2.Välja mõista kostjalt A.L.K. ́elt hageja I.K. ́e kasuks 10 000,69 € (kümme tuhat eurot ja 69 senti), s.o põhinõue summas 9 586,75 € ja viivis perioodil 12.05.2017.a. kuni 24.11.2017.a. summas 413,94 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A.L.K. ́elt hageja I.K. ́e kasuks viivis põhinõudelt (9 586,75 €) alates 25.11.2017.a kuni põhinõude täitmiseni 8% aastas, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit.
4.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte.
2-17-8612
Menetluskulude jaotus
1.Maakohtus kantud menetluskuludest jätta 38,46 % hageja I.K. ́e menetluskuludest kostja A.L.K. ́e kanda ja 61,54 % kostja A.L.K. ́e menetluskuludest hageja I.K. ́e kanda.
2.Määrata kindlaks hageja I.K. ́e menetluskulud summas 3412 €, millest kostja A.L.K. ́e kanda jääb 1312,25 €.
3.Määrata kindlaks kostja A.L.K. ́e menetluskulud summas 1560 €, millest hageja I.K. ́e kanda jääb 960,02 €.
4.Välja mõista lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras kostjalt A.L.K. ́elt hageja I.K. ́e kasuks menetluskulud summas 352,23 € (kolmsada viiskümmend kaks eurot ja 23 senti).
5.Välja mõista kostjalt A.L.K. ́elt hageja I.K. ́e kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes
ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja I.K. on 01.06.2017.a. esitanud hagi, mille järgi hageja palub kohtul kostjalt A.L.K.elt välja mõista põhivõlgnevuse 24 925 eurot ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise alates hagiavalduse esitamisest 01.06.2017.a. kuni põhinõude täitmiseni.
1.2.Hagiavalduse kohaselt on P.K. ́e ja kostja I.K. ́e vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel I.K. andis P.K. ́le laenu kokku 150 000 krooni, s.o 9 586,75 eurot. 20.10.2004.a., 20.06.2005.a. ning 20.12.2005.a. sõlmisid L.K. ja P.K. suulised laenulepingud, millede alusel andis L.K. P.K.`ele laenu kokku 240 000 krooni, so 15338,80 eurot. Laenulepingud sõlmiti tähtajatult. 19.08.2014.a. avaldas Pärnu notar Anne Kaldvee väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles teatas, et tema menetluses on 04.06.2014.a. surnud P.K.`e pärimisasi. 27.08.2014.a. avaldas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles teatas, et 04.06.2014.a. surnud P.K.`e pärija ja tema seaduslik esindaja A.S. nõuavad pärandvara inventuuri ning palus üleskutsemenetluses pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatel isikutel teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale 05.09.2014.a. informeerisid L.K. ja I.K. (laenu)nõuete olemasolust P.K.`e pärandvara suhtes inventuuri tegijat, Pärnu kohtutäitur Rocki Albert`it. 09.01.2015.a. väljastas Pärnu notar Anne Kaldvee pärimistunnistuse, milles märgitu kohaselt on 04.06.2014.a. surnud P.K. ́e pärandi
2-17-8612
pärijaks (üldõigusjärglaseks) tema alaealine tütar A.L.K.. 10.02.2017.a. loovutas L.K. oma nõuded P.K.e pärija A.L.K.`e (edaspidi nimetatud Kostja) suhtes hagejale. Hageja ütles laenulepingu 15.02.2017 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega ülesse, mille kostja seaduslik esindaja on kätte saanud 11.03.2017.a. Kostjal saabus laenude tagastamise tähtaeg 11.05.2017.a. Kostja oma kohustusi hageja ees täitnud ei ole.
1.3.26.07.2017.a. ja 12.09.2017.a. on hageja esitanud enda seisukohad vastuseks kostja vastuväidetele ja kohtu ettepanekule seisukohtade täiendamiseks. Hageja leiab, et maksekorraldustega on tõendatud, et L.K. ja hageja andsid P.K.`ele laenu kokku summas 24 925,55 eurot. VÕS § 396 lg-s 1 sätestatust tulenevalt tekkis P.K.`el kohustus saadud laen(ud) L.K.`ele ja I.K.`ele tagastada. Hageja on seisukohal, et tema väide, et vaidlusalused summad on antud P.K.`ele laenulepingulistel alustel, on tõendatud hageja poolt hagiavaldusele lisatud maksekorraldustega, millele on ülekannete selgituseks märgitud „kokkuleppel“ ja „laen“. Eelkõige just hageja enda poolt 2010. aastal tehtud ülekannete selgitused - „laen“ - on selgeks ja üheselt arusaadavaks viiteks hageja poolt P.K.`ele antud raha sihtotstarbele ning ei jäta vähimatki kahtlust, et nende summade, kokku 150 000 krooni (9586,75 eurot), puhul on tegemist (suulise) laenulepingu alusel ülekantud summadega. Samas on laenulepingulist suhet võimalik järeldada ka L.K.`e poolt tehtud ülekannete selgitustest „kokkuleppel“. Tegemist on märkimisväärselt suurte summadega, mida L.K. laenas P.K.`ele isiklike säästude arvelt, mida L.K. pikema aja vältel kogunud oli ning mis pidi kindlustama talle muretu vanaduspõlve. Seetõttu lepitigi kokku, et L.K. annab küsitud summad laenuna ning P.K. need summad ka L.K.`ele esimesel võimalusel tagastab, st poolte kokkuleppeks oli laenulepinguline võlasuhe. Seonduvalt kostja poolt esitatud pärandvara nimekirjaga märgib hageja esmalt, et pooled vaidlevad selle üle, kas Kostjal on kohustus tagastada L.K.`elt ning hagejalt saadud laenud. Asjaolu, kas kostjal on selleks vara või mitte, ei mõjuta mingilgi määral kohustuse kehtivust. Hagejal ja P.K. ́el oli ka ühiseid ärisid, mis lisaks lähisugulusele, oli samuti põhjuseks, miks võrdlemisi suuri summasid laenati suuliste kokkulepete alusel. 2010.aasta alguses, mil hageja laenas P.K.`ele 150 000 kr, oli hageja vahetult enne raha laenamist saanud Eesti Väärtpaberikeskuselt suurema summa raha, Eesti Telekomi aktsia ülevõtmise hüvitismakse. P.K.`ele oli see asjaolu teada ning raha laekumisel pöörduski ta hageja poole, sooviga laenata kuni 200 000 kr. Hageja laenas P.K.`ele esmalt 100 000 kr ning mõned päevad hiljem veel täiendavalt 50 000 kr. Hageja ei tundnud täpsemalt huvi, milleks P.K. seda raha vajab, nagu hageja eespool juba märkis, laenusaajaks oli tema vend, omavahelised suhted olid head. Sel põhjusel ei lepitud kokku ei intressi tasumise kohustuses, ei seatud laenule tagatisi ning ei lepitud kokku ka laenu tagastamise tähtajas, P.K. lubas raha tagastada esimesel võimalusel. Ka L.K. ́e poolt tehti ülekanded samadel tingimustel, laenusaajaks oli tema poeg, kes pöördus mitmel korral tema poole sooviga raha laenata, olles teadlik asjaolust, et L.K.`el on kogutud raha säästuhoiusele/kogumishoiusele, millele kogutud vahendite arvelt oli L.K.`el võimalik P.K.`ele märkimisväärselt suuri summasid laenata. Pooled ei leppinud kokku ei intressi tasumise kohustuses samuti ei lepitud kokku ka laenu tagastamise tähtajas, P.K. pidi raha tagastama siis kui saab. Vahetult enne hageja poolt füüsilise isikuna P.K.`ele laenu andmist, laenas Hagejaga seotud äriühing XXXXXXXXXXXE OÜ P.K.`e äriühingule XXXXXXXXXXX OÜ-le, samuti 150 000 krooni. Laenu andmine toimus samal viisil – kirjalikku laenulepingut ei sõlmitud, tagatisi ei seatud, laenu anti tingimusel, et see tagastatakse esimesel võimalusel. Muuhulgas nähtub lisaks 5 olevast kontoväljavõttest, et P.K. on XXXXXXXXXXX OÜ nimel laenu ka tagastanud, märkides 15.06.2010.a. ülekandes selgitusteks „laenu tagastus osaline“ ning 06.12.2010.a. ülekande selgituses „laenu tagasimakse“. Eelviidatu tõendab muuhulgas seda, et hageja poolt P.K.`ele 14.01.2010 ning 19.01.2010a.a. tehtud ülekanded, selgitusega „laen“ ei ole laenu tagasimakse,
2-17-8612
nagu Kostja paljasõnaliselt on väitnud Pooltevahelises praktikas viidati ülekannete selgitustes selgesõnaliselt, kas tegemist on laenu andmisega või laenu tagasimaksmisega.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja A.L.K. esitas 03.07.2017.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ta ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et on hagi tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel. Kostja on aga seisukohal, et poolte vahel ei ole laenulepingut sõlmitud, seega ei saa olla ka lepingust tulenevat nõuet. Hageja ei ole kohtule avaldanud mitte ühtegi laenulepingu sõlmimisega seotud elulist asjaolu peale selle, et väidetavalt lepiti kokku selles, et laen on antud tähtajatult ja leping(ud) on sõlmitud suuliselt samal päeval, mil on teostatud maksed P.K.ele. Hageja eriõiguseellase L.K. poolt oma pojale P.K. ́ele teostatud ülekannete selgitustest nähtub raha teostamise alusena kokkuleppe olemasolu, kuid puudub mistahes viide laenu andmisele. Seetõttu ja võttes arvesse seda, et tegemist on ülekandega emalt pojale, mis on tehtud on enam kui 11 aastat tagasi, mille andmine laenuna on emale meenunud ühtäkki alles pärast oma poja surma, on pigem tegemist VÕS § 4 lg 2 p 3 järgse mittetäieliku kohustusega, mille tagasinõudmine sama sätte kolmanda lõike kohaselt ei ole võimalik. Hageja on Kostja isa P.K. ́e vend ja Kostja onu. Hageja eriõiguseelane ja talle oma nõude loovutanud L.K. on Hageja ja P.K.e ema ning Kostja vanaema. Hageja ja tema eriõiguseelane on teadlikud asjaolust, et P.K. läks vabasurma seoses tekkinud ületamatute finantsmajanduslike raskustega, mis olid seotud tema ebaõnnestunud äritegevusega, mis laostas majanduslikus plaanis täielikult tema perekonna, s.o. kostja ja ka tema ema. P.K.e pärandvara koosneb peaasjalikult Swedbank AS kasuks panditud kinnisvarast ja märkimisväärsest võlakoormast Swedbank AS ees. Nimetatud kinnisvara võõrandamisega seotud vahendeid õnnestub seoses neid koormavate ja hüpoteekidega tagatud nõuete suurusega kasutada üksnes Swedbank AS nõuete rahuldamiseks. Kostja hinnangul ei vasta hageja poolt kohtule esitatud nõude realiseerimine ühiskonnas välja kujunenud moraalistandarditele. Üldised moraalistandardeid arvesse võttes peaks oma ühe ülalpidajatest ja vanematest kaotanud lapse sugulased teda abistama ja talle (s.h. majanduslikult) toeks olema. Vastupidiselt üldistele moraalistandarditele on hageja ja tema eriõiguseellane, ehk kostja onu ja vanaema, ehk märkimisväärse lähendusastmega kostja lähisugulased, pöördunud kohtu poole vastavalt oma alaealise vennatütre ja lapselapse vastu rahalise nõudega, mille täitmiseks puuduvad kostjal rahalised vahendid ja realiseeritav vara.
2.2.19.09.2017.a. on kostja esitanud pärast eelistungit täiendavad seisukohad. Mitte ükski hageja poolt kohtule 12.09.2017 menetlusdokumendiga esitatud tõenditest laenulepingu sõlmimisega seotud asjaolusid ei tõenda. Laenulepingulise suhte olemasolu ei tõenda kuidagi üle kantava rahasumma suurus ega raha ülekandmine ülekandja väidetavate säästude arvelt. Arvestades P.K.ele üle kantud rahasummade suurust ja hageja ja L.K. ́e käitumist, millega sellise väidetava ja lühiajalisele laenusuhtele vastavatele tingimustele välja antud väidetavat laenu hakati tagasi nõudma alles vastavalt 4, 9 ja 10 aastat hiljem rahasummade üleandmisest ja alles pärast laenusaaja surma - on samuti eluliselt ebausutav hageja poolt üldsõnaliselt kirjeldatud kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt pidanuks P.K. rahasummad hagejale ja L.K.ele tagastama. P.K.e väidetav üldsõnaline lubadus maksta saadud raha tagasi esimesel võimalusel ja siis kui saab ja sellekohaste lubaduste alusel rahasummade väljastamine viitaks vastavate väidete tõendatuse korral aga ühemõtteliselt VÕS § 4 lg 2 p-s 2 viidatud mittetäielikule kohustusele ehk kõlbelisele kohustusele, mille täitmine vastab üldisele arusaamale ja mida võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja nõuda. Võttes arvesse hageja, L.K. ja P.K. lähedast sugulussuhet ja hageja poolt väidetud head läbisaamist ning asjaolu, mille kohaselt hageja sõnade kohaselt oldi P.K.ele nõus andma raha tingimusega, et viimane tagastab raha esimesel võimalusel või siis kui saab – olekski tegemist mittetäieliku kohustusega.
MENETLUSE KÄIK
2-17-8612
3.06.06.2017.a. võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. 22.08.2017.a. toimunud eelistungil määras kohus taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 12.09.2017.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 19.09.2017.a. 27.09.2017.a. lahendas kohus poolte taotlused ja määras kohtuistungiaja. 07.11.2017.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohus kuulas vande all üle hageja I.K.e.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - L.K. kandis 20.10.2004.a., 20.06.2005.a ja 20.12.2005.a. P.K.`e pangakontole kokku 240 000 kr, s.o 15 338,80 eurot selgitusega „kokkuleppel“; - 14.01.2010.a. ja 19.01.2010.a. kandis hageja I.K. ja P.K.e pangakontole 150 000 krooni, s.o 9 586,75 eurot selgitusega „laen“; - 19.08.2014.a. avaldas Pärnu notar Anne Kaldvee väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles teatas, et tema menetluses on 04.06.2014.a. surnud P.K.`e pärimisasi; - 05.09.2014.a. teatasid L.K. ja I.K. nõuete olemasolust P.K.`e pärandvara suhtes inventuuri tegijat, Pärnu kohtutäitur Rocki Albert`it (tl 87); - 09.01.2015.a. väljastas Pärnu notar Anne Kaldvee pärimistunnistuse, milles märgitu kohaselt on 04.06.2014.a. surnud P.K. ́e pärandi pärijaks; - 10.02.2017.a. loovutas L.K. oma nõuded P.K.e pärija kostja A.L.K.`e suhtes hagejale I.K.ele; - 15.02.2017.a on hageja esitanud kostjale laenulepingute ülesütlemise avalduse, mille kostja seaduslik esindaja A.S. on 11.03.2017.a kätte saanud;
4.2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja I.K. kohtul kostjalt A.L.K.elt välja mõista põhivõlgnevuse summas 24 925,55 euro väljamõistmist, mis on L.K.e poolt 20.10.2004, 20.06.2005.a ja 20.12.2005.a. ning hageja I. Kiire poolt 14.01.2010.a. suuliste laenulepingute alusel P.K.ele üle kantud. Puudub vaidlus selles, et raha on laekunud P.K.ele ega ka selles, et hageja on 15.02.2017.a. esitanud kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse. Kostja A.L.K. on P.K.`e pärija, millest tulenevalt läksid talle üle ka P.K.`e kohustused L.K.`e ja I.K.`e ees ning seadusest tulenevalt on ta kohustatud need täitma. Kohustus hagejale laenud tagasi maksta tuleneb pärimisseaduse (PäS) § 130 lg 1 ja 3, mis sätestavad pärija kohustuse täita pärandaja kohustused. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole laenulepinguid sõlmitud, tegemist oli mittetäieliku kohustusega ning alaealiselt kostjalt oleks kohustuse täitmise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja 2 alusel on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; § 108 lg 1). Vaidlus on selles, kas hageja on kostjaga laenulepingu sõlminud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii
2-17-8612
laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Seega saabus laenu tagastamise tähtaeg 11.05.2017.a. Kostja on esitanud 03.07.2017.a. menetlusdokumendi p.-s 2.3. vastuväite, mille järgi ei olnud hagejal L.K.e ja P.K.e lepingu ülesütlemise õigust. Kostja 22.08.2017.a. toimunud eelistungil kohtule kinnitanud, et laenulepingu ülesütlemise avaldus vastab formaalsetele nõuetele, avaldades 07.11.2017.a. toimunud kohtuistungil täiendavalt, et hageja I.K. ei saaks üles öelda tähtajatut laenulepingut, mis on sõlmitud L.K.e ja P.K.e vahel. Hageja on kohtuistungil vaielnud vastu, leidnud, et nõude omandaja saab laenulepingu üles öelda, sest omandaja asub varasema võlausaldaja asemele. Kohtule esitatud laenulepingute ülesütlemise avaldusest nähtub, et L.K.ega sõlmitud laenulepingu on hageja I.K. pärast nõude omandamist üles öelnud, s.o pärast seda, kui „10.02.2017.a. loovutas L.K. oma nõuded P.K.e pärandavara suhtes I.K. ́ele“ (tl 25). Seega on hagejale loovutatud üksnes lepingust tulenev nõue. VÕS § 398 lg 1 järgi saab tähtajatu laenulepingu puhul nõuda laenu tagasimaksmist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui ka laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Seega on õigus tähtajatu laenuleping korraliselt üles öelda ainult lepingupooltel. Praeguses asjas on kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse esitanud hageja, kes ei ole laenulepingu pool. Hageja on saanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu laenuandja poolt nõude loovutamisega. Kohus asub seisukohale, et poole õigus leping üles öelda ei lähe nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele isikule (vt lähemalt RKTKo 3-2-1-35-09, p 15). Kohus leiab, et kui ka leiab tõendamist L.K.e poolt laenulepingu sõlmimine, ei ole hagis nimetatud L. Kiire nõue sissenõutav, sest see ei ole nõuetekohaselt üles öeldud (vt otsuse p 4.4.).
4.3.Kohus käsitleb esmalt küsimust, kas laenuleping oli sõlmitud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja õiguseellasele P.K.ele on 24 925,55 eurot üle kantud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 alusel on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 alusel on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja I.K. väidab, et P.K.ega on ühes ülekannetega sõlmitud ka suulised laenulepingud, mille raames ei olnud kokkulepet intressi tasumise ega tagasimaksmise aja osas. Vande all üle kuulatud I.K.e ütluste järgi soovis P.K. temalt raha laenata, et see kunagi koos täiendava lisasummaga tagasi makstakse. Raha oli hagejale laekunud väärtpaberite võõrandamisest, millest P.K. oli teadlik, mistõttu oli hageja sõnade kohaselt plaanis anda raha investeeringuna P. Kiire kätte. Hageja ütluseid kinnitavad kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvad asjaolud, mille järgi on 12.01.2010.a. I.K.ele laekunud Eesti Telekomi aktsia ülevõtmise hüvitismaksena kokku 223 200 krooni, millest 150 000 krooni on 14.01.2010.a. ja 19.01.2010.a. kantud selgitusega „laen“ P.K.e kontole edasi (tl 106). Kohtule esitatud P.K.e Swedbank konto väljavõttest nähtub, et hagejalt I. Kiirelt ja L.K.elt laekunud raha on kasutatud isiklike kulutuste eest tasumiseks, sularaha välja võetud või kantud edasi OÜ-le Xxxxxxxxxxx tegemiseks (tl 145-155). Hageja on esitanud kohtule OÜ Xxxxxxxxxxx Nordea panga konto väljavõtte (P. Kiir osanik ja juhataja), et tõendada tavalist praktikat, kuidas on P.K. laenu andis (tl 116). väljavõttelt nähtub, et selgituste on märgitud nt „laen, lühiajaline“, „laenu tagastus“ või „laenu tagasimakse.“ Seega on I.K.e ja P.K.e ning viimasega seotud äriühingute vahel varem juba toimunud maksed, mis on laenuna antud ja viitega laenule tagasi makstud, mis nähtub asjas esitatud pangakontode väljavõtetelt. Hageja selgitus, et ta soovis raha investeerida on eluliselt usutav, sest talle laekus ühe maksega suur summa, mida hageja enda sõnul soovis paigutada venna (P. Kiire) äridesse. Raha paigutamise kohta äriühingusse leiab kinnitust P.K.e pangakonto väljavõttest, kus on kantud raha mh OÜ Xxxxxxxxxxx kontole edasi. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et hageja I.K.
2-17-8612
vahel oli kokkulepe, mille alusel on hageja I. Kiir andnud kostja õiguseellasele P.K.ele tähtajatult laenu kokku summas 150 000 krooni. Kostja on väitnud, et tegemist on olnud mittetäiliku kohustuse täitmisega, mille tagasisaamist ei ole soovitud. Mittetäielik kohustus on VÕS § 4 lg 1 kohaselt kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda, nt kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale (VÕS § 4 lg 2 p 2). Kohus on eelistungil teinud kostjale ettepaneku selgitada, milliseid kõlbelisi kohustusi on L.K. või I.K. täitnud, mis on aga jäänud tagajärjetuks. I.K.e ülekuulamisel on viimane kohtule selgitanud, et raha ülekandmisel ei olnud teada P.K.e raske majanduslik olukord ja asjaolu, et P. Kiirel kulus raha peamiselt jooksvate kulude ja varasemate kohustuste eest tasumiseks, sai teatavaks alles pärast ülekandeid. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja väide, et I. Kiire poolt P.K.ele üle kantud raha oleks mõeldud tema majanduslikuks abistamiseks või muuks selliseks otstarbeks, mille tagastamist viimaselt ei oodatud. Samuti ei ole kostja millegagi tõendanud väidet, et Luule ja I.K. on maksetega täitnud laenukohustust P.K.e ees. Kohus rahuldab osaliselt hagi, mille mõistab kostjalt 9 586,75 eurot välja, s.o I.K.e poolt P.K.ele üle kantud rahasummade osas.
4.4.Hagiavalduse kohaselt pöördus P.K. L.K.e poole, et saada laenu, mis oli viimase poolt säästuhoiusele kogutud. Kohtuistungil üle kuulatud I. Kiire ütluste kohaselt, pidi P.K. tagastama raha ilma intressideta, siis kui ta saab. Väidetavalt oli L.K. andnud laenu ka teisele pojale, kes on selle tagastanud, mille kohta on kohtule esitatud tõendina pangakonto väljavõte. Maksekorralduste selgitustest nähtub L.K. on kandnud enda Swedbank kontolt kokku 240 000 krooni P.K.e kontole, märkides selgitusse „kokkuleppel“(tl 170jj). Kohus tegi eelistungil hagejale ettepaneku tõendada väidetava laenulepingu asjaolusid, ehk – millal ja mis asjaoludel on laen välja makstud, kuid L.K.ega sõlmitud kokkuleppe asjaolud on jäänud tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, selle kohta, et L.K. oleks soovinud raha mingil eesmärgil P. Kiirele üle anda, ühiseid ärisid Peeter ja L.K.e vahel teadaolevat ei olnud. Kokkuleppel raha üleandmine ei tähenda tingimata raha laenamist, arvestades seejuures sellega, et poolte vahel puudus varasem praktika, kas ja kuidas kokkuleppeid täideti. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et laenulepinguga ei saanud olla tegemist, sest raha oli antud väga ammu 2004.a. ja 2005.a., kuid tagasimaksmise soovi ei olnud enne 2017.a. Kohus leiab, et raha võidigi vastavalt kokkuleppele P.K.ele üle anda, kuid tõendatud ei ole kokkulepet anda raha kohustusega see L.K.ele tagasi maksta. Seega, kohus jätab osaliselt hagi rahuldamata, s.o summas 15 338,80 eurot, mis on L.K.e poolt P.K.e kontole üle kantud. Kostja on 07.11.2017.a. kohtuistungil juhtinud hageja tähelepanu kahele maksele, mis on 21.05.2010.a. tehtud P.K.e poolt summas 6000 kr (selgitusega „ülrkanne“) ja 03.10.2005.a. L.K.e kontole summas 14 000 kr (selgitus „ülekanne“). Nimetatud maksete osas on hageja I. Kiir selgitanud, et esimesel juhul on raha soojuspumba eest, teise makse kohta ei osanud hageja selgitusi anda. Kostja ei ole soovinud nimetatud summasid hagis esitatud nõudest maha arvata, kohus ei saa seda ka omal algatusel teha. Seoses eelnimetatuga ei olnud kostjal kohtule taotlusi.
4.5.Kostja on leidnud, et hageja poolt kohtule esitatud nõude realiseerimine ei vasta ühiskonna moraalistandardile ja on seetõttu hea usu põhimõttest lähtudes vastuvõetamatu. Väite sisuks on seisukoht, mille järgi kostja onu (hageja I.K.) ja vanaema (L.K.) nõuavad alaealiselt lähisugulaselt (kostjalt) raha maksmist, kuigi peaksid oma vanema kaotanud sugulast toetama. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 ja 2 alusel tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse ei ole teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on eelistungil teinud kostjale ettepaneku selgitada enda hea usu põhimõttele tuginevat vastuväidet, täiendades väidet põhjendusega, mille järgi ei olnud L.K.el ja I.K.el soovi raha P.K.elt
2-17-8612
tagasi küsida, sest viimane pidi tegema seda juhul, kui see on võimalik. Kohtule ei ole teada, kas kostja on puudust kannatavaks isikuks või isikuks, kellel oleks ülalpidamise nõue hageja vastu või oleks välistatud nõuete esitamine P.K.e järglaste suhtes. Kohtu hinnangul ei saa nendele andmetele tuginedes hagejale ette heita ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud moraalistandarditega vastuolus olevat käitumist. PäS § 116 lg 1 alusel oleks saanud pärandi vastuvõtmisest loobuda, sest kõik kohustused, sh hagi esemeks olevad asjaolud olid ette teada, mis nähtus pärandvara inventuurist. Käesolevas asjas on tuvastatud, et P.K. on I.K.elt raha laenanud, mistõttu tuleb esimese õigusjärglasel need kohustused ka täita.
4.6.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenulepingu ülesütlemise avaldusest 12.05.2017.a. kuni hagiavalduse koostamisele eelneva kuupäevani 31.05.2017.a. summas 42,02 eurot (põhinõude suurus 9 586,75 eurot). Alates 01.06.2017.a. nõuab hageja kostjalt viivist arvestatuna VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, sest kostja on põhinõude 9 586,75 euro tasumisega viivituses ja nõutav viivisemäär ei ole ebamõistlik, mistõttu kohus rahuldab selle. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on hageja esitatud kohtule 28.03.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded - põhinõude suuruseks kostja vastu 24 925,55 € ja aastane viivis 1994,04 €. Hagi hinnaks on asjas 27 028,79 €. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab osaliselt hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta osaliselt kostja ja ka hageja kanda.
2-17-8612
6.1.Hageja lepingulise esindaja kulu on olnud järgmine: - 31.05.2017 hagiavalduse koostamine, täpsustavate andmete küsimine kliendilt riigilõivu tasumiseks andmete esitamine 03:30h; - 01.06.2017 hagiavalduse koostamine/täiendamine, lisade komplekteerimine, hagi kohtule esitamine 02:10h; - 25.07.2017-26.07.2017.a. kostja 03.07.2017.a. vastuse analüüs, hageja seisukohtade koostamine, lisade kompl, kohtule esitamine 04:55h; - 21.08.2017 Kohtueelistungiks valmistumine 02:00h; - 22.08.2017 kohtueelistungil osalemine 00:40h; - 11.09.2017-12.09.2017 kohtu eelistungi protokolli analüüs, täiendavate seisukohtade koostamine, tõendite, taotluste kohtule esitamine 05:05h; - 22.09.2017 kostja 19.09.2017 seisukohtade analüüs 00:20h; - 04.10.2017 Swedbank AS esitatud dokumentide analüüs 00:30h; - 06.11.2017 kohtuistungiks valmistumine 01:45h; - 07.11.2017 kohtuistungil osalemine 01:10h. Hagejale menetluskulude nimekirja esitamise seisuga seonduvalt õigusteenust osutatud kokku mahus 22 tundi ja 05 min. Õigusteenust on osutatud tunnitasu määraga 100 eurot, kokku 2210 eurot, millele lisandub käibemaks 442 eurot, kokku 2652 eurot. Riigilõiv hagiavalduselt 1000 eurot. Hageja taotleb, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on esitanud kohtule vastuväite hageja menetluskulude osas, mille järgi on kostja hinnangul hageja menetluskulude suurus ülepaisutatud. Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast on hageja lepingulisel esindajal kulunud hagi koostamisele, lisade komplekteerimisele ja kohtule esitamisele kokku 5 tundi ja 40 minutit. Nii on kostja hinnangul hageja poolt esitatava hagiavalduse koostamiseks vajalik põhjendatud ajakulu mitte suurem kui 3 tundi. Asja keerukust ja mahtu arvestades on ilmselgelt ebamõistlik ka hageja lepingulise esindaja poolt kohtu eelistungiks ja põhiistungi ettevalmistamiseks kulunud aeg (esimesel juhul 2 tundi, teisel juhul 1 tund ja 45 minutit). Arvestades hageja poolt enne mõlemat istungit esitatud kirjalikke seisukohti ja nende mahtu, ei saa põhjendatuks pidada istungiteks ettevalmistamiseks kulunud vajalikku aega enamas ulatuses kui summaarselt 1 tundi. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et kogu ulatuses ei saa hageja lepingulise esindaja kulusid, so 22 tunni ja 05 ulatuses mõistlikuks ja vajalikuks kuluks lugeda. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamiseks kulunud aega saaks pidada mõistlikuks mitte rohkem kui 3 tundi. Esialgses hagis ei olnud avatud kõiki neid detaile, mida on asja edasisel menetlemisel arutatud. Hagis on lühidalt formuleeritud kõik elementaarselt vajalik, et kohus saaks hagi menetlusse võtta. See-eest on edasised kulud, mis on seotud menetlusdokumentide koostamisega põhjendatud, sest hageja on pidanud vastama kostja vastuväidetele ja ei ole seejuures esitanud põhjendamatuid taotlusi. Küll aga ei saa kohus pidada vajalikuks kuluks mõlema kohtuistungiga seotud ettevalmistamise kulusid kokku 3h ja 45 min. Kohus leiab, et mõistlikuks istungiteks ettevalmistamise kulu on 2 tundi. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 100 €/h (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakuluks on 20 h ja 5 min, s.o 2010 eurot, millele lisandub käibemaks 402 eurot, so kokku 2412 eurot. Lisaks riigilõiv summas 1000 eurot.
6.2.Kostja on 10.11.2017.a. esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub õigusabikulud kokku 1584 eurot. Kulutused lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabile Viru Platsi Õigusbüroo OÜ osutatud õigusabi eest 10 tunni ja 46 minuti ulatuses, tunnimääraga 120
2-17-8612
eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kogusummas 1300 eurot ilma käibemaksuta ja 1560 eurot koos käibemaksuga. Kulutused lepingulise esindaja transpordile kahel korral Tallinnast Pärnusse ja tagasi (bussipiletid suunal Tallinn – Pärnu- Tallinn) summas 24 eurot (6 + 7 + 4 + 7). Hageja ei ole kostja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et 10.11.2017.a. kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale lisatud spetsifikatsiooni järgi on eranditult kõik kulud olnud vajalikud kostjale õigusabi osutamiseks, samuti on õigusabi osutamise kestus mõistlikkuse piires. Kohtu hinnangul on kostja esitanud hästi põhjendatud seisukohti, asjakohatuid taotlusi ei ole kostja poolt kohtule esitatud, mistõttu kohus leiab, et õigusabi 10 tunni ja 46 minuti ulatuses on põhjendatud, s.o 1560 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja sõidukulud peavad kajastuma esindaja tunnihinnas, mistõttu kohus ei arvesta põhjendatud kuludena sõidukulusid summas 24 eurot.
6.3.Kohus rahuldab hagi põhinõude summas 9 586,75 eurot, kuid jätab rahuldamata põhinõude summas 15 338,80 eurot. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulude proportsioone jagada hagi rahuldamise ulatuse järgi. Eeltoodust lähtudes jagab kohusmenetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 38,46 % hageja menetluskuludest jääb kostja kanda (1312,25 €) ja 61,54 % kostja menetluskuludest (960,02 €) jääb hageja kanda. TsMS § 445 lg 1 alusel kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lõplikuks menetluskuluks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada 352,23 eurot. Kostja hinnangul oleks otsuse tegemisel kostja kahjuks temalt menetluskulude väljamõistmine olenemata hagi rahuldamise ulatusest mistahes ulatuses äärmiselt ebamõistlik ja äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et käesoleva asja menetluskulude suurust arvestades ei ole täielik või osaline kulude poolte enda kanda jätmine põhjendatud.
Kohtuotsus jõustus 10.10.2018 Riigikohtu kassatsioonkaebuse menetluse mittevõtmise määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2018 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 24.11.2017 otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.A.L.K.e apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Rahuldada osaliselt hageja I.K. ́e hagi.
3.2.Välja mõista kostjalt A.L.K. ́elt hageja I.K. ́e kasuks 10 000,69 €, s.o põhinõue summas 9 586,75 € ja viivis perioodil 12.05.2017.a. kuni 24.11.2017.a. summas 413,94 eurot.
3.3.Välja mõista kostjalt A.L.K. ́elt hageja I.K. ́e kasuks viivis põhinõudelt (9 586,75 €) alates 25.11.2017.a kuni põhinõude täitmiseni 8% aastas, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit.
3.4.Kostja menetluskulud maakohtus jätta 24 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.5.Mõista I.K.elt A.L.K.e kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude katteks 380,16 eurot.
2-17-8612
3.6.Hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta 80 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
3.7.Mõista välja A.L.K.elt I.K.e kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 691,20 eurot.
3.8.Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb I.K.el tasuda A.L.K.ele viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.