3.Tühistada Harju Maakohtu 04.12.2025 määrus osas, milles maakohus jättis P.I-lt F.P kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise summas 404,80 eurot (resolutsiooni punkt 6). Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista P.I-lt F.P kasuks välja täiendavalt 404,80 eurot. Muus osas jätta vaidlustatud määrus muutmata.
6.Jätta menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud menetluskulud P.I kanda ning mõista P.I-lt F.P kasuks välja menetluskulude hüvitis 167,40 eurot. Menetluskulude suuruse vaidlustamisega seotud menetluskulusid ei hüvitata.
7.Välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb P.I-l tasuda F.Ple viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses kehtestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Keelata puudutatud isikul P.I-l (P.I, isikukood XXX) suhtlemine avaldaja F.Pga (F.P, isikukood XXX) telefoni teel (sh A. P.I telefoni kasutades), sh telefonikõned ja sõnumid numbritele XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX.
Keelata puudutatud isikul P.I-l suhtlemine avaldaja F.Pga sotsiaalmeedia (nt Facebook) ja suhtlusrakenduste (nt WhatsApp) kaudu.
Keelata puudutatud isikul P.I-l võtta ühendust avaldaja F.Pga e-kirja kaudu rohkem kui 2 korda päevas, mis peab olema seotud lapse A. P.I ja temaga seotud olulise teabe või suhtluskorra küsimuse edastamisega. Sõnumid ei tohi sisaldada P.I poolt F.P halvustamist, sõimamist ja ropendamist, vaid peavad sisaldama rangelt informatsiooni ühise lapsega suhtlemise kohta.
Määrata käesoleva määrusega sätestatud suhtlemiskorra kehtivuseks kolm aastat alates käesoleva määruse jõustumisest.
Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud puudutatud isiku P.I kanda.
Välja mõista puudutatud isikult P.I-lt menetluskulud 2222,54 eurot.
Välja mõista puudutatud isikult P.I-lt avaldaja F.P kasuks ringkonnakohtu menetluskulud 167,40 eurot.
Välja mõista puudutatud isikult P.I-lt avaldaja F.P kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
avaldaja F.P kasuks maakohtu
8.10.Avalduse õigeksvõtul põhinev määrus kuulub määruse punkti 8.7 osas tagatiseta viivitamata täitmisele. Muus osas kuulub määrus täitmisele alates määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.F.P esitas Harju Maakohtule avalduse isikuõiguste kaitse abinõude rakendamiseks, täpsemalt suhtlemispiirangute kehtestamiseks. Avaldaja taotles, et kohus piiraks P.I õigust võtta avaldajaga ühendust telefoni, sotsiaalmeedia, suhtlusrakenduste ja e-kirja teel.
2.Avaldaja ja puudutatud isiku kooselu lõppes üle seitsme aasta tagasi. Pooltevaheline suhtlus on seotud nende ühise lapsega, kuid puudutatud isik häirib, solvab ja alandab avaldajat. Avalduse esitamisele eelnenud poole aasta jooksul muutus puudutatud isiku tegevus intensiivsemaks.
3.Avaldaja taotles menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulud koosnevad riigilõivust (120 eurot) ja lepingulise esindaja kulust (3225,24 eurot). Avaldaja lepingulised esindajad osutasid esimese astme kohtu menetluses õigusteenust 14 tundi ja 27 minutit tunnihinnaga 223,20 eurot (sh käibemaks). Puudutatud isiku seisukoht
4.Puudutatud isik nõustus suhtlemispiirangute kehtestamisega. Menetluskulude jaotuse jättis puudutatud isik kohtu otsustada, kuid avaldaja menetluskulude suurusega ta ei nõustunud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 04.12.2025 määrusega avalduse ning keelas puudutatud isikul avaldajaga suhelda telefoni, sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste teel. Maakohus piiras puudutatud isiku õigust võtta avaldajaga ühendust e-kirja teel.
6.Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna ta andis oma käitumisega põhjust avalduse esitamiseks. Maakohus määras avaldajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 1817,74 eurot ning mõistis selle koos viivisega puudutatud isikult välja. Maakohus põhjendas otsustust järgmiselt.
6.1.Kohtusse pöördumise riigilõiv (50 eurot) on põhjendatud, kuid esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata ning selle esitamisel tasutud riigilõivu (70 eurot) puudutatud isikul hüvitada ei tule.
6.2.Avaldaja lepingulise esindaja kulust on põhjendatud õigusteenus mahus 7,92 tundi. Kahe lepingulise esindaja menetluses osalemine ei olnud vajalik ning kulu tuleb vähendada dubleerivas osas. Avaldaja 29.10.2025 menetlusdokumendi koostamisega seostatav aeg kuulub hüvitamisele 6,5 tunni ulatuses, kui arvestada dokumendi sisu ja mahtu ning põhjendamatut esialgse õiguskaitse taotlust. Esindaja 30.10.2025 ja 04.11.2025 toimingute vajalikkust ei ole asja materjalidest võimalik järeldada. Kuna esindaja pidanuks koheselt esitama puudusteta ja vastuoludeta avalduse, ei ole 05.11.2025–10.11.2025 tehtud toimingud põhjendatud. Alates 12.11.2025 olid avaldaja lepingulise esindaja toimingud menetluses vajalikud ning nende toimingute tegemiseks kulunud aeg vastab menetluse mahule ja keerukusele.
6.3.Avaldaja lepingulise esindaja (vandeadvokaadi) tunnitasu (223,20 eurot koos käibemaksuga) vastab asja keerukusele ja mahule.
3
Puudutatud isiku määruskaebus
7.Puudutatud isik vaidlustas menetluskulude jaotuse. Kulude tema kanda jätmine ei ole õiglane, kuna avaldaja ja puudutatud isiku ühine laps on igapäevaselt puudutatud isiku ülalpidamisel. Avaldaja ei ole mitu aastat elatist tasunud, mis on toonud kaasa kohtuvaidlused ja konflikti süvenemise. Avalduse õigeksvõtt pidi kaasa tooma minimaalsed kulud.
8.Alternatiivselt palus puudutatud isik vähendada väljamõistetud menetluskulusid selliselt, et 70–80% avaldaja kuludest jääksid tema enda kanda. Avalduses esinesid puudused, mis olid tingitud avaldaja enda tegevusest. Puuduste kõrvaldamise kulu oli välditav. Menetlus oli lühike ja lihtne, mis ei õigusta sedavõrd suuri kulusid. Avaldaja määruskaebus
9.Avaldaja vaidlustas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise, kuna maakohus on põhjendamatult vähendanud väljamõistetavaid kulusid. Maakohus ei arvestanud avaldusele lisatud tõendite mahuga, mida oli vaja analüüsida enne avalduse koostamist. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine oli vajalik. Puuduste kõrvaldamise määrusele vastuväite esitamine ei olnud põhjendamatu, vastasel juhul ei oleks avaldaja saanud sellele tugineda edasikaebemenetluses. Suhtlus kliendiga on aktiivse menetluse käigus vajalik ning see, et avaldaja ei esitanud kohtule e-kirjavahetust kliendiga, ei tähenda, et tegemist oli põhjendamatu toiminguga. Avalduse rahuldamisega aktsepteeris kohus resolutsiooni täidetavust. Seega puudutavad käiguta jätmise tõttu esitatud täpsustused asja sisulist menetlemist, mitte avalduse menetlusse võtmise etappi. Avaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 3345,24 eurot. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
10.Avaldaja vaidles puudutatud isiku määruskaebusele vastu. Määruskaebuses esitatud väited on paljasõnalised, sisustamata ja asjasse mittepuutuvad. Kohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isik andis oma käitumisega põhjuse avalduse esitamiseks, mistõttu tuli jätta menetluskulud tema kanda.
11.Puudutatud isik vaidles avaldaja määruskaebusele vastu. Maakohus ei rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel kaalutlusõigust. Menetlus ei olnud õiguslikult keerukas ega ajamahukas. Puudutatud isik ei andnud alust kohtusse pöördumiseks pärast seda, kui ta avaldajalt nõudekirja sai. Kõik avaldaja esindaja toimingud ei olnud kontrollitavad ning nende vajalikkus on tõendamata. Maakohus järgis asja lahendamisel menetlusökonoomia põhimõtet.
12.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
13.Puudutatud isik esitas 16.02.2026 taotluse kohtumääruse täitmise peatamiseks. Täitemenetluse raames on arestitud puudutatud isiku pangakontol 2307 eurot, mis seab ohtu tema ja tema ülalpeetava lapse toimetuleku.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis P.I-lt F.P kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise summas 404,80 eurot. Kohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikult avaldaja 4
kasuks välja menetluskulud kokku 2222,54 eurot. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuste väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Avaldaja määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata.
15.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS 659 ja § 651 lg 1 alusel üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab menetluskulude jaotust ning mõlemad menetlusosalised maakohtu kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust. Kumbki menetlusosaline ei vaidlusta suhtlemispiirangute kehtestamist ega kohtulahendi osalist viivitamata täidetavaks tunnistamist.
16.Maakohus on vaidlustatava määruse resolutsiooni punktis 8 märkinud, et määrus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele osas, millega puudutatud isikult mõisteti avaldaja kasuks välja menetluskulud 1817,74 eurot. TsMS § 665 lg 1 kohaselt ei peata määruskaebuse esitamine määruse täitmist. Seetõttu tuleks täitmise peatamist rakendada üksnes erandlikel juhtudel (TsMS III komm (2018), § 665, p 3.2). Selliste erandlike asjaolude esinemist ei ole puudutatud isik piisavalt põhistanud, mistõttu ei ole alust lahendi täitmist peatada.
17.Ringkonnakohus võtab TsMS § 667 lg 3 alusel asja juurde puudutatud isiku 16.02.2026 kuupäeval esitatud nõudekirja. Menetluskulude jaotuse vaidlustamine
18.Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Hagita asjas menetluskulude jaotamisel on TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid siis, kui kohus on diskretsioonipiire ületanud (RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27). Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel koosmõjus § 168 lg-ga 6.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire, kui jättis kulud puudutatud isiku kanda. Menetluses osales lisaks avaldajale ka puudutatud isik, mistõttu tuli kulud jaotada TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. Määruse põhjenduste kohaselt andis puudutatud isik oma käitumisega põhjust avalduse esitamiseks. Maakohus on põhjendanud, kuidas ta sellisele järeldusele jõudis ning miks on menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine õigustatud.
20.Puudutatud isiku väitel ei pöördunud ta avaldaja ega tema esindaja poole pärast nõudekirja saamist. Kohtumenetluse algatamine oli seetõttu vaidluse ebaproportsionaalne eskaleerimine. Kohtu nõudel esitas puudutatud isik viidatud nõudekirja (dtl 162-165). Nõudekiri on koostatud ja edastatud 30.10.2025 ehk päev pärast seda, kui avaldaja pöördus käesolevas asjas kohtusse. Kohtumenetluse ajal edastatud nõudekirja järgselt oma käitumise korrigeerimine ei mõjuta kohtusse pöördumise õigustatust.
21.Maakohtust erinevalt menetluskulude jaotamiseks ei anna alust ka ülejäänud määruskaebuse väited. Puudutatud isik on tuginenud sellele, et tema ülalpidamisel on poolte ühine laps ning avaldaja ei täida ülalpidamiskohustust, olles seetõttu justkui süüdi konflikti süvenemises. Ka see väide ei anna alust maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkumiseks. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte. TsMS § 172 lg 1 võimaldab arvestada hagita menetluse osaliste menetluses 5
osalemise ulatust, aga ka kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust. Puudutatud isik rikkus avaldaja isikuõigusi häirivate elektronkirjade ja sõnumite saatmisega. Oma käitumist korrigeeris puudutatud isik alles pärast seda, kui avaldaja pöördus advokaatide poole ning algatas kohtumenetluse. Maakohus rahuldas avalduse täies ulatuses. Seega oli kohtusse pöördumine põhjendatud ning puudutatud isik andis oma käitumisega põhjust avalduse esitamiseks. Menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamine
22.Avaldaja menetluskulud esimese astme kohtus olid 3345,24 eurot (sh avalduse riigilõiv 50 eurot, esialgse õiguskaitse taotluse riigilõiv 70 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3225,24 eurot). Maakohus vähendas hüvitamisele kuuluvat kulu 1817,74 euroni. Avaldaja vaidlustab maakohtu lahendit osas, milles maakohus menetluskulusid vähendas. Puudutatud isik on seisukohal, et kulusid tuleb veelgi vähendada.
23.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 alusel välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule on õigusabikulude hüvitamise üle otsustamisel antud lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
24.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus osaliselt diskretsioonipiire ületanud.
25.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei saa jätta puudutatud isikult välja mõistmata avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusega seotud menetluskulusid üksnes põhjusel, et taotlus jäi rahuldamata. Iseenesest võimaldab TsMS § 169 lg 3 jätta rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulud põhjendamatu taotluse esitanud menetlusosalise kanda, kuid seda sätet ei saa kohaldada kulude kindlaksmääramisel, vaid vastava kulude otsustuse peab kohus tegema menetluskulude jaotamisel (TsMS komm I (2017) § 169, p 3.4.d). Maakohus jättis kõik tsiviilasja menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seotud kulud, puudutatud isiku kanda ning ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et selles osas pole alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Praktilistel kaalutlustel ja kulude kindlaksmääramise liigse killustatuse vältimiseks on kohane TsMS § 169 lg-t 3 kohaldada juhul, kui pool on esitanud arvukalt edutuid taotlusi, väiteid või tõendeid (TsMS komm I (2017) § 169, p 3.4.d). Vaatamata sellele, et esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata, oli see avaldaja huvide kaitsel iseenesest asjakohane ja põhjendatud toiming ega venitanud menetlust ei pahatahtlikult ega märkimisväärselt. Seega on põhjendatud võtta esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks kulunud aega lepingulise esindaja ajakulu hindamisel arvesse.
26.Kuna kohus andis 31.10.2025 kirjaga avaldajale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, ei saa ka puuduste kõrvaldamiseks tehtud toiminguid ajavahemikul 05.11.2025–10.11.2025 pidada põhjendamatuteks.
27.Maakohus pidas põhjendamatuks avaldaja esindajate 30.10.2025 ja 04.11.2025 toiminguid, kuna nende vajalikkust ei olnud kohtul võimalik asja materjalidest järeldada. Need toimingud seisnesid puudutatud isiku elektronkirjaga tutvumises ja kliendisuhtluses.
6
Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, põhjendamatuks, kuna need toimikust ei nähtu.
et neid
toiminguid
saab
pidada
28.Esindaja ja esindatava suhtlus kohtumenetluses on vältimatu ning sellega seotud toimingud ja nende ajakulu põhjendatud ja vajalikud (TlnRnKm 01.02.2019, 2-15-8709/59, p 11). Esindaja ja kliendi õigussuhet iseloomustab vajadus pidada kliendiga vahetevahel nõu kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Suhtlemine kliendiga on põhjendatud, et selgitada välja asjaolusid, teavitada klienti menetluse seisust ning suhelda temaga võimaliku kompromissi osas (TlnRnKm 19.05.2020, 2-16-130538/50, p 15). Kliendiga suhtlemine on kvaliteetse õigusabi osutamiseks vältimatult vajalik (TlnRKm 30.06.2020, 2-16-5113/95, p 47). Mõistlikus ulatuses kliendisuhtlus on seega TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel ning konkreetse toimingu tegemine ei nähtugi alati vahetult tsiviilasja toimikust.
29.Eelkirjeldatud toimingud tehti ajavahemikul 22.08.2025–10.11.2025 ning neile kulus kokku 13 tundi ja 2 minutit. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga selles, et tervikuna on selline ajakulu menetluskõlbuliku avalduse koostamiseks ja kliendisuhtluseks ülemäärane. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Arvestades, et vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline ning kuigi avaldusel oli 26 lisa, mida tuli analüüsida, olid need puudutatud isiku kirjad avaldajale. Kirjad on lühikesed ning selle tuvastamine, kas konkreetne kiri sisaldab midagi häirivat, solvavat või alandavat, ei eelda ulatuslikku ega põhjalikku analüüsi. Seetõttu ei ole kohtusse pöördumise ajakulu menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses õigustatud. Lisaks on maakohus põhjendatult juhtinud avaldaja esindajate tähelepanu sellele, et kuigi esialgses avalduse põhjendavas osas taotleti lähenemiskeelu kohaldamist, siis avalduse resolutsioonis taotleti lähenemiskeeluga piirnevate abinõude (suhtluspiirangute) rakendamist. Selle vastuolu kõrvaldamine menetlusse võtmise eelnevas etapis oli asjakohane ning avaldaja vastuväide maakohtu tegevusele põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul on vandeadvokaadi poolt vastuoludeta ja menetluskõlbliku avalduse koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu (koos kliendisuhtlusega) käesolevas asjas üks tööpäev (8 tundi).
30.Ajavahemikul 12.11.2025–26.11.2025 tehtud lepingulise esindaja toiminguid (mahus 1 tund ja 25 minutit) maakohus ei vähendanud ning selles osas ei ole alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Samuti pole alust muuta maakohtu poolt põhjendatuks peetud vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu (223,20 eurot) ega seisukohta, et kahe esindaja osalemine menetluses vajalik ei olnud.
31.Ringkonnakohtu hinnangul on lepingulise esindaja toimingute ajaline maht (9 tundi ja 25 minutit) kooskõlas asja mahu ja keerukusega. Sellele ajakulule vastab 9,42 × 223,20 = 2102,54 eurot. Koos avaldaja tasutud riigilõivudega (120 eurot) tuleb puudutatud isikul hüvitada 2222,54 eurot.
32.Ringkonnakohus rahuldab osaliselt avaldaja määruskaebuse ning suurendab puudutatud isiku poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust 2222,54 euroni. Selline menetluskulude suurus vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, vaidluse keerukusele ja mahule ning on proportsioonis menetluse käiguga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7
33.Kuna TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata, jäävad menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud kulud määruskaebuste esitajate endi kanda.
34.Menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
35.Avaldaja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutasid avaldaja lepingulised esindajad avaldajale määruskaebemenetluses õigusteenust kokku 2 tundi ja 38 minutit tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusteenuse mahust pool on avaldaja selgituste kohaselt seotud puudutatud isiku määruskaebusega. Puudutatud isik seisukohta avaldaja menetluskulude suuruse osas ei esitanud.
36.Avaldaja lepinguliste esindajate tunnihind (223,20 eurot koos käibemaksuga) vastab keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale ning on seega põhjendatud.
37.Avaldaja on menetluskulude nimekirjas toonud välja täiturile avalduse koostamise, millele on kulunud 11 minutit. Tegemist ei ole toiminguga, mis oleks seotud määruskaebemenetlusega. Seetõttu kohus selle toiminguga ei arvesta. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid kohus ei hüvita, ei ole põhjendatud arvesse võtta ka määruskaebuse koostamisele ja selle täiendamisele kulunud aega, kuna avaldaja ei vaidlustanud menetluskulude jaotust, vaid üksnes nende rahalist suurust. Kohus arvestab 11.12.2025 toimingutest üksnes vastaspoole määruskaebuse osas seisukoha koostamisele kulunud aega, kuid sedagi vaid osaliselt, kuna puudutatud isiku kaebus sisaldas vastuväiteid nii menetluskulude suuruse kui ka jaotuse osas. Lisaks on avaldaja puudutatud isiku määruskaebusele vastates korranud samu põhjendusi, millest maakohus menetluskulude jaotusel lähtus. Kliendisuhtlus ning menetluskulude nimekirja koostamine on vajalikud ja põhjendatud toimingud. Sealjuures tuleb aga arvestada üksnes osa, mis võis puudutada üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Avaldaja 17.02.2026 seisukoha koostamine oli vajalik ja põhjendatud, kuna see oli seotud tõendiga, mis võis mõjutada menetluskulude jaotust. Küll aga ei ole täies ulatuses põhjendatud seisukoha koostamisele kulunud aeg (41 minutit).
38.Avaldajale osutatud õigusteenusele kulunud aega, mis puudutab menetluskulude jaotuse vaidlust ringkonnakohtus, saab eeltoodust tulenevalt pidada põhjendatuks 45 minuti ulatuses.
39.Menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud avaldaja kulud on põhjendatud seega 0,75 × 223,20 = 167,40 euro ulatuses. Summas sisaldub käibemaks, kuna avaldaja on TsMS §174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
40.Puudutatud isik peab avaldaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.