iga kostja töötaja palk tõuseks alates 1. jaanuarist 2016 vähemalt 200 euro võrra kuus ja kostja annaks töötajatele 7. kalendripäeva tasustatud lisapuhkust kalendriaastas. Kostja hinnangul on sellega tõendatud, et hageja on ilmselgelt “teinud midagi selleks”, et ettevõtte kulusid ülespoole ajada. Kohus nõustus hagejaga, et töötajate töötasu tõstmise ja töötajatele täiendava tasustatud lisapuhkuse
andmise ettepanekuid sisaldava kollektiivlepingu projekti esitamisel teostas hageja oma põhikirjalist ja ka seadusest tulenevat pädevust. Kõnealuse kollektiivlepingu sõlmimise ettepaneku esitamise eesmärgiks oli kaasa aidata hageja liikmete sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele ning parendada töötajate töötingimusi (et töötajatel võimaldataks rohkem puhata), mitte suurendada Eesti ettevõtete kulusid ega vähendada kostja konkurentsivõimet. Seda, et kollektiivlepingu projekti oleks hageja esitanud selleks, et suurendada Eesti ettevõtete kulusid ning selleks, et vähendada kostja konkurentsi, ei nähtu ei kõnesolevast kollektiivlepingu projektist ega ka ühestki muust kostja esitatud tõendist. Töötajate töötasu tõstmine ja töötingimuste parandamine ei tähenda automaatselt, et sellega tõusevad ettevõtte (kostja) kulud ja konkurentsivõime väheneks. Töötasu tõstmine ja töötingimuste parandamine võib kaasa tuua ka ettevõtte kulude kokkuhoiu, sest lisa puhkepäeva andmisega võimaldatakse töötajatel rohkem puhata ja sellega võib kaasneda hoopis töötajate poolt tööülesannete täitmise efektiivsemaks muutumine.
16.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja tegutsenud selleks, et töötajate töötingimused paraneksid, mis oli hageja poolt läbirääkimiste pidamise peamine eesmärk. Kohus nõustus hagejaga, et mõistlik inimene saab aru, et ametiühing ei pea palgaläbirääkimisi ega sõlmi kollektiivlepinguid (nt palgakokkuleppeid) selleks, et tööandja kulusid ülespoole ajada, vaid selleks, et saavutada töötajate tingimuste paranemine (sh nt palgatingimuste paranemine). Seega ka käesoleval juhul on hageja pidanud kollektiivläbirääkimisi selleks, et töötajate tingimused paraneksid, mistõttu on meelevaldne kostja järeldus, et hageja peab kollektiivläbirääkimisi Eesti ettevõtjate kulude ülespoole ajamiseks ja kostja konkurentsivõime vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja on teinud midagi (tegutsenud) eesmärgiga Eesti ettevõtjate kulusid suurenda ja kostja konkurentsivõimet vähendada. Seega on tegemist ebaõigete faktiväidetega.
17.VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. VÕS § 1047 lg 4 sätestatud kaitsevahend teenib avalikkuse teavitamise korral ka kannatanule suunatud eesmärki – tagada isiku õigus olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Kui isiku mainet kahjustanud andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama (vt RKTKo nr 3-2-1-166-12, p 12). Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt väidete ümberlükkamist, kuid ei ole põhjendatud, et kostja esitab uudisteportaalile BNS ühe avalduse ja meediaväljandele Delfi Ärileht 3 eraldi avaldust ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Kohus sõnastas hageja poolt esitatud 3 eraldi avaldust ümber üheks avalduseks ja leidis, et sellisel viisil avalduse esitamine ei ole kostja jaoks ebamõistlikult koormav ja täidab oma eesmärki viisil, et avalikkust teavitatakse võimalikult tõhusalt ebaõigete andmete avaldamisest.
18.Kohus rahuldas ka hageja kohteelsete õigusabikulude nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 1260 eurot. Tõenditest nähtuvalt on hageja tellinud õigusabi Advokaadibüroolt Antsmäe & Partnerid seoses kostja poolt hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisega. Kohus leidis, et arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja hageja poolt kostjale esitatud nõudekirja sisu ja pikkust (5 lehekülge) ei ole õigusabi eest tasumisele kuuluv kogusumma ülemäärane. Riigikohus on leidnud 05.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 18), et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Käesoleval juhul on hagejale
kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest seoses hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega, pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Käesoleval juhul oli kohtueelses menetluses mõistlik kasutada professionaalset õigusabi ning õige ei ole kostja seisukoht, et kohtueelne õigusabikulu on täies ulatuses tarbetu. Kui kostjaga õigusvaidlust ei oleks tekkinud, ei oleks hageja ka neid kulusid pidanud kandma.
19.Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ja märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtotsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Kostja esitas 22.05.2017 Harju Maakohtu 21.04.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus tervikuna rahuldamata.
21.Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et ametiühingu partneriks teises riigis on üksnes selles teises riigis tegutsev ametiühing või ametiühingute ühendus/liit/föderatsioon. Kohus on mõistet „partner“ ebaõigesti sisustanud. Eesti keele seletav sõnaraamat sisustab terminit „partner“ muu hulgas „kaaslase“ või „paarilisena“ ning liitsõna näidetena viidatakse terminitele „kaubanduspartner“ ja „äripartner“. Kostja arvates saab mittetulundusühingule partneriks olla ka teist liiki juriidiline isik, sh riik (nt Norra Kuningriik). Sellisele seisukohale võib asuda iga keskmine mõistlik isik.
22.Arusaamatuks jääb, millist õiguslikku tähendust käesolevas asjas omab kohtu väide, et Innovation Norway vahendatud programmi kaudu saadud toetuse puhul on tegemist Norra riigi instrumendiga. Kohus on toonud esile, et antud projekti raames tuli hagejal kui ühel projektiosalisel ise teha kulusid omaosaluse näol, st ta oli ise üks projekti finantseerijatest. Kostjale teadaolevalt menetluses ühtegi tõendit eelneva kinnituseks esitatud pole. Lisaks on kohus oma põhjendustes vastuoluline. Maakohus asus seisukohale, et hageja koostöö Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooniga venekeelse raamatu väljaandmisel on olnud hageja tegevus oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning sellest ei ole võimalik järeldada, et hageja on finantseeritud hageja Põhjala partnerite poolt. Kostja on menetluses korduvalt rõhutanud, et mis tahes tähendust ei oma küsimus, kas tegutsetakse väidetavalt oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamise nimel või mitte. Põhikirjaliste eesmärkide nimel tegutsemine ei välista rahastuse saamist kolmandatelt isikutelt.
23.Kostja viitas rahastuse väidete tõelevastavuse kontekstis raamatu „Võti paremate töösuheteni“ eessõna kirjeldusele, millest võib järeldada, et hageja tegevuse finantseerimises osalevad ka tema Põhjala partnerid ning Põhjamaised ametiühingud või nende liidud. Tulenevalt viidatud trükisest on see Põhjamaade ametiühinguga koostöös ning ühises rahastuses loodud. Tulenevalt hageja põhikirja p-st 2.3.8 on hagejal oma eesmärkide saavutamiseks õigus välja anda ja levitada trükiseid, mida koostöös Norra transporditöötajate ametiühingu ja Norra valitsuse instrumentidega ka tehti. Tuginedes eeltoodule on maakohus ebaõigesti jõudnud järeldusele, nagu oleks avaldatud väidete näol tegemist tegelikkusele mittevastavate faktidega.
24.Maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 4 kohustanud kostjat esitama avalduse, et ta on avaldanud järgmiseid ebaõiged faktiväited: „Hageja on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja kostja konkurentsivõimet vähendada“. Käesoleval juhul on kohus põhjendamatult ning lubamatult hagejaga nõustudes moonutanud kostja poolt avaldatut. Kostja avaldatud sõnastus on oluliselt erinev kohtuotsuse resolutsioonis
kajastatust. Erinevuse olulisus avaldub asjaolus, et artiklis kajastatud sõnastus on olemuselt väärtushinnang. Teiseks on kohus valesti hinnanud tõendeid ning rikkunud põhjendamiskohustust. Kostja on menetluses tõendanud, et tema ning teiste Eesti ettevõtete kulud on kostja tegevuse tulemusena kasvanud. Kollektiivlepingu projektist nähtuvalt nõudis hageja iga kostja töötaja palga tõusu alates 01.01.2016 vähemalt 200 euro võrra kuus ning lisaks nõuti 7 tasustatud lisapuhkuse päeva pakkumist tööandja poolt. Kohus pole pööranud tähelepanu kostja 02.03.2017 menetlusdokumendis põhjendatule ning selle lisadeks olevatele tõenditele hageja ja Tallinki vahel sõlmitud kollektiivlepingu ja Tallinki töötajate palgatõusu kohta, millega on üheselt tõendatud, et avaldatud väited vastavad igal juhul tegelikkusele. Lisaks on jätnud kohus tähelepanuta kostja illustreerivad näited, et kostja puhul tõuseks töötajate tööjõukulu hageja poolt nõutud töötasu tingimuste muutmise tagajärjel 690 408 eurot. Kohtu seisukoht, et töötajate töötasu tõstmine ja töötingimuste parandamine ei tähenda automaatselt, et sellega tõusevad ettevõtte (kostja) kulud ja konkurentsivõime väheneks, ja et lisa puhkepäeva andmisega võib kaasneda hoopis töötajate tööülesannete efektiivsemaks muutumine, ei tugine mitte ühelegi tõendile. Eelnevalt viidatud põhjendused kehtivad ka konkurentsivõime vähenemisega seonduva sõnastuse osas. Ei ole vahet, kas kollektiivlepinguga on hageja väidetavalt lähtunud oma põhikirjalistest eesmärkidest või mitte. Tegelikkusele vastab igal juhul asjaolu, et hageja „on teinud midagi selleks“ või „näinud kõvasti vaeva“, et nt kostja kulud kasvaksid ning seetõttu ka konkurentsivõime väheneks.
25.Kohus on kostjalt valesti välja mõistnud kahju hüvitise summas 1260 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, miks tema hinnangul kostja seisukohad asjas tähendust ei oma. Kohtupoolne põhjendamiskohustuse rikkumine ilmneb ka asjaolust, et otsuses viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-89-09 ei nähtu maakohtu poolt esile toodud asjaolud. Kohus leidis, et õigusabi eest tasumisele kuuluv kogusumma ei ole ülemäärane. Samas pole kohus sisustanud, kuidas võiks suhestuda väidetavalt 5-leheküljeline nõudekiri tasumisele kuuluvasse kogusummasse. Kohtu siseveendumuse kujunemine pole jälgitav osas, milline oleks kohtu hinnangul ülemäärane kulu säärase dokumendi koostamisel. Viidatud dokument ei oma õiguslikku sisu 5 lehekülje ulatuses (olles ise 4,5 lehekülge pikk, sh sisaldades rekvisiite jne). Kostja hinnangul polnud hagejal vältimatult vajalik õigusabi kasutamine kohtumenetluse eelses staadiumis.
26.Kuna kohtuotsus on põhjendamatu, siis on kohus ebaõigesti jaotanud ka menetluskulud, ms tuleks jätta kogu ulatuses hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
29.Ringkonnakohus hinnangul leidis maakohus õigesti, et uudisteportaalis Baltic News Service 06.10.2015 avaldatud uudises, pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“, kostja avaldatud väide: „hageja on Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatav“, ja meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis, pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“, kostja avaldatud väide: „hageja on oma
Põhjala partnerite poolt finantseeritud“, on faktiväited. Need väited on kontrollitavad ning nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tuleb mõista väljendit „hageja Põhjala partnerid“. Maakohus on leidnud, et hageja Põhjala partneriteks saab pidada Põhjamaades tegutsevaid ametiühinguid või ametiühingute ühendusi. Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et hageja partneriks saab olla ka teist liiki juriidiline isik, sealhulgas riik. Riigikohus on 31.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 (p 11) märkinud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi hageja võib teha koostööd ja olla lepingulistes suhetes erinevate isikutega (sh teist juriidilist liiki isikutega), siis väljendi „hageja Põhjala partnerid“ puhul on mõistliku inimese arusaama järgi silmas peetud Põhjamaades samas valdkonnas ja eesmärkidega tegutsevaid ühinguid (s.o ametiühingud või nende ühendused), mitte igat isikut, kellega hageja teeb koostööd või kellega tal on lepinguline suhe. Maakohus leidis põhjendatult, et esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja on rahastatud Põhjamaade ametiühingute poolt. Hageja 2015.a majandusaasta aruande kohaselt moodustasid hageja sissetuleku liikmemaksud ja Rahvusvahelise Transpordiametiühingute Föderatsiooni (ITF) sihtotstarbelised eraldised ITF-i Mugavuslipukampaania Eesti inspektoraadi kulude katteks (I kd tl 58-72). ITF kodulehelt selgub, et ITF peakontor asub Londonis ning esindused Ammanis, Brüsselis, Nairobis, New Delhis, Ouagadougous, Rio de Janieros ja Tokyos (I kd tl 137 pöördel). Seega ei saa ITF-i pidada Põhjamaade ametiühinguks ega ametiühingute ühenduseks. Venekeelse raamatu „Võti paremate töösuheteni“ eessõna kohaselt on raamat hageja ja Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooni koostöö tulemus. Projekti on kaasfinantseerinud Norway Grants u Innovation Norway (I kd tl 73-77). Maakohus tuvastas, et Innovation Norway on Norra Kuningriigile kuuluv kompanii ja arengupank, mis vahendab Norra Kuningriigi raha (Norway Grants) erinevate toetusprogrammide jaoks. Kolleegiumi hinnangul on sellega tõendatud, et raamat on kaasfinantseeritud Norra Kuningriigi toetusprogrammist Norway Grants. Raamatu eessõnas märgituga ei ole tõendatud, et hagejat on finantseeritud Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooni poolt. Koostöö Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooniga ei tõenda, et hagejat oleks tema poolt ka rahastatud. Kuna puuduvad tõendid, et Põhjamaade ametiühingud või nende ühendused on hagejat finantseerinud, siis on maakohus õigesti tuvastanud, et väited: „hageja on Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatav“ ja „hageja on oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud“ on ebaõiged faktiväited.
30.Meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja avaldanud lause: "Eesti stividoridele pole üllatuseks, et oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et vaatamata sügavale kriisile Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja meie konkurentsivõimet vähendada“. Maakohus leidis, et selles lauses sisaldub ka järgmine faktiväide: „hageja on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja kostja konkurentsivõimet vähendada“. Kolleegium nõustub maakohtuga, et Delfi Ärilehes 08.03.2016 avaldatust selline väide järeldub, ning et tegemist on faktiväitega, kuna on võimalik kontrollida, kas hageja on tegutsenud selleks, et Eesti ettevõtete kulud kasvaksid ja kostja konkurentsivõime väheneks.
Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud hageja poolt 05.11.2015 koostatud kollektiivlepingu projekti, mille kohaselt tõstetaks alates 01.01.2006 iga töötaja töötasu 200 euro võrra kuus ja antaks igale töötajale 7 kalendripäeva tasustatud lisapuhkust aastas (I kd tl 89). Samuti on kostja esitanud väljatrüki 23.12.2014 Postimees.ee artiklist „Kollektiivleping tõstab uuest aastast Tallinki laevaperede palku“, milles on kirjutatud, et hageja ja AS Tallink Grupp sõlmisid kollektiivlepingu, mille kohaselt tõstab ettevõte tuleval aastal laevaperede liikmete palku keskmiselt viis protsenti (I kd tl 147). Lisaks on kostja esitanud väljatrüki hageja veebilehelt, milles hageja on 23.12.2015 avaldanud, et hageja ning AS Tallink Grupp sõlmisid kollektiivleppe, mille järgi suureneb alates 01.01.2016 laevapereliikmete palgafond 5,3 % (I kd tl 150). Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatu kostja seisukoht, nagu ei omaks tähtsust hageja põhikirjast ja seadusest tulenevad eesmärgid. Vaidlusaluses artiklis esitatud lauses „/.../Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et /.../ Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja meie konkurentsivõimet vähendada“ on kostja viidanud eesmärgistatud tegevusele, s.o asjaolule, et hageja on tegutsenud selle nimel, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada ja kostja konkurentsivõimet vähendada. Ametiühingute seaduse § 2 lg 1 järgi on ametiühing iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Hageja põhikirja punkti 2.2 järgi on hageja eesmärkideks töötajate organiseerimine ja nende tööalaste, majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitsmine ja esindamine tööandjate, tööandjate ühenduste ning riigiasutuste ees, töövaidlusorganis ja kohtus; liikmete kvalifikatsiooni väärtustamisele kaasaaitamine; tööohutuse ja töötervishoiu tingimuste parandamine; liikmete sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele kaasaaitamine; aktiivse koostöö arendamine teiste ametiühingute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle eesmärgid ühtivad hageja omadega; liikmete vaba aja sisustamise organiseerimine ja parandamine. Kolleegium leiab, et kollektiivlepingu sõlmimise ettepaneku tegemine ja kollektiivlepingute sõlmimine ei ole midagi, mida hageja on teinud selleks, et tööandjate kulusid suurendada ja konkurentsivõimet vähendada. Hageja tegeleb kollektiivlepingute sõlmimisel eesmärgiga esindada ja kaitsta oma liikmete tööalaseid ja sotsiaalseid huve, mitte eesmärgiga halvendada tööandja olukorda (vähendada konkurentsivõimet). Sellest tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et faktiväide „hageja on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja kostja konkurentsivõimet vähendada“, on ebaõige.
31.Maakohus mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise summas 1260 eurot, mis koosneb kohtueelsetest õigusabikuludest. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited ka selles osas alust maakohtu otsust tühistada. Riigikohus on 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08 p-s 18 (maakohus on ekslikult märkinud lahendi numbriks 3-2-1-89-08) leidnud, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab nõuda kahju tekitanud isikult kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid ei saa pidada tarbetuteks, kuna on mõistlik, et enne kohtule hagi esitamist püütakse erimeelsused lahendada kohtuväliselt. Samuti on käesolev vaidlus sellise iseloomuga, kus on vajalik professionaalne õigusabi. Kostja käitumise ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, kuna hageja ei oleks õigusabi vajanud, kui kostja ei oleks ebaõigeid andmeid avaldanud. Advokaadibüroo Antsmäe & Partnerid 02.05.2016 arve
kohaselt hõlmas kohtumenetluse eelne õigusabi õiguslikku analüüsi, kliendi konsulteerimist ning kostjale kohtueelse pöördumise (nõudekiri) koostamist (I kd tl 23). Hageja esindaja 02.05.2016 kohtueelse pöördumise maht on ca 4,5 lehte (I kd 25-29). Kuigi Advokaadibüroo Antsmäe & Partnerid 02.05.2016 arvest ei nähtu hageja esindaja töötunni hinda ning töötundide arvu, siis arvestades, et kohtumenetluses on hageja esindaja osutanud õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks), võib eeldada, et hageja esindaja töötunni hind oli sama ka kohtumenetluse eelse õigusabi osutamisel. Sellise arvestuse järgi osutas hageja esindaja õigusabi 6,25 tundi. Kolleegium leiab, et arvestades nõudekirja mahtu ning seda, et hageja esindaja pidi eelnevalt asjaolusid õiguslikult analüüsima ja konsulteerima hagejaga, siis ei saa ajakulu pidada ülepaisutatuks. Esindaja tunnihind ei ületa turuhinda. Seega ei saa ka kohtueelsete õigusabikulude suurust pidada ülemääraseks.
32.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
33.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
34.Maakohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Seetõttu ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
35.Hageja esitas taotluse nõuda kostjalt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Ringkonnakohus leiab, et kuna menetluskulude rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus, siis tuleb ka selle taotluse lahendamine jätta maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.