Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.06.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-130538
Tsiviilasi
AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) hagi MU vastu 1092.49 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.11.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MU apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1092.49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu; registrikood 11223507), lepinguline esindaja Ülle Velling Kostja/apellant MU (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Tavo Tiits Kolmas isik hageja poolel ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline esindaja Mirjam Vikman Kolmas isik kostja poolel IIZI Kindlustusmaakler AS (registrikood 10641929), lepinguline esindaja Reet Rattur
Kohtuistungi toimumise aeg
16.05.2018
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 28.11.2017 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega jätta AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) hagi MU vastu 1092.49 euro saamiseks rahuldamata.
Kostja/apellandi ja tema poolel kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku IIZI Kindlustusmaakler AS-i menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) kanda. Hageja/vastustaja poolel kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku ERGO Insurance SE menetluskulud jäävad isiku enda kanda.
4.Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.28.12.2016 esitas hageja maakohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluses liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 55 alusel kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses vastuväite esitamisega läks nõue üle hagimenetlusse. Hageja esitas 27.02.2017 hagi kostjalt 1092.49 euro väljamõistmiseks ja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
2.10.10.2016 kell 8.00 toimus xxxxxx xxxxxx külas xxxxxx x juures liiklusõnnetus, kus sõiduauto XXXXXXX reg/märgiga XXXXXXX riivas tagurdades sõidukit XXXXXXX reg/märgiga XXXXXXX. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil XXXXXXX kehtiv liikluskindlustuspoliis, mille sõlmimise eest vastutas sõiduki omanikust kostja. XXXXXXX valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja poolt 09.07.2016–08.10.2016. Seega liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli poliis lõppenud, kuid kahju hüvitamise kohustus hagejal kehtis vastavalt LKindlS § 36 lõikele 2. Hageja tunnistas tekitatud kahju kindlustusjuhtumiks LKindlS § 8 lõike 1 mõistes, luges selle põhjustajaks XXXXXXX juhtinud isiku ning hüvitas kannatanule sõidukikahju 1092.49 eurot. 21.10.2016 esitas hageja kostjale tagasinõude kahjujuhtumiga kantud kulutuste hüvitamiseks. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud ning kahju ei hüvitanud.
3.Hageja ei nõustu, et kostjal oli kohustuslik liikluskindlustuse leping sõlmitud ERGO Kindlustuse SE-s (edaspidi ERGO), sest nii ERGO kui Eesti Liikluskindlustuse Fondi kinnituse kohaselt oli kostja sõlminud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ERGO-ga 10.10.2016 kell 08.11, st peale liiklusõnnetuse toimumist. Hageja puhul ei kuulu kohaldamisele ERGO Liikluskindlustuse tingimuste KT.0923.14 punkti 6.2 teine lause,
mille kohaselt „kui poliisile ei ole kellaaega märgitud, hakkab leping kehtima kell 00:00“. Viidatud lause kehtib automaatselt pikenevate liikluskindlustuse lepingute korral. Antud juhul ei olnud tegemist automaatselt pikeneva lepinguga, sest pooled sõlmisid lepingu esmakordselt. Hageja viitas LKindlS § 16 lõikele 4 ja leidis, et kostja ei oleks saanud sõlmida liikluskindlustuse lepingut, mille kindlustuskaitse algas 10.10.2016 kell 00.00, st tagasiulatuvalt. Isegi juhul, kui selline leping oleks sõlmitud, oleks see tühine.
4.04.10.2016 saatis IIZI Kindlustusmaakler AS (edaspidi IIZI) kostjale e-kirjaga 24.09.2016 koostatud pakkumuse uue kindlustuslepingu sõlmimiseks. Pakkumuses oli määratud selle kehtivuseks kuni 08.10.2016. Seega oli tegemist määratud nõustumuse andmise tähtajaga pakkumisega. Kostja teostas kindlustusmakse 09.10.2016 ehk hilinenult. Kuna pakkumuse esitaja ei teavitanud kostjat, et luges nõustumuse õigeaegselt saabunuks, tuleb lugeda kostja nõustumus uueks pakkumiseks. Seega ei jõustunud leping enne, kui ERGO kostja pakkumusega nõustus. ERGO esitas poliisi, millelt on näha, et kindlustusperiood algas 10.10.2016 kell 8.11. Lepingu vastavat jõustumisaega näitab ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehel kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli päring. Seega ei ole õige, et poliisil puudus lepingu kehtivuse algus. IIZI väljastas kostjale poliisi sertifikaadi nr L005998095, millel puudus perioodi algusaja kellaaeg. Kindlustusmaakleri väljastatud ekslike andmetega sertifikaat ei saa muuta lepingu kehtivuse algust tagasiulatuvaks. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejal puudub kostja vastu LKindlS § 55 alusel tagasinõue, kuna sõiduki kohta oli 10.10.2016 kell 8:00 olemas ERGO-ga sõlmitud kehtiv liikluskindlustusleping. Lepingu sõlmimist ERGO-ga IIZI vahendusel kinnitab 10.10.2016 poliis nr L005998095. Kostja tasus kindlustusmakse 09.10.2016, leping hakkas kehtima alates 10.10.2016 kell 00.00. Samast ajast algas ka kindlustuskaitse. 04.10.2016 sai kostja IIZI-lt e-kirja, milles maakler teavitas, et sõiduki kohustuslik liikluskindlustus on lõppemas ning edastas uued pakkumised erinevatelt kindlustusandjatelt. E-kirjas sisaldub ka viide IIZI lepingutingimustele, millest kostja sai ja pidi lepingu sõlmimisel IIZI vahendusel lähtuma: „Enne kui kindlustad, palun tutvu tingimustega ja lepingueelse teabelehega.“
6.Kuna leping sõlmiti IIZI vahendusel, kuulusid kohaldamisele järgmised IIZI maaklertingimused (IIZI ÜT, mis kehtivad alates 11.01.2016): punkt 3.2.12 - enne kliendile kindlustuspoliisi /.../ edastamist võib IIZI edastada kliendile kindlustusmakse /.../ arve ning nõuda selle tasumist; punkt 3.2.13 - kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui makse on kogusummas laekunud arvel märgitud arvelduskontole; punkt 3.2.14 kindlustusleping ja kindlustuskaitse jõustuvad kindlustuspoliisil märgitud kuupäeval, kui selleks ajaks on kindlustusmakse IIZI-le laekunud ja muud kindlustuslepingu jõustumise tingimused täidetud. IIZI liikluskindlustuse maaklerlepingu tingimuste (edaspidi IIZI LkT) punkti 3.7 kohaselt tagab IIZI liikluskindlustuse kehtivuse ja kliendile poliisi või selle andmete väljastamise pärast esimese kindlustusmakse tasumist, kui kokkulepitud ei ole teisiti. Nimetatud lepingutingimuste alusel võis kostja eeldada, et pärast sobiva kindlustusandja väljavalimist IIZI kodulehel pidi IIZI edastama kostjale kindlustusmakse arve ja juhul, kui kostja tasus kindlustusmakse IIZI-le enne poliisil märgitud kindlustuskaitse alguse kuupäeva, pidi leping kostja ja kindlustusandja vahel jõustuma poliisil märgitud kindlustuskaitse alguse kuupäeval. Samuti, et IIZI tagab, et kindlustusleping ja kindlustuskaitse kehtivad.
7.IIZI ÜT ja LkT regulatsioon haakub ERGO regulatsiooniga. ERGO Liikluskindlustuse Tingimuste (LkT) punkti 6.1 kohaselt loetakse leping sõlmituks hetkest, kui kindlustusandja ja kindlustusvõtja on saavutanud kokkuleppe, st vahetanud tahteavaldused (nt kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse); punkti 6.2 kohaselt hakkab leping kehtima poliisile märgitud ajal, kuid mitte enne eelmise lepingu lõppemist, kui poliisile ei ole kellaaega märgitud, hakkab leping kehtima kell 0.00. Seega ka ERGO tingimuste kohaselt pidi kostja tasuma kindlustusmakse ning juhul, kui kindlustusmakse oli tasutud, pidi kindlustusleping ja kindlustuskaitse jõustuma poliisil märgitud kuupäevast ning juhul, kui poliisil kellaaega märgitud ei olnud, pidi kaitse algama vastava kuupäeva kellaajal 00.00. Kostja tasus kindlustusmakse 57.81 eurot IIZI-le 09.10.2016. Seda kinnitab IIZI arve nr P3878026, kuhu on märgitud makse selgitusse „ERGO Liiklus XXXXXXX XXXXXXX 530D TA Makseperiood 10.10.201609.01.2017“ ning arve alla „Arve on tasutud! Laekumise kuupäev 09.10.2016.“ Samuti Swedbank AS maksekorraldus nr 751, millelt nähtub, et makse sooritati 09.10.2016 kell 21:47:06. Kuna kostja tasus kindlustusmakse 09.10.2016 ja see laekus IIZI arvel nr P3878026 määratud makse saajale 09.10.2016, siis jõustus kindlustusleping ja kindlustuskaiste nii IIZI kui ERGO lepingutingimuste kohaselt 10.10.2016. Kuna poliisile nr L005998095 ei olnud kindlustuskaitse alguse kellaaega märgitud, tuleb lugeda, et kindlustusleping ja kindlustuskaitse jõustusid 10.10.2016 alates kell 00.00. Kuna kostja tasus kindlustusmakse juba 09.10.2016, siis kindlustuslepingu ja kindlustuskaitse jõustumine 10.10.2016 kell 00.00 ei ole vaadeldav kindlustuskaitse tagasiulatuva jõustumisena ja LKindlS § 16 lõige 4 ei kuulu kohaldamisele.
8.Väär on hageja käsitlus, et 09.10.2016 kindlustusmakse tasumist tuleb lugeda kostja poolt kindlustuslepingu sõlmimise pakkumuse tegemiseks ERGO-le. Kostja tasus kindlustusmakse juhindudes IIZI-lt 06.10.2016 saadud sms-ist, milles oli kirjas ERGO kindlustuskaitse hind 57.81 eurot ja pangarekvisiidid. SMS-is ei ole märgitud pakkumuse kehtivuse tähtaega. IIZI 04.10.2016 e-kirjas pangarekvisiite märgitud ei ole ja sel põhjusel kostja vastavast e-kirjast lähtuda ei saanud. Kostja nägi ERGO poliisi ja sel märgitud kindlustuskaitse alguse kellaaega 8:11 esimest korda kohtumenetluses, mistõttu ei ole see kostjale siduv. Isegi, kui võtta aluseks IIZI 04.10.2016 e-kiri ja lugeda see pakkumuseks, mis kehtis kuni 08.10.2016, nõustusid IIZI ja ERGO, et vaatamata hilinemisele on kostja nõustumus esitatud tähtaegselt. Selline tõlgendus on kooskõlas IIZI ja ERGO käitumisega ning üldtingimustega. Hilinemisega esitatud nõustumuse võib lugeda esitatud tähtaegselt, kui pakkumuse tegija sellega nõustub, mis võib olla väljendatud ka tegevuses. On oluline, et tarbija ei tasu kindlustusmakset omaalgatuslikult, vaid saab IIZI-lt või ERGO-lt info, kuhu ja kuidas tasuda. Selline tõlgendus on kooskõlas IIZI ja ERGO lepingute tingimustega. IIZI tingimuste kohaselt loetakse kindlustusleping igal juhul sõlmituks alates hetkest, mil tarbija on tasunud kindlustusmakse. Oluline on, kuidas tavatarbijad antud olukorrast aru saavad. Üldlevinuks on arusaam, et kui kindlustusmakse on tasutud, siis kindlustuskaitse kehtib. Kostjal oli õigus, tuginedes IIZI ja ERGO viidatud tingimustele, eeldada, et kindlustusmakse tasumise järel on tema sõidukil kindlustuskaitse. Kostja ja IIZI vahel oli sõlmitud maaklerileping juba alates 24.09.2016, mil IIZI oli alustanud kostja kindlustushuvi väljaselgitamisega ning edastas kostjale kindlustuspakkumise nr 3878026. IIZI ei ole maaklerilepingust ÜT punkti 7.1.6 alusel taganenud. Maaklerilepingu sõlmituks lugemise seisukohalt ei oma tähtsust ka see, millal sai IIZI kindlustusmakse tasumise info pangast kätte. IIZI ja ERGO on hea usu põhimõtte vastaselt käitudes rikkunud lepingueelsete läbirääkimistega kaasnevat teavitamiskohustust ja pretensioonideta aktsepteerinud 09.10.2016 tehtud kindlustusmakset, mistõttu tuleb lugeda, et IIZI pakkumine ei lõppenud sel märgitud
tähtaja möödumisel. IIZI ega ERGO ei juhtinud lepingueelsete läbirääkimiste käigus tarbija tähelepanu sellele, et pärast pakkumuse kehtivuse tähtaja möödumist tasutud kindlustusmakse loetakse uueks pakkumuseks ning varasem pakkumus loetakse lõppenuks. Isegi, kui kindlustusmakse tasumisega antud kostja nõustumus on esitatud hilinenult, tuleb nõustumus võlaõigusseaduse (VÕS) § 22 lõike 2 alusel lugeda õigeaegselt saabunuks. Makse tasumisele ei järgnenud IIZI-lt ega ERGO-lt teavitust, et pakkumus nr 3878026 tegelikult enam ei kehti. Ka ERGO luges oma tegevusega kostja nõustumise õigeaegselt saabunuks, aktsepteerides pretensioonideta kostja 09.10.2016 kindlustusmakset ja väljastas makse tasumisele järgneva päeva hommikul koheselt kindlustuspoliisi. Kui ERGO hinnangul oleks kostja kindlustusmakse olnud tasutud hilinenult, oleks ERGO pidanud enda LkT punkti 7.2 alusel keelduma kostjaga lepingu sõlmimisest ja tagastama hilinenult tasutud makse. Kolmanda isiku hageja poolel ERGO seisukoht
9.10.10.2016 vormistati poliis läbi interneti IIZI kodulehe kaudu, kust tulid ERGO-le andmed lepingu sõlmimiseks kell 08.09. Seega sõlmiti poliis peale liiklusõnnetuse toimumist ning liikluskahju väljamakse kohustus oli hagejal. Kolmanda isiku kostja poolel IIZI seisukoht
10.IIZI leidis, et tal ei ole tekkinud lepingu rikkumisest tulenevat vastutust kostja ees. Avarii toimumise ajal 10.10.2016 kell 08.00 puudus kehtiv maaklerileping kostjaga, mis kohustanuks teda kostja sõidukile kindlustuskaitset hankima. IIZI-l puudusid kostjaga lepingulised suhted kuni 10.10.2016 kella 08.09-ni, mil ta väljastas kostjale e-kirjaga nõustumuse maaklerilepingu sõlmimise kohta ja kindlustussertifikaadi ERGO kindlustuspoliisile nr L005998095. IIZI ei saa kindlustusvahendajana ise kostjale kindlustuskaitset anda. Kindlustusmakse tasumisel kindlustusmaaklerile ajal, mil maakleri ja kindlustusandja kehtivad pakkumused puuduvad, ei teki sõidukile automaatset kindlustuskaitset. Lisaks makse tasumisele tuleb maakleriga sõlmida maaklerileping pakkumuste küsimiseks kindlustusandjatelt ja pärast seda sõlmida kindlustusandjaga kindlustusleping.
11.Kostjal puudus liikluskahju tekitamise ajal 10.10.2016 kell 08.00 kehtiv kindlustuspoliis ning kostja on ise vastutav selle puudumise eest. Kostja ei avaldanud IIZI 24.09.2016 pikendamise pakkumusele selle kehtivusajal, s.o kuni 08.10.2016, nõustumust, mh ei valinud pakkumuselt õigeaegselt välja kindlustusandjat ega tasunud õigeaegselt kindlustusmakset, jättes sellega maaklerilepingu sõlmimata ning IIZI-le poliisi hankimiseks käsundi andmata.
12.Vale on väide, et 24.09.2016 pakkumuse alusel ei olnudki võimalik makset tasuda. Pakkumuse esimese lõigu lõpus on internetilink tekstiga „Kliki sobival hinnal ja maksa“. Sellega oli tasumine väga lihtsa lahendusega tehtud kindlustusvõtjale mugavaks. Kostjal ei saanud 10.10.1016 kell 08.00 kehtivat kindlustuspoliisi olla, sest alles 09.10.2016 õhtul pärast tööpäeva lõppu kell 21.47 tasus kostja IIZI arvelduskontole sõiduki eest kindlustusmakse. Andmed makse tasumise kohta jõudsid pangast IIZI arvutiprogrammi kell 08.08 järgmise päeva hommikul, seega alles pärast avarii toimumist. IIZI sai kostja nõustumuse (makse tasumise info) pangast kätte kell 08.09 ning nõustudes pakkumusega maaklerilepingu sõlmimiseks, tellis ERGO-lt poliisi. IIZI ei saanud ERGO-lt tellida poliisi enne, kui kostja oli esitanud talle makse tasumisega tahteavalduse (pakkumuse) maaklerilepingu sõlmimiseks ja IIZI oli selle kätte saanud (sellega nõustunud). Pärast kostja pakkumuse saamist kell 08.09 võttis IIZI kostja esindajana ühendust ERGO-ga, esitas kostja nimel ja käsundi alusel ERGO-le tahteavalduse poliisi väljastamiseks ning
ERGO jõudis väljastada poliisi kell 08.11. Poliisi tellimine ja väljastamine 3min jooksul, alates kostja pakkumuse saamisest, oli igati mõistlik aeg.
13.Kuivõrd ERGO kindlustusvastutus tekkis tulenevalt kell 08.11 väljastatud poliisist nr L005998095 10.10.2016 alates kella 08.11-st, kehtis selle ajani hageja kindlustusvastutus. ERGO ei saanud väljastada poliisi tagasiulatuva kindlustuskaitsega alates kella 00.00-st. Ka kindlustusmaakler ei saa tellida kindlustusandjalt tagasiulatuva kindlustuskaitsega poliisi.
14.06.10.2016 sms oli saadetud 24.09.2016 pakkumuse alusel ning oli selle osaks, mida näitab asjaolu, et selles märgitud ERGO pakkumuse kindlustusmakse kattus täpselt pakkumises toodud kindlustusmaksega. On üldteada, et kindlustusandjate kindlustusmaksete pakkumised on ajas muutuvad, kujunedes jooksvalt kindlustusseltsi pideva kahjususe analüüsi alusel ning täpselt sama kindlustusmakse pakkumist on võimalik esitada kindlustusvõtjale harilikult ainult lühikese aja vältel. Sms-is edastatud ERGO kindlustuslepingu sõlmimise ettepanek kindlustusmaksega 57.81 eurot lõppes koos pakkumusega 08.10.2016 ja selle alusel kindlustuslepingu sõlmimiseks pidi ERGO andma uue kinnituse. IIZI-il puudus vajadus esitada kostjale 24.09.2016 pakkumise kehtivusajal lisapakkumine sms-iga. Kui maaklerileping oleks hüpoteetiliselt siiski sms-i alusel sõlmitud, siis lepingu tingimustes kokkulepe puuduks, mh puuduks ka kokkulepe tähtaja kohta, milleks peaks kindlustusmaakler kindlustusvõtjale kindlustuspoliisi hankima ja IIZI-l ei saanuks tekkida kostja ees vastutust mistahes tähtajaks poliisi tellimata jätmise eest.
15.Kindlustusmakse tasumisega 09.10.2016 tegi kostja IIZI-le uue maaklerilepingu sõlmimise ettepaneku vastavalt VÕS § 16 lõikele 1 ning 10.10.2016 hommikul andis IIZI, pärast andmete jõudmist tema arvutiprogrammi, sellele ettepanekule VÕS § 20 lõike 1 kohase nõustumuse kell 08.09. Puuduvad õigusnormid või pooltevahelised kokkulepped, mis kohustaksid isikut andma pakkumusele nõustumust konkreetse tähtaja jooksul, kui seda ei ole pakkumuses märgitud ja kokkulepitud. Kostja 09.10.2016 lepingu sõlmimise ettepanek tuleb lugeda pakkumiseks nõustumuse tähtaega määramata. Ühelgi kostjaga sarnasel isikul ei ole võimalik eeldada, et väljaspool tööaega tasutud kindlustusmakse eest on kindlustusmaakleril võimalik veel kiiremini anda kliendile nõustumus maaklerilepingu sõlmimiseks ning tellida kindlustusandjalt ja edastada kindlustusvõtjale kinnitus kindlustuskaitse kehtivuse kohta. Asjaolu, et see ei taganud avarii hetkeks kindlustuskaitset, tulenes kostjast endast, kes tasus kindlustusmakse hilinenult.
16.Kostja viide, mille kohaselt loetakse kindlustusmaaklerile tasutud kindlustusmakse tasutuks kindlustusandjale, ei oma tähtsust, kuna puudus kokkulepe kindlustusmakse tasumise õigusliku tagajärje kohta ehk selles, et tasutud kindlustusmakse oleks taganud automaatse ja viivitamatu kindlustuskaitse kehtivuse. Samaaegselt kindlustusmakse tasumisega ei esitanud kostja IIZI-le ühtegi muud tahteavaldust ega saanud IIZI-lt vahetult pärast seda vastu ühtegi kinnitust maakleri- ja kindlustuslepingu sõlmimise kohta ning selles olukorras ei saanud kostja eeldada, et tal on järgmisel kuupäeval kell 08.00 olemas kindlustuskaitse. Esimese astme kohtu otsus
17.28.11.2017 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 1092.49 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt hagejale välja
menetluskulude hüvitise 200 eurot. Kolmanda isiku kostja poolel menetluskulud jäid tema enda kanda.
18.Kohus viitas LKindlS § 4 lõike 1 punktile 1, § 3 lõikele 2, § 6 lõikele 1, § 7 lõikele 1, § 36 lõikele 2 ja §-le 55. Sõiduki XXXXXXX reg/märgiga XXXXXXX valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures perioodil 09.07.2016–08.10.2016. 10.10.2016 kell 8.00 sattus sõiduk liiklusõnnetusesse, mille tagajärjel tekkis liikluskahju. Kuna hagejale teadaolevalt puudus sõiduki valdajal õnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuspoliis, oli hageja LKindlS § 36 lõike 2 järgi kohustatud kahjustatud isikule kahju hüvitama. LKindlS § 55 alusel tekkis hagejal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. Vaidlus puudub, et antud juhul oli nimetatud isikuks kostja.
19.Kostja leidis, et 10.10.2016 toimunud liiklusõnnetuses tekkinud kahju peab hüvitama ERGO, kellega oli ta eelmisel õhtul IIZI vahendusel sõlminud kindlustuslepingu. Kostja hinnangul sõlmis ta lepingu 09.10.2016 kell 21.47 IIZI arvele kindlustusmakse tasumise teel ning leping jõustus ERGO LkT punkti 6.2 alusel 10.10.2016 kell 00.00. Nimetatud sätte kohaselt hakkab leping kehtima poliisil märgitud ajal, kuid mitte enne eelmise lepingu lõppemist. Kui poliisil ei ole kellaaega märgitud, hakkab leping kehtima kell 0:00.
20.Kohtu hinnangul on kostja tuginemine ERGO LkT punktile 6.2 väär kahel põhjusel. Kohtule esitatud poliisilt nr L005998095 on näha kindlustusperiood, mis algab 10.10.2016 kell 08.11 ja kestab kuni 09.01.2017. Vaadeldaval poliisil on kehtivuse alguse kuupäev ja kellaaeg märgitud ka poliisi viimasele reale väljastamise kuupäevana. Seega on kindlustuskaitse kehtimise algus poliisil välja toodud kaks korda ja leping sai kehtima hakata vaid poliisil märgitud ajal. Samuti on kostja jätnud tähelepanuta, et ERGO LkT punkt 6.2 reguleerib olukorda, kus taotlus uue lepingu sõlmimiseks esitatakse enne eelmise lepingu lõppemist või leping pikeneb automaatselt. Sellisel juhul hakkab uus leping kehtima eelmise lepingu lõppemise päevale järgneval päeval kell 00.00, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või poliisile ei ole kellaaega märgitud.
21.Põhjendamatud on kostja etteheited IIZI aadressil. Kindlustusmakse tasumine vahendajale ei saa tekitada automaatset kindlustuskaitset. Makse tasumise kaudu saab vahendaja lugeda maaklerlepingu sõlmituks ning võimaluse tegutseda vastavalt taotleja soovile. IIZI sai kostja pakkumise maaklerlepingu sõlmimiseks kätte 10.10.2016 kell
8.09.Poliisi väljastamiseks tuli vahendajal ühendust võtta kostja esindajana ERGO-ga ja esitada kostja nimel ja kostja käsundi alusel ERGO-le tahteavaldus kindlustuspoliisi väljastamiseks. ERGO väljastas poliisi kell 08:11. Kostjal puudus alus eeldada, et tema poolt 09.10.2016 kell 21.47 tehtud pakkumine jõuab vahendajani enne järgmise tööpäeva algust.
22.Kohus nõustus hageja ja IIZI seisukohaga, et ERGO ei saanud väljastada kindlustuspoliisi tagasiulatuva kindlustuskaitsega alates 10.10.2016 kella 00.00-st. Tulenevalt LKindlS § 16 lõikest 4 on kokkulepe kindlustuskaitse tagasiulatuva alguse või lõppemise kohta tühine. LKindlS kommenteeritud väljaandes (2017, autorid Janno Lahe, Olavi-Jüri Luik ja Martti Merila) LKindlS § 16 lõike 4 kohta olevas kommentaaris nr 2.4 on selgitatud, et antud kokkuleppe tühisus tuleneb asjaolust, et sõidukite puhul ei tohi üldse tekkida olukorda, kus liikluses liigeldakse sõidukiga, millel puudub liikluskindlustuse leping, s.o liikluskindlutuse leping tuleb sõlmida eelnevalt, mitte tagantjärele. Lisaks oleks kindlustusvõtja seisukohast tagasiulatuva kattega
liikluskindlustuse lepingu sõlmimine mõttetu, kuna kindlustusandjal ei ole tagasiulatuva kindlustuskaitse andmisel täitmise kohustust, kui kindlustusvõtja teadis või pidi lepingu sõlmimisel teadma, et kindlustusjuhtum on juba toimunud.
23.Kohus nõustus hageja ja kolmanda isiku seisukohaga ka selles, et enne liikluse alustamist 10.10.2016 hommikul pidi kostja mõistlikku hoolsuskohustust üles näidates kontrollima liikluskindlustuse kehtivust internetilehelt www.lkf.ee, mida on võimalik teha ööpäevaringselt. Kõike eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel jäid menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulu koosneb tasutud riigilõivust 200 eurot. Menetluskulude nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista 200 eurot. TsMS § 167 lõike 2 järgi jäid kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama. Kuna hageja menetluskulusid hüvitama ei pea, jäid kolmanda isiku kostja poolel menetluskulud tema enda kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Apellatsioonkaebus
25.06.12.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
26.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 658 lõiget 1, kui leidis, et maaklerileping IIZI ja kostja vahel tuleb lugeda sõlmituks alates ajast, mil IIZI sai pangast kätte info kostjapoolse kindlustusmakse tasumise kohta ja võttis poliisi väljastamiseks ühendust ERGO-ga, s.o 10.10.2016 kell 8.09. Viidatud sätte kohaselt oli kostja ja IIZI vahel sõlmitud kehtiv maaklerileping juba enne IIZI-le kindlustusmakse tasumist ja enne liiklusõnnetuse toimumist. Kohus on maaklerilepingu sõlmimise aja tuvastamisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta järgmised asjaolud: 1) IIZI edastas 24.09.2016 kostjale pakkumuse nr 3878026, mille alusel pakkus võrdlevalt 8 kindlustusandja liikluskindlustuse lepinguid; 2) pakkumuse järgselt tuletas IIZI kostjale 04.10.2016 ekirjaga täiendavalt meelde senise liikluskindlustuse poliisi kehtivuse peatset lõppemist ja edastas veelkord uued pakkumised erinevatelt kindlustusandjatelt; 3) IIZI saatis kostjale 06.10.2016 sms-i, millega soovitas ERGO lepingut kui parimat pakkumist ning edastas ülekande tegemiseks vajalikud pangarekvisiidid. Seega oli kostja ja IIZI vahel sõlmitud kehtiv maaklerileping juba alates 24.09.2016, mil IIZI oli alustanud kostja kindlustushuvi väljaselgitamisega ning edastas kostjale pakkumuse. Maaklerilepingu sõlmimise aja seisukohalt ei oma tähendust, et pakkumuses oli märgitud selle lõppemise tähtajaks 08.10.2016 ning et kostja tasus kindlustusmakse IIZI-le 09.10.2016 kell 21.47. Samuti puuduvad asjaolud, millele tuginevalt saaks väita, et maaklerileping oli kindlustusmakse tasumise ajaks lõppenud. IIZI ei ole lepingust taganenud. Maaklerilepingu sõlmituks lugemise seisukohalt ei oma õiguslikku tähendust ka see, millal sai IIZI kindlustusmakse tasumise info pangast kätte. Maakohtu vastupidine seisukoht on põhjendamatu ja vastuolus VÕS §-s 658 sätestatud maaklerilepingu sisuga ja IIZI ÜT-ga.
27.Kohus jättis vääralt kohaldamata VÕS § 14 lõike 2 ja § 6 lõike 2, mille tõttu leidis ekslikult, et kostja poolt 09.10.2016 kell 21.47 tasutud kindlustusmakse tuleb lugeda uueks pakkumuseks. Kostja selgitas, et IIZI ja ERGO on rikkunud VÕS § 14 lõikes 2 sätestatud teavitamiskohustust ning käitunud sellega hea usu põhimõtte vastaselt. Kohus
oleks pidanud VÕS § 6 lõike 2 alusel jätma kohaldamata VÕS § 17 lõike 1 ja § 19 lõike 1 ning lugema, et IIZI poolt kostjale edastatud 24.09.2016 pakkumus ei lõppenud selles märgitud tähtaja möödumisel 08.10.2016, vaid kehtis edasi kindlustusmakse tasumise ajal. Seega ei olnud kostja poolt kindlustusmakse tasumisega antud nõusolek lepingu sõlmimiseks esitatud hilinenult.
28.Kohus jättis tähelepanuta kostja alternatiivse seisukoha, et IIZI ja ERGO enda käitumine kinnitab, et nad lugesid kostja väidetavalt hilinenud nõustumuse (kindlustusmakse tasumise 09.10.2016) õigeaegselt saabunuks VÕS § 22 lõike 2 mõttes.
29.Kaevatav otsus on olulises osas põhjendamata. Kohus jättis tähelepanuta, et kindlustuslepingu sõlmimisel edastati kostjale üksnes liikluskindlustuse sertifikaat, muid lepingu kehtivust kinnitavaid dokumente kostjale IIZI ega ERGO ei väljastanud. Kostja nägi ERGO poolt 30.03.2017 kohtule saadetud poliisi ja sellel märgitud kindlustuskaitse alguse kellaaega 08.11 esimest korda alles kohtumenetluses. Kostja ei olnud sellisest poliisist teadlik ja selle sertifikaadist erinev sisu oli kostjale üllatuslik. Kindlustuslepingu jõustumise aja tuvastamisel ei ole põhjendatud lähtuda ERGO poolt alles kohtumenetluses esitatud poliisi sisust, kuna tegemist on ERGO ühepoolse dokumendiga, mis ei ole kostjale siduv. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kostja väited täielikult arvestamata.
30.Kohus jättis tõendina põhjendamatult kõrvale kostja esitatud liikluskindlustuse sertifikaadi. Võttes arvesse, et seaduse kohaselt pidanuks ERGO väljastama kostjale kui kindlustusvõtjale poliisi, kuid antud juhul asendati poliis sertifikaadiga, on sertifikaadi väljastamine samastatav poliisi väljastamisega. ERGO ja IIZI käitumine liikluskindlustuse lepingu sõlmimisel ja selle järgselt kinnitab, et ERGO luges poliisi väljastamise kohustuse täidetuks sertifikaadi väljastamisega. Seetõttu pidanuks kohus ERGO kindlustuskaitse algusaja kindlakstegemisel lähtuma sertifikaadil toodud infost.
31.Kohus on ebaõigesti hinnanud ERGO LkT punkti 6.2, leides, et punkti teine lause reguleerib ainult neid olukordi, kus taotlus uue lepingu sõlmimiseks esitatakse enne eelmise lepingu lõppemist või leping pikeneb automaatselt. Kohus on viidatud punkti sisu tõlgendanud vastuolus VÕS § 39 lõikega 1. Iga kostjaga sarnane mõistlik isik (tavatarbija) saab aru, et punkt 6.2 tervikuna (sh selle teine lause) kohaldub kõikidele kindlustusvõtja ja ERGO vahel sõlmitavatele liikluskindlustuse lepingutele. Tingimuse mittekohaldumine teatud liikluskindlustuse lepingu liikidele tulnuks eraldi tingimusena ette näha. Samuti on oluline, et sertifikaadil, mis on samastatav poliisiga, on märgitud üksnes lepingu kehtivuse alguskuupäev 10.10.2016, kuid puudub kindlustuskaitse alguse kellaaeg. See kinnitab täiendavalt, et kostja on põhjendatult tuginenud ERGO LkT punktile 6.2, mille alusel hakkas liikluskindlustuse leping ja kindlustuskaitse seega kehtima 10.10.2016 kell 00.00.
32.Kohus jättis IIZI ÜT põhjendamatult hindamata. Kuna liikluskindlustuse leping kostja ja ERGO vahel sõlmiti IIZI vahendusel maaklerilepingu alusel, siis liikluskindlustuse lepingu sõlmimisel kohaldusid ERGO tingimuste kõrval ka IIZI lepingutingimused. Seda kinnitab IIZI väljastatud sertifikaat, milles on selgitatud, et liikluskindlustuse leping kostja ja ERGO vahel on sõlmitud kooskõlas ERGO ja IIZI maaklerilepingu tingimustega. IIZI ja ERGO on ametlikud koostööpartnerid, mistõttu on eluliselt usutav, et ERGO pidi olema teadlik nii IIZI lepingutingimuste kohaldumisest kui tingimuste sisust. Seega tuleb ERGO LkT punkti 6.2 tõlgendada kooskõlas IIZI lepingutingimustega. Tingimuste vastuolu korral prevalveerivad ERGO tingimuste ees
IIZI tingimused. Liikluskindlustuse lepingu ja kindlustuskaitse jõustumise aja tuvastamisel on seetõttu olulised järgmised IIZI lepingutingimused, mida maakohus ei ole arvestanud: IIZI ÜT punktid 3.2.14 ja 3.2.13; IIZI liikluskindlustuse maaklerilepingu tingimuste punkt 3.7. Liikluskindlustuse lepingu sõlmimist täpsustab ERGO LkT punkt
6.1.Tahteavalduste vahetamine toimus 09.10.2016, mil kostja tasus kindlustusmakse. Vaidlus puudub, et kostja tasus kindlustusmakse enne sertifikaadil märgitud kindlustuskaitse alguse kuupäeva 10.10.2016 ning makse jõudis arvel märgitud arvelduskontole 09.10.2016. Tulenevalt IIZI ÜT punktidest 3.2.13 ja 3.2.14, IIZI LkÜT punktist 3.7, ERGO LkT punktidest 6.1 ja 6.2, jõustus kindlustusleping kostja ja ERGO vahel sertifikaadil märgitud kindlustuskaitse alguse kuupäeval, s.o 10.10.2016, kell
00.00.Vastustaja ja iseseisvate nõuedeta kolmandate isikute seisukohad
33.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kolmas isik kostja poolel leiab, et kaebus on põhjendamatu. Kolmas isik hageja poolel ei ole kaebusele seisukohta esitanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
34.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja kostja ning kostja poolel menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus peale ringkonnakohtu lahendi jõustumist.
35.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. TsMS § 442 lõike 8 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas mh põhjendama, miks ta ei nõustu menetlusosaliste faktiliste väidetega, samuti peab kohus kõiki tõendeid analüüsima ning põhjendama, kui ta mõnda tõendit ei arvesta. Maakohus ei ole vastanud kõigile kostja asjakohastele väidetele ega analüüsinud kostja esitatud sertifikaati ja selle erinevuse võimalikku mõju kohtumenetluses esitatud poliisist. Lisaks on maakohus jätnud tuvastamata asja lahendamiseks maaklerilepingu ja kindlustuslepingu sõlmimisega seotud olulised õiguslikud asjaolud, mh jätnud analüüsimata kindlustusmaakleri ja kindlustusandja üldtingimused ning nende kui tüüptingimuste õigusliku mõju kostja kui tarbija õigussuhetele kindlustusmaakleri ja kindlustusandjaga.
36.Kolleegium lähtub asja lahendamisel järgmistest faktilistest asjaoludest, mille osas pooltel vaidlus puudub: • Kuni 08.10.2016 kella 24:00-ni kehtinud kohustuslik liikluskindlustuse leping oli sõlmitud IIZI vahendusel; • 24.09.2016 saatis IIZI kindlustusmaaklerina kostjale e-mailiga liikluskindlustuse pakkumuse, mis sisaldas mh teavet, et kehtiv kohustuslik liikluskindlustus kostja sõidukil lõpeb 08.10.2016; et pakkumine kehtib kuni 08.10.2016; valitud kindlustusmakse tasumise rekvisiitide kohta; et kindlustusdokument väljastatakse pärast makse laekumist 2 tööpäeva jooksul; et kindlustuskaitse jõustub dokumendis märgitud kindlustusperioodi alguskuupäevast (t I kd lk 145-146);
• 04.10.2016 saatis IIZI kostjale e-mailiga meeldetuletuse 24.09.2016 pakkumise kohta, viidates uuesti 3 sobivaimale pakkumisele ja märkides, et klient jätaks info, kui soovib pakkumist hiljem või ei soovi sõidukile liikluskindlustust (I kd lk 48-49); • 06.10.2016 saatis IIZI kostjale sms-i, tuletades meelde liikuskindlustuse lõppemist 08.10.2016 ja andes teada soodsaima pakkumise (3k ERGO) makse suuruse ja tasumise rekvisiidid (t I kd lk 94, 144); • 09.10.2016 kell 21.47 tasuti (maksja LB) 06.10.2016 sms-is soodsaim kindlustusmakse samas sisaldunud rekvisiitidega (IIZI arveldusarve, viitenumber) ja samal päeval laekus see IIZI arvele (t I kd lk 69, 68); • Järgmise päeva 10.10.2016 hommikul kell toimus 8.00 toimus liiklusõnnetus, milles kahju põhjustas kostjale kuuluva sõiduki valdaja (t I lk 17); • Samal päeval kell 8:08 sai IIZI pangast automaatse teabe makse laekumisest ja teatas kell 8:09 kostjale automaatse sms-ga poliisi L005998095 sõlmimisest (t I kd lk 143, 144) ning edastas kostjale sertifikaadi poliisile, millel märgitud kindlustusperioodiks 10.10.2016-09.01.2017 (t I kd lk 46-48); • Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmete kohaselt hakkas kindlustuskaitse kehtima 10.10.2016 kell 8.11 (t I kd lk 23); • Kohtumenetluses väljastas ERGO kohtu nõudmisel poliisi nr L005998095, millel on kindlustusperioodiks alates 10.10.2016 kell 8:11 kuni 09.01.2017 ja kindlustusmakse tasumise päevana 10.10.2016 (I kd lk 79).
37.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 214 lõike 2 alusel vaidluse lahendamisel arvesse kostja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasatud IIZI avaldusi, mis on vastuolus kostja avaldustega. TsMS § 656 lõike 3 alusel ei võta ringkonnakohus samuti arvesse faktilisi asjaolusid, millised esitati hilinemisega alles apellatsioonimenetluses. Seega ei käsitle kohus IIZI seisukohti, mis on vastuolus kostja seisukohtadega ega analüüsi IIZI väiteid lepingu(te) sõlmimisest 09.10.2016 maksekorralduselt nähtuva maksjaga.
38.Kolleegium on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel omavad keskset õiguslikku tähendust septembris/oktoobris 2016 kehtinud IIZI maakleritingimused (üldtingimused) (IIZI ÜT; t I kd lk 50-60) ja liikluskindlustuse maaklerlepingu tingimused (IIZI LkÜT; samas lk 61-64) ning ERGO liikluskindlustuse tingimused KT.0923.14 (ERGO LkT; samas lk 65-67). LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes sama seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning kinni ei peetud sama seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 3 lõike 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.
39.Kolleegium on seisukohal, et tuvastatud faktiliste asjaolude alusel ja viidatud kindlustusmaaklerilepingu ja kindlustuslepingu tüüptingimusi tõlgendades tuleb nõustuda kostjaga, et tal kehtis ERGO kindlustuskaitse alates 10.10.2016 kella 00:00-st. Kolleegium põhjendab oma järeldust järgmiselt. IIZI ja ERGO viidatud tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 mõttes. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleksid välistanud vaidlusaluste tüüptingimuste vastava lepingu osaks saamise VÕS § 37 alusel ja nende tühisuse VÕS § 42 alusel. Seega tuleb tüüptingimusi VÕS § 39 lõikest 1 tulenevalt tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi ning kahtluse korral tõlgendada tüüptingimust selle kasutaja
kahjuks. Nimetatud sätte põhieesmärgiks on mh panna lepingutingimused formuleerinud poolele tingimuste tõlgendamise riisiko. Samuti omab käesoleva vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust, et kostja näol on tegemist tarbijaga VÕS § 1 lõike 5 kohaselt ja nii maakleri- kui kindlustusleping tarbijalepingud, st ettevõtja ja tarbija vahelised lepingud. Tüüptingimuste tarbijale pealesurumine võimaluseta nende sisu mõjutada õigustab kohtu poolt lepingulistesse suhetesse sekkumist ja kontrolli rakendamist tingimuste sisu üle (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-64-07, punkt 9).
40.Esmalt võtab kolleegium seisukoha tarbija ja IIZI vahelise maaklerlepingu sõlmimise asjaoludest vaidlusaluse kohustusliku liikluskindlustuse lepingu vahendamiseks. Asjaolu, et IIZI oli vahendanud ka 08.10.2016 lõppenud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimist, annab IIZI ÜT punktide 1.13, 3.2.1 ja 3.2.5 ning LkÜT punkti 3.2 alusel asuda seisukohale, et 24.09.2016, 04.10.2016 ja 06.10.2016 pakkumuste/meeldetuletuste edastamisel täitis maakler eelmise maaklerilepingu alusel kindlustuslepingu haldamise kohustust ning esitas samas pakkumuse uue maaklerilepingu sõlmimiseks uue kindlustuslepingu vahendamise ja edasise haldamise eesmärgil. Nimetatud üldtingimustest tuleneb, et IIZi sõlmib iga kindlustuslepingu vahendamiseks eraldi maaklerilepingu ja et maaklerilepinguga kohustub IIZI mh haldama kindlustuslepingut, sh jälgib lepingu kehtivust. Seega oli 24.09.2016 teade pakkumuseks maaklerlepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lõike 1 mõttes. Kuna pakkumus sisaldas selgelt määratud nõustumuse andmise tähtaega, oli tegemist määratud nõustumuse andmise tähtajaga pakkumusega VÕS § 17 lõike 1 mõttes. Puudub vaidlus, et nimetatud tähtaja jooksul ei teinud kostja mistahes tahteavaldusi, mida saaks tõlgendada maaklerlepingu sõlmimisega nõustumuseks VÕS § 20 kohaselt. Seega lõppes pakkumus 08.10.2016 ja hilisemal nõustumuse saamisel oli IIZI-l õigus otsustada, kas ta soovib olla esialgse pakkumuse adressaadiga lepinguliselt seotud või on tema jaoks huvi selle lepingu sõlmimiseks lõppenud.
41.IIZI ÜT punktidest 3.2.4 (esimesest lausest), 3.2.13 (teine lause), 4.2.4 (kolmas alternatiiv) ja 4.4.2 tulenevalt saab kostja poolt 09.10.2016 IIZI 06.10.2016 sms-is esitatud parima pakkumuse järgi vastavate rekvisiitidega kindlustusmakse tasumist, mis laekus IIZI arvele samuti 09.10.2016, käsitleda hilinenud nõustumuseks VÕS § 22 mõttes IIZI 24.09.2016 pakkumusega. Kolleegium on seisukohal, et IIZI tegevust peale hilinenud makse saamist tuleb tõlgendada koosmõjus VÕS § 6 lõikega 1 VÕS § 22 lõike 2 esimese lause mõttes hilinenud nõustumuse õigeaegselt saabunud nõustumuseks lugemiseks ja sellest nõustujale viivitamatult teadaandmiseks. VÕS § 6 lõike 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 22 lõike 2 kohaselt kui pakkumuse esitaja saab nõustumuse hilinemisega, sest see on hilinemisega ära saadetud, võib pakkumuse esitaja lugeda selle õigeaegselt saabunuks, kui ta sellest teisele poolele viivitamatult teatab. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et sõltumata pakkumuse lõppemisest võimaldas IIZI tasuda pakkumusel märgitud rekvisiitidega, mh viitenumber, pakkumuses esiletoodud soodsaima kindlustusandja (ERGO) makse. Kuna makset ei tagastatud ja järgmise päeva hommikul sai tarbija teate poliisi kehtivusest, sai sellisest käitumisest kostjaga sarnane mõistlik isik järeldada, et tema hilinenud nõustumine oli loetud õigeaegseks. Seega tuleb lugeda IIZI ÜT punktide 3.2.3 ja 3.2.4 alusel maaklerileping makse tasumisega sõlmituks alates ajahetkest, millal IIZI alustas kostja huvide väljaselgitamist ja esitas talle pakkumise, s.o alates 24.09.2016. Nimetatud üldtingimuste kohaselt loetakse kindlustusmaakleri leping sõlmituks, kui klient on avaldanud IIZI-le soovi kindlutusmaakleri teenuse kasutamiseks ja IIZI on teenuse osutamisega nõustunud ning leping kehtib alates ajahetkest, millal IIZI alustas kliendi huvide väljaselgitamist ja esitas kliendile pakkumise. Eeltoodust
tulenevalt oli kindlustusmaakler võtnud endale mh IIZI LkÜT punktist 3.7 tuleneva kohustuse tagada liikluskindlustuse kehtivuse ja kliendile poliisi või selle andmete väljastamise peale esimese kindlustusmakse tasumist, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt asus IIZI seda kohustust täitma, vahetades 10.10.2016 hommikul kolme minuti jooksul kliendi poolt valitud kindlustusandjaga automaatseid teateid, mille tulemusena väljastas kindlustusandja kindlustusvõtja esindajale poliisi sertifikaadi, mille omakorda vahendaja edastas koheselt kostjale.
42.Seonduvalt kindlustuslepingu sõlmimise asjaoludega on kolleegium seisukohal, et ERGO käitumisega on tõendatud, et ka kindlustusandja luges hilinenud nõustumuse õigeaegselt esitatuks ja andis konkreetsel juhul kindlustusvõtjale kindlustuskaitse alates 10.10.2016 kella 00:00-st, mida ei saa käsitleda tagasiulatuva kindlustusena LKindlS § 16 lõike 4 mõttes. Iseenesest asjakohane on hageja väide ringkonnakohtu istungil, et kindlustusandjate pakkumused ajas muutuvad vastavalt riskianalüüsidele jmt. Samas on konkreetsel juhul tõendatud, et 10.10.2016 väljastas ERGO kindlustuslepingu sõlmimist tõendava sertifikaadi sama pakkumuse alusel, mille oli vahendaja sõiduki omanikule edastanud esmakordselt 24.09.2016. ERGO ei tagastanud kindlustusmakset, kuigi tema ÜT punkti 7.2 kohaselt, kui kindlustusvõtja ei tasu makset või tasub makse hilinemisega, jääb leping sõlmimata ja kindlustusandja tagastab hilinemisega tasutud makse kindlustusvõtjale. Kindlustusandja on käesoleval juhul käitunud vastuoluliselt, mistõttu tuleb seda käitumist VÕS § 6 lõike 1 alusel tõlgendada tarbijast kindlustusvõtja kasuks. Nimelt puudub vaidlus, et ERGO väljastas ja kostja sai kindlustusmaakleri kaudu 10.10.2016 hommikul kell 08:09 automaatse teate liikluspoliisi sõlmimisest: XXXXXXX; poliis nr L005998095 ERGO periood 10.10.2016-09.01.2017 (t I kd lk 144). Samuti puudub vaidlus, et maakler edastas kostjale sertifikaadi poliisile, mis oli väljastatud liikluskindlustust tõendava dokumendina liikluskindlustuse lepingu ja poliisi andmete alusel (t I kd lk 46-47). Sertifikaadil ei olnud märgitud kindlustuskaitse alguse kellaaega, vaid kindlustusperioodina „10.10.2016-09.01.2017“. Kolleegium jätab asja lahendamisel tähelepanuta maakohtu nõudmisel ERGO poolt kohtumenetluse käigus esitatud poliisi väljatrüki (t I kd lk 79-80), kuna hageja ei lükanud ümber kostja väidet, et seda poliisi, millel on märgitud kehtivuse alguse kellaaeg 08:11, ei ole talle kohtueelselt esitatud. Seega tõendab kindlustusandja tahet kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtjale väljastatud sertifikaat poliisile, millel ei olnud kehtivusaeg kellaajaliselt määratletud. Seega tuleb kindlustuskaitse alguse tuvastamisel lähtuda ERGO ÜT punktidest 1.3 ja 6.2 (teine ja kolmas lause), mille kohaselt kindlustusperioodi algus- ja lõppkuupäev märgitakse kindlustuspoliisile ja kui poliisile ei ole kellaaega märgitud, hakkab leping kehtima kell 00:00 ja kehtivus lõpeb poliisile märgitud kuupäeval kell 24:00. Selline käsitlus on kooskõlas ka IIZI ÜT punktiga 3.2.14, mille kohaselt jõustuvad kindlustusleping ja -kaitse poliisil märgitud kuupäeval, kui selleks ajaks on kindlustusmakse IIZI-le laekunud ja muud kindlustuslepingu jõustumise tingimused täidetud.
43.Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist hageja väited kostjal 10.10.2016 kell 08:00 toimunud liiklusõnnetuse ajal kohustusliku liikluskindlustuse kaitse puudumisest ja LKindlS § 55 alusel esitatud tagasinõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium möönab, et kostjal oli võimalik 10.10.2016 hommikul enne sõidukiga liiklusesse minekut kontrollida kohustusliku kindlustuskaitse kehtivust ja registris vastava teabe puudumisel võtta asjaolude selgitamiseks ühendust IIZI-ga. Samas ei oma viidatud registri kanne iseenesest õiguslikku tähendust ja eelpool leidis tuvastamist, et sõidukil oli kindlustuskaitse ERGO poolt alates 10.10.2016 kella 00:00-st. Seega liiklusseaduse (LS)
§-s 33 lõike 2 punktis 9 sätestatud kohustuse täitmata jätmine käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma.
44.Hagi rahuldamata jäämise ja apellatsioonkaebuse rahuldamise alusel jäävad maakohtuja apellatsioonimenetlustega seotud kostja/apellandi ja tema poolele menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 ja § 167 lõike 1 alusel hageja/vastustaja kanda. Hageja poolel menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud jäävad TsMS § 167 lõike 2 alusel isiku enda kanda, mis aga ei välista ega piira isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.
45.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus peale ringkonnakohtu lahendi jõustumist (TsMS § 177 lõige 2).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.