Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi XXX vastu võla, intressi ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2.213,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar (OÜ Tallinna Õigusbüroo, registrikood 11016576, asukoht Tartu mnt 2420, 10115 Tallinn); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Yaroslav Radziwill-Širjajev (Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ, registrikood 12290629, asukoht J. Köleri 8, 10150 Tallinn).
Asja läbivaatamine
27.02.2018 toimunud kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Kristjan Vahar ja kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja Yaroslav RadziwillŠirjajev.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks Creditstar Estonia AS-i (registrikood 11251314) ja XXXvahel 16.05.2016 sõlmitud lepingust 350520 tulenev võlgnevus kokku summas 2.106,85 eurot, millest põhivõlgnevus on 1.280,00 eurot, intress 780,00 eurot ja viivis 46,85 eurot.
Jätta rahuldamata hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi nõue mõista kostjalt XXX välja hagi esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivis ja sissenõudmiskulud. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
4.Vabastada XXXtalle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulude riigituludesse maksmise kohustusest.
5.Jätta Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi menetluskulud 95,18% ulatuses XXX
kanda ning 4,82% ulatuses Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi enda kanda.
6.Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks osaliselt.
7.Määrata Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi menetluskulude suuruseks 750,00 eurot, millest riigilõiv on 250,00 eurot ja lepingulise esindaja kulud 500,00 eurot.
8.Mõista kostjalt XXX hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks välja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi menetluskuludest 95,18%, s.o 713,85 eurot.
9.Jätta rahuldamata Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi avaldus menetluskulude summas 100,00 eurot kindlaksmääramiseks ja nendest 95,18% väljamõistmiseks.
10.Jätta rahuldamata Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi nõue mõista menetluskuludelt, s.o 713,85 eurolt, viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 637 lõikele 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, menetluse käik ja hageja nõuded
1.Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 19.09.2017 Pärnu Maakohtule avalduse XXX(Vain) vastu maksekäsu kiirmenetluses võla väljamõistmiseks. Kuna XXX esitas nõudele vastuväite, anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilasja sai kohtunik menetlemiseks 12.10.2017.
2.06.11.2017 esitas Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts, kes omandas nõude kostja vastu 21.08.2017 nõude loovutamise lepingu 011210 alusel, kohtule hagiavalduse, mille kohaselt Creditstar Estonia AS (registrikood 11251314) ja XXX sõlmisid 16.05.2016 lepingu 350520, millega kostjale avati krediidilimiit summas 2.000,00 eurot, mis tähendab, et kostjale võimaldati võtta kiirlaenu 2.000,00 euro ulatuses. 16.05.2016 esitas kostja laenutaotluse krediidilimiidist 1.500,00 euro saamiseks 360-ks päevaks. Creditstar Estonia AS rahuldas taotluse ja kandis 16.05.2016 kostja pangakontole 1.500,00 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos tasuga tasuma hiljemalt 20.05.2017. Kostja, kes eelnevad laenud tagastas, ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Nimelt on kostja teinud vaid 3 makset kokku summas 220,00 eurot.
3.Kostja põhivõlgnevus oli 06.11.2017 seisuga 1.280,00 eurot. Intressi summaks oli 780,00 eurot. 2 (12)
Intressimäär oli seejuures 51,00% aastas ja krediidikulukusemäär 64,78% aastas. Ka nõuab hageja kostjalt viivist seadusjärgses määras, s.o 0,02% tagastamata laenu summalt päevas. Seega on viivis perioodi 21.05.2017 - 06.11.2017 eest 46,85 eurot (1.280,00 x 167 x 0,02%). Samuti palus hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 07.11.2017. Lisaks palus aga hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 13,15 eurot, kuna kostjale on saadetud teatisi kirja, e-maili ja sms-i teel. Tulenevalt kõigest eeltoodust palus hageja tema kasuks kostjalt välja mõista laenu põhiosa summas 1.280,00 eurot, intressi summas 780,00 eurot, viivise summas 46,85 eurot ja võla sissenõudmiskulu 13,15 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates 07.11.2017 viivise võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Juhul, kui kohus peaks leidma, et Creditstar Estonia AS-i ja kostja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut või laenuleping on tühine, esitas hageja alusetust rikastumisest tuleneva alternatiivse nõude, mille kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista 1.326,94 eurot ja viivise alates 07.11.2017. Kostja on sel juhul 16.05.2016 alusetult saanud 1.500,00 eurot, tagastamata on sellest 1.280,00 eurot. Vastavalt VÕS §-s 1035 sätestatule võlgneb kostja hagejale seadusejärgse intressi summas 0,09 eurot (lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 lõike 1 järgne intressimäär 0,05% aastas) ja viivise perioodil 21.05.2017 - 06.11.2017 eest summas 46,85 eurot, kokku 1.326,94 eurot.
5.Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud: riigilõivu summas 250,00 eurot ja õigusabikulud summas 600,00 eurot (esialgses nimekirjas 100,00 eurot), kokku 850,00 eurot. Ka taotles hageja kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seejuures märkis hageja, et hageja lepingulise esindaja tunnihind on 100,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20,00 eurot, kokku 120,00 eurot. Kuna aga hageja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei palunud hageja kostjalt välja mõista käibemaksu. Hageja sõnul tutvus tema lepinguline esindaja hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, komplekteeris hagiavalduse lisaks olevaid tõendeid ning koostas hagiavaldust ja esitas selle kohtule (1,0 h, 100,00 eurot), tutvus kostja vastusega hagiavaldusele, koostas seisukohta, komplekteeris tõendeid (3,0 h, 300,00 eurot), valmistas end ette kohtuistungiks (0,5 h, 50,00 eurot), osales kohtuistungil (0,5 h, 50,00 eurot) ning koostas lõplikke seisukohti ja esitas need kohtule (1,0 h, 100,00 eurot).
6.Oma 12.12.2017 ja 15.05.2018 kohtule esitatud seisukohtades jäi hageja oma seisukohtade juurde ja märkis lisaks, et kostja poolt esitatud vastuväited on põhjendamatud ja tõendamata. Lepingu krediidikulukuse määr oli 64,78% aastas, mis ei ületa rohkem kui 3 korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, sest 16.05.2016 oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 21,65% aastas (ehk 3 kordne määr oleks 3x21,65= 64,95% aastas), mitte 19,49% aastas nagu väidab kostja. Seega, kuna lepingu krediidi kulukuse määr ei ületa rohkem kui 3 korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, ei ole leping tühine.
7.Samuti märkis hageja, et kostja on enne laenutaotluse esitamist täitnud Creditstar Estonia AS-i kodulehel küsimustiku, milles kostja kinnitas, et ta elab isiklikus majas, töötab XXX, tema ametikohaks on projektijuht, ta on läbinud katseaja, tal puuduvad ülalpeetavad ja ta soovib laenu võtta tarbimise eesmärgil, täpsustades, et tehnika ostmiseks. Kostja ei väitnud, et ta on töövõimetuspensionär ja et ta ei tööta. Kostja kinnitas, et ta kasutab laenu ainult tarbimiseks, mitte erakorralise olukorra või vajaduste rahuldamiseks. Kostja kinnitas ka, et ta on esitanud laenuandjale kogu tõese teabe enda majandusliku seisukorra ning laenu kasutamise eesmärkide kohta. Kostjal oli kohustus esitada laenuandjale tõeseid andmeid ja laenuandjal oli õigus eeldada esitatud andmete tõesust ka VÕS § 14 lõike 2 kohaselt. Ka kontrollis Creditstar Estonia AS-i töötaja, kes helistas kostjale pärast laenutaotluse esitamist, kostja poolt esitatud andmeid. Kostja kinnitas, et tema igakuine neto sissetulek on ca 700,00 eurot ja laenu võtmise eesmärgiks on tehnika soetamine. Seetõttu ei ole leping ka heade kommete või avaliku korraga vastuolus, samuti ei ole leping tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 86 lõike 1 järgi. Kostja teab, et kiirlaen on kõige 3 (12)
kulukam krediiditoode ja on siiski tahtnud nimetatud tingimustel laenu võtta. Lisaks saatis kostja Creditstar Estonia AS-ile e-kirju, kus teatas, et ta ootab töötasu laekumist, misjärel kavatseb oma kohustused täita. Seega ei väitnud kostja ka pärast lepingu sõlmimist, et tema puhul oleks tegemist töövõimetuspensionäriga. Lepingut ei saa pidada tühiseks, kui võlgnik hindab tagantjärgi oma maksevõimet teistsuguseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise eesmärgiks ei ole laenusaaja vastutuse täielik välistamine, vaid ta peab ka ise hindama oma võimekust kohustusi täita.
8.Lisaks käsitles hageja eraldi kostja palvet vähendada kõiki kõrvalnõudeid. Kuigi VÕS-i kohaselt on õigus nõuda viivise vähendamist (VÕS § 113 lõige 8), sissenõude kulude vähendamist (VÕS § 1132 lõige 5) ja leppetrahvi vähendamist (VÕS § 162), siis VÕS ei näe ette intressi tasumise kohustuse vähendamist ja juba seetõttu ei ole õiguslikku alust ega põhjust vähendada hageja intressi nõuet. Vaidlust ei ole selles, et Creditstar Estonia AS on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Samuti leidis hageja, et kuna hageja on viivist arvutanud seadusjärgses määras ja viivisenõue on kordades alla põhinõude suuruse, siis ei ole viivis ebamõistlikult suur. Ka sissenõudmiskulude summas 13,15 eurot vähendamine ei ole põhjendatud, sest kostja enda käitumise tõttu on nii esialgne võlausaldaja kui hageja pidanud saatma kostjale kirju ja teavitusi. Ka on hageja sissnõude kulutuste hüvitamise nõue kordades väiksem kui seadus lubab küsida.
9.27.02.2018 toimunud kohtuistungil märkis hageja, et hageja on nõus summat vähendama 2.000,00 euroni ja pakkunud kostjale, et kostja tasuks võla 20,00 euro suuruste osamaksetena kuus.
10.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule tõenditena: teenuse kasutamise lepingu, maksekorralduse, nõude loovutamise lepingu ja teate, laenu raporti, kostjale saadetud teatised, isikuandmete tuvastuse ankeedi, arve, viiviseraporti, Eesti Panga kodulehe väljatrüki, kostja poolt täidetud küsimustiku ja kostja poolt Creditstar Estonia AS-ile saadetud e-kirjad. Kostja vastuväited
11.Kostja, kes esitas oma seisukoha kohtule 26.11.2017, märkis, et ta oli 16.05.2016 sunnitud sõlmima Creditstar Estonia AS-iga laenulepingu, kuna tema elus olid toimunud olulised muutused. Nimelt kostja haigestus ootamatult, mille tagajärjel muutus ta töövõimetuspensionäriks. Kostja igakuine sissetulek on käesoleval ajal vaid 303,00 eurot, millest suurema osa peab ta kulutama ravile. Kostjal on põhjendatud lootus, et ravi tulemusena saab ta terveks ning siis saab ta jätkata ka oma finantsiliste kohustuste täitmist. Kostja tunnistab, et ta sõlmis lepingu, kuid juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et laenutaotluse esitamisel oli ta sundolukorras oma halveneva tervise tõttu. Creditstar Estonia AS pidi teadma, et leping sõlmitakse tulenevalt erakorralisest vajadusest ja et kostja ei ole võimeline lepingust tulenevaid kohustusi täiel määral täitma. Arvestades kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit aastal 2016, oli leping sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja on vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lõike 2 mõttes. Sellele viitab muuhulgas asjaolu, et krediidikulukuse määr 64,78% aastas ületab rohkem kui 3 korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (19,49%), mistõttu on leping vastavalt TsÜS § 86 lõike 1 tühine. Isegi kui laenuleping ei oleks tühine, on kõrvalnõuded ebamõistlikult suured ja kostjal on õigus nõuda nende vähendamist mõistliku suuruseni. Tulenevalt kõigest eeltoodust palus hageja tunnistada laenuleping tühiseks, vähendada kõrvalnõudeid mõistliku suuruseni ja jätta kõik kulud hageja kanda.
12.27.02.2018 toimunud kohtuistungil märkis kostja, et ta ei ole valmis sõlmima kompromissi hageja poolt pakutud tingimustel. Kostja on seisukohal, et võlg peaks minema võlgade ümberkujundamise kavasse, kusjuures kohus keeldus aga võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse võtmast (t/l 118-120).
13.Oma 15.05.2018 kohtule saadetud e-kirjas kinnitas kostja, et ta ei soovi esitada lõppseisukohta, 4 (12)
kuna tal ei ole uut informatsiooni esitada ning ta jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
14.Kostja ei esitanud enda vastuväidete tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Käesoleval juhul peab kohus siiski vajalikuks põhjalikumalt käsitleda alljärgnevat.
16.Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: - Creditstar Estonia AS (registrikood 11251314) ja kostja sõlmisid 16.05.2016 lepingu 350520, millega kostjale avati krediidilimiit summas 2.000,00 eurot, mis tähendab, et kostjale võimaldati võtta kiirlaenu 2.000,00 euro ulatuses. - 16.05.2016 esitas kostja laenutaotluse krediidilimiidist 1.500,00 euro saamiseks 360-ks päevaks, misjuures kokkulepitud intressiks nimetatud aja eest oli 780,00 eurot (intressimäär 51% aastas ning krediidikulukuse määr 64,78% aastas). - Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma hiljemalt 20.05.2017. - Kostja ei ole eelnimetatud laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, tehes vaid 3 makset kokku summas 220,00 eurot. - Hageja omandas nõude kostja vastu 21.08.2017 nõude loovutamise lepingu 011210 alusel. - Creditstar Estonia AS ja hageja on saatnud kostjale meeldetuletusi. Creditstar Estonia AS-i ja kostja vahel 16.05.2016 lepingu 350520 sõlmimist tõendavad ka hageja poolt kohtule esitatud teenuse kasutamise leping (t/l 37-43), maksekorraldus (t/l 44), laenu raport (t/l 47), arve (t/l 61) ja isikuandmete tuvastuse ankeet (t/l 60). Kostjale meeldetuletuste saatmist tõendavad kohtul esitatud kostjale saadetud teatised (t/l 48-49, 56). Nõude loovutamist tõendavad aga nõude loovutamise leping 011210 ja nõude loovutamise teade (t/l 45-46).
17.Kuivõrd eeltooduga on tõendatud, et Creditstar Estonia AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping, juhindub kohus poolte vahel vaidluse lahendamisel VÕS laenulepingu sätetest. Arvestades aga asjaolu, et Creditstar Estonia AS andis kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsedes, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lõike 1 tähenduses, kuna füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana nii lepingu sõlmimise kui ka kehtiva VÕS § 1 lõike 5 tähenduses. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lõige 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 171 lõikest 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
18.Kuivõrd pooled vaidlevad selle üle, kas 16.05.2016 sõlmitud leping 350520 on erinevatel alustel tühine või mitte, võtab kohus esiteks seisukoha, kas leping on tühine või mitte.
19.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas laenuandja rikkus kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kas laenuleping on vastuolus heade kommetega või mitte. Kostja väitel oli ta lepingut sõlmides sundolukorras ja laenuandja pidi seda teadma. Nimelt kostja haigestus ootamatult, mille tagajärjel muutus ta töövõimetuspensionäriks. Hageja kostjaga ei nõustu, kuna laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest laenuandja kontrollis enne laenu andmist põhjalikult kostja krediidivõimelisust.
5 (12)
20.TsÜS § 86 lõike 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lõike 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. VÕS § 4034 lõike 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lõike 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 3 küsib krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lõike 4 kohaselt teavitab krediidiandja tarbijat tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lõigete 3 ja 4 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, KAVS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lõike 5 kohaselt ei või krediidiandja soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja hoiatab tarbijat, et kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet või tõendeid ja seetõttu ei saa krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnata, siis ei saa tarbijaga krediidilepingut sõlmida. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 1 võib krediidiandja tarbijaga krediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
21.Kohtu hinnangul on tõendatud, et laenuandja jälgis kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet ning laenuleping ei ole vastuolus heade kommetega. Kostja on enne laenutaotluse esitamist täitnud Creditstar Estonia AS-i kodulehel küsimustiku (t/l 98-99), milles kostja kinnitas, et ta elab isiklikus majas, töötab XXX, tema ametikohaks on projektijuht, ta on läbinud katseaja, tal puuduvad ülalpeetavad ja ta soovib laenu võtta tarbimise eesmärgil, täpsustades, et tehnika ostmiseks. Kostja ei väitnud, et ta on töövõimetuspensionär ja et ta ei tööta. Kostja kinnitas, et ta kasutab laenu ainult tarbimiseks, mitte erakorralise olukorra või vajaduste rahuldamiseks. Kostja kinnitas ka, et ta on esitanud laenuandjale kogu tõese teabe enda majandusliku seisukorra ning laenu kasutamise eesmärkide kohta. Lisaks saatis kostja Creditstar Estonia AS-ile e-kirju (t/l 100-102), kus teatas, et ta ootab töötasu laekumist, misjärel kavatseb oma kohustused täita. Seega ei väitnud kostja ka pärast lepingu sõlmimist, et tema puhul oleks tegemist töövõimetuspensionäriga. Kuna kostja poolt laenuandjale edastatud andmete põhjal oli kostja krediidivõimeline, ei ole leping ka heade kommete või avaliku korraga vastuolus. Ka Riigikohus on 6 (12)
oma 24.05.2001 lahendi asjas 3-2-1-76-01 märkinud, et kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust.
22.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas leping võiks olla tühine tulenevalt krediidikulukuse määrast, mistõttu võtab kohus ka nimetatu osas järgenvalt seisukoha.
23.Hageja leiab, et lepingu tühisusele viitab muuhulgas asjaolu, et krediidikulukuse määr 64,78% aastas ületab rohkem kui 3 korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (19,49%). Hageja leiab aga, et krediidikulukuse määr 64,78% aastas ei ületa nimetatud määra, sest 16.05.2016 oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 21,65% aastas mitte 19,49% aastas nagu väidab kostja.
24.Nii lepingu sõlmimise kui ka käesoleval ajal kehtiva VÕS § 4062 lõike 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase 6 kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 3 korda. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Sama paragrahvi lõike 3 järgi maksab, juhul kui tarbijakrediidileping on lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.
25.Käesoleval juhul on lepingu krediidikulukuse määr 64,78% aastas (t/l 52, t/l 57 pöördel). 16.05.2016 oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 21,65% aastas (t/l 97). Kolmekordne määr oleks seega 64,95% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui 3 korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ja leping 350520 ei ole tühine ka VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
26.Kuna tulenevalt eeltoodust on poolte vahel sõlmitud kehtiv kirjalik laenuleping, on leping pooltele täitmiseks kohustuslik vastavalt VÕS § 8 lõikele 2 sätestatule. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval, VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub aga kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Käesoleval juhul nähtub toimikus olevatest dokumentaalsetest tõenditest, et Creditstar Estonia AS on kostjale saatnud nõudekirju (t/l 53, 56, 102) andes kostjale täiendavaid tähtaegu kohustuste täitmiseks. Vaatamata eeltoodule kostja oma kohustust ei täitnud. Kuivõrd laen oli antud 360 päevaks, on kogu tagasimaksmata laenunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt oleks kostja võlgnevuse hagejale täielikult tasunud. Vastupidi, kostja tunnistas, et ta ei ole laenusummat tagastanud. Kuivõrd rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, on hageja laenu tagasimaksmise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1.280,00 eurot.
7 (12)
27.Pooled vaidlevad käesoleval juhul ka asjaolude üle, kas hageja kõrvalnõuete, s.o intressi-, viivise- ja sissenõudmiskulude nõuded on ebamõtlikult suured ja neid tuleks vähendada mõistliku suuruseni või mitte.
28.Esmalt võtab kohus seisukoha hageja intressinõude osas. Lisaks laenule on kostja tulenevalt VÕS § 397 lõikest 1 kohustatud tasuma hagejale ka intressi, sest hageja on andud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja kokkulepitud intressi 780,00 eurot (intressimäär 51,00% aastas). Kohtule hageja poolt esitatud laenulepingus (t/l 52) ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (t/l 57 pöördel) on sätestatud, et intressimäär on 51,00% aastas. Kostja ei ole hageja poolt kohtule esitatud intressi arvestuskäiku vaidlustanud, kuid palub selle vähendamist. Kuna käesoleval juhul ei ole intressikokkulepe tühine samadel alustel kui oleks leping tühine krediidikulukuse määra tõttu ja seadus ei näe ette võimalust vähendada intressi, mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja intressi summas 780,00 eurot.
29.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja nõude osas mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis perioodi 21.05.2017 - 06.11.2017 eest summas 46,85 eurot ja täiendava viivise, mis vastab 1 (ühe) aasta eest arvestatud viivise nõudele. Viivist arvestab hageja seadusjärgses määras, s.o 0,02% tagastamata laenu summalt päevas. Kostja, kes ei vaidlustanud viivise arvutuskäiku (viiviseraport t/l 62), vaidles viivise nõudele vastu, paludes ülemäärast viivist vähendada.
30.Hageja viivisenõude lahendamisel juhindub kohus VÕS § 101 lõike 1 punktist 6, mille kohaselt võib, juhul kui võlgnik on rikkunud rahalise kohustuse täitmist, nõuda viivist ja VÕS § 113 lõikest 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Samuti märgib kohus siinkohal, et ka VÕS § 415 lõike 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuigi seadusandja on jätnud VÕS § 415 lõike 1 esimeses lauses VÕS § 113 lõikele 1 viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele ka kolmandat lauset, kaotaks kohtu hinnangul vastasel korral regulatsioon oma mõtte, sest sellisel juhul oleks alati võimalik tarbijakrediidilepingus ette näha seadusjärgsest suurem viivisemäär. Riigikohus on oma 14.06.2005 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-66-05 punktis 18 selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ei ole üldjuhul põhjendatud viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Kuna viivise rakendamine sõltub eelkõige võlgnikust endast, ei oleks kohtu hinnangul ka käesoleval juhul põhjendatud jätta viivist tervikuna väljamõistmata. Ka arvestab kohus siinkohal asjaolu, et hageja pakkus kostjale kompromissi, mille kohaselt oleks võinud kostja maksta hagejale kokku 2.000,00 eurot, kuid kostja keeldus sellest pakkumisest. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised perioodi 21.05.2017 06.11.2017 eest summas 46,85 eurot.
31.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega oleks õiguslikult põhjendatud mõista hageja kasuks kostjalt välja ka veel sissenõutavaks muutunud viivised.
32.Viimasena võtab kohus seisukoha võla sissenõudmiskulude, kokku summas 13,15 euro, osas. Nimelt on kostjale saadetud hagiavalduse kohaselt teatisi kirja, e-maili ja sms-i teel (t/l 48-55, 56, 102). Kostja sissenõudmiskulu suurust ei vaidlustanud. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtiva VÕS § 1132 lõike 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga 8 (12)
sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5,00 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lõike 2 punkti 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1.000,00 euro. VÕS § 1132 lõike 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem 7 päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Tulenevalt eeltoodust oleks õiguslikult põhjendatud hageja kasuks kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 13,15 eurot.
33.Kuivõrd kostja palus kõiki kõrvalkulusid vähendada mõistliku suuruseni, kuid kohus leidis eelnevalt, et põhjendatud ei ole intressi ega sissenõutavaks muutunud viivise vähendamine, võtab kohus alljärgnevalt seisukoha, kas käesoleval juhul oleks põhjendtaud vähendada veel sissenõutavaks mittemuutnud viivist ja sissenõudmiskulusid VÕS § 113 lõike 8 ja VÕS § 1132 lõike 5 kohaselt, mille järgi võib viivise ning sissenõudmiskulude hüvitist maksma kohustatud isik nõuda nende vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule, mille järgi võib kohus ebamõistlikult suurt viivist või sissenõudmiskulude hüvitist kohustatud isiku nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Tulenevalt VÕS § 1132 lõike 5 teisest lausest võetakse sissenõudmiskulude hüvitise vähendamisel mh arvesse tarbija kohtuväliselt esitatud vastuväiteid nõude suhtes või varasemat nõude tunnistamist. Kõrvalnõude suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb selle vähendamist, käesoleval juhul kostjal. Riigikohtu 19.04.2017 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-28-17 punktide 12 ja 13 järgi võib viivist erandjuhul vähendada juhul kui seadusjärgne viivis on objektiivselt võetuna väga suur summa. Siiski ei tähenda VÕS §-s 162 sätestatud poolte majandusliku seisundi arvestamine seda, et viivist tuleks vähendada ainuüksi sel alusel, kui viivise nõudja on kohustatud isikust majanduslikult paremas seisus. Arvestada tuleb eelkõige seda, millised tagajärjed on viivise vähendamata jätmisel kohustatud isiku toimetulekusuutlikkusele, ja teisalt seda, kas ja kui oluliselt mõjutaks viivise vähendamine viivise nõudja majanduslikku seisundit.
34.Käesoleval juhul on kostja palunud vähendada küll kõrvalnõudeid mõistliku suuruseni, kuid ei ole põhjendanud, et miks kostja leiab, et kõrvalnõuded on ebamõistlikult suured ega ole ka esitanud muid asjaolusid, mis põhjusel kostja soovib kõrvalnõuete vähendamist. Kostja esitas käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi taotluse (t/l 24-29), kus kinnitas, et kostja igakuisteks sissetulekuteks on töövõimetuspension 313,00 eurot. Kostja vastuses on kostja märkinud, et tal ei ole võimalik käesoleval ajal oma finantsilisi kohustusi täita. Kuigi kohtu hinnangul ei ole mittesissenõutavaks muutunud viivis ja võla sissenõudmiskulud ebamõistlikult suured, on kohus siiski seisukohal, et arvestades kostja majanduslikku seisundit oleks mittesissenõutavaks muutunud viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise vähendamata jätmisel oluline negatiivne mõju kostja toimetulekusuutlikkusele, seevastu mittesissenõutavaks muutunud viivise ja sissenõudmiskulude vähendamisel vähene mõju hageja majanduslikule seisundile. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude ja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
35.Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kostjalt põhinõue 1.280,00 eurot, intress 780,00 eurot ja viivis 46,85 eurot, kokku 2.106,85 eurot. Tsiviilasja hinna määramine
36.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 9 (12)
sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Sama paragrahvi lõike 2 järgi liidetakse TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1.280,00 eurot, intressid 780,00 eurot, võla sissenõudekulud 13,15 eurot, viivised 46,85 eurot ja täiendava viivise arvestatuna 93,44 eurot, kokku 2.213,44 eurot, on nimetatu ka käesoleva tsiviilasja hind. Menetluskulude jaotamine ja menetluskulude kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta neid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 2.213,44 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 2.106,85 eurot, jätab kohus kulud 95,18% ulatuses kostja ja 4,82% ulatuses hageja kanda.
38.TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab antud juhul menetluskulud kindlaks käesoleva kohtuotsusega.
39.Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 850,00 eurot, mis koosnevad riigilõivust summas 250,00 eurot ja õigusabikuludest summas 600,00 eurot. Seejuures märkis hageja, et hageja lepingulise esindaja tunnihind on 100,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20,00 eurot, kokku 120,00 eurot. Kuna aga hageja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei palunud hageja kostjalt välja mõista käibemaksu. Kostja vastuväiteid menetluskulude nimekirjale ei esitanud, paludes jätta lihtsalt menetluskulud hageja kanda.
40.Kostjale anti Harju Maakohtu 17.11.2017 kohtumäärusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lõike 1 järgi ei välista menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 mõistetakse, juhul kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha 10 (12)
kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus, arvestades käesoleva asja asjaolusid, vabastab kostja kostjale riigi õigusabikorras määratud esindaja kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Seetõttu määrab kohus kostjale riigi õigusabi korras määratud kulud kindlaks eraldi määrusega ning võtab käesoleva kohtuotsusega seisukoha üksnes hageja menetluskulude kohta, mis tuleb kostjalt aga välja mõista.
41.TsMS § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkti 1 järgi on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus analüüsib kohtule hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes esmalt lepingulise esindaja tunnitasu suurust ning seejärel hageja esindaja poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.
42.Esiteks võtab kohus seisukoha hageja esindaja tunnitasumäära osas. Hagejat esindas esindaja, kelle tunnihinnaks oli 100,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20,00 eurot, kokku 120,00 eurot. Kuna aga hageja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei palunud hageja kostjalt välja mõista käibemaksu. Kostja hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades asjaoluga, et Riigikohtu 11.02.2015 kohtulahendi tsiviilasjas 3-2-1-11514 punkti 14 kohaselt on Riigikohus pidanud tavapäraseks tunnitasuks ka 147,49 eurot, mis sisaldab käibemaksu, leiab, et eelnimetatud tunnihind on, arvestades ka käesoleva asja kestust ja töömahukust, käesoleval juhul põhjendatud.
43.Alljärgnevalt analüüsib kohus iga hageja esindaja poolt teostatud toimingu ja selle teostamise peale kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust eraldi.
43.1.Hageja esindaja tutvus esmalt kõigi hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, komplekteeris hagiavalduse lisaks olevaid tõendeid ning koostas hagiavaldust ja esitas selle kohtule (1,0 h, 100,00 eurot). Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevate dokumentide (t/l 5-21) ja ka hagiavalduse (t/l 30-34, lisad 35-62) sisu ja mahtu, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks on 1,0 h, mille eest on tasu 100,00 eurot.
43.2.Ka tutvus hageja esindaja kostja vastusega hagiavaldusele, koostas seisukohta ja komplekteeris tõendeid (3,0 h, 300,00 eurot) ning koostas lõplikke seisukohti ja esitas need kohtule (1,0 h, 100,00 eurot). Arvestades ka siinkohal kostja vastuse (t/l 88-89), hageja seisukoha (t/l 91-96, lisad 97-102) ja lõpliku seisukoha (t/l 122-126) sisu ja mahtu, leiab kohus, et eelnimetatud toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 3,0 h, mille eest on tasu 300,00 eurot, kuna kostja vastus hagiavaldusele oli väga lühike ning hageja seisukoht ja lõplik seisukoht kattusid oma sisult.
43.3.Seejärel valmistas hageja lepinguline esindaja end ette kohtuistungiks (0,5 h, 50,00 eurot) ja osales kohtuistungil (0,5 h, 50,00 eurot). Kuivõrd teatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks on igal juhul põhjendatud ja hageja osales 27.02.2018 toimunud kohtuistungil, mis kestis 0,5h, on põhjendatud kostja poolt hagejale hüvitada ka eelnimetatud toimingute ajakulu kokku 1,0 h, mille eest on tasu 100,00 eurot.
43.4.Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 500,00 eurot, misjuures 11 (12)
95,18% õigusabikuludes moodustab 475,90 eurot, mille kohus ka kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega ka tasakaalus olevaks.
44.Lisaks taotles hageja ka menetluses tasutud riigilõivu hüvitamist. Nimelt on hageja tasunud kokku riigilõivu 250,00 eurot. Kostja hageja poolt nõutava riigilõivu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus selgitab, et kuivõrd vastavalt TsMS § 138 lõikele 2 on kohtukuluks muuhulgas ka riigilõiv, misjuures hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on otseselt seotud kohtumenetlusega ning sellest tulenevalt kohaldub ka riigilõivu hüvitamise nõudele otsusest tulenev kulude jaotus ja kohus jättis kulud 95,18% ulatuses kostja ja 4,82% ulatuses hageja kanda, ja 250,00 eurost 95,18% on 237,95 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivust 237,95 eurot.
45.Tulenevalt kõigest eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 750,00 eurot, millest riigilõiv on 250,00 eurot ja lepingulise esindaja kulud 500,00 eurot, märkides, et 95,18% nimetatud menetluskuludest on 713,85 eurot, mille kohus ka kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Seejuures jätab kohus rahuldamata hageja avalduse menetluskulude summas 100,00 eurot kindlaksmääramiseks ja sellest 95,18% väljamõistmiseks.
46.TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et ta saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
47.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotles hageja viivise väljamõistmist, kuid kohus asub käesolevaga seisukohale, et viiviste väljamõistmine, arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 34 asutud seisukohale, ei ole käesolevas asjas põhjendatud.
48.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.