Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Sulev Mander (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja AA (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 24.11.2017 otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Rahuldada osaliselt hageja XX ́e hagi.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-8612
3.2.Välja mõista kostjalt YY ́elt hageja XX ́e kasuks 10 000,69 €, s.o põhinõue summas 9 586,75 € ja viivis perioodil 12.05.2017.a. kuni 24.11.2017.a. summas 413,94 eurot.
3.3.Välja mõista kostjalt YY ́elt hageja XX ́e kasuks viivis põhinõudelt (9 586,75 €) alates 25.11.2017.a kuni põhinõude täitmiseni 8% aastas, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit.
3.4.Kostja menetluskulud maakohtus jätta 24 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.5.Mõista XX-lt YY kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude katteks 380,16 eurot.
3.6.Hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta 80 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
3.7.Mõista välja YY-lt XX kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 691,20 eurot.
3.8.Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb XX-l tasuda YYle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja XX on 01.06.2017.a. esitanud hagi, mille järgi hageja palub kohtul kostjalt YYlt välja mõista põhivõlgnevuse 24 925 eurot ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise alates hagiavalduse esitamisest 01.06.2017.a. kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on CC ja kostja XX vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel XX andis CC-le laenu kokku 150 000 krooni, s.o 9 586,75 eurot. 20.10.2004.a., 20.06.2005.a. ning 20.12.2005.a. sõlmisid LL ja CC suulised laenulepingud, millede alusel andis LL CC-le laenu kokku 240 000 krooni, so 15338,80 eurot. Laenulepingud sõlmiti tähtajatult.
3.19.08.2014.a. avaldas Pärnu notar Anne Kaldvee väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles teatas, et tema menetluses on 04.06.2014.a. surnud CC pärimisasi. 27.08.2014.a. avaldas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles teatas, et 04.06.2014.a. surnud CC pärija ja tema seaduslik esindaja AA nõuavad pärandvara inventuuri ning palus üleskutsemenetluses pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatel isikutel teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-8612 05.09.2014.a. informeerisid LL ja XX (laenu)nõuete olemasolust CC pärandvara suhtes inventuuri tegijat, Pärnu kohtutäitur Rocki Albertit. 09.01.2015.a. väljastas Pärnu notar Anne Kaldvee pärimistunnistuse, milles märgitu kohaselt on 04.06.2014.a. surnud CC pärandi pärijaks (üldõigusjärglaseks) tema alaealine tütar YY. 10.02.2017.a. loovutas LL oma nõuded CC pärija YY (edaspidi nimetatud Kostja) suhtes hagejale.
4.Hageja ütles laenulepingu 15.02.2017 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega ülesse, mille kostja seaduslik esindaja on kätte saanud 11.03.2017.a. Kostjal saabus laenude tagastamise tähtaeg 11.05.2017.a. Kostja oma kohustusi hageja ees täitnud ei ole. Kostja vastus hagile
5.Kostja YY esitas 03.07.2017.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ta ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et on hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Kostja on aga seisukohal, et poolte vahel ei ole laenulepingut sõlmitud, seega ei saa olla ka lepingust tulenevat nõuet. Hageja ei ole kohtule avaldanud mitte ühtegi laenulepingu sõlmimisega seotud elulist asjaolu peale selle, et väidetavalt lepiti kokku selles, et laen on antud tähtajatult ja leping(ud) on sõlmitud suuliselt samal päeval, mil on teostatud maksed CC-le.
7.Hageja eriõiguseellase LL poolt oma pojale CC-le teostatud ülekannete selgitustest nähtub raha teostamise alusena kokkuleppe olemasolu, kuid puudub mistahes viide laenu andmisele. Seetõttu ja võttes arvesse seda, et tegemist on ülekandega emalt pojale, mis on tehtud on enam kui 11 aastat tagasi, mille andmine laenuna on emale meenunud ühtäkki alles pärast oma poja surma, on pigem tegemist VÕS § 4 lg 2 p 3 järgse mittetäieliku kohustusega, mille tagasinõudmine sama sätte kolmanda lõike kohaselt ei ole võimalik.
8.Hageja on kostja isa CC vend ja kostja onu. Hageja eriõiguseelane ja talle oma nõude loovutanud LL on hageja ja CC ema ning kostja vanaema. Hageja ja tema eriõiguseelane on teadlikud asjaolust, et CC läks vabasurma seoses tekkinud ületamatute finantsmajanduslike raskustega, mis olid seotud tema ebaõnnestunud äritegevusega, mis laostas majanduslikus plaanis täielikult tema perekonna, s.o. kostja ja ka tema ema. CC pärandvara koosneb peaasjalikult Swedbank AS kasuks panditud kinnisvarast ja märkimisväärsest võlakoormast Swedbank AS ees. Nimetatud kinnisvara võõrandamisega seotud vahendeid õnnestub seoses neid koormavate ja hüpoteekidega tagatud nõuete suurusega kasutada üksnes Swedbank AS nõuete rahuldamiseks.
9.Kostja hinnangul ei vasta hageja poolt kohtule esitatud nõude realiseerimine ühiskonnas välja kujunenud moraalistandarditele. Üldised moraalistandardeid arvesse võttes peaks oma ühe ülalpidajatest ja vanematest kaotanud lapse sugulased teda abistama ja talle (s.h. majanduslikult) toeks olema. Vastupidiselt üldistele moraalistandarditele on hageja ja tema eriõiguseellane, ehk kostja onu ja vanaema, ehk märkimisväärse lähendusastmega kostja lähisugulased, pöördunud kohtu poole vastavalt oma alaealise vennatütre ja lapselapse vastu rahalise nõudega, mille täitmiseks puuduvad kostjal rahalised vahendid ja realiseeritav vara. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis hageja kasuks välja 10 000,69 eurot, so põhinõude summas 9 586,75 eurot, viivise perioodi 12.05.2017 kuni 24.11.2017 eest summas 413,94 eurot ja viivise edasiulatuvalt põhinõudelt alates 25.11.2017 kuni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jaotas maakohus järgmiselt: hageja kanda jäid 3(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-8612 kostja menetluskulud 61,54% ulatuses ja kostja kanda 38,46 % hageja menetluskuludest. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 352,23 eurot.
11.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja XX kostjalt YY-lt välja mõista põhivõlgnevus summas 24 925,55 eurot, mis on LL poolt 20.10.2004, 20.06.2005.a ja 20.12.2005.a. ning hageja XX poolt 14.01.2010.a. suuliste laenulepingute alusel CC-le üle kantud. Puudub vaidlus selles, et raha on laekunud CC-le ja selles, et hageja on 15.02.2017.a. esitanud kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse. Kostja YY on CC pärija, millest tulenevalt läksid talle üle ka CC kohustused LL ja XX ees ning seadusest tulenevalt on ta kohustatud need täitma. Kohustus hagejale laenud tagasi maksta tuleneb pärimisseaduse (PäS) § 130 lg-st 1 ja 3, mis sätestavad pärija kohustuse täita pärandaja kohustused.
12.Kohtule esitatud laenulepingute ülesütlemise avaldusest nähtub, et LL-ga sõlmitud laenulepingu on hageja XX pärast nõude omandamist üles öelnud, s.o pärast seda, kui LL loovutas oma nõuded CC pärandavara suhtes XX-le. Õigus tähtajatu laenuleping korraliselt üles öelda ainult lepingupooltel. Praeguses asjas on kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse esitanud hageja, kes ei ole laenulepingu pool. Kohus leiab, et kui ka leiab tõendamist LL poolt laenulepingu sõlmimine, ei ole hagis nimetatud M.D nõue sissenõutav, sest see ei ole nõuetekohaselt üles öeldud.
13.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja väide, et XX poolt CC-le üle kantud raha oleks mõeldud tema majanduslikuks abistamiseks või muuks selliseks otstarbeks, mille tagastamist viimaselt ei oodatud. Samuti ei ole kostja millegagi tõendanud väidet, et L ja XX on maksetega täitnud laenukohustust CC ees. Kohus rahuldab osaliselt hagi, mille mõistab kostjalt 9 586,75 eurot välja, s.o XX poolt CC-le üle kantud rahasummade osas.
14.Hagiavalduse kohaselt pöördus CC LL poole, et saada laenu, mis oli viimase poolt säästuhoiusele kogutud. Kokkuleppel raha üleandmine ei tähenda tingimata raha laenamist, arvestades seejuures sellega, et poolte vahel puudus varasem praktika, kas ja kuidas kokkuleppeid täideti. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et laenulepinguga ei saanud olla tegemist, sest raha oli antud väga ammu 2004.a. ja 2005.a., kuid tagasimaksmise soovi ei olnud enne 2017.a. Kohus leiab, et raha võidigi vastavalt kokkuleppele CC-le üle anda, kuid tõendatud ei ole kokkulepet anda raha kohustusega see LL-le tagasi maksta. Seega, kohus jätab osaliselt hagi rahuldamata, s.o summas 15 338,80 eurot, mis on LL poolt CC kontole üle kantud.
15.Kostja on leidnud, et hageja poolt kohtule esitatud nõude realiseerimine ei vasta ühiskonna moraalistandardile ja on seetõttu hea usu põhimõttest lähtudes vastuvõetamatu. Väite sisuks on seisukoht, mille järgi kostja onu (hageja XX) ja vanaema (LL) nõuavad alaealiselt lähisugulaselt (kostjalt) raha maksmist, kuigi peaksid oma vanema kaotanud sugulast toetama. Käesolevas asjas on tuvastatud, et CC on XX-lt raha laenanud, mistõttu tuleb esimese õigusjärglasel need kohustused ka täita.
16.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenulepingu ülesütlemisest 12.05.2017.a. kuni hagiavalduse koostamisele eelneva kuupäevani 31.05.2017.a. summas 42,02 eurot (põhinõude suurus 9 586,75 eurot). Alates 01.06.2017.a. nõuab hageja kostjalt viivist arvestatuna VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Kohus
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-8612 leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, sest kostja on põhinõude 9 586,75 euro tasumisega viivituses ja nõutav viivisemäär ei ole ebamõistlik.
17.Kohus rahuldab hagi põhinõude summas 9 586,75 eurot, kuid jätab rahuldamata põhinõude summas 15 338,80 eurot. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulude proportsioone jagada hagi rahuldamise ulatuse järgi. Eeltoodust lähtudes jagab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 38,46 % hageja menetluskuludest jääb kostja kanda (1312,25 €) ja 61,54 % kostja menetluskuludest (960,02 €) jääb hageja kanda. TsMS § 445 lg 1 alusel kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lõplikuks menetluskuluks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada on 352,23 eurot.
18.Kostja hinnangul oleks otsuse tegemisel kostja kahjuks temalt menetluskulude väljamõistmine olenemata hagi rahuldamise ulatusest mistahes ulatuses äärmiselt ebamõistlik ja äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et käesoleva asja menetluskulude suurust arvestades ei ole täielik või osaline kulude poolte enda kanda jätmine põhjendatud. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus hageja ja CC vahel sõlmitud laenulepingu tuvastamisel tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise kohustust. Maakohus tuvastas laenulepingulise suhte hageja, kui hagi rahuldamisest selgelt huvitatud poole poolet vande all antud ütlustele põhinevalt, jättes seejuures tähelepanuta ilmsed vastuolud hageja poolt menetluses avaldatud faktiväidete ja antud ütluste vahel ning ütluste selge elulise ebausutavuse. Ka on maakohus hagi rahuldamist põhjendanud dokumentaalsete tõenditega, millele puudub igasugune seos hageja väidetud laenulepingu poolte tahteavalduste sisustamisega ja laenulepinguliste suhete tuvastamisega.
21.Maakohus on kohtuotsuse põhjendamiskohustust rikkudes jätnud ebaõigesti tuvastamata hageja hea usu põhimõtte vastase käitumise kostja vastu rahalise nõude esitamisel, mis oleks pidanud isegi laenusuhte tuvastamise korral tingimata laenu tagastamiseks kohustavate õigusnormide kohaldamata jätmise.
22.Maakohus on põhjendamatult jätnud hageja menetluskulud alaealise ja varatu kostja kanda ning mõistnud hageja kasuks välja põhjendamatud menetluskulud, piirates kostja kantud menetluskulusid. Vastus apellatsioonkaebusele 23.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-8612
25.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus on hageja ja CC vahel sõlmitud laenusuhte tuvastamisel tõendeid valesti hinnanud, eelkõige seetõttu, et tuvastas laenusuhte hageja vande all antud seletustega. Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu. Maakohus ei rajanud oma järeldust laenulepingu olemasolu kohta vaid hageja vande all antud seletustele. Kõige veenvamaks tõendiks laenusuhte olemasolu kohta on hageja poolt teostatud raha ülekanne CC kontole, sh on ülekande selgitusse märgitud „laen“. Maakohus tuvastas, et tegemist ei saanud olla laenu tagasimaksega hagejalt CC-le. Selleks, et lugeda kostja väide, mille kohaselt oli hagejalt CC-le ülekantud summa laenu tagastus CC-le, tulnuks kostjal tõendada ka seda, et CC hagejale laenu andis. Seda kostja ei tõendanud. Maakohus hindas ka asjas esitatud OÜ Arvente Nordea panga konto väljavõtet, millest nähtus CC tavapärane praktika laenu andmisel ja laenu tagastamisel. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et nimetatud tõend ei ole asjassepuutuv. Kuna kostja esitas väite, et hageja poolt CC-le ülekantud summa on laenu tagastus, siis oli konto väljavõte asjakohane tõendamaks CC poolt laenu andmisel märgitud selgitusi. Õige ei ole kostja väide, et CC ei ole teinud ühtegi tahteavaldust laenu saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et laenu saamiseks tahteavalduse tegemine järeldub sellest, et CC võttis tema kontole laekunud raha vastu ja hakkas seda oma erinevate kohustuste täitmiseks kasutama.
26.Kostja apellatsioonkaebuse väidetest võib aru saada nii, et kostja arvates oleks pidanud hageja laenusuhte tõendamiseks esitama CC kirjaliku tahteavalduse laenulepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus kostja väidetega ei nõustu. Seadus ei sätesta laenulepingu kohustuslikku vormi. Kuna laenulepingu võib sõlmida mis tahes vormis (VÕS § 11 lg 1), ei pea tahteavaldus laenulepingu sõlmimiseks olema väljendatud kirjalikult. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagimenetluses võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Käesolevas asjas tõendas hageja laenulepingu olemasolu nii kirjalike dokumentidega, kui ka vande all antud seletustega. Kuna asjas esitatud dokumentaalsetes tõendites sisalduv riimus hageja vande all antud seletustega, siis leidis maakohus õigesti, et hageja ja CC vahel laenulepingu sõlmimine leidis tõendamist. Kuna kostja laenu tagasimaksmist ei tõendanud, siis rahuldas maakohus hageja eelnimetatud laenulepingust tuleneva nõude põhjendatult.
27.Nõustuda ei saa ka kostja väitega, et hageja vande alla antud seletused ja varasemalt menetlusdokumentidest nähtuvad avaldused ei ole omavahel kooskõlas. Vastuoluks ei saa pidada ühest küljest hageja poolt avaldatut, et ta ei teadnud täpsemalt, mida CC laenusummaga teeb ning hiljem avaldatud seisukohta, et CC vajas laenu oma äritegevuseks. Vastuolus ei ole ka hageja kirjalikult avaldatu, et laenuleping oli tähtajatu ning vande all antud seletustes avaldatu, et täpne laenu tagastamise tähtaeg ei olnud kokku lepitud, kuid räägitud sai 6-7 aastast pärast laenu tagastamisest. Ringkonnakohus toob esile, et asjas tugines hageja sellele, et ta sõlmis CC-ga suulise laenulepingu. Suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut ning seega peab laenusaaja sellise laenulepingu korral tõendama, et laenuleping oli tähtajaline ja milline oli laenu tagastamise tähtaeg. Hageja ei pidanud põhjendama ja tõendama, miks ta esitas kostja vastu laenu tagastamise nõude alles peale CC surma.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-8612
28.Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et laenu tagasinõudmine temalt kui CC pärijalt on hea usu põhimõttega vastuolus. TsÜS § 6 lg 1 järgi tsiviilõigused ja-kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud, lg 2 järgi õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostjale läksid pärandaja õigused ja kohustused, mh laenulepingu täitmise kohustus üle pärandi vastuvõtmisega, seega seaduse alusel. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et hageja on oma õigust realiseerides käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjale kuulub mitmeid kinnistuid, mistõttu seisukoht, et hageja on moraalistandardeid eiravalt hakanud kostjalt kui varatult alaealiselt nõudma laenu tagasi, ei ole põhjendatud. Isegi juhul, kui asjas oleks leidnud tõendamist, et kostjal laenulepingujärgse laenu tagastamiseks raha puudub, ei välista see hageja õigust nõuda kostjalt kui pärijalt pärandaja kohustuste täitmist. Kostja on viidanud sellele, et hageja on kohustatud toetama oma lähisugulast, st tal on kostja ülalpidamiskohustus. PKS § 96 järgi peavad ülalpidamiskohustust täitma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hageja kostja onuna ei ole kostja üleneja ega alaneja sugulane. Seetõttu ei saa kostjal olla hageja vastu ülalpidamiskohustusest tulenevat nõuet, mida näiteks hageja nõudega tasaarvestada.
29.Maakohus tegi asjas menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames mõistis lõpptulemusena kostjalt hageja kasuks menetluskulud osaliselt välja. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väide on põhjendatud selles, et maakohtu menetluskulude jaotus tõi kaasa ebaõiglase olukorra, kus hageja hagi küll jäeti suuremas osas rahuldamata, kuid poolte menetluskulude erineva suuruse tõttu jäi lõpptulemusena kohustus tasuda osaliselt hageja menetluskulud kostja kanda. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on hagi osalise rahuldamise korral menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ning põhjendatud oleks olnud menetluskulude jaotus määrata selliselt, et kulud jaotatakse võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mitte ei jäeta kulud poolte kanda võrdsetes osades.
30.Ringkonnakohus leiab, et asjas tuleb määrata uus menetluskulude jaotus. Arvestades hagi rahuldatud osa, so seda, et hagi rahuldati ~ 38 % osas ja jäeti rahuldamata ~62 % osas ning juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud jaotada selliselt, et 24% kostja menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda ja ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda.
31.Maakohus tuvastas, et kostja on 10.11.2017.a. esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvad õigusabikulud kokku 1584 eurot. Kulutused lepingulise esindaja osutatud õigusabile Viru Platsi Õigusbüroo OÜ poolt 10 tunni ja 46 minuti ulatuses, tunnimääraga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, on kogusummas 1300 eurot ilma käibemaksuta ja 1560 eurot koos käibemaksuga. Kulutused lepingulise esindaja transpordile kahel korral Tallinnast Pärnusse ja tagasi (bussipiletid suunal Tallinn – Pärnu- Tallinn) summas 24 eurot on (6 + 7 + 4 + 7).
32.Maakohus leidis, et 10.11.2017.a. kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale lisatud spetsifikatsiooni järgi on eranditult kõik kulud olnud vajalikud kostjale õigusabi osutamiseks, samuti on õigusabi osutamise kestus mõistlikkuse piires. Kohtu hinnangul on kostja esitanud hästi põhjendatud seisukohti, asjakohatuid taotlusi ei ole kostja poolt kohtule esitatud, mistõttu kohus leidis, et õigusabi 10 tunni ja 46 minuti ulatuses on põhjendatud, s.o 1560 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles, et eeltoodud asjaoludel on kostja menetluskulude suurus põhjendatud.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-8612
33.Maakohus leidis, et lepingulise esindaja sõidukulud peavad kajastuma esindaja tunnihinnas, mistõttu kohus ei arvestanud põhjendatud kuludena sõidukulusid summas 24 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Kuna bussipiletitele kulunud summa seondub sellega, et kostja lepinguline esindaja pidi osalema maakohtu poolt määratud istungitel ning sõidukulude suurus on mõistlik, siis arvestades ka Riigikohtu üldkogu poolt lahendis nr 3-2-1-40-15 väljendatud seisukohti sõidukulude hüvitamise kohta, mis on analoogia alusel kohaldatavad ka esindajakulude hüvitamisele siis, kui esindajaks ei ole riigi õigusabi korras määratud esindaja, leiab ringkonnakohus, et kostja lepingulise esindaja sõidukulud tuleb arvestada kostja menetluskulude hulka. Seega moodustavad kostja põhjendatud menetluskulud 1584 eurot, millest hagejal tuleb kostjale hüvitada 24% ehk 380,16 eurot. Menetluskulude jaotus
34.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata osas, milles kostja vaidlustas hagi osalise rahuldamise maakohtu poolt, kuid ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning tegi tühistatud osas uue otsuse, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta hageja menetluskulud ringkonnakohtus 80 % ulatuses kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
35.Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on lepinguline esindaja hagejale apellatsioonmenetluses menetluskulude nimekirja esitamise seisuga õigusteenust osutanud kokku mahus 7 tundi ja 10 min. Õigusteenust on osutatud tunnitasu määraga 100 eurot, kokku 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Arvestades menetluskulude spetsifikatsioonis esiletoodud õigusteenuse esitamise aega ja koostatud dokumentide mahtu, leiab ringkonnakohus vaidluse olemust arvestades, et need on esitatud mõistlikus suuruses. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 691,20 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt Kaija Kaijanen Krista Kirspuu Ande Tänav kohtunik kohtunik kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.